[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

pilduma `pilduma Var Aud Hää Saa JJn Koe VJg Iis Lai VlPõ, `pilluma Muh hajusalt L(-lo- LNg Mar), Koe Trm Äks Ksi, `pildma Kod KJn Vil M(-me), `pilma T V, (ma) pillu(n); `pilduma, (ma) `pildun Kuu Lüg(-maie); `pjõlduma Khn; `pülluma, (ma) püllu Sa(`pülduma Jäm Khk)

1. a. viskama, loopima, heitma üks `püllund `keske parandad vett Khk; Püllu mette `tuhlid laiali Pöi; vana valvaskala akan ännaga vett `pilluma Muh; `pillus oma `riided sängi `alla Kse; roho `vintsed - - pillutakse unikuse ja vahel põletakse neid Var; naesed `pillusid sõnniku kätega põllu‿pele laiali Mih; [nääriööl] pilluti `laese `õĺga Tõs; see peiupoiss siis `pildus `paelu maha Aud; mängivad paĺliga, pilluvad `paĺli Hää; ahi - - küdes ilusti rahulikult sädemeid `pildumatta JJn; pillub kõik asjad laiali VJg; kõik `pilsid `väĺjä Kod; olin truuba taga otsas, siis `pillusin `noota `sisse Äks; kõik [pakud] oĺlid `lõhki `lü̬ü̬dud ja senna unikusse pillutud KJn; akand puu `algega säält ülevält `pildma, sis tapnd mitu tükki ärä Vil; munadepühäde ajal lätsive poisi `kakleme ja `pildsive üitstõist munadega Trv; liha pilt pisarit [praadides] Krk; rehe käpp `oĺli - - tollega pilluti `viĺlä `sarja Ran; siss sai pillutuss kust tolle aava `pääle, sai vars `tervess Puh; mes sä `kirpest maha pillit, `tapnu ärä Nõo; pulman jah siss `pildsõva toda raha ja mässässivä Ote; oĺl mul kausi är `lahkõnu, tüḱüki laḱka `pillõnu San; Tõnõ piĺl vett ja˽tõnõ `istõ sälän ja mugu˽hõ̭õ̭ŕd Urv; ku˽halv suvi saabõv, siss pilluv poja˽pesäst mahaʔ (toonekurgedest) Har; `pilku‿i kivvegaʔ, lü̬ü̬t `akna `kat́ski Rõu; ma usu ei˽joht sinnu, sa ńapuga˽pillut `kärpse `vällä söögi si̬i̬st Vas; kuuś praḱs ku palass, pill hütsi ah́ost `väĺlä Räp; kivijürräjäʔ pillutasõʔ `jäŕve, tu̬u̬d ei süvväʔ; esä `pandsõ minno perä `pääle `nu̬u̬ta `sisse `pilma, kate mehega pillime Se; peremiiś võtt ḱüĺüvaka un alg [seemet] `pillu `maale Lei || piĺd `valla kõ̭ik (lasi lahti, vabastas ametist) Ran b. impers siis sii akkas nagu tuld `pilluma Var; küll pillub välgikest nüid Trv; näe, `valget pillup (vahusest lainetamisest) Ran; `väĺkü piĺl et tarõ oĺl ütest tüḱüst `valgõ Rõu
2. keha või kehaosaga järsult liigutama oles tä (pull) saridega löön, aga tä `pillus ninägä Var; ma pillu `jalgu, et veri `ästi liigub Hää; obune pillub takka üles Koe; mõni piĺds karuratast - - lää ku lõnga loi Krk; voonakse lännuva perset `pilden Ran; lustiline kaśs, ta mängib ja väherdäb, kõ̭igi päedi pillub ennäst Puh; piap kõva mi̬i̬s olema, kes tä `kinni oiab, lääb mäest `alla, siss pillub pääd ja perst üless (perust hobusest) Nõo; mõni inemine ädäge pild `siĺmi üle pää San; külʔ no lingutass, ju̬u̬sk ja pill `si̬i̬ri; illoss ilm saa, kala˽`pilvaʔ Kan; ma piĺli üte külle päält tõsõlõ; piĺl käśsiga˽ja˽vannuss; vana kammõldaja hobõsõrõibõʔ - - is via mitte, muudgu `naksõ hennest katõ jala pääle üless `pilma Har; ośt pero hobõsõ, lää äi paigast, pill `peŕsega Se; piĺl `riśti (lööb risti ette) Lut
3. sõnu loopima, vanduma vms `pildus `õige sõnu `tõisele, `tõine ei saand akkada `vastamagi Lüg; püllub keik ilma juttu täis; `löugas `ühte `inge, `püllus `kurja Khk; mis sa sii `lolli pillud (lollusi teed) Muh; kel sa oma sõnu pillud Hää; pilluv `uhkit sõnu üit́s tõśtel Krk; pillub kõik `väĺlä, mes süĺg suhu tu̬u̬b Ran; rihvańd pild alati tõõsõlõ `halbu sõnnu Võn; sõnno pill ku tulõ kibõnit suust `vällä Se
4. pillama, kukkuda laskma ää `kaussi maha `püllug; äi sülega‿p saa mette, püllub väĺjale εε Khk; Ma püllusi ölleruusi kääst maha Kaa; kui vett `tuua, siis püllub (loksub) ika muist ää Vll; missugune pilb so siia `pillus Vig; tiringu all oo suur lai `taldrek, sellega sa kannad, muidu võta palavalt kätte, sa pillud maha Var
5. raiskama, laristama `Püllus oma varanduse paari `aastaga ära Jäm; `Püllus `eese värgi puhas ää ja läks siit minema Pöi; pillub kamaluga raha `väĺja Trm; vai nõnda siss inimestel raha käen `oĺli `pildu ku `nüidsel ajal Ran; kuiss sul `tahtuss ka taad rahha nii `pilluʔ; tiiä äiʔ, kui täl taa aig är˽`pilluss (ära kaob), alasi tüḱiss `ildass `jäämä Vas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur