Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
kaaren `kaaren Kuu Hlj VNg IisR hv Khk Vll,
K(
-oa-, -ua-, kaaren Rap Koe)
Trm MMg,
kaarn Jõe Kuu KPõ(
-oa-, -ua-)
Pil Trv,
`kaarna Lüg Jõh I(
-oa-, -ua-)
Hls T V(
kaarna Krl),
`kaarnas Hlj VNg Muh L(
-oa- Var, -
ua- Khn)
Juu/-
oa-/
SJn,
-nass San Krl Se,
kaarnas Khk Saa Juu VJg/
-ua-/
Vas,
-ss Krl Rõu Vas Se, g `kaarna (g kaarna Puh);
karnas g `karna Hää,
karnass Lut1. ronk karjuvad kui `kaarnad kallal, ei lase rahu `olla Mär;
minust vanemad siis `ütlesid et - - nüid üks surma sõnum tuleb, et `kaarnad kisuvad Var;
`Kuarnas süeb mere `iäres `raipõsi kalu Khn;
Mis te nokite siin nagu `kaarnad `väiksema kallal;
kui `koarnad üle maea katuse läksid, siss pidid maea perenaene ja peremees ära surema Rap;
minä sinuda `mussa `kuarnad ei karda (sõimlemisel) Kod;
nigu `kaarnad raisa kallal kõik `ümmer Plt;
kaarn talve aub pojad `väĺla Pil;
vanast üteldi, et ku `kaarna lihatüki viib üle `ütsä põllu `pendre ja peni tolle ärä sü̬ü̬b, siss lääp peni `marru Nõo;
ku `kaarna krongutass sõ̭ss üldass et pahanduss tulõ Kan;
`kaarna üldäss surma tsirk ollõv;
`kaarna `kruńksvaʔ, ei˽tiiäʔ kas om sõda jälle peĺlädä vai Har;
`kaarna krońks, toosõ sõ̭nomit Se;
käu ku karnass must Lut ||
fig (halvast inimeset) meil põle tasasid `lapsi, need oo `neoksed kullid `kaarnad kõik Mar;
ära `siuke karnas ole;
Va kuradi `kaarnas tikub kallal, mine nende `kaarnatega `kaklema Hää Vrd kaarne22. katuse viilulauad kess`paekas on vareksed, aga otsa peal on `koarnad mõlemal pool Kos
kaase kaase „ronk“ kaks kaaset tapelnuvad Äks
karja|kaotaja ronk – Trv
korp4 korp Hi, koŕp Sa Muh, g korbi; korp g `korbi Kuu Hlj hv IisR ronk, kaaren Ku `korbid mere puol `aeva kisendäväd, tähendäb küll mere `kahju, neh uppumisi; `korbid `krouksuvad (saavat surmasõnumeid) Kuu; koŕp kronksub ~ vannub kronk, kronk Jäm; [vannub] kurat ning kurat, kut koŕp vötab aga järjest; korbid `karjuvad, jo rannas kalu on Khk; Kui koŕp läks `vandudes põha `poole, rouks rouks rouks, siis tuli `jälle ilma `muutust, sadu tuli; Koŕp pidade paljast (ainult) kaks muna munema; Ise must kut koŕp (pesemata inimesest); Vannub kut va koŕp; `karjus kut koŕp mo kallal Pöi; koŕp oo ühna sitik must. üks sulg `olle vassaku pool tiiva all `valge Muh; korbid `lindvad tapeldes keriku `poole, üks [abielu]paar `lahkub ära Emm; kui `talvel korp `karjub, siis tuleb sula Rei; kui laps löi muha, `loede `pεεle: korbile kolu, varesele valu, mei laps `terveks Phl || (inimesest) Koŕp inimene (ahnitseja) Jäm; koŕp on see kis vannub. pole sihandust `korpi `enne `kuuland Khk; Männamaa inimest on korbid (Mänspea ja Männamaa elanike hüüdnimi) Käi
kromp1 kromp g krombi LäLo Ris ronk, kaaren must kui kromp LNg; mõni aast oo `krompa küll Rid; `enni olid ikke krombid - - nüid `ütlevad rongad; kui krombid karivad, siis - - mõni `ütleb, et siis pidäde õnnetus tulema Mar; kromp tieb kurrat-kurrat, vannub `kangest Ris
krongits krongi|
ts,
krońgi|
t́š,
krondi|
tš,
g -dse;
krondõ|
ts g -dsõ ronk; rääk krońgit́š `kronkass Lei Vrd krungits
krungits krungits,
krungu|
t́s g -dsi kaaren, ronk krungits istuss pesäkese pääl Lut Vrd krongits
könk könk ronk – Trm