[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit

ips2 ips Khk Pöi Rei Tõs Khn Aud PJg Saa VJg Trm Hls T Räp, iṕs Krk San Urv Krl, ipś Kod Trv, g ipsi (ipśi Kod, ibsi Ran Nõo), g iṕsi Urv Krl; jips g jipsi Khk Kaa Var, jibsi Krl; jeps g jepsi Koe; jõps g jõpsi Rid Mar LäEd Tõs; g jõpsi- Muh
1. kivim Koeva linnast tuuvvass `ipsi Krk; vanast tambiti `ipsi, ips `tu̬u̬di suurden tüḱen, siss kodun `pesti puruss, nii et jahvatada sai Nõo; Kevädepu̬u̬ld iks `veeti `ipsi Koevaliinast obestega `mõiste Rõn; Setu maalt tuvvass `iṕsi Urv
2. peenestatud kips a. kipsipulber, kipsitaigen Ips oli `sõuke `valge jahu, just kut lubi Pöi; kui luomal oli silma pääl alle, sis `pandi `ipsi pääle Rei; jõpsist jo ikke kojosi tehasse Rid; `Jõpsi pannatse lubja `sisse, jõps kuivab ruttu Han; `jõpsi `pandi aava `piäle, kui liigliha oli Tõs; ipsist `tehti tainas, vett `pańti ja segati lusikug; `ipsi andasse rot́tidel ja iiredelle, `suhkru ja `pü̬ü̬gle jahuga segatud, topsiga vett pääle juua kah; seinad tuleb ipsiga ära pahtelda Saa; ipsi kivi, kust `ipsi aiass vabrikide sehen Krk; laste [mängu]`asju `olli tettu kah ibsist Ran b. väetis kui uss `vilja ajab, siis saab `vilja `ipsi külida Rei; kui ma teol oli, ma külisi üks kord `ipsi ristikeena moa `peale Tõs; ipś külvetässe põllu piäle Kod; `ipsi külväve naiste`rahva kiḱk puha Hls; ku ristikaenale `ipsi om külvetu ja eläjä `kastega söövä, siss aab eläjä `lahki; kos `itskme vahe, kos `ipsi es ole puttunu, sääl `olli ain kõllane, kos `olli ips puttunu, sääl mustass Nõo
3. kipslahas jipsi `sisse pannasse `katkissi `asju paranema Khk; Ju siis viga nii suur oli, et [jalg] `ipsi `pandi Pöi; jala sääre luu `pandi jõpsi `sisse Kse; `linnas `pandakse [luumurd] jipsiga ~ kipsiga kokku Var; tütär muŕs - - jalaluu, `tohtre pannu [selle] ibsi `sisse Nõo; jaĺg oĺl ipsi sisen Krl
Vrd ipski1, hipusk, kips
jups2 int, on lööb `sambud maha jups, jups Khk; Arakas `kargab ikki jups ja jups Hää; Kui kulund riiet `kat́ki käristad, siis tieb sihukese `vaikse jupsu, mitte kärsu Jür
jõmps2 jõmps on Andi o˛ean püisime o˛eakotiga, [vingerjad] leevä (lõid) `siśsi jõmps ja jõmps Ran
jõps2 jõps g jõpsi „viinaklaas“, ?napsiklaasitäis mis sest jõpsist saa mulle Hel
kaaps2 kaa|ps Pöi/-oa-/ Pär Hää Krk/-ṕs/ on Nönda `aega `mööda tömmati kauda `nahka koaps ja koaps [naha parkimisel] Pöi; `kaarisid kaaridega, piid `küĺges, `tõmmad kaaps, kaaps Pär; Elts lääp sedäsi kaaṕs kaaṕs - - kaabib pääle jalage Krk
kamps2 kamps g kambsu, kamsu Nõo, kaḿps g kaḿsi Plv tükk, kamakas ańd hää kaḿsi `si̬i̬pi Plv Vrd kamp2, kampsakas2
kaps2 kaps spor R eP, Hls on kips kaps, nips naps käib `kiirest Lüg; just ko kits `kondi kips kaps Vai; leheb kaps, kaps Khk; kapsi `Kaarel keis kaps ja kaps Tor; `metses ma `kuulsi kips ja kaps `kargas `kiigi Hää; ei tee kedagi, `kargab mud́u kips ja kaps Juu; lamba talled kips kaps üppavad Koe || püssipauk Jüri selle kapsu `anden ja kohe kähen Hls Vrd kips2
kiips2 on tuuli luud - - mõni roag `pandud kokku, siis `tõmma kiips ja kiips HJn
kips2 kips Jäm Khk Hää Juu (kergest kõpsuvast astumisest) siis jalg teeb kips, kips Jäm; `metses ma `kuulsi kips ja kaps `kargas `kiigi Hää; ei tee kedagi, `kargab mud́u kips ja kaps Juu Vrd kaps2
komps2 komps g kompsu lumeklomp `talve `aegu obuse jala all kompsud Rei Vrd komp1
kops2 kops Lüg Pöi, g kopsu VNg/`k-/ spor L(g -o), JMd Trv Hls Puh San, kopsi Kuu/`k-/ Hää Koe VJg Krk, kopsa Rid; koṕs g kopsi Muh
1. löök, hoop Nõnda kut see kops käis, nõnda [siga] oli `pitkali koa Pöi; jo ta sai purjuga ka kopsa `vasta, et ta üle [paadi] ääre kεis Rid; Anna kops pähä, küll siis vagavast jäeb Khn; ma anni talle ää kopsu `ruśkaga Puh || fig kui ma `vaide võttan `püksid ja rapputan, siis `rohkemb ei õlegi `tarvis, siis on kõhe kops `küljes, üvä sigidus (rasestumisest) Lüg
2. kopsatus mis `kopsud nied olivad VNg; `kopsu `lööma (oksjonil pärast viimast pakkumist haamriga vastu lauda lööma) Kse; suur kops oli taga, ei tiä mis siäl kukkus Tõs; ka sa ka kuulid sedä `kopsu Trv
Vrd kopsakas1
3. (jalatsist) oled sa teese kopsi ää `kaotan (öeld lapsele) Muh; miul om [pastlad] kõva ku kopsi Krk
kraaps kraaps g kraapsi Jäm Khk Emm, kraapsu Rid Mar Hää Koe, `kraapsu IisR; kraaṕs Kan, g kraapsu Ote Urv; raaps (-ua-, -oa-) g raapsu Sa(-ua-, -oa-) Muh Mär Kse PJg; kraapsi- Hi, raapsi- Khk
1. joon, kriips; kriimustus, vorp `seeme vahe `raapsu `mööda küliti; küli vahe raaps Kär; kaks suurt ussi `amba `raapsu oli kiŋŋa `pεεl Mus; muga aeavad adraga ühü `laiused raapsud pöllust läbi, siis nee `üitakse `sitmed Kaa; [tuulikukivi] `sirkel oli `lihtne puu `sirkel ikka, teras nailad `otsas, et kivi `pääle `roapsu `tömmas Pöi; raaps või rõme maa sees PJg
2. tööriist a.  kraapimisvahend leva kraaps Jäm; levaküna kraaps Emm b.  kartulikabli `kartuli `võtmise kraaṕs Ote c.  linakammOte Kan Urv d.  luuakontsMär Koe Vrd kraap1, kraap|luud, kraaps|luud
3. kraapsamine Paar `kraapsu `tõmman viel rehaga, siis on lõpp; Võtta kouk, enamb ei tie `ühtki `kraapsu IisR
kraps2 kraps g `krapsu Kuu VNg Lüg Vai, g krapsu Khk Mär Tõs JMd MMg Nõo Vas, krabsu Nõo
1. järsk haare, liigutus; hoop ühe `krapsuga sai `kärbläise käde Vai; `sipsisin ta läbi, `andsin lapsele mõne krapsu Mär; krapsu pealt~ perra otsekohe `võt́sin ta krapsu pialt `kinni JMd; nüüd lähäb [tikk] nii krapsu pialt põlema JJn; Kui veedike moka otsast nimetät siss om ta õkva krabsu päält saagi pääl väĺlän; kaits `tuńni `laśti lõunagu magada, siss pidi krapsu `perrä `pernasel sü̬ü̬k olema, es ole mitte üits aja viiduss Nõo
2. (helist) krapsatus midagi kribinad `krõpsu ehk `krapsu oli, siis nemad (kalad) olite kohe läind Kuu; kraps ja kraps läks (murdus) `katki, siis oli lina kuiv `parsil VNg; üks kraps käis; `tõmmab [sirbiga] kraps ja kraps läbi [vilja] Lüg
kreeps1 kreeps g kreepsi Jäm Käi Rei spor L, K(-ie- Ris Kos) I(krieps Iis; kri̬i̬ps Kod) San; krääps g krääpsu Rei; krieps g `kriepsi R(kreeps Jõh IisR; p `kriepsu Lüg); kreebś Krl, kreebs Räp, g kreebsi; kreep g kreebi Juu(-ṕ) Trm; kriep g kriebi JMd Koe VMr VJg; reeps Krj Pöi(reep), g reepsi Khk/-ää-/ spor LäLõ , SJn(g reebsi), reepsu Kaa Aud; ri̬i̬ps Trv(-ṕs) Hls, g reepsi KJn vähktõbi Oi, sie krieps on `oite huon `haigus Kuu; `kriepsi kätte sureb inimene `välla kõhe Lüg; `naisel akkas krieps kori (kõrisse) Vai; rääps vöttas see εε Khk; Kobjas, see va kasekäsen - - see ju krääpsu `vastu ka Rei; `arvab et reeps `kurkus oo Mih; reeps on `kõhtus Vän; kreeps lammutas lõua końdi puruks; aŕst üteld, et peäb kreebi ää `lõikama Juu; kreeps, se on `kange `sööma, sööb kohe kurgu läbi Ann; kriep, sie on suo seĺsi viga VMr; kreeps lei kõrisõlme `sisse Kod; kreeps lõi `rinda, aav ei kasund änam `kińni Vil; Sel naisel om reeps sehen Trv Vrd kreepsihaigus
kreeps2 kreeps g kreepsi Nis HJn simman läks kreepsile HJn
kreps kreps Jõe, g `krepsu Kuu, -i Hlj, krepsi Emm(n reps) Rei Hää, reps g repsi Mus Pöi, krips g kripsi Phl Ris
1. tsaariaegse ranna- või tollivalvepaadi kipper `luubi kreps oli kipar, sie pidi `luubi iest `vastutama Jõe; `krepsiks `üüti `ranna`vahtide `luubi kipparid Hlj Vrd krepsnik
2. ranna- või tollivalvepaat `sõitis repsiga laeva `juure Pöi Vrd krepsi|luup, krepsnik|luup
kriips1 kriips g kriipsu SaLä Hi LäPõ(g -o Mar) Han u Tor, Hää K(g kriipsi Kei, -o Ris) I T V(krõips Vas; g kriipsi Plv Se), `kriipsu R(n, g `kriipsu, `kriipso Vai); riips g riipsu Sa L Plt KJn M
1. joon a. triip, jutt ku nenä kohal `silmie vahel on üks kriips, siis sie inimine jääb `leskeks Kuu; obosel on must kriips `sella pääl Lüg; sääl (rahvarõivaseelikus) olid pisised rohelised kriipsud, sääl olid pisised roosad kriipsud Jäm; Moa on nii köva, adr äi akka `peale, muidu riipsu nükerdab `sisse Pöi; kas‿sa `oskad ka kriipsu järäle `saagida Mär; ja siis `liien oli ju riipsu `tõmmamise jaos Tõs; puu lusikaga sai `tehtud kriipsusi ja `aśsu [või pinnale pütis] HMd; Krõipsu kottalõ lüüʔ kirvõga tsälk Vas || (tüdruku suguelunditest) `Kriipsu pühiti `kuivast `särgisabaga, enne ei õld `püksi jalas Lüg || fig tömma selle asjale riips pεεle (loobu) Khk; siis [kui vanad kaovad] on külal kriips peal Mus b. tähis(tus), piir- või äärjoon kui `ärjäpä `siemet sai `külvädä, sis pidi `kriipsuvedäjä ikke õlema Lüg; riips lõigetasse ede kui `raavi tegema aketasse Khk; sügisene riips on ikka param kui kevadine vagu (sügiskünnist) Kaa; väed riipsud ette, sis külitässe sõnna vahele Vig; kui külija külib, siis [tõmmatakse] kriipsud ette, need on `itsmed Lai || fig `riipsu ede vädama (pidevalt teisi õpetama) Khk c. kramm, kriimustus; mõra Nää sel `kaussil on kriips sies, ärä sida kovast pese Kuu; Pisike riips oli jala all, pärast läks ulluks, akkas mädanema Pöi; nego sol üsna `kriipsa täis, sa oled eese neo ää kriimostand Mar; kaśs kriimustas, kriips jäi järele Tõs; suur verine kriips oĺl käe pääl Rõu; kriipsu peal(t), kriipsu(s) täpselt, tähtaegselt; täppi, täkkesse riipsu pεεlt oli `öige Khk; oort `riipsus `öige Pöi; `tahtsin tehä ja nii `kriipsu läks Juu; tahab, et riipsu päält olgu kikk kõrras Hls; nee omma kriipsu päält üt́s‿suurudsõʔ Har
2. raas, kübe Ei ole siin jäle `kriipsugi ies Kuu; ei saanud mitte `kriipsugi VNg; `Olgu `kriipsu jagu `laiemb IisR; Seda palki tuleb veel riipsu vörra edatsi aeda Kaa; meri `tööne, pole laine `kriipsugid Käi; Mitte üks kriips (mitte sugugi) Vän; `juhtus seda ka, et põld lume `kriipsu maas Lai; ma mitte ütte `riipsu ei võlede Krk; mul om kõ̭iḱ palk ja mu̬u̬n sisen, ma ei ole ütte `kriipsugi säält saanuʔ Har
3. (mõõt) Kriipsuks arvati kolm puunoa (pussi) seljatäit Phl
4. vana kulunud luud mis sa selle kriipsuga teed, sellega `suagi `pühkidä Juu; vana luua kriips vedeleb muas JMd; `võt́sin mõne kukepuu oksa, tegin ühe [luua] kriipsu JJn
5. fig (purjus olekust) ollim `parre mehe puha, olli parass riips pähän; na olli riipsun puha; ma võta vähä, et ma `riipsu jää, siss om ää olla Krk
Vrd kiips1, kriip, krips2
kriipsuma `kriipsuma VNg; `riipsuma, (ma) riipsu Khk; `kriipsma, (ma) kriipsu San Har kriipsutama; kriimustama, kriipima lapsed `riipsuvad `tahvlid Khk; ku˽`pallalt läät `mõtsa, siss kriipsut är `endä. oĺl käevarrõ˽kõ̭ik är˽`kriipsõnu San; mi‿sa nakat naid `nu̬u̬ri puid `kriipsma, na kuiusõ välläʔ; ei˽saa see sulõga kirutaʔ, see kriips, seega kisut `paprõ `lahki Har
krimps krimps g krim(p)su Khk Mar Mär Hää Ris Juu Jür KuuK JMd VJg Lai San, krimpso Mar Ris, `krimpsu Kuu Lüg IisR; n, g `krimpso, -u Vai; krimss g krimsu Plt; rimps g rim(p)su Khk Kär Muh Kse KJn
1. korts, kurd `Krimpsud `õtsa ies Lüg; nöölutud sedamoodi, krimpsud `sisse, pole eieti nöölutud Khk; silma `ümber oo krimpsod Mar; nad (herned) `tõmbasid nihukse krimpsu korra `piale, [siis öeldi] et `erned on ämma`palges KuuK; kirmsud näos Plt || Kui vitsik juba võid täis oli, tehti või `piale puulusikaga krimsud (loogelised kriipsud) Jür
2. keerd, kruss löng `tömbab `rimpsu, `tömbab rimpsud `sisse Kär
Vrd krimp2, krömps, krümps
krimpsu `krimpsu Kuu Lüg IisR Jäm Khk Rid Mar Juu spor HaId, JMd JJn spor ViK, Trm San; `krimssu Plt; `rimpsu Kär Muh PJg Tor KJn
1. kortsu, kirtsu vedäb nenä `krimpsu Kuu; `Tuorest nahast `tehti vahest `paslid - - aga nied `kuivasid `krimpsu ja läksid kõvast kui puukolakad IisR; pale väab `krimpsu Jäm; süda nii täis, nägu [läheb] `krimpsu ja `krämpsu Rid; `tõmmab nina `krimpsu, ei taha seda `aśja Juu; mõni riie läheb `kergesti `krimpsu JMd; kualikad ja kaapsad ja kardulid tohletavad ää - - siis lähvad teised pialt `krimpsu Kad; vanal kuul `võetud naised lähvad `krimpsu Rak; nägu läks `krimpsu VJg Vrd krimmu, krimpsusse
2. keerdu, krussi löng `tömbab `rimpsu, `tömbab rimpsud `sisse Kär
Vrd krimpu, krõmpsu, krämpsu, krömpsu, krümpsu
krips2 krips VNg, g kripsu Juu, kribsu Puh Nõo; p `kripsu San, ppl `kripse Kam; rips Mär, g ripsi Vän
1. fig raas, kübe küll säält [suhkrutüki] `küljest sai pisikene krips `ammusta VNg; lase siia koa üks rips (vett); üks rips `puudu, lühem Mär; ma ei ole üit́s krips säält kedägi saanu; kõik lahi lõeguti ärä, et `lahja liha es ole mitte üits krips Puh; kui `sinna üits krips noid mune jääb, siis kasvab jälle pantvoŕm Nõo Vrd krõps3
2. kriips, täke koer natuke ammustand, tõmmand ripsi `sisse ja käsi `jäigi `aigeks Vän; sii `pöidla `juures `olla jälle looma kripsud (ennustavad loomaõnne) Juu; roosakõsõ (kartulid) olliva roosa, kõllatsit `kripse sisen Kam Vrd krõps2
Vrd kriips1
krups2 deskr [sooned] Nii kövad, et kui sa katsud, teevad krups-krups, need on `oolmed Rei
krõmps2 krõmps San, g krõmsu Plt Ran, `krõmpso Lüg; krõḿps g krõmbsi Nõo; rõmps Muh, g rõmpsu Kse; römps Kaa pej vana inimene sie vana`tütrikku krõmps Lüg; oh sa vana rõmps Muh; seal olid kõik rõmpsud koos Kse; kes seräst `krõmpsu enämb vahib Ran; mis säände vanamehe krõmps om San Vrd krõnsu
krõps2 krõps g krõpso Se kriips `tõmba üts krõps `tahtõ ette; seo asi om krõpso päält (täpselt) Se Vrd krips2
krääps2kreeps1
krümps2 krümps g krümpsu Rei Kse(r-) korts, krimps Äi see pisigene krümps tee midagid; Rätigul on krümpsud sees Rei
krümpsu `krümpsu Emm Rei Kse, `rümpsu Kse Han kortsu, krimpsu; kurdu Vanuni veab inimese näunaha krümpsu Emm; Ära aja riiet `krümpsu Rei; `tõmmas `riide - - siit ja sealt `krümpsu Kse; Seelik oo `värvliga `rümpsu tõmmatud Han Vrd krömpsu
kõmps2 kõmps IisR Pöi Krk, g kõmsu Juu deskr [leiba] katsuti sedasi kõmps, kõmps kõmps `kääga - - kui kõmises, siis oli küpse Pöi || (luksumishäälitsusest) üit́s kõneless miut, tõmbass kõmps ja kõmps Krk Vrd komps4
kõps2 kõps Muh, köps g -u Sa(g -i Pha) kõbus, tragi ta ise nenda köps veel. `söuke köps vanames Khk; see veel köps mees Kär; üks va roonu mees oo, peab õte suur kõps veel olema Muh Vrd kaps1, kõpsakas2, kõpsis
käps2 käps g käpsi Saa Vil Krk(-ṕs g käbsi) väike(lapse) kinnas või sokk Talve iki `pańti lastel käpsid jalade `otsa; Mia olen neid `käpse küll kudanud Saa; vana `kinda käps, vana ärä punitud kinnas Vil; Pane ni̬i̬ käpsi kätte, mud́u om küĺm Krk || fig Küll om si̬i̬ vanaeit iki tiĺluke, sääst `käpsi ei ole mea enne nännu Krk
küps2 küps g küpsi Jäm Jaa Muh(-ṕs) küpsemine `raske küpsiga, `tainane leib, pool nät́s Jäm; Napi küpsiga,(sai) nii murejas Jaa; `leiptel oo ikka küps nõrk oln et nad nii `tainaks jäen oo; seal `olli poole küpsiga `marju Muh
lamps2 lamps g lamps|u Aud, -i Plv lora mis sa ajad `tühja `lampsu suust `väĺla Aud || pej tuu um ku vana lamps, sääne prosto·i inemine Plv Vrd lõmps2, lämps2
laps2 laps Vai Krl Plv, g labsu Nõo; las Plv, g lapsi Har laks, löök latsele andass `lapsu `perse `pääle Nõo; lasõ uma las latsõl `peoga perst `mü̬ü̬, küll siss `kullõss Har || on vesi tege laps ja laps Plv Vrd lats2
limps2 limps Aud, g limpsu Var Tõs Hää, limsu Khn Kad, `limpsi Hlj
1. meremuda, -kõnts tormi järel oo `nilva ja `limpsu kõik täis, `viimis kuivab ärä nagu suur kobaras Var; vädävad mereroho `limpsu põllu `piäle Tõs; mis mere `põhjas kasvab, rohe ja park ja kõik `seuke suur limps Aud || puulüpsik nii libe seest ku limps Tõs Vrd lima
2. kissell limsud ja pudrud - - `limpsu tarvis `kõrva teha Kad
3. (libedast nahast) `seoke limps `seĺges Hää
lips2 lips g lips|u Jäm Mus Muh Hi Noa Mar Tõs Saa Juu(-i) JMd Koe VJg Sim Kod KJn Hls Ran Ote Rõn San VLä Vas, -o Mar Võn Plv Räp Se, `lipsu Lüg Jõh IisR, libsu Ran San Krl Rõu Vas; liṕs g lips|i Hls Hel, -o Plv; pl `lipsed Vig PJg Vän
1. miski väike või õhuke a. lõik, õhuke viil `Õuna suppi sies `käivad `õuna `lipsud Jõh; karduli supil käivad lipsud sies VJg; tänä `lõunas keedäme [kartuli] `lipsa KJn; `lõika lipsu `viisi, pane panni `pääle, sia rasva sehen är küdsäte [kartulid] Hls; `lõika lips `kaali mulle Ote; Ma `lõikse `kartuli enne panni pääle panekit `lipsess Rõn; Siss `t́saeti `rasva t́sagimõn. Inne ku˽t́sagamõ nakati, lõiguti õks rasv `väitsige libsõss Krl; mi‿sa na ubinaʔ lipsõss olõt ragunu, ma˽`tahtsõ naid `terhvelt nööri `perrä aiaʔ; siia pańni pääle oss `mahtunu vi̬i̬ĺ üt́s kat́s liha `lipsu Har; pańni `pääle pańnite rasva küdsämä ja käḱü˽lõigite lipsoss, pańnite rasva `sisse, siss oĺliva jälʔ hääʔ Räp; and topsõ `viina ja lipso `saia Seb. liiga õhukeseks käiatud tera kahekorra käänduv serv nuga lähäb lipsule Mus; Käias vigadil lipsu ede Emm; Ee käie nii paljo, et väga suure lipsu ette vetab Käi; kui väga `järsku saab käiatud, siis ta tuleb ikka lips ette. lips `ööldi sellele Noa; Võta kõvasi ja kõhuta kirvel lips maha Mar c. lible, õhuke leheke ma võta nee lipsud koa ää Muh; kaeral oo `lipsed, kaera `lipsid `pańdi pad́ja kot́i `sisse Vig; kaera `lipsed on maas Vän d. lokuti, lõpus seol kanapojal ommaʔ joba `õigõ suurõʔ lipsuʔ, kikass tast `niikuni kasuss Kan e. piitsakeel piitsal `tehti ikke koa `enni lips `otsa, `pastli nöörist Mar || hum pia oma lips (keel) JMd f. kellapendel kella lips, muud nime ei ole kuullugi Saa g. soasulaneHls h. (ukselingi osa) ukse lips seal lingi all, kellega tõstetakse; meil sii õueuksel on koa lips ja kääraud Juu i. väike kala säre liṕs Hel; trehvass mõni latika lips kah [mutti] - - suurembat pagesiva enämbide i̬i̬st ärä; libsu olliva nii poole naglalise vai, latika libsu - - libsud `panti süldiss Ran
2. (hõredatest juustest) Mõnel `nuorelt juo `iuksed ku `lipsud pääs; `Lipsud pääs, üks karv ajab üht, `tõine tõist taga Lüg; vähä `juusi, pisike lips (pats) mud́u Tõs; `juused nagu lipsud pias Koe || kui lühikene saba, `niske lips saba õli, siis `üeldi tönisaba obone Lüg
lops2 lops Lüg IisR Khk Pöi Tõs Hää Saa KodT int; deskr muna `vieres kääst `vällä ja kukkus lops `katki Lüg; Vähe `aega pladistas pesu `juures lips ja lops ja juba `vaĺmis IisR; lops, lops andas teisele körva `pihta Khk; Mis ta `märkis, `soagis ja `raius, sii läks kohe lops `paika just kut valatud Pöi; lops ja lops kohe se - - töö `valmis Tõs; `antsi tal müüda `kõrvu lips ja lops Hää Vrd lups2
lumps2 lumps g lumpsu algusjärgus hapupiim pütid õlid, kus sies piim vanus. ema sis lastele et, `võtke `lumpsu Iis
lõmps2 lõmps Tõs Koe, g lõmpsi Vig Hää KJn SJn Krl, lõms|i Mär Hää San, -u Jür; lõḿps g lõm|psi Trv Hls(lõmps), -bsi Krk; lömps g lömps|i Rei, -u Kaa
1. lõõpija, loraja; kergats Mis sa selle lömpsiga semmid Rei; küll‿o lõmsid lapsed Mär; Lõmps on irmus lobiseja, suure jutuga ja aĺp Hää; sie oli niuke va lõmps vanames Koe; Va lõmps on, põle tal `ühtegi `õiged sõna SJn; jooseb siia ja `sinna, lõḿps poiss Hls; vana lõmps, ärä lõmsi San
2. lõõp, lora aeab `lömpsu `väĺja Kaa
Vrd lamps2, lomps1

lämps2 lämps Plv, g lämpsu Khk Mus Kaa Vig Kir Han Saa SJn, lämsu Hää

1. lori, plära pole jutt midad, muidu aeab `lämpsu Mus; Tema seda `lämpsu äi usu Kaa; `Neukest `lämpsu ei maksa aada Han; lämps ja möga on üks ja sama, see on seake tühi jutt; seantse lämpsu pärast ei maksa `kõrve kulutada Saa Vrd lamps2
2. löga, pläga Teeme jõhvika `lämpsu kah Hää; Tiigi vesi `oĺli päris `kińni `kasvand, üleni `lämpsu täis SJn || `närsind piim, see `kolva änam kedagi, läind nehokses lämpsus Kir

lömps2 lömps Aud, g lömsi Krk lurr, lake lömps, ei ta põle paks ega vedel, supi `kohta `ütled Aud; tetti kama `löńdünü piimä `sissi, mea akasi seast `lömpsi `sü̬ü̬mä Krk Vrd lõmps1

mops2 mops Rei Mar VJg Iis Hls, g mopsi Tor JMd Koe KJn, `mopsi Kuu Lüg Vai; moṕs Har, g mopsi Krk Krl Plv/-ṕ-/; n, g mopsi Mar Mär Trm Lei/-ṕ-/, `mopsi VNg (koer) üks `veikene kuer on mops Lüg; `mopsid on madalad, lühikese nenägä; täma `vahtimine on justkui vanal `mopsil halv Vai; `mopsisi on siin nurgas küll JMd; meie mopsi on `aiglane Trm; moṕs om `jämme `pääge, lühikse `kõrvege koer Krk; mopsi omma ää peniʔ Krl || (inimesest) vähike laps ümärgortse `näoga, va pisike mopsi Mar; ilus tüdruk kui mops VJg

naps2 naps Mar VJg, g napsu hajusalt S, Mär PJg Tor Hää Ris JMd Iis Kod Plt KJn M Plv, napsi Trm

1. löök, hoop; napsamine Löö veel üks naps Jäm; ta sai igavese napsu sεlt kukkudes Khk; Kellu löi kümme napsu Kaa; Paar `napsu oli soand äiata, siis `kargand öle aja `metsa Pöi; `jätke viimane naps löömata Muh; sain ühe napsu sul anda Rei; `napsas ühe napsu tale piitsaga Mär; `andis tal mitu ääd `napsu Hää; lõi kanal pea ühe napsuga Ris; eks lastele `anta koa `napsusi vitsaga JMd; ühe napsuga võt́t iire `kińni Kod; nõndagu üte napsu anni, nõnda läit́s puu pooless Krk; `ańde tälle napsu Plv
2. piltl (õnnetusest, haigusest) tea, kust ta selle napsu soand on, aga nääd sa viga on `külges Jaa; Külmetas ennast ää, oli naps käe, läks `auda; [tal] On ikka vist naps külges, miks ta palgest nõnda lapeline on Pöi

neps2 nepp1

nilps2 nilps väike kala möni siia nilps `olle ka Phl Vrd nilks

nips2 nips g nipsu Iis, `nipsu Lüg Jõh IisR nipsumäng `nipsu meil `mängiti küll Lüg; viis kivi, akkama `nipsu `mängima; `nipsu `mängivad `poisid ka Jõh; `Tõime mere `äerest õhukesi kivisi kodu, `nendega võis klibinal `nipsu `mängida IisR; lapsed mängivad `nipsu Iis

näps2 näps Kod, näṕs Rõu, g näpsu

1. löök, vops ańnin ühe näpsu Kod
2. onomat vars teḱk `hambidega `väikese näpsu Rõu

nääps2 nääps g nääpsu Han Ksi KJn, `nääpsu IisR kidur olend `Leidis mehe ka, kes `selle `nääpsu [naiseks] võttis IisR; Laps olid pisike kui nääps, emal põln piima anda Han; si̬i̬ on kogoni nääps KJn

pips2 pips ja pops Muh Kse Tor Trv Hls deskr ühna pips ja pops köib Muh; `tõmmab `piipu pips ja pops Kse; õuna putuve maha ku pips ja pops Hls

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur