Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
rabima rabi|ma Lüg Khk Kär Vll Kse PJg Hää Juu Plt SJn Vil Trv Ran Nõo, -me Hls Krk Hel San
1. haarama, krabama ta rabis mind `kinni Khk;
poisid rabivad tüdrukusi Kse;
rabis kraest `kińni Plt;
Salaküt́id `oĺlid `Pi̬i̬tre ükskord metses `kińni rabind, püśsi käest ärä `võtnud Vil;
küll rabive `marju Trv;
poiss rabis tüdruku `kinni Hls;
nü̬ü̬r peon, sääld `kulled, kui [
kala]
nakass `võtma, siss tõene kah nakass rabima Ran;
kana tahva `kangede kaara`elbit, na nokitseva nii, et üitstõeste i̬i̬st rabiva Nõo Vrd krabima 2. kiiruga teha vehkima Katsume aga ruttu rabida, et rukkid õhtass kokku saame PJg; täna nad rabivad `ulka `eina üles Hää; vihm vist akkab sadama, rabime ruttu vihud kokku SJn; saime iki enne `vihma kokku rabide Hls; rabi `rõõva ruttu maha seĺläst Krk; mis sa rabit, `aiga külländ Hel; rabistab pääle nigu vana rabakarask, rabib ja ti̬i̬b ülepääkaala Ran; olge no virga rabime San
3. rüselema, kaklema `läksid rabima, `lähvad jo [käsipidi] kokko Lüg; külas oli rabimine `lahti olnd; kut kaks noort kukke rabivad kohut `käia Vll; rabima, kui sa teist kisud ja katkestad Juu