[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

kaaren `kaaren Kuu Hlj VNg IisR hv Khk Vll, K(-oa-, -ua-, kaaren Rap Koe) Trm MMg, kaarn Jõe Kuu KPõ(-oa-, -ua-) Pil Trv, `kaarna Lüg Jõh I(-oa-, -ua-) Hls T V(kaarna Krl), `kaarnas Hlj VNg Muh L(-oa- Var, -ua- Khn) Juu/-oa-/ SJn, -nass San Krl Se, kaarnas Khk Saa Juu VJg/-ua-/ Vas, -ss Krl Rõu Vas Se, g `kaarna (g kaarna Puh); karnas g `karna Hää, karnass Lut
1. ronk karjuvad kui `kaarnad kallal, ei lase rahu `olla Mär; minust vanemad siis `ütlesid et - - nüid üks surma sõnum tuleb, et `kaarnad kisuvad Var; `Kuarnas süeb mere `iäres `raipõsi kalu Khn; Mis te nokite siin nagu `kaarnad `väiksema kallal; kui `koarnad üle maea katuse läksid, siss pidid maea perenaene ja peremees ära surema Rap; minä sinuda `mussa `kuarnad ei karda (sõimlemisel) Kod; nigu `kaarnad raisa kallal kõik `ümmer Plt; kaarn talve aub pojad `väĺla Pil; vanast üteldi, et ku `kaarna lihatüki viib üle `ütsä põllu `pendre ja peni tolle ärä sü̬ü̬b, siss lääp peni `marru Nõo; ku `kaarna krongutass sõ̭ss üldass et pahanduss tulõ Kan; `kaarna üldäss surma tsirk ollõv; `kaarna `kruńksvaʔ, ei˽tiiäʔ kas om sõda jälle peĺlädä vai Har; `kaarna krońks, toosõ sõ̭nomit Se; käu ku karnass must Lut || fig (halvast inimeset) meil põle tasasid `lapsi, need oo `neoksed kullid `kaarnad kõik Mar; ära `siuke karnas ole; Va kuradi `kaarnas tikub kallal, mine nende `kaarnatega `kaklema Hää Vrd kaarne2
2. katuse viilulauad kess`paekas on vareksed, aga otsa peal on `koarnad mõlemal pool Kos
kaase kaase ronkkaks kaaset tapelnuvad Äks
karja|kaotaja ronkTrv
korp4 korp Hi, koŕp Sa Muh, g korbi; korp g `korbi Kuu Hlj hv IisR ronk, kaaren Ku `korbid mere puol `aeva kisendäväd, tähendäb küll mere `kahju, neh uppumisi; `korbid `krouksuvad (saavat surmasõnumeid) Kuu; koŕp kronksub ~ vannub kronk, kronk Jäm; [vannub] kurat ning kurat, kut koŕp vötab aga järjest; korbid `karjuvad, jo rannas kalu on Khk; Kui koŕp läks `vandudes põha `poole, rouks rouks rouks, siis tuli `jälle ilma `muutust, sadu tuli; Koŕp pidade paljast (ainult) kaks muna munema; Ise must kut koŕp (pesemata inimesest); Vannub kut va koŕp; `karjus kut koŕp mo kallal Pöi; koŕp oo ühna sitik must. üks sulg `olle vassaku pool tiiva all `valge Muh; korbid `lindvad tapeldes keriku `poole, üks [abielu]paar `lahkub ära Emm; kui `talvel korp `karjub, siis tuleb sula Rei; kui laps löi muha, `loede `pεεle: korbile kolu, varesele valu, mei laps `terveks Phl || (inimesest) Koŕp inimene (ahnitseja) Jäm; koŕp on see kis vannub. pole sihandust `korpi `enne `kuuland Khk; Männamaa inimest on korbid (Mänspea ja Männamaa elanike hüüdnimi) Käi
kromp1 kromp g krombi LäLo Ris ronk, kaaren must kui kromp LNg; mõni aast oo `krompa küll Rid; `enni olid ikke krombid - - nüid `ütlevad rongad; kui krombid karivad, siis - - mõni `ütleb, et siis pidäde õnnetus tulema Mar; kromp tieb kurrat-kurrat, vannub `kangest Ris
krongits krongi|ts, krońgi|t́š, krondi|, g -dse; krondõ|ts g -dsõ ronk; rääk krońgit́š `kronkass Lei Vrd krungits
krungits krungits, krungu|t́s g -dsi kaaren, ronk krungits istuss pesäkese pääl Lut Vrd krongits
könk könk ronk Trm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur