[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

kilter `kilt|er Jõh g -ri Vai eP(`kelt|er Khk; pl `kiĺtrid Iis) Krk(g -re) Hel; n, g `kiltri Har, transl `kiltress Räp; pl `kiltre San van töö ülevaataja mõisas `kilter oli see vitsamees kes `peksa `andas kut saksad olid `vitsa `möistand Jäm; `kilter tulnd oomiku, löönd `vitstega raps, raps `akna `pihta - - `tööle `möisa Krj; kubjas, `kilter, aedames, väĺlavahi vanames, need `olla `põrgus kõege ees Juu; aidames, `kilter ja kubjas, nied olid mõesa puolt `aasta `tienijad VMr; `kilter `oĺli alam kui kubjas KJn; keväjä niidu puhastamine si̬i̬ olli tüdrukide tü̬ü̬, siss olli `kilter üle`vaateje Hel
kraps1 kraps IisR Emm Ris Juu Se, g krapsu Khk Hää JJn, `krapsu VNg, krapsi Ans Khk Tõs Trm KJn, `krapsi Kuu; kraṕs g krapsi Nõo(krabsi) Rõu hakkaja, tragi, energiline, kärmas Midä `väikäsemb, seda `krapsimb Kuu; Poiss on `ästi `kärme ja kraps `jõuvab iga tüö `juure IisR; nii kraps inimist pole veel `suiliseks olnd Ans; [laps] nii krapsiks läind, et seda‿p pia `ükskid koht `kinni Khk; See aa veel üsna kraps mees Emm; kraps tüdruk; Nii kraps, kui sina `ütled, nii tema läheb, aja`viitmist põle Hää; ta on üks `kärme ja kraps inime Ris; nihuke kraps ja krõbe inime, kohe lähäb ja teeb, `krapsti `vaĺmis Juu; Neskesed virgad ja krapsid perenaised, need said `varsti ammustada ta (rätsepa) käest Trm; Sii on peris kraps inime, saab iga tüüga `valmis KJn; Egalõ tööle kraṕs Rõu; kraps miiss Se || rukis `tahtis εnamist laisaks `jääda, aga tänavu oli nii erk - - nii kraps `kärmas (lopsakalt kasvanud, pole lamandunud) Ris Vrd krapsak2, krapsakas1, krapsis, raps

napsakas napsak|as g -a Lüg/`n-/ Mus Pöi Muh Mar Kse Var Tor VJg Iis

1. terav a. torkav, salvav, nipsakas see oo nii napsakas, et sõnad köevad kut kuulid suust `välja Muh; napsakas, väga terav `ütlema Var; `ütles tale napsakid sõnu Tor; sie on õige napsakas Iis b. (külmast) Nii kibe napsakas külm, et akkab `kõrvi `kinni Pöi
Vrd naksakas
2. pirtsakas `napsaka `mielega mies; lähäd sinägi `napsakast Lüg
3. krapsakas [ta] on igavene napsakas inimene, nii raps ja tubli Mus
4. subst a. löök, hoop anna `tääle `neoke napsakas, et tä valu saab Mar; vitsaga `tõmmad ühü napsaka, siss oo voŕp ülebel Kse b. sahmakas parajal `kuhja `kõrjamise ajal tuli sie `vihma `napsakas `selgä Lüg

pidama1 pidama, (ma) pea(n), pia(n) R eP(pidan I) Trv Lei Lut; pidämä Kuu Lüg(-mäie) Vai hajusalt eP((ma) peän Mar Vig Tõs Juu, pidän Kod; pedä- KJn), eL(pedä-), pidäm(e) M San Krl(pedä-), (ma) piä(n), pia(n)

1. midagi või kedagi kusagil või mingis olukorras hoidma kilud `suolati kohe ära, kilu enam riim`suolas ei `piatud Kuu; on viel `leibä nattukese, sie viel piab tädä elos Lüg; ega meid `jõude ei `piatud Jõh; külä mehed pidäsiväd `rüssi joes Vai; under`taĺje pidas rinnad änam koos Jäm; mihed `rautavad obust ning naised pidavad `jalga; ma‿s räägi seda mette kellelegid, pidasi nönda oma tεεda Khk; asjad peab `kordas pidama, et alati vötta oleks; meest `peetakse sönast, `ärga sarvest, obust ohjast vns Vll; kore kondiga obu ai pea liha peal, lihab lahjaks Jaa; Meri meite elu sihes pidaja oli, maa pole sii midagi annund Pöi; kes sui ää sureb, seda `võigid `rohkem kodu pidada kut kolm `päeva, lehk tuleb taha Muh; `arki pidama, `panta pεε `alla ja jälad öles (tiritammist) Emm; suuremad paadid `peeti meres `ankru peal Phl; `kaupmes annab ikke tagasi, egä‿s tä `eesele pea; kuda ma neid üksipäni `silmäs saa pidada, `lapsi ja `loomi Mar; jo mo silmad nii `peeti, et ma neid ei näind Mär; kaks õde oo surn, kolmas minemäs, tiä kui kaua mind `peetse Var; Ää pidäg külmä jõlmaga ikka ust päräni Khn; `surnuid ei pia koa rahu (halvustab) Aud; peab oma mõttes, ei räägi paelu Tor; piab `enge sehes rohudega Hää; kelik piab `vankre ku̬u̬s Saa; [leetrihaige] `piati pimedas, siis ei rikkun `silma HMd; mõned `piavad alati seda `viina kodo, `loomadelle [rohuks] Juu; nemad `korjasid kohe sügise seda aput `piima - - ja külma kääs pidand seda KuuK; linad, mis me ära kupardasime, viisime jõkke likku, kaksteist `pääva `pieti lius Amb; sui pala muidugi, või jo `jalgu `riides pidada Ann; perul obusel `pietakse ikke suurauad suus VMr; mes sa `inda pidäd, lahe `natke odavamass, siis õssetasse kõhe Kod; teinekord oli keelatud, et ei tohi edasi `riakida - - aga kus teine ei jõud pidada, lobises `väĺja ikke Lai; selle pudruge ma `piagi `ende `enge sehen Krk; piä kõrva `valla, ku ma sedä `asja seĺlate Hel; kud́ass käsi käänäb, nõnda piht piäb, [st] merätse langa ti̬i̬d, nii ta sul kannatab Ran; näĺlän `peetu lehmä piim om lahi; `vaŕgil om ka‿kke ädä, ei `peetä neid rahu `koskil Nõo; vanast olli puu anuma, nu̬u̬ `tahtseva kõrran pidädä, siss `oĺli piim ää Rõn; ta ei peä midägi sisen, ossendes San; Nahk pedä `su̬u̬ni koon, liha ei olõkiʔ Urv; naidõ sammu `hainuga piat õks lehmäl elu sisen pedämä; miist sõnast `peetaksõ, `härgä sarvõst `veetaksõ vns Har; mia kuulõt, tu̬u̬ piä˽`hindäle Rõu; susi sü̬ü̬ hoiõdu aśaʔ, pini piḱält `peedüʔ vns Vas; ma˽`peie tu̬u̬d `malka nii `kõvva peoh kui Räp; tiiä‿i kui hoit, kui peo pääl pidägi (hellitamisest) Se; üte `käega pidä, `tõõsõga `lõikass Lei; latsõʔ `veikeseʔ pidäväʔ künnelt kua joʔ, `lätväʔ patalõ Lut
2. säilitama, alal hoidma; mitte loobuma, millestki kinni pidama `lapsest `saadik - - `täüdüs sie rand puhas `olla ja mina ka nüd igä pidin sen `puhta Kuu; nie one kaik sanagad inimesed, `neie sanad `jäävata `pietavast VNg; `luoma `kõhta `jällä on `säädos `pietod, sügise `miskese ma tappan ehk `miskese järäle jättän; kel ia pia, sie piab `mieles kõik `asjad Lüg; monikaine obone pidä tied Vai; kes es pea nönda seda `kurssi, lükkas parre maha Ans; pea ikka `piiri ka; jövad sa `köiki `asju `meeles pidada, mis `soole räägitase Khk; ma usu, et ta oma söna peab, nönda kut ta lubas Vll; mei pole pidand sest (keelust) persetki Emm; kuda isä oo teind, siis lapsed ikke pidavad sedä `pruuki Mar; kuer ei pidand `jäĺgi, `kaotas kääst ää; ei mõesta parajust pidada Mär; `kohto `siädust tuleb pidada Tõs; pidasid ikka oma `tõotust Tor; ma pian oma sõna Hää; ei pia saladust, reagib kõik `väĺla Nis; pidage `mieles, mis te olete vanematest näind ja õppind; millest see tuleb, et ei mõista `piiri pidada Kei; `enne akkasid `kangesti vene `usku - - soab nähä, kas te peate ka oma `usku Juu; nied on merepüü `riistade märgid, kõik talud neist ei pea (ei kasuta) JõeK; obune ei pia tied Koe; pudrupia, mis sie kua mieles piab VJg; täl ei õle `õiged `motso egä aru, piäb jo `piiri pidämä õma jutuga; tämä‿o miälen pidäjä, tämä ilman ära ei uneta, sõna pidäjä Kod; joodik on nisuke lakard, ei pia `korda, perekond on söömata Plt; karja koer paelu ei piä `jäĺgi; ei `märkä aru pidädä, ju̬u̬ liias täis ennäst KJn; temä peab `kangeste `puhtust Trv; ta tõot́ küll, aga es pia sõna Hls; ka (kas) nemä `mõnda kellä `aiga `piave (tegutsevad, millal juhtub) Krk; me rahvas `väege pedävä `usku Hel; mia jõvva siss `kõ̭iki meelen pedädä, pää `onte maakerä ei ole; ei ole naśterahvast, kes majan kõrra piap Puh; esäd es ole, aga mia pedäsi kõva kari, miä es lase poesil koheki `ulku ei minnä sedäsi uĺa pääle Nõo; noorõn, ku esi vi̬i̬l ollit lat́s, siss - - es tiiä meelen pidädä toda vanaaja ello Võn; ku `tärminil ei massa, siss nõvvetes `sissi, kui `tärmini ei pia San; ta ei piä omma sõnna Krl; nu̬u̬ ei mõista `piiri petäʔ `ju̬u̬misel, siss joova henne hulluss; hobõsõl om hää meelen pedämine, kos ta lätt, sääl tulõ ta tagasi kah ilma eśsümäldä Har; tallõ pinile võtaʔ malk ja ub́lota nii, et ta meeleh pidä Räp; tark inemine, kes pidä kõigilõ `õigut (on õiglane) Se; kea pidä hüvvä süänd, tu̬u̬ iks sańdilõ and Lut
3. midagi või kedagi tagasi hoidma, ohjeldama Pea `leuad, kui `jouad Kuu; nied akkasivad `ninda `naurama seda lugu, et ei saa `nauru pidadagi Lüg; lapsed vahel `itlevad ikka: akkame tött pidama (st proovima, kes kauem naeru suudab pidada) Khk; Kui see jutujärje käde saab, see‿p saa ju ennast änam pidama Kaa; Pea ette vahest eese mokk moas koa Pöi; kas sa pead oma lõuad Muh; ei jõua `eese kätt pidada, `kerge `kääga, kohe lööb Mär; ää räägi änäm, piä suu Tõs; mis sa `tühja porised, pia parem enese mokk vaga Hag; suulas inimene ei pea suud Amb; ei suand ma ennäss mitte pidädä, kõnelesin `väĺjä Kod; kui se suslamoor aga oma suu piab, et ta `mulle `viina müis Lai; mia olli tubli poiśs, et nevä mut es pea Hls; laku perset ja piä lõvva Ran; temä es pia kust Puh; mis sa alasi larmidset, pia suuʔ Krl; ta vana tabakõnõ ei pia külh üttegi varast Har; Ei˽taad poissi piä˽`päitse ei˽paelaʔ, ta tege miä esi˽hääss `arvass Rõu; raha piät kõ̭gõ käḱüśsih olõma - - egass taa ribah lukukõnõ midä piä eiʔ Vas
4. a. kestvamalt ühes kohas või ühesugusena püsima; vastu pidama, kestma talust `viidi üks ärg `moisa `künni`ärjast, ei jäänd pidama, tuli aga `ohta koju Hlj; niit vilets, sie `õmblus ei pia, akkab `purguma; lumi sadas ja sulas kõhe `vällä, aga `vaata puu `pääle jäi pidämäie Lüg; see katus oo juba kakssada `aastad pidand Khk; Sukasääred oo alles üsna pidajad, peab uied peed otsa jätkama Kaa; Ega `oasta sai oma täätud jägu köit `tehtud, mis see köis siis pidas, mõned `oastad Pöi; ega see riie pea kedagi, õhuke lirts Mär; kui uus aid `valmis `tehti, see pidas kümme `aastad Var; Iäd laevad pidäsid kakskümmen `aastad, kud́as puud olid Khn; Ega hobu ei via, kui lu̬u̬k ei pia vns Hää; loom lähäb, egä tal kusagil pidämest põle Juu; arv sukk on `kuotud, on aga kokku ämmeldatud, ega sie pia kedagi JõeK; kas juurte koŕv pidas `rohkem kui `vitste koŕv Amb; `teibad ei tahand kudagi `muasse pidama `jääda VMr; lai lumi jääb maha, jääb tee `piale `paika pidama Lai; eläjä jooseva `kiini, ku kiini väĺlän, ega sõss eläjä enämb ei pea Trv; jää om `seante kore, pudeve, ega ta ei oole `seante, et ta pidä vi̬i̬l midägi Krk; Viisu˽nõgluti vi̬i̬l alt `ahtakõ̭isi `niidsigaʔ ärʔ, sõ̭ss nimä˽sai˽kõvõmba ja˽pei˽kavvõmb Rõu || jätkuma Kae˽vanast mõtsan puid pidi, es sõss kiä `halva puud kodu tu̬u̬ õs; Ji̬i̬hn neid pidi, alasi oĺl sul `väŕski kala võttaʔ Rõu b. (hrl impersonaalselt ilmastikust) üks nädäl`päiväd pidi kagu `tuuli Kuu; piass nüid pidama jumal `kuiva, et saab ein `tehtud Lüg; kui `ilma piab, siss läheme Kihelkonnale Khk; Möllas ette mütu pääva ühtejoomi lund, täna ilm jähi ometi püsut pidama Kaa; On puud sügise kaua roheltsed ja `lehtes, siis peab `pitka sügist, talvet pole nii pea tulemas Pöi; nüid akatasse rukid `lõikama, kui `kuiva `ilma peab Muh; peab kõva talvet, ei annagi külm järäle Mär; Sellekorra piäb pitkält palavi `jõlmu Khn; nii kalgid ilmad peab iga päev JõeK; kui oli põud, kuiv võt́tis viĺja ära - - vaest pidas mitu kuud `kuiva Trm; ei ta nüid vist sadama akka, pidab taheda Lai; ku ta iki nõnda väärt ti̬i̬d piass, et puu är saass vedäde Krk; seräst vagust `ilma ta piḱäld ei piä Ran; mõnikõrd piäp `talve kavva `kuiva `küĺmä Kam; seeni `aoni pedi hüvvi hainategemise `ilmu Har; ma sõ̭ss lää, kui jummal `ilmu pidä Plv
5. pidurdatuks, paigal püsivaks, peatatuks tegema või saama; mitte järele andma Kova `vuoga `ankurid igäkerd ei pea Kuu; [laev] `puutus `pohja, ei jäänd pidama VNg; tõkked ees, vesi jäeb pidama Muh; kui `kutsar saand obosid pidada mette, siis ta võt́tis isi ohad `peosse LNg; Mia sua `minnä küll, kedägi põlõ pidämes Khn; lehm läind põegiti tee `peale ette ja autu põle saand pidada, sõitnd kohe `otsa Vän; uśs pidi kolmande viiru `peale pidama `jääma Jür; `siuti narsuga `kińni, võt́tis vere pidama Amb; meie puĺl pani `juoksu meie kääst, ei jäksand teda pidada JJn; jät́tis ühe turba jägu alt `leikamatta, et vesi jäi `sinna pidama, et `piale ei tuld Rak; jäi pidäme `sinna, oksa `külgi jäi pidäme Krk; piä piä piä, las ma esi paenuta `endä üless Nõo
6. mitteläbilaskev olema (hrl vedeliku ja soojuse kohta) juhtnahast `saapad olid üväd, ise pidasivata vetta VNg; ku `terva [saabastele] `paljo paned‿s piä `suoja enämb, `lähtö jää Vai; Paet äi pea vett, see tuleb pidajaks tiha Jäm; kiha puńn äp pia `inge, pane närts `ümber Khk; Jöulu ölle tegemine oo ukse ees, oome paneme törred-tannid liguse, et nad pidama jääksid Kaa; Tuul uhistab roami ja loasi vahelt läbi, äi tea mis `sooja see peab Pöi; uks arvaks kuind ja kulund juba, ei pea tuult Mär; pooĺ`viltu saavad [harjapealsed õled] `säetud, et ta `vihma koa peab Mih; `sõuke rät́ik pias koa, mis ikke ko `küĺmä pidas ja tuult pidas Aud; `saapad pidavad vett Ris; puussepp - - lihib kaks `lauda nii, et ta vett peab Jür; maja ullem kui sara, ei pia tuult ega `vihma Koe; tünni põhi ei pia `ästi, `imbib aga vähä`uaval vett `välja Kad; kui ärä `kuinud on [puunõu], siis ei pidä, vi̬i̬ likko `oito - - siis pidäb Kod; kõva vanutus `oĺli, pidäs `vihma ka Vil; sann ei pia `lõunu, aken om `valla Krk; si̬i̬ ei pia `vihma, si̬i̬ rõuk ei `kõlba kohekile Hel; ku kõrralik kolmjalg om, siss ta piäb vett küll Nõo; `piśtü katusõʔ ei piäʔ `vihma ei lummõ Urv; annom ei piäʔ `piimä Vas
7. midagi või kedagi enda kasutuses või käsutuses hoidma a. (omandist, ärist vms) `saari ajal üks mies pidas seda vabrikut Hlj; `kuoliõppetaja pidi maad ka, suvel tegi maatüöd, `talvel `jälle pidi `kuoli `lastele Lüg; pidäs `puodi siin Vai; mo vanamad pidasid ühe teise mihega maid kogu (koos) Jäm; siis oli paar `vörsta `eemal, koes ta `koltrit pidas Khk; inimesed peavad jo maid pidama, teisit nad ei saa Mar; ma pidasin sel ajal vana `kõrtsu Mär; sai talu pidädä, oli rübelemest ja `tõmmamest Vig; läheb moade `piäle, akkab maid pidämä Tõs; mees oli söjas, ela nella lapsega - - ja pia siis `kohta HMd; nüid enäm `peetä nii paelu `metsäsi Juu; vend pidas `trahterid VJg; sulased ja neet́sikud õlid mul, õlin talu pidäjä Kod; akasin vekest `põldu pidama Plt; naine pidä pess ütsinti kotust Krk; mina olen kavva `põldu pidänu Ran; nemä saeva talust `valla, nemä‿s ole põllumehe, es jõvva talu pedädä Nõo; esi ma olen ka `veskit pidanu Võn; niä˽pet́ti taad kotust kümme `aastaga Krl; ku˽ma vi̬i̬l `poiskõsõ t́surakõnõ oĺli, siss `naksi jo maad pedämä Har; kes alośt elämist, tu̬u̬d üteldi, et `puustusõ pidäjä (asunikust) Räp b. (koduloomadest) kaheteis`kümme vakkama oli oma `einamad, `palju `sellega sai `luomi pida, ühe `lehma, obuse, paar `lammast VNg; `naaburi pittä `pallo `anni Vai; pidasime viis veist ning kaks obust Khk; sa tahad `lehma pidada, neist eindest saa ju lammaskit `süia mette Pha; siit inimesed pidavad vähe emisid Pöi; nee on ühed kuivad maad, `aitavad alvemad `viljasi küll pidada Emm; `valgid `lammud `peetässe ike änam Vig; Ku `rohkem anisi `pi̬i̬ti, siśs anikõredest `teh́ti kera alused - - `kuivi `erni `pańti `sisse, kõrisesid ilusti Hää; `piasid `ärgi, ärg oli kõvem `viama kui obune Ris; nii `vaene küla, et ei `jõutud `lehmi pidada Jür; peab mesilasi teise tüö kõrval Amb; millega ma seda põrsast viel pian VMr; ma õlen näid küll pidänud, punasid ja `vaĺgid ja kõŕbobesid; kukke pideti kellä asemel Kod; ku kodujänessid akati pidama, siis akati läkiläkit tegema Lai; ta ei jõua enäm `lu̬u̬ma pidädä KJn; mis sest vanast `oinast `peetas‿sis Vil; ku tõise kätte mesilinnu pidäde annab, siss kuri silm käüb üle Hls; si̬i̬ om üit́s obene, kedä võit pidäde, terve ja iluss Krk; me siin `paŕtse es pia, pardsi tahava vett Puh; ma‿le lammast pedänu ja ole pügänu kah; kos rikass peremi̬i̬s `olli, kes `ańne pedäss, sinna märdisandi lätsivä märdi ani `sü̬ü̬mä Nõo; kuuś `lehmä oĺl iks ilmast `ilma, taluinemise `kit́si es `piävä Ote; paaŕ kuud pidäsi `lehmä, ai tu̬u̬ liha täüś ja jäl˽möi ärʔ Urv; maal ei saa õ̭ks tõisildõ elläʔ, piat iks eläjeid pedämä Har; saa ai˽kannu pitäʔ, külä pini˽`koŕjasõ˽kanaʔ arʔ Vas; talvõl pia aiʔ üt́tegiʔ `leh́mä Se c. (inimestest) enamb ei saand `kiegi `tienija pida Hlj; egä kaik pere`miehed `eiväd piä sulaisi Vai; `mandril oli ikka teist `moodi kohe, sääl olid `jöukamad, perenaised pidasid `teenijad Krj; `suilene ja `aastapoiss, kuidas killegil `jäksu pidada oli neid Rid; ei mette jõun sulast pidada Aud; mõni peäb ike sulast koa Juu; ta pidas kaks sulast ja siis tal oli neli tüdrukud Pee; no mina olen neid `möldrid siin ära seitse tükki pidanud Äks; temä esi ei jõvva tetä, siss ta piap `poissi pidäme Krk; nu̬u̬ õ̭ks pet́ti `ti̬i̬ndreid Har; peiʔ `oŕju, muidugu manitsiʔ ja käsi˽`tõisi Vas d. (mingis ametis teenimisest, teenistuskohal olemisest) pidä `tiisleri `ammeti ja tie kaik tüö, midä ede tulo Vai; ega ta seda ametid omitegi saa `peetud Mär; `Vaesõmad lapsõd pidäsid ikka karjatsõ amõtid Khn; peab talitaja ametid Ris; ei pia `kohta - - ühest teenistusest läheb `teise Ann; mitte `üstegi ammetid ei pidä Kod; elukutset võib igaüks pidada Lai; tüḱk elu`aiga sai sedä ammadit peet Krk; kes temä ametit tiiäb, mes tä piäb Nõo; üttegi tü̬ü̬`kohta timä es piä Ote; mis ammat́ sullõ andass, tu̬u̬d piat sa˽ka ausadõ pedämä Har; saa‿i tast pussagust ütegi ammõdi pidäjät Rõu e. (muud juhud) rebäne piäb pesä `metsäs Lüg; `seitsme jalane süllabu ikka `peetse Muh; ei me muu nime pial tend küll ei pidand Hää; mõned `peavad kolme õlmaga rüsasid Trm; aja`lehte ta ei piä, raamandut ei loe, tõste seldsin ta ei käi Hel; tegijä tedä ei taha, `ostja ei saa, pedäjä ei tiiä täst midägi = surnu kirst Nõo
8. (põllukultuuride kasvatamisest) `piavad vel `paergustki sääl linu maas Hlj; suvirukkid, neid pidäsin minägi `ennemäst Lüg; `kaeru sii es `peetagid maas, sii olid odrad `rohkem Ans; `mütmed `seltsi `tuhlid - - punase koorega pole pidand Pha; meie ei pea εnam upesid maas Muh; nee on ühed kuivad maad, `aitavad alvemad `viljasi küll pidada Emm; nääd talve rukit ei pea Mar; paĺlu sa `otre ja linu maas pead ka Mär; sii pool ikke `peetse `rohkem porgandid Aud; `piasid `ärgi, ärg oli kõvem `viama kui obune Ris; `läät́sid `pieti ka KuuK; tema pidas tubakaid omal Ann; `püili sai küll, mõisad pidasid nisu muas irmus pailu Pai; neid (kartuleid) `pieti süöma jäust `aedades Rak; vanass pideti paĺju `õtru; mina pidän ube ja `ermid egä `uassa maan Kod; `ennevanast on `peetud kanepid Lai; ma ei `piagi ääp uba Krk; nigu nakati `kartuli `rohkemb pidämä, katte näĺg kah Ran; ma pidäsi türgi `kaara - - tu̬u̬ oĺl kõvemb Kam; mi˽pet́ti kańõpit Krl; `tatrekko `peetäss `meh́tsede peräst Räp
9. (riietusesemete kandmisest; ka ära, kulunuks kandmisest) neid pikke `säärega `tossu ma ei ole pidänd Kuu; `nuored ei pia `särki VNg; nied on juba `pietud `riided Lüg; ame on sie, midä `toisi `riidi all `pieti Vai; tal oli pool`peetud kuub üll Khk; nee `riided oo juba ää `peetud, vanaks `kistud Muh; meie `peame ikke veel linasid `säŕka Mär; viisad, venelased pidavad neid Lih; mina pidasin koa lapselt öhe kuue ära Mih; `peetud jaḱk, künnäsnukad juba `katki Tõs; Nüüd pidäväd enämiste kõik `suapu; Rikkad suavad `siidi ning samõtid pidädä (neist valmistatud rõivaid kanda) Khn; linased särgid on pidada Hää; `pastli `kingi vahel mõned `arva pidasivad KuuK; ära pia oma uut `kleiti ära JMd; ennemalt vanal aal `pieti pikki kasukaid kua VMr; ma pidän sedä jakki egä `päävi; `suapad juba vanad, ärä pidetud Kod; viisk rajakas visati aa `jäärde või `tulle, kui ta ära oli `peetud, vanaks läind Lai; ma pidässi siu kuvve ärä Trv; mul oli paĺlu `ammid, aga nüid om kikk ärä peet Hls; kolme`kõrdise lõngast paks - - sukk, egä päe pidäde Krk; mõnel `oĺli rõevass kavva säĺlän, läits pidämisega näd́sele Ran; villast om kahju egäpäiv pedädä, ta `trot́sub ärä Nõo; pajo koorist `koeti koton pidädä viisu, lõhmusskoorist `koeti `keŕkon kävvä Võn; mul om külländ `rõivit, ma ei jõvva är pidädegi San; noʔ omma jälle na `vahtsõ `rõiva `kat́ski peed́ü Har; vinne `saapaʔ, vanaesä pidi noid `saapit Rõu; ma olõ õi˽`saĺli pidänüʔ, mu˽pää mõista ai˽`saĺli pitäʔ Vas; mul ommaʔ vi̬i̬l viisoʔ - - linadsõ viisoʔ, `höste teiʔ, kavva peiʔ Se; kumak, `sääńtsit `hammit `peeti Lut
10. a. mingit tegevust, toimingut sooritama, läbi viima siel `pieti `riidu ja `pekseti üht toist VNg; ega `iestlane sõda pidand - - `sakslased ja venelased ikke pidivad Lüg; siin `selle `kõrtsi `juures `piati ka `laada Jõh; pappi akkas `jutlust pidämä Vai; mönikord taluperete `juures - - `peetaste `palve`tundi Jäm; jänese `jahti `peetasse jo; `metsas `peeti kivi `ääres `pillerid Khk; enne `peeti si vallamajas ka kohut Vll; Õpetaja käis ikka seal teenistust pidamas Pöi; nad oo `sõuksed `muistsed inimesed ja pidavad `kuntsa ikka veel Muh; tä akab seäl kõnet pidämä Vig; kui `laata `peetse, jo siäl laadalesi oo Tõs; poisid akkaśt kisa pidama ja koerad `joosid ehmatades `välla siis HMd; peäb `vahti pidama, et `võeraid - - läbi ei lähä Hag; mõni targa `peaga ei ökita, `puŕjus `peaga nagu võtab sõna pidama HJn; üks saunamies käis siin karjas ja tema siis pidas ka nisukest `kuńtsi - - tema ei taht, et `riede loomad `lahti `lastakse Amb; sial peres `pietasse lina ropsi `talguid Koe; mul on tuld siin `suuri `võitluisi pidada VMr; si̬i̬ õli `lahke sõnaga õpetaja ja pidäs ilosass `jutluss; lapsed pidäväd `niskess pillarid Kod; pidas pika eebistli Lai; `muistsed inimesed pidäsid `paastu küll KJn; enne sõda `peeti palvet koolimajaden, kun kiriku kaven olli; temä pidäśs neid `kuńtse egät, mis pidäd ańds; pidäsim egä `õhtu `simmanit Krk; üits `äste lõvvakass naene lännu sinna kõne`tu̬u̬li ja pedänu kõnet; Soel `peeti egä nädäli pits`palli Nõo; `uskligu˽pet́ti siin `palvõtuńni Krl; ku˽sa olõt opõtaja ammadi pääle löönüʔ, siss pia˽ka rahvalõ tubliʔ jutusõ; kolm `päivä `peeti tu̬u̬d `jahti Har; esä pidi `taĺgit kah, kivividämise `taĺgit; pidi mitu `aastat tu̬u̬d pillak̀aari Rõu; imä maśs raha [ära], siss jäi `oksju̬u̬ń pidämäldäʔ Vas; `maakõ `sü̬ü̬mä - - kaŕalatsõ õks pidävä tuud `mängu Se; `pallust `peetäss kerikuh, kalmõhtõ pääl, kotoh kaʔ `peetäss Lut b. mingit sündmust pühitsema või tähistama `enne `piati `pulmi mittu `pääva Jõe; pidasima ikke `joulubud ka VNg; `mihkeli`päiväst `keideti olut ja `juodi `viina ja `pieti pühä Vai; `peeti suured joodud Jäm; möned pidasid veel `lühtri `pεεva, `küinla pεε oli ennem Khk; `pulmi, neid sai `peetud ikka nenda tali`pölves Krj; öö läbi `peeti `lähkri `joomi Muh; tegid suur `reeda tööd, ei pidand sedä `ühti Mar; ta peab tänabu oma süńni`pääva, lähme koa Mär; `õhta pruudi poolt pulmalesed läksid tagassi ja pidasid seal edassi `pulma Vig; kui kosjad juba `peetud ja kord juba kirikust maja kuulutud, siss läks ruut oma lähäma sugulaste `poole PJg; `piati `suuri pidusi HMd; `moarja `pääva naesed pidasid Jür; nad tahavad juani pääval `pulmi pidada JMd; ülestõusmise pühad - - `pieti kolm püha ikke `uhkelt ära VMr; `kutsuta kõik sugulased ja tuttavad kokku matukse pidu pidama Rak; si̬i̬ õli rikas pulm, kaks `päävä pideti Kod; siäl `peetässe varusid KJn; siin `peetse üte`puhku pidusid Hls; kutsuti suguseĺts kokku peiet pidäme Krk; kes kõ̭ik pühä piäb, si̬i̬ kõ̭ik näĺlä näeb vns Nõo; peni `aeleb, pida `pulmi (jooksuajast) Ote; `peie tuleva iks üitskõrd pidädä, pidägu siss mahajääjä, kudass na tahava Rõn; oĺli˽`puhtõ˽`peedüʔ, oĺl t́siga tapõt Har; timä `väega˽suurõ pido pidi, kõ̭iḱ sugulasõ˽kut́s kokko Vas c. (arutlemisest, kaalutlemisest vms) ei tia, mida `plaani sie pidab Hlj; siis `piämö pojaga kahekes̀te nou Vai; keisid koos aru pidamas, kuidas karjamate `aidu jägada Khk; isto maha ja pea aro Emm; ma piä ikka `plaani, kas mia lähä, mis `asja mia tie Khn; `peavad `ühte aru, mis nüid tiha tuleb Hää; naesed pidan oma`keskes nõu Ris; mes kurjavaemu `kompalid näd pidäväd Kod; saivad `kaldasse `väĺla, sial `puhkasid obusid tükk `aega, siis pidasivad aru Plt; `piäme üits ümärik nõu, siss lääme Hel; pidänuva oma`keskel nii aru ja toda`viisi `jätnuvagi Ran; ulganiste ku̬u̬n, siss pedäsivä sääl `kahja Nõo; `peimi tan `plaani, et kuiss timand na `kartoli saavavõ `võetuss San; `Mõisnigu˽pidänüväʔ nõu kokku Urv; ma˽pia õks arru pedämä uma elu üle Har; siss `peeti salanõu kokko, `ańti valitsusõlõ tiidäʔ Rõu; nu̬u̬˽peivä˽`plaani, et kost raha saasiʔ Vas; naʔ pidäväʔ tsõõrikot nõvvo nüüd esi `hińdä `keśkel ku̬u̬h Räp; seĺdsiga peiʔ `märku Se
11. tööd mitte tehes, süües, puhates või muidu tavalisest erinevalt aega veetma nämäd piid sidä videlikku - - `neljäs`päivä `ehtut ja Kuu; `Mõisas `puhketundi ei `piatud, a küläs `pieti ikke Jõh; `lehmäd pidiväd `lounet, magasivad Vai; rugid leigeti ühe valuga ära, ilma vahet pidamata Khk; pidasid `öhta natuke `aega löbu, tansiti; teised panid ennast magama, ma läksi külase viderikku pidama Vll; ma pea koa oma `lõunakorra ää; es kedrata mitte, es kojota `võrka koa mitte, lapsed köisid vidust pidamas Muh; nõrjotan muedo sii, tee kedägist - - peän `laiskust Mar; Öhekorra `oĺli, meie tüdrikud pidasim kõik ämarikuaega Hää; mis vihma püha sa pidasid, põle ju `vihma sadandki; sai ikke videvikku `peetud, reägiti kodo`käijatest ja Juu; lehmad pidasid keskommikud, magasid ja mäletsesivad JJn; `peeti ikke omikupealist ja `lõõnapealist koa Tür; võtab just nagu `tatra`veśki, pia õige vähä vahet; karjus peab süema`korda VJg; `tuiskas vahet pidamata Pal; `õhtaline on `peetud Lai; nüid pia `laiskust või ti̬i̬ mis tahat Krk; talul `oĺli kuus last, kõik suured laste karjad, kes pidäsivä `naĺla Ran; eläjä pidäsivä sü̬ü̬m`aiga kellä ütessä `aigu Puh; ku kikass kiŕg, siss pedäss tüḱk `aiga vahet; õtak tuleb, siss lää `sängi videvikku pedämä Nõo; ku ämärik tulõ, siss `lat́skõsõ nakassõ `vesperit pidämä Võn; olõ õi˽`haigõ, ma˽pia nisama `laiskust ennedä; see hopõn om see päävä vedänü ilma `vaihje pedämälda Har; ti̬i̬˽tü̬ü̬d tü̬ü̬`aigu, piä illo ilo`aigu Rõu; meil ka vaia õdag är˽pitäʔ Vas; lätt ütte kokko illo pidämä Räp; vigurinõ mi̬i̬śs, mõist `naĺja pitäʔ Se; `kärpse pedava lõunõt nalj Lei
12. hoolitsema, hooldama, ülal pidama piab oma pere iest muret Lüg; Kes on iast ualt pidand, siis `mitmed on saand ka kolm`kümmä `kartuli senest pesast Jõh; kasupoeg piab paramini oolt kut oma poeg Khk; on ikke muret `peetud looma eest Kär; öheksa `poega `ollid, katsu pidada Phl; need ikka pidavad vanadest muret Rid; Obo `raskõ pidädä, aga üsä iä kua, ku‿ta omas käest võtta ond Khn; ta peab minu iest varu, `uolitseb JõeK; vaest last siis sedasi `pietakse KuuK; ta sai lapsest piast küll `iaste `pietud JJn; tema (kits) ia `kerge pidada Ann; pia ise varu, muidu jäed iljaks Kad; `töökas mees, küll tema oolt piab, et perekond toidetud saab Lai; piat u̬u̬lt ja muret pidäme, kust jälle `laude saa; sääl talul peets peret `äste Krk; kui mia es oles siss temä käe i̬i̬st `u̬u̬lt pidänu, siss oless ta üte `käega `ollu Puh; võõrass vanainime `olli, aga ta pedäss ja sü̬ü̬t tedä Nõo; sõ̭sar - - ütel, et mina tidä ei saa pedäde San; seo maa no˽joud teid `kõ̭iki petäʔ, `mustlaisi ja `vendläisi; hopõn taht õks häste pedämist, siss ta om illuss Har; poig oĺl, a jovva as essä pitäʔ Vas; palo oĺl pidämäldäʔ (üles harimata) Se
13. mingis püsivamas füüsilises või psüühilises seisundis olema, mingeid suhteid omama nied pidand `sõprust kahekes̀te jo mittu `aastad Hlj; tie asi `selgest, mida sedavisi viha piad VNg; `naine piab `poigadega `sehvti, ei tie vanast `asjagi Lüg; Mina `kauva `vimma ei pia IisR; sai siis moo `pεεle vihaseks ning peab viha täna päävani Khk; see üks paha inimene, mis `sõprust sellega maksab pidada Mar; Mõni mies piäb `kahtõ naist Khn; tüdrek akkab `sehvti pidama poisiga JõeK; mina ei õle elopääväd `lit́sinud egä liiderlikko pidänud Kod; oora täkk - - ühe naiste`rahva teeb `puhtaks, siis akkab teist pidama Plt; si̬i̬ om mitu mi̬i̬st är pidänu, jääss iki üle; mia pikält viha ei pia, mia `ütle ärä rips ja raps Krk; pidäsiva `sõprust Ran; Luke külän `olli üits tõese mehe naene, sis‿ta pedäss tollega `plaani (kurameeris); lepime ärä, ega mia viha pedädä ei taha Nõo; tu̬u̬ om `säärne naanõ, tu̬u̬ pedä `kõ̭ikõga˽`sehvti Har; timä oĺl ńaost must ku maa, nii pahandust pidi (väga pahane oli) Vas; ta om üt́s mõistlik mi̬i̬ss, kellega `sõprust võib pitäʔ; ta pidä nii kavva murõht timä üle ja murõhtass `perrä `väega kavva `aigo Räp; muni tahasi mitund naist kõrraga pitäʔ; timä pidi tu̬u̬ `vaesõ `pääle `võhluist; häbeĺäne tütäŕlat́s, pidä õ̭ks häṕü‿vil Se || teat elu elama pean nüid üksi lese `põlve pidama Mär; oi põlvõkõisi, mis‿säl `peetüss sai Plv
14. kellestki või millestki mingisugusel arvamusel olema, arvama, oletama (hrl translatiiviga) `Narri ei `piedä miheks egä `kiiska kalaks Kuu; `ennemast `pieti äbist, kui `viina võttas Lüg; `Nendel oli `keike küll, ei pidaned `paĺjust `raiskada IisR; ma es lausu midad, ma pidasi see nairuks Khk; oli ee simajas riie küll, aga ma pidasi `kalliks Mus; varast sa‿p vöi ju kudad `moodi oma vääriliseks pidada Vll; Kuidas kiskid paramaks peab Emm; neĺläba `õhtod `peeti ikke εnämäks kui `teisi `õhtosi Mar; sõrasilm, sedä oost `peetässe alamass Vig; Mia‿mtõ põlõ muedu vana, mia sio vanaks `pietüd (sina pead mind vanaks) Khn; ta peab ennast ei tea ku `uhkeks ja suureks Hää; `enne vanad inimesed `peasid ikke väga `kaĺliks toomabä `öhtu Ris; sõpra tuleb ikke `armsaks pidada Juu; nääri`pääva `peeti pühaks, siis ei `tehtud kedagi Ann; seda `pieti alvast, kes külast `kruami `ot́sis VMr; ta ei pea enamb ema emast VJg; mõni pidäb ennäss enämäss, `uhked et jumal `oitku Kod; `mihkli`pääva pidati pool pühast Lai; ta peab mind narriks Plt; pidä tõnetõist `kaĺliss Trv; nemä piav mut rumaless Krk; saeva iki nohelda inimese küll, sinu es `peetägi inimesess Ran; sa piat miu nigu lolliss, et kitat miu Nõo; maa tü̬ü̬d `peeti iks kõege alambass ja mustõmbass Kam; ei täüʔ andaʔ, `paĺluss pedä Urv; saa ei taast `põrsa `ostjat, ta pedi `henda `kaĺliss Har; sedä `päivä `peetäss pühäst Plv; tu̬u̬d pei ma˽külʔ `immess, et `mińti mu liha`tõrdu mano Vas; olõʔ esi˽täüs mi̬i̬ss ja piäʔ tõist kah mehest; mis `särtsest `ausast pitäʔ, igävene keĺm Räp; inemise vaim om sääne, et tä pidä hinnäst alandlikuss Se
15. hoolima, lugu pidama, (kõrgelt) hindama (hrl elatiiviga) ei tia, mis ta enesest `oite pidab Hlj; Ei mina tia tast pidada kedagi IisR; `toisest pidi lugo, aa `toisist `poegist ei midägi Vai; `Püskust peksist ma äi pea ja ära tappa sa äi tohi Jäm; lammas äi pia raadist midaid (poeb traataiast läbi) Khk; inimene epitab ennast, peab ennast lugu Vll; paneme küll lippusi üles, aga nendest nad (kajakad) ei pea midagid Phl; need pea `kiigi moost Mih; ma `piagi `seukstest `pulmest kedagi Tõs; rikkamad ja `peenemad inimesed - - mis `endast ka `rohkem pidasid Juu; teda ei `võetud kui kommetid, temast `pieti lugu JJn; ei mina pidand tańsist kedagi VMr; `võõra naesega akkad elämä, õma naesess ei pidä `aśja Kod; lirvandist ei `peeta lugu Ksi; need käsi`töölised olid nigu `uhked, pidasivad `endast `rohkem Lai; kis vaśtik on, egä sellest kedägi lugu `pi̬i̬tä KJn; ta ei `kulle emät ja emäst ei pia lugugi Krk; vahi, kos om minijäss, piäb ämmäst lugu Puh; olliva ilusa `tüt́rigu ja iluste `rõivil kah ja `uhke vaemuga, kes `mõistsiva `endäst lugu pidädä Nõo; pidäväʔ `ińdäst errä Urv; vanast `pi̬i̬ti iks külä`rahvast ka `kõrda Rõu; ta om tõõśõst `rohkõmp ülemb ja ülembäst peedäss lugu Räp; minnu `nakri, ku ma maaki̬i̬lt `aste pidi Lei
16.  kinni pidama 1. kinni või alles, alal hoidma; mitte läbi laskma kahe`korvane `tuober oli, `augud olid, sield sai `kinni pidädä Kuu; kui `rasked `asja `tõstad, siis pida `enge `kinni Lüg; `Kohta `kinni ei pia, iga `aasta `uuvel kohal IisR; ahilaga `piedä `lehmä `kinni Vai; Pea silmad kinni Jäm; odrad `pandi köverasse pölve `pεεle, pölvega `peeti `kinni Khk; pεε ep pea εnam `kinni Mus; Pea omal param pool suud kinni Emm; obu pöle teed `kinni pidand (ei läinud õiget teed pidi) Rei; ei anna `palka kätte, peab palga `kinni Mar; ta peab oma usu `kinni, ei lähä `teise `usku Mär; ei pea `kinni, mis soole räägitud Aud; `lõika `seia `väike õnar `sisse, piab nööri paramini `kinni Nis; larmitseb edasi, ei pia enese suud `kińni Hag; se on ea `turdund nõu, nüid ta peab vett `kińni küll Juu; liivakas maa taŕvitab `rohkem sõńnikud, laseb `rohkem läbi, ei pia sõńniku `jõudu `kińni Sim; ma õlin nõnna vagasess, et `inge pidäsin `kińni Kod; pia suu `kinni - - mis sa niipalju lobised Ksi; pia mul obest `kinni raasike Trv; pia ki̬i̬ĺ `kinni, õpati latsel; katuss ju̬u̬sk läbi, ei pia ääp `vihma `kinni Krk; ei jõvva perset `kinni pidädä - - laseb `pi̬i̬ru; mina ei `julge kõnelda, pidäsi suu `kinni Ran; sann ei pia `lõunu `kinni, `päälmätse puu om ärä mädänenu Nõo; potil iki mõra sehen, egä ta enämb `kinni es pia sula`rasva Ote; tu̬u̬ ei saa kätt kinni petä, kiä om arinu [lööma] San; pia minust kińniʔ, muud́u satat mahaʔ; meil om vastanõ ahu uśs, ta pedä `lämmä kińniʔ Har; ilmahn elleh umma uh́aʔ mul hinnäst kińni˽pitäʔ (oskan end ohjeldada) Rõu; pei `hõngu kinniʔ Plv; `lühkü piimäga lihm hüä kavva pidä kiniʔ nissa Lut 2. peatuma või peatama `krahvi`proua õld üleväl ja `karjus, et pia `kinni ja pia `kinni Jõh; pidäs obose `kinni ja jäi `vahtima Vai; kui taheti `kinni pidada, siis muusutati, ärg jäi `seisma Ans; pea `kinni, ma tule Muh; ma pea ta `kinni, kus ta lähäb Rid; pidän voki `kińni Kod; ku lait́s iku u̬u̬ sehen om, ega ta `äḱselt ei saa jo `kinni pidäde Krk; pia‿nd `kinni onde, paĺlu sa sest `vaśkast tahat Nõo; tanh poodi iihn pia saʔ hopõn kińniʔ Har; vastu pidama püsima, kestma; taluma Küll se lehm `räisäb `pääle `selle `paulale - - kas pidäb ka tänäse `päivägi `vasta Kuu; pia ikke mõni `aasta viel `vasta Lüg; see katuse nukk - - on `päärgud ikka köva `vastu pidama veel Ans; kore puu on suure `süiga, pεε midad `vastu mette Khk; sel aal oli terased‿vel, mis `vastu pidasid Pöi; kaua ne pätid `vastu pidavad Muh; veetöbi, see peab kaua `vastu, on pitkaleine `aigus Käi; mineb`aastased rukkid oo ikke `vasta pidand Mär; et sa `vasta piad, olekuga ja panekuga Hää; suudan `vasto pidada Ris; sie on ikke viart puu, piab `vasta Amb; kõva `sü̬ü̬mine, sü̬ü̬d suppi ja liha, siis pidäd `vasta Kod; visad `vasta pidama KJn; si̬i̬ tü̬ü̬ mul küll `vastu‿i pia Krk; `ü̬ü̬sess `panti viis likku, siss ta pedäss kavvemb `vasta Nõo; tuĺl mäest `alla minnäʔ, hobõsõrõibõʔ is pia `vasta, pańd `lõhkma Har; ma olõ kimmäss `vasta pidämä, ma ei˽`nõrku vi̬i̬l Rõu; tõõńe inemine pidä iks `rohkõmp `vasta Räp; välja pidama 1. välja kannatama, vastu pidama pia ikke `leinaaig `vällä, ärä `enne mehele mine Lüg; keik on `väĺla `peetud, surm pole pεεl akkand Jäm; naised lapsed ei pidand merd `välja, need oksendasid Ans; Jaen tegi nii pailu, kut ihu `väĺla pidas Khk; kuda so seĺg `väĺja peab, et sa üht `jooni köögakil oled Vll; kudas tuuling töös on, vat sedaviti peab kivi `välja Pöi; kõlba ei sul põrhõld mihele minnäʔ, pedänü õ̭ks uma läsä vai leinaaig välläʔ Har 2. ära kulutama ne on jo kaik `vällä `pietu `riided Vai; `rõivaʔ omma kõ̭iḱ vällä˽`peetüʔ, no ei olõ medägi `säĺgä pandaʔ Har; ülal ~ üles ~ üleval ~ ülevan ~ ülevel ~ üleven ~ üllen pidama 1. (majanduslikult) hoolitsema, hooldama; elatama sina õlesid `auvas õld juo, aga minä õlen su üles pidänd Lüg; Poisid jo täismehed, a ikke viel isa ülevel pidada IisR; egä kaik ei `oska `luomi üles pidä Vai; üks mees `jõudis sada, kakssada `mõrda ülal pidada Rid; sääl `peeti `ästi üles Hää; emä peäb `poega üleväl Juu; küla rahvas pidas oma kulul `vaesid üleval Tür; omal `miski kodu - - ei old, sis ta käis pere perelt, sai sedasi üless `peetud Kad; `meister ti̬i̬b ka nõnda, kuda tämädä üleväl pidetässe Kod; sääl peets sut ilusti üleven, sut võets `äste `vastu Krk; tu̬u̬ pojatütär pedänä oma meheemä `väega `ausade ülevän Nõo; ma olõ seeni `aoni hennest `ülhen pedänüʔ uma `kümne sõrmõgaʔ Har 2. alal, alles hoidma `teie `piata oma `ammeti ülevel, `ausast ja `viksist Lüg; kadrid ja mardid `peeti ülal Mus; ta peab ikke neid vanu `viisisi veel üleval Mär; elukõnõ om õks üless `peetü Har 3. käituma poiss pidas ennast nii alvasti ülal Khk; kena inimene, `oskab ennast `easti ülal pidada Vll; kuda sa nii rumalaste ennast üleval pead Mär; pidas ennast ilusast üleval Lai; väega kaarik poiss om, piäb `endä iluste ülevän Nõo; sa˽piaʔ ka iks hennest noorõ poisi `mu̬u̬du `ülhlen Har

pikalt pikalt Mär Vig Kir Lih Mih Aud Saa hajusalt K, Pal, pikkalt Lüg IisR, pikald Jäm Emm, pikkald VNg Lüg/-äld/, pikält Mar Tõs KJn Kõp Vil Trv Hls Krk Nõo Kam Ote hajusalt V(-ḱ-), pikäld Trv Hel TLä(-ḱ- Ran) Ote Rõn, pitkalt Kaa Jaa Pöi Emm/-ld/, pitkält Khn Kod, `pitkalt, -ält Lüg

1. pikka aega, kaua kestvalt täma tiab küll kõik maa`ilma `asjad, `räägib ikke pikkalt ja `laialt (põhjalikult) Lüg; Ei mul ole `aega pikkalt `vahtida, kodu tüö käsil IisR; Mis sii pitkalt seletada, asi on ammu `selge Kaa; Suurt tuult ja `tormi tuleb, pitkalt tuleb Pöi; saa väga pikalt `niita, väśsitab ää Mär; Sellekorra piäb pitkält palavi `jõlmu Khn; ta teeb seda nõnda pikalt, et `uinub `sinna `juurte ära Saa; väga pikalt oli kuib sii Juu; tema ei `oldgi pikalt `aige Amb; ei tia, kui pikalt neid `päivi on Tür; ei ma nii pikalt tagasi tia Koe; mea ei käind `kuigi pikält `karjas Kõp; ku pikäld ma seesä siin Trv; mia pikält viha ei pia, mia `ütle ärä rips ja raps Krk; `juusse om ärä vanunu - - piḱäld sugimada Ran; mes jämme lang, tu̬u̬ ei küüni `kuiki pikäld Nõo; ku ma naka toda `asja nüid kõnelama, siss lääp `väega pikäld Rõn; Näet no ku piḱält sai taad magamist Urv; inne minekit oĺl immä `kaenu vi̬i̬l piḱält Rõu; piḱk tu̬u̬ `pindrekene om, piḱält (kauaks) tu̬u̬ t́sial tsungahhutaʔ; poiśs sattõ kummalõ `järve - - piḱält (kui kaua) siss uppuda om Vas
2. kaugele ulatuvalt; pikas ulatuses pikkald oli vedada [laeva merre], siin on pikkald madal VNg; kivi oovatasse ülesse, `sioke põigiti puu saab `alla `pandud - - võtab pikalt kohe Lih; `kangad pannasse [pleegitamisel] maa `peale täiesti pikalt `sirgo maha Mih; `piśtis käe pikalt vette Saa; `raudega lõigatakse [lamba kõrv] `lõhki, nii pikalt Kei; meeste särgil oli ike kaks `nüöpi ja kolm ies ja oli pikalt `lahti Amb; maal kõik nurgad tühjad suurelt pikalt, ainult vanad `uonerisud ja tühi maa JJn; kui laud pikalt üle `kuorma, siis ka vibab Sim; minu kruńdi nukk, teda ei ole pikalt Äks; nürsib, `tõmmab pikalt kokko Pil; [reha] varre ots lõegati `saega `lahki - - nii pikäld kui taheti `lahki lõegata Ran; pośtel ei ole `aiga - - agu raguda, paneme niisama pikäld paa `alla Nõo
Vrd pikkeld
3. aegamööda, pikkamisi `vaivalt `enga viel, pikkald `tomba `enge VNg; veenuski, kis ei viitsi tööd teha, pikalt teeb SJn
4. pikali oli `eśtiks joost, [siis] visand pikalt Nis

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur