[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

kiks1 kiks Jür VJg Kod, g kiksi Jäm Khk Kaa Vll Pöi Emm Rei Mar Han Pä(kiḱs Saa; g kiḱsi Hää) HaLä Sim Lai, `kiksi Jõh, kiksu Mär, `kiksu Lüg; pl keksid Vll Käi; n, g`kiksi VNg; ill `kiksi Muh Kul lstk hammas joba `kiksud (piimahambad) tulevad lagele Lüg; Kiksid näksavad äga peale juba; Ambad olid alasiks ja vana kiks oli vasariks Pöi; Näita, kas `kiksisi ka suus on; Jah üks kiks on juba Hää; kis [lapse suus] kiksi leiab, se peäb `elmed ostma Juu; kiksi pistma 1. ära sööma – Muh Kul Han Juu 2. varastama, näppama (peam söödavat) – Kul Han; kiksi lööma varastama, näppama (peam söödavat) – Jä Vrd kikk5, kõks, käks, riks
2. lstk suurauad Paneme kiksid sohe. Veta kiksid sohe ka Kaa

miks miks hajusalt R, SaLä Kaa Pöi Muh Rei Phl Mar Mär Kse Tõs Khn Tor Rap Juu hajusalt Jä, Kad Iis Pal KJn, meks LNg Mar Ris Trm Kod MMg

1. küsiv-siduv sõna a. otseses küsimuses miks sa ei tule jo VNg; Miks sa nutad Kaa; `kutser jään `seisma ja küsin: miks mees puu `otsas oo Muh; miks sa nii kurb oled Rei; miks sa ei pane soodat `sesse Mar; miks sa lõid seda `looma Tor; miks ja miks, sellepäräst et koera nimi on Riks Juu; miks sa nii kuri oled JMd; miks sa `sinna‿i läind Iis Vrd mikes b. alustab kõrvallauset ket seda tεεb, miks laps karjub Khk; miks neid (püüniseid) `öösse, miks neid es `jääta merese, mina seda ei tεε Mus; seda ma ise ei määleta sugugi, miks ma siis `karjuma akkasin JJn
2. esineb sisult küsimuseta lausetes, väljendades etteheidet, mööndust, võimalikkust, olukorra ebamäärasust vms [maarohtusid] `korjati küll, aga nüüd enamb mei ei `korja, ei tea miks VNg; miks ei õle, õlen küll [põdraliha maitsnud] Lüg; ooh, miks neid es jää (sõrvelasi Saksamaale) Ans; meks sa muedo lubad; oi `aega, meks tääl polnd `raske Mar; miks ei saa, saab küll Mär; Miks lubataga `üese `ulku Khn; miks ei `söödud, kis `tahtis [see sõi rõõska piima] Rap; miks ma seda ei tia, isane lammas on oinas jo Kad; vanass kualin pekseti, et meks lugeda ei mõessa Kod; miks ta‿i võind tiha, kui ta `niskene oli Pal; no miks sa ennem ei tulnd; miks poiss põle `ütlend, et on lõegand rihmad `kat́ki KJn
3. sest siält uksess vingob `kisko tuult läbi, meks aken [on] `laśti; mette üks linnuke ei laala, meks nii vilu one Kod

plaan1 plaan (-ń) g plaani eP(-ua- Hag Trm; n -ae- SaLä) eL, `plaani R(n `plaani VNg Vai); laan (-ń) g laani Khk Vll/n -ae-/ Muh Mih Vän Tor Hää KJn Trv Hls Krk; loan g loani Pöi; pl plaanaʔ Se

1. kavatsus, mõte kui oligi vahel siin `plaaniss `maale `mennä, siis `kutsuti külä`naisi abi ka viel neid kilu laduma [tünnidesse] Kuu; ei tia, mida plaan `sellel on Hlj; [Tal] oo uie elumaja üleslöömine juba ammu plaanis olnd Kaa; `Meite plaan `siokõ, et taris `ülge`vällä (talvisele hülgejahile) `minnä Khn; minu plaan ei olnud `õige Kei; oli plaanis `teile üks supitäis [herneid] `anda JJn; plaań oli seda`viisi teha Ksi; eks ta ikke `mõnda `kurja `plaani `audu Lai; si‿plaań läks neil si̬i̬ kord `nurja KJn; temä riḱs selle laani ärä Krk; te vast tiiäte sest plaanist `rohkembess Hel; si̬i̬ mehelemineki plaan jäi täl pooleli Nõo; tu̬u̬l oĺl vaist naisõvõtu plaań San; Mul oĺl plaań sõ̭sara poolõ˽`küllä minnäʔ Urv; taal poisil ommaʔ suurõʔ plaaniʔ kül Rõu; oĺl iks terräv ku nõgõĺ, tu̬u̬ oĺl iks i̬i̬st`võt́ja ja plaani `and́ja Vas; plaanoldaʔ saa‿i `kohki minnäʔ Se; plaani pidama 1. plaanitsema, millegi üle aru pidama Eks nee `plaanid täü `olla `enne `pietud, kuhu `puole `verkusi mere lased Kuu; Mehed `piavad `plaani, kuda seda uut `maśsina `tüöle `panna IisR; tεεb, mis `plaani nad pidavad kahekes̀ti Khk; pidasid plaani ää Vig; mia piä ikka `plaani, kas mia lähä, mis `asja mia tie Khn; kas teil on plaań pidetud ja nõu lastud Kod; neil laań puha peet Krk; kui maja nakatass ehitämä, siss `peetäss `plaani Puh; `peimi tan `plaani, et kuiss timand na `kartoli˽saavave `võetuss San; `piami enne `plaani, mis tetäʔ ja mis tegemäldä jättä Har; meheʔ pidäväʔ `plaańe esiʔ Räp 2. kurameerima; abiellumist kavatsema kirik`erra `ütles, et `enne `piate `plaani pidama, et ei tohi kuhe ruttu mihele `menna Jõe; Mina lähen `tütrukutega `plaani pidama IisR; pidasid `pεεle kahekes̀ti mütu `aastad `plaani, `viimaks tegid ikka pulmad ää Khk; tüdrik ja poiss akkavad `laani pidama Muh
2. kava; kavand, mall; viis, laad `plaani oli `seina pääl ja `näita, kene kerd `pühki one VNg; `toine voda `toise `vankrist `plaani ja akka tegemä Vai; mina‿p tεε, kuidas `moodi neid (kurdusid) `niitsel ajal tehakse, ju niid `jälle omad tegemise plaanid on Ans; ehitas lauda uue plaani `järge Khk; maja plaan on `valmis Rei; enne, kui maea teeväd, oo suured plaanid, mes tehasse Mar; mõnel ei ond `õiged niidu `plaani `ühti, see niit oli kua `väeti Mär; sie on siin minu plaań, sie siin tema plaań (vaibamustrist) JJn; minu `vankri plaań, selle plaaniga‿o testud Kod; tõmmas laani paberi `piäle ülesse KJn; me paneme `plaani, teil jääb ainult `perrä kittä ja tü̬ü̬ ärä tetä Nõo; ta‿m juśt plaani `perrä tett Har; maa plaanaʔ Se
3. väljanägemine, välimus; kuju, vorm; kellegi või millegi moodi, laadi muna`valge oli `niigu vesi kohe, vie `plaani Kuu; siin `tahtusid seda uut `muodi vokki - - sie oli ku `massina, just `massina `plaani; ise ilus `plaani puolt, aga juob VNg; `Künkäs on seda sama `plaani kui mättäs, aga `suuremb Jõh; `Sõidab aga `ratsa, tahab vist `mõisa`preili `plaani `välja `anda IisR; merisiga `üĺge `taolene, teine plaań on tal Khk; See körb on kena plaaniga loom Kaa; Irmus kena `moeka loaniga [veski] oli ja kenast oli `tehtud koa Pöi; `vöedaks üks köver puu, mis obose plaani `välja annab, leigadakse pεε ja körvad veel senna `otsa (mänguhobusest) Käi; [ta] oli oma isa `plaani, `kange klaari verega Rei; ei sel obusel ei ole `plaani kedagi Mär; eina keśs - - nigu kala võrk, aga suured augod olid, `siokse plaaniga nigu need `kandevõrgud oo Lih; tüdrik oo naa laari olikuga, `sohkse ilusa plaaniga Var; Su̬u̬ pääl männad on `seuksed sakardid, põle `õiget puu `plaani Hää; sa ei anna pereme `plaani `väĺla Saa; `nüitse aja naestel on `riided väga plaanist `väĺlas, väga lühikest Ris; luomal oli krapp, sie oli koa kella pluani järele `tehtud Hag; temä (sepp) tagus teese `aamrega, minä teese `aamrega, nii et ta (raud) õhukeseks läks ja vikati plaań `väĺla tuli Juu; nied olid mõesa ehitud majad - - kõik olid `ühte `plaani `tehtud Amb; karusikalad nagu ahvenid, nisukese plaaniga JJn; kulmud on selle jaost, et inimesel pole mud́u `plaani, kulmud annavad näo plaani VMr; [Korvhällid] selles samas pluanis õlid tehtud nagu laudkerega äĺlid Trm; näd on `üste `plaani, juśt nõnnagu sõsared Kod; porgandid on vekesest jäänd - - põle `õiged `plaani Lai; si̬i̬ om iluse kiha laanige ja esi ka iluss Krk; soome `kirved olliva eesti kirvestega pia ütte `plaani Ran; ta‿m illust `plaani inemine San; ilosa plaaniga vasik, hüä lehmä poig; täl jala˽`ripsõ joʔ, olõ õs inäp elävä inemise `plaanigiʔ Rõu; ihess om - - höörik nigu hauǵ, a tä plaań om tõistsugunõ Räp
4. komme, tava no veneläsed olid `tuondki sen `nuodapüü `plaani `siie Kuu; üksvahe juo jäi sie keriku plaan taha `plaanile, a nüüd on `jälle ies rias VNg; minä võttasin `naise, siis õli tanu plaan Lüg; uuemal aeal kersto mood kados ää, akkas `kohvre plaan Kul; `metmed `korda öödilesi ja `kiutu riiet `tehti, `endine plaan oli see Var; tal (ussil) kuradil oleva si̬i̬ laań, et suust mineva `sisse Hää; ammuks need püksi plaanid akkasid tulema; `eńni - - `üiti ika taet, nüid uuema plaaniga on isa Ris; ma olin pulmas ja siis tulivad vanapõlve plaani sies `senna siis `peigme sae kokku Kad; meie kõhas seda `plaani ei õle, et tõśele mud́u `antasse Trm

priks2 priks Kuu IisR Rei Hää San annab edasi praksatust, prõksatust Priks-praks `läksivad `kresla `varbad `katki IisR; Nömm`oksi on ea `murda, ikka priks ja priks; Pisist allirebud linnud laulavad priks, priks enne vihma Rei; priks ja praks tuli praksub Hää Vrd riks

raks2 raks Kuu IisR Muh Rei Kse Mih Juu VJg Iis KJn Puh San, g raksu Jäm Kaa Vll Pöi Jür JMd Koe Trm Trv Hls Krk; n, g `raksu Vai

1. raksuv heli, raksatus Nään `keulast `korgemb murd`laine, siis tugev raks `ahtris Kuu; käis üks `raksu ja puu menigi `katki Vai; Keis raks ning suur oks `murdus, tormi mürinas pole seda `raksu `kaugele kuulda olnd Kaa; puar `raksu käis ükstese `piale Vll; Tuluke `joosis otse `alla ja irmus vali raks käis (pikselöögist) Pöi; öhel omingul köind silla peal vali raks, mehed `joosnud `vaatama, sillal old ragu sees Mih; Murrad `roika pooleks, teeb raksu Jür; raks käis, tia, mis asi maha kukkus VJg; `pikse raks, `erkasin neie `raksude `peale ülesse Trm; kas kuulit `raksu Trv; liha lü̬ü̬ `raksu [praadides] Krk
2. hüüds, adv Raks-raks `murdas suur kivi kaks `kresla `varba IisR; See põld on paljas kiviränts, adr `kargab öhe [kivi] tagant teise taha raks ja raks Pöi; ta murdis `sõrmi raks ja raks Muh; teevas läks katti raks Rei; puu ikki lähäb kat́ti raks Juu; sü̬ü̬t `ernit ku raks ja raks Krk; raks lääb oss `katki Puh
Vrd riks1, räks4

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur