[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
jõks1 jõks Mar, g jõksi Hls Ote Se luksumine, luks nõksod keivad aga `peale, tulevad ikke jõks ja jõks Mar; lait́s `jõksi lü̬ü̬b Hls; jõḱsi käävaʔ Se
krõks1 krõks Lüg IisR VJg Trm Kod krõksuv heli, krõksatus Krõks, krõks tegivad `apsatid `kruusa pial IisR; agu läks krõks `kat́ki VJg; `pähkli kuare ammussad `kat́ki ike `ambaga krõks ja krõks Kod Vrd krõps1, prõks, rõks1
kõks1 kõks Pöi Muh Juu VJg Trm Lai Krk/-ḱ-/ Nõo
1. int (helist, häälitsusest) a. kiirest löögist tekkiv heli Puur oli vassakus püus, vasar paramas, `andis aga `pääle kõks, kõks, kõks puuri otsa `pihta Pöi; [tael] `pandi selle sure tulerava `peale ja siis, siis `lüödi sedasi kõks ja kõks Muh; Sirbi `ambad lõi [sepp] tina tüki pial. Pisike `peitlike oli näppude vahel, lõi aga kõks ja kõks Trm; linna inimene on `arjund [kõrgete kontsadega], käib kõks kõks Lai Vrd koks6, kõksak b. ku vällän `ütlet [kanale] kõḱs kõḱs, sõ̭s tule `leibä `ot́sme Krk
2. adv (kergesti, kiiresti toimuvast) Sae oli kukkund kivi `peale ammas `välja kõks, sae ammas on ellik Pöi; kit́s tulna üle `ru̬u̬dlitse aia nigu kõks Nõo
1. int (helist, häälitsusest) a. kiirest löögist tekkiv heli Puur oli vassakus püus, vasar paramas, `andis aga `pääle kõks, kõks, kõks puuri otsa `pihta Pöi; [tael] `pandi selle sure tulerava `peale ja siis, siis `lüödi sedasi kõks ja kõks Muh; Sirbi `ambad lõi [sepp] tina tüki pial. Pisike `peitlike oli näppude vahel, lõi aga kõks ja kõks Trm; linna inimene on `arjund [kõrgete kontsadega], käib kõks kõks Lai Vrd koks6, kõksak b. ku vällän `ütlet [kanale] kõḱs kõḱs, sõ̭s tule `leibä `ot́sme Krk
2. adv (kergesti, kiiresti toimuvast) Sae oli kukkund kivi `peale ammas `välja kõks, sae ammas on ellik Pöi; kit́s tulna üle `ru̬u̬dlitse aia nigu kõks Nõo
lõks1 lõks Rõn, g lõks|u Pöi Muh L Nis Kei Juu Kos JMd Koe VJg I Äks Plt Puh TMr Võn San, -o Mar Mih SJn, -i Hää Saa Ran Nõo Kam Krl Har, lõgsi Ran Ote, `lõksu Lüg IisR; lõḱs g lõksi Vil M V(lõḱsi Räp), lõgsi Nõo San/-u/ Rõu; löks g löksu Jäm Khk Vll Hi LNg Ris; loks g `loksu Kuu VNg; n, g `loksu VNg Vai
1. püünis `loksuga saab [hiired] ärä `püüetüd Kuu; rot́t lihab `löksu Vll; Ta (rändrott) ramp on nii tark, ta `lõksu äi lähe Pöi; enne `ollid lausad, siis `lõksa ei oln Muh; Varemini on püütud leski löksuga (mesilastest) Käi; nüüd rot́t jähi `lõkso `jälle Mar; Suur rot́t oli `aitõs lõksu vahõlõ läin Khn; tõhul piab ka lõks olema Hää; lõuk oli teist `moodi kui lõks Nis; mõni `ütleb rebase lõksud, mõni rauad Juu; iir jääb `lõksu, kuuled, et plaks käib, onegi juba lõksun; lõks one kaśsi (kasti) `mu̬u̬du, uks eden Kod; ma `võt́sin lõksuga `kinni kaks [tuhkrut] Lai; kos muti rada läib, raa `pääle paned lõksi Hls; nüid om ta (hiir) `lõksi pant, ei saa `valla änäp Krk; `väikse roti, ni̬i̬ lähvä lõgsi vahele Nõo; `tuhkrut püvvetas ka ravvadega ja lõksudega Võn; rot́t vii iire lõgsu ärʔ, ku˽suuŕ rot́t om San; meil `poiskõsõ `püündävä püv́vi lõksuga kińniʔ Har; `mükrõ `häötedi `lõksõgaʔ; mul um hüä lõḱs, nigu hiiŕ liigahut, nii um plõḱs Rõu || mõni inemõni püünd tõsele alasi `lõksi ette pandaʔ Har Vrd klõks1
2. fig täbar olukord, jänn see jähi üsna `lõksu oma `tööga Muh; jäin üsna `lõksu oma tegemisega Tor; ta ei osand ennast `väĺla `reäkida `ühti, jäi ikke `lõksu Juu; ma jäen `lõksu tänä, ei suand `õigel aal [minema] Kod
3. sulgemis-, kinnitusvahend; näpits `Lõksuga `pannakse luom `kinni, lõks läeb `rõnga `külge IisR; lõks `olli [lehmal] kurgu alt `lahti läin Muh; [unna] ots lähäb lõksu vahelt `lahti, nöör saab lapitud ja `jälle `lõksu pandud Rid; panevad ussi lõksu vahele Kse; Ohjadel olid lõksud otstes, neid oli kergem suulise rõngaste külge panna kui siduda Han; `riidepoomil oli ammasratas ja see lõks käis `sinna `piale Tõs; pesu lõksudega `kinni Aud; rihaluse esimised värabad olid lõksuga Nis; ohja arule lõks `otsa ja pannal `küĺge, mud́u lähäb `lahti Kos; kahearulene lõḱs, `senna pisteti kase pi̬i̬rg `jälle vahele Vil; lõksige pańds uisa kutsi raudsikide `sissi; lõksi ja tangi olli [kohitsejal] kaalan rihmag puha Krk; [ahju] sehelmätsel ussel om lõks, mes lääb raami `taade, oiab `kinni Ran; kui `äḱle tet́ti, `pańti pihi `pisti, lõksi vastamiisi kokku, sinnä `pääle nakati `laudu `panma Kam; ku ohiliku `suitsõ `rõnga külist vallalõ võtat, sõ̭ss tu̬u̬ om tu̬u̬ lõḱs Räp
4. nibu; kida kõrva lõks one si̬i̬, mes vaŕjuss one eden Kod; mõnel olna keele all `väike - - lõks Ran
1. püünis `loksuga saab [hiired] ärä `püüetüd Kuu; rot́t lihab `löksu Vll; Ta (rändrott) ramp on nii tark, ta `lõksu äi lähe Pöi; enne `ollid lausad, siis `lõksa ei oln Muh; Varemini on püütud leski löksuga (mesilastest) Käi; nüüd rot́t jähi `lõkso `jälle Mar; Suur rot́t oli `aitõs lõksu vahõlõ läin Khn; tõhul piab ka lõks olema Hää; lõuk oli teist `moodi kui lõks Nis; mõni `ütleb rebase lõksud, mõni rauad Juu; iir jääb `lõksu, kuuled, et plaks käib, onegi juba lõksun; lõks one kaśsi (kasti) `mu̬u̬du, uks eden Kod; ma `võt́sin lõksuga `kinni kaks [tuhkrut] Lai; kos muti rada läib, raa `pääle paned lõksi Hls; nüid om ta (hiir) `lõksi pant, ei saa `valla änäp Krk; `väikse roti, ni̬i̬ lähvä lõgsi vahele Nõo; `tuhkrut püvvetas ka ravvadega ja lõksudega Võn; rot́t vii iire lõgsu ärʔ, ku˽suuŕ rot́t om San; meil `poiskõsõ `püündävä püv́vi lõksuga kińniʔ Har; `mükrõ `häötedi `lõksõgaʔ; mul um hüä lõḱs, nigu hiiŕ liigahut, nii um plõḱs Rõu || mõni inemõni püünd tõsele alasi `lõksi ette pandaʔ Har Vrd klõks1
2. fig täbar olukord, jänn see jähi üsna `lõksu oma `tööga Muh; jäin üsna `lõksu oma tegemisega Tor; ta ei osand ennast `väĺla `reäkida `ühti, jäi ikke `lõksu Juu; ma jäen `lõksu tänä, ei suand `õigel aal [minema] Kod
3. sulgemis-, kinnitusvahend; näpits `Lõksuga `pannakse luom `kinni, lõks läeb `rõnga `külge IisR; lõks `olli [lehmal] kurgu alt `lahti läin Muh; [unna] ots lähäb lõksu vahelt `lahti, nöör saab lapitud ja `jälle `lõksu pandud Rid; panevad ussi lõksu vahele Kse; Ohjadel olid lõksud otstes, neid oli kergem suulise rõngaste külge panna kui siduda Han; `riidepoomil oli ammasratas ja see lõks käis `sinna `piale Tõs; pesu lõksudega `kinni Aud; rihaluse esimised värabad olid lõksuga Nis; ohja arule lõks `otsa ja pannal `küĺge, mud́u lähäb `lahti Kos; kahearulene lõḱs, `senna pisteti kase pi̬i̬rg `jälle vahele Vil; lõksige pańds uisa kutsi raudsikide `sissi; lõksi ja tangi olli [kohitsejal] kaalan rihmag puha Krk; [ahju] sehelmätsel ussel om lõks, mes lääb raami `taade, oiab `kinni Ran; kui `äḱle tet́ti, `pańti pihi `pisti, lõksi vastamiisi kokku, sinnä `pääle nakati `laudu `panma Kam; ku ohiliku `suitsõ `rõnga külist vallalõ võtat, sõ̭ss tu̬u̬ om tu̬u̬ lõḱs Räp
4. nibu; kida kõrva lõks one si̬i̬, mes vaŕjuss one eden Kod; mõnel olna keele all `väike - - lõks Ran
mõks1 mõks g mõksu Muh JJn müks, hoop lammas `andis külje `pihta `sõukse mõksu, et ma kukkusi küliti Muh; eks ma neid `mõksusi olen saand küll JJn Vrd muks1
prõks1 prõks g prõks|u Khn, -i Kse nurg seal oli paelu `prõksa Kse; Prõks, lat́ika `muõdi, aga ümmärgusõm Khn Vrd rõks2
põks1 põks g põksu Rid Khn; alalü pöksul Jaa jääalune põrutuspüük Esimese `jääga akati pöksul `käima Jaa; siit mehed ei ole põksujääl kεind Rid; ennemä suadi põksult küll kalu Khn Vt jää|põks
raks1 raks g raksu SaLä Kaa Muh Käi Mär Kse Khn Hää Ris Juu JõeK JMd Koe Iis Kod MMg Lai Plt KJn Trv Krk Puh, `raksu Kuu Lüg IisR, rakso Mar Kul; n, g `raksu VNg Vai
1. kord, puhk `mitmat `raksu kävi siin Kuu; jumal ans üvä `raksu `vihma VNg; tuob kahe `raksuga ärä Lüg; Las poiss läheb `linna, kui on `raksu ära käind, tia kas enamb kippubki IisR; kas seda `raksu petti ka `anti Ans; töi ühe raksu `vihma Khk; Tuli `keie mütu `raksu, enne kui asja `korda sai Kaa; ma aevastasi mitu `raksu korraga Muh; öhe `ainsa raksu köhadab Käi; lähän kolmat `raksu veel Mär; ma olen mitu `raksu Suome vahet käind paadiga JõeK; eela tuli raks `vihma JMd; nõnnagu raksu piält (täpselt) Kod; Ta piale seda raksu põle mitte kõrdagi meie ees suurustanud nende uhkete kroonuriietega MMg; käis `kohtus kolm `raksu, ühe raksuga ei jõua ära teha Lai; ta on siin mitu `raksu käind Plt; mitmendad `raksu sa joba käit siin Trv
2. mingi kogus, hulk ta käis raksu maad ära Jäm; ta magas ee raksu Khk; Sellest oo ette päris raks aega möödas, kui ma viimaks linnas keisi; Sönna oo siit üsna kena raks maad Kaa; ma magasin nüid kohe ea raksu `aega Mär; ea raks `aega oli meil Ris; mul on ea raks muad viel `minna Koe
3. hoop, löök, rops poiss löi puu ühe raksuga pooleks Khk; ta `andis `moole ühe raksu Muh; esimese raksuga (hooga) viis [tuul] juba suõdi käest ää Khn; küll sain iä raksu, kui maha kukkusin Juu; lõi mind mõne ea raksu JMd; `mursin ühe raksuga `kat́ki Iis; mea sagasi `einu, mea lei mõne raksu `sinna `sissi Krk; ta lei `mulle mõne raksu Puh
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|