[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 49 artiklit

ips1 ips g ipsu Kse Ksi lapse meelitusnimi sa oled piśke ips Kse; anna ipsule ka Ksi
jups1 jups (juṕs eL) g jupsi Mar Kse Tõs Aud PJg Jür Trm Ksi Plt KJn Trv Hls San Krl Har/juṕsi/ Rõu; jupsu Mih
1. = jupp; väike lühike ese v olevus a.  tükk, raas, väike hulk `pissed kera jupsid jäävad `käärmesest järele Mar; ma olen `jälle naapaelu jupsu noorem, et ei näind teo˛`orjust koa änam Mih b.  lühike riietusese lühiksed särgid, nat́ike võta [riiet] ja piske jups `jälle `vaĺmis Aud; lüheke kördi jups PJg c.  väike laps v loom jääri jups; `piśke jups tüdruk Kse; poisi jups Plt; uujoh poisijuṕs misa tanh käüt `haukun Har
2. vigurdamine, asjatu töö sio tü̬ü̬ ei ole muud kui‿ts juṕs San Vrd jupsima
3. puuduliku mõistusegaKJn Vrd juhm1, jupakas, jupijups
4. suguakt kuule anna mulle üks jups Ksi
jõmps1 jõmps Muh, g jõm(p)si hv Mär, Tõs Har; jömps hv Jäm, Kaa; jõḿps Var Sim hv Trv Krk, San/g jõmsi/ Plv Vas; g jõm(p)su Aud JJn Kam, pl jõmbsud Ran
1. a. suur(em) asi või olevus ma olin suur jõmps poiss Mär; ää jõḿps `poissi, joba saa kate `aasten Krk; lei suurõ jõmsu, vai vongsu [heinu laiali] Kam; jõmṕs (suur, paks tükk) Vas || puuhalgVar b. väike poiss, jõmpsikas tüdriku `ütlõse iks poisiksõ jõḿps San; poisijõmps Har Vrd jemps
2. ebatasasus a. kõverus, jõnks sellel [hundinuial] ju jõmps sihes Muh; [lehmal] kahel tissil on jõmsud (kõvad tükid) sies; lõngal on ka tenekord jõmsud sies JJn b. auk (teel); liusk teeroobas [tee on] lihvak ja süǵäväd avvad sehen, jõmbsud sehen Ran Vrd jomps, jumps, jõmm1, jõmp1
3. pauk; mürts Jömpsud keivad. `Jömpsude `järge veis arvata, kus linnuk `lindas Kaa
jõps1 jõṕs g jõpsi suguaktVas
kaaps1 kaaps g kaapsu Mih PJg hitse `tõmma kaaps ette, muidu jääb põld mõnest kohast tühasse, külimata; kahe kaapsu vahele küliti Mih; küli kaaps; kaapsi vädaja PJg
kamps1 kamps Lüg Sa(kamss Khk) Rei Kul PJg Pst, g `kampso Lüg, kampsu Jäm Khk Rei Kul(-o) PJg Pst, kampsa Khk(kamsa) Kaa Vll Rei
1. pamp, komps pane kamps kogu ning aka minema Khk; suur kamps `selgas Rei; pane `eese kampsod kokko ja mene menema Kul
kaps1 kaps g -i Pha Phl Tõs, g -u Pil Nõo käbe, kõbus veel nii kaps inimeine, käib kölas tööl Phl; ta oo veel üsna kaps eit Mär; kui puhata saad, lähäd kohe kapsimass Kir; Täna olid `tuhlid `võtmas kõik `kangeste kapsid eided Han; mo isa oli veel kaps inimene, köis ikke, kepp oli käe Mih; nii `kapsu inimest teist põlegi Pil; Poiskest kiteti ja üteldi, sa oled äste kaps vanamiis Nõo Vrd kapsa, kapsakas, kapsis, kõps2
keps1 keps g kepsu KPõ, g `kepsu Kuu Lüg IisR, g kepsi HJn Jür, g `kepsi Lüg Jõh; n, g `kepsi Vai ühendusvarb a.  vokikeps `kepsiga `talletasse vokki rattast `ümbär Jõh; `kepsi aja vokki `ümber Vai; ää aja nii ruttu vokki `ümmer, teeb kepsule `liiga Juu; mõni `ütles voki kõlguti, me `ütlesime keps HJn; keps või talla, kuda seda `üöldakse KuuK; tallalaud ja keps on sial külles, mis juhib seda ratast Amb; kepsuga `aetakse vokk `käima JMd; keps on voki kargut Kad; keps käib vända `otsa, aeab ratast `ringi Sim; Keps on alumest `otsa pidi sõkelaua `küĺge `seotud SJn Vrd kepsik2 b.  mgi mehhanismi osa ja `silindri `külgi `pandud `kepsud sen vänt`vellile jou edesi `ansid Kuu; kõlguti, mis vokki `käima paneb, masinal on keps Kad; Õli ka mõnel üksikul `veskil vänt või keps, mis sõela raputas; Keps on [lina masindamise vurril] tallalaua tagumise õtsa `küĺge nii kinnitatud, et vabalt `liiku annab Trm Vrd kepsipulk, kepsuti1, köps
kips1 kips g kipsi Jäm Khk Vll Muh Emm (-u Mär) Tor, spor K(kipse Plt), Iis V(-ṕ-), g `kipsi R(n `kipsi Vai), -e Ksi
1. kivim kips, eks ta või mere `servides `õlla; `kipsi paas, neid kive ei õle siit `saada Lüg; `Laakna `moisas `taoti `kipsi Vai; kips on `jälle üks kõba kraam Mar; moa siest soab `kipsi Kos
2. kipsipulber; kipsitaigen `kipsi `külvedä `väljäle `pello `pääle Vai; kipsist tehasse kueud lakke Tor; `kipsi külvati ärja`piate `piale Kos; ega `enne nisukeisi `väätisi old, `tuodi `kipsi Sim; `kiṕsi tuvvass, ku `müürü `kuadõ [teed] Se
Vrd ips2, kipski
klõps1 klõps IisR Mar Juu JMd VJg Plt, g klõpsu Jür; klöps Kuu Jäm adv annab edasi klõpsatust; s klõpsatus Klõps panin obuse ket́ti lõkkatsi `kinni IisR; [kangaspuude] tallapuudega tallatasse, klõps ja klõps, klõps ja klõps Mar; Lüed kõvasiga `vasta vikatid, kui `luiskad ja vikat tieb igakord klõps Jür; uks läks klõps `lahti VJg Vrd klõpsahhuss
komps1 komps Kam, g kompsu spor eP(-o) M TLä, Krl Har Rõu, `kompsu R(n, g `kompso, -u Vai), kombsu Nõo San, -o Plv, komsu spor eP(-o), Krk Puh Har(-ssu), komsi San; koḿps kom koḿsiga Se
1. pakk, pamp alati tuleb kimp kääs, komps `kainlas Lüg; Ma võta komsu oma käde Pöi; komso sees oo sepiku kanikas Mar; võta aga aśsad komsuga `kaasa, mine `piale komps näpu otsas; kingad olid komsus VMr; `kompsa pandud vanger täis Kod; kui jõulupuu oli ära põlend, siis `pańdi õõnad `kompsu Lai; `istund tee jääres oma komsuga; kimsud ja komsud võt́tis `kaindlasse Plt; tulep mütsü ja komsu seĺlän Krk; mis sul sääl komsi sisen om; ei˽jõuva˽jo jala minnäʔ, mul om mitu `kompsu San; [tal] Oĺli˽rassõ˽kompsu˽käe otsan Rõu || hrl pl vähene vara(ndus), kraam ei ole oma `kompsusi tõstnd (kogu aeg elanud samas kohas) PJg; võta komsud ja akka minema Vän; läks oma komsu ja koluga Juu; sańt võt́t oma kombsu kokku ja läits tõeselt talult `tõisi Nõo Vrd kamps1, komp4
2. vana, vilets olend või asiJäm Krk Hel `riide kontsud ~ kompsud, mis vanad `riided räbalad Jäm; vana komps, va rojo (loomast) Hel
kops1 kops g kopsu (-o) eP eL (u V; g kobsu spor T V), `kopsu (-o) u R(n `kopsu, -o Vai)
1. (inimese, looma) hingamiselund Kaks `kopso`aara, paremb ja pahemb `kopsoaar Lüg; `loomade `maksa `söödi küll äga `kopsu‿s `sööda Ans; kis pailu köhib - - [öeld] jo selle kopsud mädand on Khk; seal oo maks suurem kui kops Vig; `Tervis läbi, kopsol `ollõ auk siss Khn; kõri läheb `kopsu Kei; aĺl ärg `lautas, kopsud liiguvad = `veśki, eks kibi käi `ringi; see on ea tugeva kopsoga, sel on kõva kops, eal on nii vali, käib üle kõigi Juu; kopsu õlmad on kahel puol VMr; kui kõhutäiega magama eidad siis kops rõhub maksa `peale VJg; märäl one kopsuruum (kopsumaht) veike, lõõtsutab Kod; kopsud on `aiged, köhib ja rögiseb Plt; kops tuleb kõege `enne `väĺlä võtta kui `lu̬u̬ma tapetasse KJn; `tõmba õhk `kopsu Hls; temäl (lapsel) om nõrga kopsu, ega tast elu`lu̬u̬ma ei ole Nõo; kas kops mädäness vai kuiuss, tu‿m tu̬u̬ tiisigu `haiguss Har; lehmäl om täü ja mass, inemisel kopsoʔ Se; kopsud-maksad, kopsud ja maksad, kops-maks 1. (toiduainena) `keitäs `sülti, `kopsud `maksad, piad jalad Jõh; vasika jalad pannasse ikke koa [süldiks], ja kopsod ja maksad Mar; kopsudest `maksadest `tehti `vorsti Saa; sai `kopsu `maksa keedetud, tükk `värsked liha koa, `mauku ja - - siis see sai ikke `tapjale `viidud Juu; ennem `pańti kopsud ja maksad `keema, `kartuli `lõika ja kaalid [lisaks] Plt; keedä enne kopsu massa ärä Hls; kobsu˽massa˽kupatõts är˽ja, keedets süĺdiss vai suṕiss San; 2. siseelundid, sisikond; (kogu) sisemus pörutad `eesel keik kopsud-maksad segamini Khk; sańt asi, keis üsna kopsost maksast läbi Mar; seal soab karv ää `aetud, nüid põle muud kui pealt `puhtaks ja kopsud-maksad `väĺla Juu; `vankri pial peksab, raputab kopsud-maksad segamine Sim; kopsu-massa `väĺlä võet Trv || Kopsud-maksad segi [öeld] kui `kiegi väga `nõutu on Jür
2. fig a. pej (inimesest või asjast) `tuhlid `paĺjad vee kopsud Khk; Prõõkab, et temal käekell – va kops `kerkleb Hää; mia vana inimese kops Hls; `määnö kopsoʔ ~ `määnö kops [sõimatakse köhijat] Se b.  (võrdlustes) mädad `tuhlid kut kopsu tükid Khk; Nägu oli nõnda paisetand ja sinine kut üks kops; Mäńd lakub ennast vett täis, lihab siniseks kut kops Pöi; tä `nõnna mädä täis na suur kops Mar; `pandi kirnusse piim, `tõusis `sinna `piale nigu kops, [piim] `apnes oma ülesse Tõs; `kerge kui kops JMd; pehme kui kops Trm; mädänu ku kops, selle `puuge ei tetä mitte midägi. ei saa tat palute egä midägi Krk; ku‿sa tedä (verd) ei sekä, sis ta `taaratab ärä, om üten tükin nigu kops Rõn | Köhib nönda mis kops kerkib Kaa c.  (mitmesuguseis väljendeis) Sie ei õld ia, sie käis `kopsu `päälä (oli valus kuulda, tegi haiget) Jõh; sellel `kerged kopsud, selle pärast iiritab [alati] Jäm; Löbusate kopsudega (rõõmsa olekuga) inimene Kaa; `ütleb sulle kõhe `niiskese sõna, mes sul `kopsu `puutub (riivab), kõhe vihassad Kod; tä `õkva sullõ kopso ala vidägeʔ (süda läheb täis) Se; kops läheb ~ on ~ tõuseb ~ kerkib üle maksa (vihastumisest) jo sel on kops üle `maksa Hlj; kops läks ~ `kerkis üle maksa Khk; Mõnel inimesel lääb kops üle maksa ühna `kergeste Han; selle süda on nüid täis, kops läind üle maksa nõnna et Juu; mul kops `tõusi massa `pääle, kops `tõusi üless Trv; küll lääp siul ruttu kops üle massa, juśt ku püssipauk kunagi Krk; joba täl kops üle massa Ran; Mul oĺl süä nii täüś, et kops lät́s üle massa Rõu | maks läks üle kopsu Iis
kraaps kraaps g kraapsi Jäm Khk Emm, kraapsu Rid Mar Hää Koe, `kraapsu IisR; kraaṕs Kan, g kraapsu Ote Urv; raaps (-ua-, -oa-) g raapsu Sa(-ua-, -oa-) Muh Mär Kse PJg; kraapsi- Hi, raapsi- Khk
1. joon, kriips; kriimustus, vorp `seeme vahe `raapsu `mööda küliti; küli vahe raaps Kär; kaks suurt ussi `amba `raapsu oli kiŋŋa `pεεl Mus; muga aeavad adraga ühü `laiused raapsud pöllust läbi, siis nee `üitakse `sitmed Kaa; [tuulikukivi] `sirkel oli `lihtne puu `sirkel ikka, teras nailad `otsas, et kivi `pääle `roapsu `tömmas Pöi; raaps või rõme maa sees PJg
2. tööriist a.  kraapimisvahend leva kraaps Jäm; levaküna kraaps Emm b.  kartulikabli `kartuli `võtmise kraaṕs Ote c.  linakammOte Kan Urv d.  luuakontsMär Koe Vrd kraap1, kraap|luud, kraaps|luud
3. kraapsamine Paar `kraapsu `tõmman viel rehaga, siis on lõpp; Võtta kouk, enamb ei tie `ühtki `kraapsu IisR
kraps1 kraps IisR Emm Ris Juu Se, g krapsu Khk Hää JJn, `krapsu VNg, krapsi Ans Khk Tõs Trm KJn, `krapsi Kuu; kraṕs g krapsi Nõo(krabsi) Rõu hakkaja, tragi, energiline, kärmas Midä `väikäsemb, seda `krapsimb Kuu; Poiss on `ästi `kärme ja kraps `jõuvab iga tüö `juure IisR; nii kraps inimist pole veel `suiliseks olnd Ans; [laps] nii krapsiks läind, et seda‿p pia `ükskid koht `kinni Khk; See aa veel üsna kraps mees Emm; kraps tüdruk; Nii kraps, kui sina `ütled, nii tema läheb, aja`viitmist põle Hää; ta on üks `kärme ja kraps inime Ris; nihuke kraps ja krõbe inime, kohe lähäb ja teeb, `krapsti `vaĺmis Juu; Neskesed virgad ja krapsid perenaised, need said `varsti ammustada ta (rätsepa) käest Trm; Sii on peris kraps inime, saab iga tüüga `valmis KJn; Egalõ tööle kraṕs Rõu; kraps miiss Se || rukis `tahtis εnamist laisaks `jääda, aga tänavu oli nii erk - - nii kraps `kärmas (lopsakalt kasvanud, pole lamandunud) Ris Vrd krapsak2, krapsakas1, krapsis, raps
kreeps1 kreeps g kreepsi Jäm Käi Rei spor L, K(-ie- Ris Kos) I(krieps Iis; kri̬i̬ps Kod) San; krääps g krääpsu Rei; krieps g `kriepsi R(kreeps Jõh IisR; p `kriepsu Lüg); kreebś Krl, kreebs Räp, g kreebsi; kreep g kreebi Juu(-ṕ) Trm; kriep g kriebi JMd Koe VMr VJg; reeps Krj Pöi(reep), g reepsi Khk/-ää-/ spor LäLõ , SJn(g reebsi), reepsu Kaa Aud; ri̬i̬ps Trv(-ṕs) Hls, g reepsi KJn vähktõbi Oi, sie krieps on `oite huon `haigus Kuu; `kriepsi kätte sureb inimene `välla kõhe Lüg; `naisel akkas krieps kori (kõrisse) Vai; rääps vöttas see εε Khk; Kobjas, see va kasekäsen - - see ju krääpsu `vastu ka Rei; `arvab et reeps `kurkus oo Mih; reeps on `kõhtus Vän; kreeps lammutas lõua końdi puruks; aŕst üteld, et peäb kreebi ää `lõikama Juu; kreeps, se on `kange `sööma, sööb kohe kurgu läbi Ann; kriep, sie on suo seĺsi viga VMr; kreeps lei kõrisõlme `sisse Kod; kreeps lõi `rinda, aav ei kasund änam `kińni Vil; Sel naisel om reeps sehen Trv Vrd kreepsihaigus
kreps kreps Jõe, g `krepsu Kuu, -i Hlj, krepsi Emm(n reps) Rei Hää, reps g repsi Mus Pöi, krips g kripsi Phl Ris
1. tsaariaegse ranna- või tollivalvepaadi kipper `luubi kreps oli kipar, sie pidi `luubi iest `vastutama Jõe; `krepsiks `üüti `ranna`vahtide `luubi kipparid Hlj Vrd krepsnik
2. ranna- või tollivalvepaat `sõitis repsiga laeva `juure Pöi Vrd krepsi|luup, krepsnik|luup
kriips1 kriips g kriipsu SaLä Hi LäPõ(g -o Mar) Han u Tor, Hää K(g kriipsi Kei, -o Ris) I T V(krõips Vas; g kriipsi Plv Se), `kriipsu R(n, g `kriipsu, `kriipso Vai); riips g riipsu Sa L Plt KJn M
1. joon a. triip, jutt ku nenä kohal `silmie vahel on üks kriips, siis sie inimine jääb `leskeks Kuu; obosel on must kriips `sella pääl Lüg; sääl (rahvarõivaseelikus) olid pisised rohelised kriipsud, sääl olid pisised roosad kriipsud Jäm; Moa on nii köva, adr äi akka `peale, muidu riipsu nükerdab `sisse Pöi; kas‿sa `oskad ka kriipsu järäle `saagida Mär; ja siis `liien oli ju riipsu `tõmmamise jaos Tõs; puu lusikaga sai `tehtud kriipsusi ja `aśsu [või pinnale pütis] HMd; Krõipsu kottalõ lüüʔ kirvõga tsälk Vas || (tüdruku suguelunditest) `Kriipsu pühiti `kuivast `särgisabaga, enne ei õld `püksi jalas Lüg || fig tömma selle asjale riips pεεle (loobu) Khk; siis [kui vanad kaovad] on külal kriips peal Mus b. tähis(tus), piir- või äärjoon kui `ärjäpä `siemet sai `külvädä, sis pidi `kriipsuvedäjä ikke õlema Lüg; riips lõigetasse ede kui `raavi tegema aketasse Khk; sügisene riips on ikka param kui kevadine vagu (sügiskünnist) Kaa; väed riipsud ette, sis külitässe sõnna vahele Vig; kui külija külib, siis [tõmmatakse] kriipsud ette, need on `itsmed Lai || fig `riipsu ede vädama (pidevalt teisi õpetama) Khk c. kramm, kriimustus; mõra Nää sel `kaussil on kriips sies, ärä sida kovast pese Kuu; Pisike riips oli jala all, pärast läks ulluks, akkas mädanema Pöi; nego sol üsna `kriipsa täis, sa oled eese neo ää kriimostand Mar; kaśs kriimustas, kriips jäi järele Tõs; suur verine kriips oĺl käe pääl Rõu; kriipsu peal(t), kriipsu(s) täpselt, tähtaegselt; täppi, täkkesse riipsu pεεlt oli `öige Khk; oort `riipsus `öige Pöi; `tahtsin tehä ja nii `kriipsu läks Juu; tahab, et riipsu päält olgu kikk kõrras Hls; nee omma kriipsu päält üt́s‿suurudsõʔ Har
2. raas, kübe Ei ole siin jäle `kriipsugi ies Kuu; ei saanud mitte `kriipsugi VNg; `Olgu `kriipsu jagu `laiemb IisR; Seda palki tuleb veel riipsu vörra edatsi aeda Kaa; meri `tööne, pole laine `kriipsugid Käi; Mitte üks kriips (mitte sugugi) Vän; `juhtus seda ka, et põld lume `kriipsu maas Lai; ma mitte ütte `riipsu ei võlede Krk; mul om kõ̭iḱ palk ja mu̬u̬n sisen, ma ei ole ütte `kriipsugi säält saanuʔ Har
3. (mõõt) Kriipsuks arvati kolm puunoa (pussi) seljatäit Phl
4. vana kulunud luud mis sa selle kriipsuga teed, sellega `suagi `pühkidä Juu; vana luua kriips vedeleb muas JMd; `võt́sin mõne kukepuu oksa, tegin ühe [luua] kriipsu JJn
5. fig (purjus olekust) ollim `parre mehe puha, olli parass riips pähän; na olli riipsun puha; ma võta vähä, et ma `riipsu jää, siss om ää olla Krk
Vrd kiips1, kriip, krips2
kriipsuma `kriipsuma VNg; `riipsuma, (ma) riipsu Khk; `kriipsma, (ma) kriipsu San Har kriipsutama; kriimustama, kriipima lapsed `riipsuvad `tahvlid Khk; ku˽`pallalt läät `mõtsa, siss kriipsut är `endä. oĺl käevarrõ˽kõ̭ik är˽`kriipsõnu San; mi‿sa nakat naid `nu̬u̬ri puid `kriipsma, na kuiusõ välläʔ; ei˽saa see sulõga kirutaʔ, see kriips, seega kisut `paprõ `lahki Har
krimps krimps g krim(p)su Khk Mar Mär Hää Ris Juu Jür KuuK JMd VJg Lai San, krimpso Mar Ris, `krimpsu Kuu Lüg IisR; n, g `krimpso, -u Vai; krimss g krimsu Plt; rimps g rim(p)su Khk Kär Muh Kse KJn
1. korts, kurd `Krimpsud `õtsa ies Lüg; nöölutud sedamoodi, krimpsud `sisse, pole eieti nöölutud Khk; silma `ümber oo krimpsod Mar; nad (herned) `tõmbasid nihukse krimpsu korra `piale, [siis öeldi] et `erned on ämma`palges KuuK; kirmsud näos Plt || Kui vitsik juba võid täis oli, tehti või `piale puulusikaga krimsud (loogelised kriipsud) Jür
2. keerd, kruss löng `tömbab `rimpsu, `tömbab rimpsud `sisse Kär
Vrd krimp2, krömps, krümps
krimpsu `krimpsu Kuu Lüg IisR Jäm Khk Rid Mar Juu spor HaId, JMd JJn spor ViK, Trm San; `krimssu Plt; `rimpsu Kär Muh PJg Tor KJn
1. kortsu, kirtsu vedäb nenä `krimpsu Kuu; `Tuorest nahast `tehti vahest `paslid - - aga nied `kuivasid `krimpsu ja läksid kõvast kui puukolakad IisR; pale väab `krimpsu Jäm; süda nii täis, nägu [läheb] `krimpsu ja `krämpsu Rid; `tõmmab nina `krimpsu, ei taha seda `aśja Juu; mõni riie läheb `kergesti `krimpsu JMd; kualikad ja kaapsad ja kardulid tohletavad ää - - siis lähvad teised pialt `krimpsu Kad; vanal kuul `võetud naised lähvad `krimpsu Rak; nägu läks `krimpsu VJg Vrd krimmu, krimpsusse
2. keerdu, krussi löng `tömbab `rimpsu, `tömbab rimpsud `sisse Kär
Vrd krimpu, krõmpsu, krämpsu, krömpsu, krümpsu
krips1kreps
krips2 krips VNg, g kripsu Juu, kribsu Puh Nõo; p `kripsu San, ppl `kripse Kam; rips Mär, g ripsi Vän
1. fig raas, kübe küll säält [suhkrutüki] `küljest sai pisikene krips `ammusta VNg; lase siia koa üks rips (vett); üks rips `puudu, lühem Mär; ma ei ole üit́s krips säält kedägi saanu; kõik lahi lõeguti ärä, et `lahja liha es ole mitte üits krips Puh; kui `sinna üits krips noid mune jääb, siis kasvab jälle pantvoŕm Nõo Vrd krõps3
2. kriips, täke koer natuke ammustand, tõmmand ripsi `sisse ja käsi `jäigi `aigeks Vän; sii `pöidla `juures `olla jälle looma kripsud (ennustavad loomaõnne) Juu; roosakõsõ (kartulid) olliva roosa, kõllatsit `kripse sisen Kam Vrd krõps2
Vrd kriips1
krups1 krups g krupsu Jür HJn JõeK Kad Sim, `krupsu R; pl krupsid Ris
1. keerd, kruss lõngas `laŋŋale lüöb krups `sisse, on `liiga kierd Jõe; [uus võrgupael] Ott `krupsud ja `nuubid sise. `Külmäl ajal vois paul sield `krupsuje kohast `katkeda Kuu; `Lõngal `krupsud sies IisR; Krups on sõlme `moodi, aga kõvem Jür; ei `kõlba kue lõngale, võtab `kat́ki krupsu kohalt Sim
2. krooge krupsid on `sielikul pεεl, krupsitud Ris
3. kaiss kutsub last, et tule mu `krupsu, mu krupsu `sisse; ma puen su krupsu `sisse Jür
Vrd kruks
krõmps1 krõmps IisR Kei Juu, g krõmsu Mär Tõs VJg I, krõmpsu Var Hää Kad Puh, `krõmpsu Lüg; krõḿps g krõmpsi Hää; krömps Rei, g krömsu Jäm Ans Ris, krömpsu u Jäm Ans
1. int `Ammustas `kapsa `juurikat krõmps, krõmps IisR
2. kõhr, krõmpsluu Krõmps kõhe krõbiseb, `tunned et on krõmps sies [kõrva katsudes] Lüg; ninal on krömps Jäm; ma noorest pεεst söi ikka krömsu ka ära Ans; traat́ `pantaks sea nina krõmpsist läbi Hää; sea peal on krõmsud VJg; kreeps lüänud `ninnä, tämä krõmsu `kõsta `lü̬ü̬mä Kod
3. midagi krõ(m)psuvat a. krõbekuiv; küps ära `kuivan krõmps, tegemata jäen rohi; pannidega `pandi [linnased] `ahju, kuivatati nii et krõmpsuks jäid Var; liha na krõmsus läin, `kõrben ää Tõs || Ega ta (kapsas) paepialist ja `krõmpsu [maad] `saĺlind, sial kuivab ää Kei b. poolkõva, -toores karduled oo alles krõmsud, vähä keend Mär; Esimesed on otstakud, ot́siksed, jämedad kõvad krõmpsud, [need] `soeti kõige enne ära Hää
4. kange, vänge, terav krõmps ais Mär || fig viin kas sedä va `krõmpsu suab Kod
Vrd kromps, rõmps
krõmps2 krõmps San, g krõmsu Plt Ran, `krõmpso Lüg; krõḿps g krõmbsi Nõo; rõmps Muh, g rõmpsu Kse; römps Kaa pej vana inimene sie vana`tütrikku krõmps Lüg; oh sa vana rõmps Muh; seal olid kõik rõmpsud koos Kse; kes seräst `krõmpsu enämb vahib Ran; mis säände vanamehe krõmps om San Vrd krõnsu
krõps1 krõps Lüg IisR Hää ViK Trm TLä, g krõpsu LäPõ(-o Mar) Tõs Jür; kröps g kröpsu Ris (helist) krõpsatus, prõks sirp `krõpsub kääs, krõps ja krõps Lüg; läks `kat́ki krõps Mär; kengäd köivad, krõpsud taga Tõs; mis asi sie sial `krõpsu tieb JMd; asi läks krõps `kat́ki VJg; `kiäki küsinu liinan `nöṕse, mes tõene tõesele `siśse läävä, esi teevä krõps ja krõps Ran Vrd krõks1, rõps1
krääps1 krääps VNg Kei kidur, nigel krääps luud `öeldakse sellele mis kulund oo Kei
krümps1 krümps kramp krümps tulle jala `sesse Phl Vrd krümp2
krümpsu `krümpsu Emm Rei Kse, `rümpsu Kse Han kortsu, krimpsu; kurdu Vanuni veab inimese näunaha krümpsu Emm; Ära aja riiet `krümpsu Rei; `tõmmas `riide - - siit ja sealt `krümpsu Kse; Seelik oo `värvliga `rümpsu tõmmatud Han Vrd krömpsu
kõmps1 kõmps Pöi; pl kõmsud Juu mütsak Üks kõmps ennest oli, see (palk) kukkus siis sealt maha Pöi; [astumise] kõmsud käeväd, ei teä kas `keegi tuleb Juu Vrd komps3
kõps1 kõps Pöi Muh L(g -o Mar Kul) K Trm M TLä Har, köps Jäm Ans Khk Emm, g -u (kergest löögi- või astumishelist) Ma kuuli enne üks kõps käis Pöi; viimase kui kõpsu kuuled ää Kir; Üks kõps käüs ning mia `kuulsi üles (ärkasin) Khn; lammas lööb ikke `jalga `vastu moad kõps ja kõps Juu; ma olli suvel `õhta ütsindi kodun ja kuule äḱki kui üits tuleb `kü̬ü̬ki, kõps, kõps, kõps ja akkab kolisteme Hel; kui ma `kõńdsi nońde saabastega, küll `oĺli siss ilus `kuulda nu kõpsu Ran; esi lü̬ü̬b jalaga `kõpsu kah, ku ta toda är·moonikut röögitäb Nõo || kerge löök löö köps `pihta, jo siis `aitab Khk Vrd kops2, kõpsakas1
käps1 käps g käps|i, -u kints `põrssa käps; seäl on sink, `lammal on käps; soetsetasin `lamma käpsu ää Juu Vrd käpp1
laps1 laps g lapse p last eP(g Khn) u, hv Hls Krk, g `lapse R(n `lapsi VNg, -e Vai)
1. laps, alaealine Laps `juokseb alt `vihma (ei saa märjaks); `Lapsest pääst `neulaga ühes majas eländ (osav nõeluma) Kuu; oli `lapsenna `niisukene sana`kuulmata et oli äda temaga Hlj; tämä on viel `lapse `kirjas (peetakse lapseks); Kie `lapsele nuga vai `karjatsele raha [kätte annab]; `Õhtate õli siis `meie `laste tüe, et pidimä tuld `näitämä ehk `piergosi sättimä Lüg; `Ninda`kaua `üäldi vagane laps (vastsündinu), kui õli `ristimata Jõh; [tal] `Lapsest `auvani `vimpkad sies IisR; `lapsile `üöldi, et siul on pobod pääs; `tuodi `lapse `ristile; `lapsed `liugud määs Vai; ma oli laps, es ole tähelepaneja veel; liha lapsed mitte mere `ääre Jäm; lapsed köristavad `ernid painanda sihes Khk; laps, kui ta `käibijaks saab, siis saab nime pärast (nimepidi) `üütud Kaa; Laps on laps, täma äi tea veel midagi Pöi; side `pandi lapse otsa ette, kiire takka `kinni, siis lapse pea es lähe kandileseks; laps ikka änam kut laast (öeld, kui lapsest kasu oli) Muh; Vεhene laps ja vana inimene aa ühed nödrad mölemad Emm; `Viipsimine on ikka laste töö olnd Rei; lapsed on `pähklil; [kui] laps oli `aige, oli rahutu, `ööldi et laps on ää imestud Kul; laps oo nasa·ma nagu koerakutsikas, kes tämäga‿o `easte, sellega oo tä ea Vig; lapsed `oitsid ikke vanemate inimeste seĺla taha Lih; Lapsel lapse aru Han; minul põle `voodid ond, lapsena oli koegas, pärast oli säńg Mih; `Lapsna mia käösi korra `Riiges kua Khn; sii külas `lapsa põle enam Vän; Lapse küĺm ja koera näĺg on üks ja samma (neid ei panda tähele) Hää; laps räägib siis, kui kana kuseb - - lapsel põlegi `õigust `rääkida vana inimeste vahele Hag; nii kaua on lapsed, kui leerist `lahti soavad, siis on täis inimesed Juu; ma lapsenasa lugesin üht Jenuieva raamatud KuuK; `enne `lieri põle lapsed `tohtind `lauda `istuda (sõid seistes); ennemast on mõnikord kuri lapsesse pugend JJn; Kesse läheb kitse pärast lakka ehk lapse pärast `randa (ei tasu vaeva) Kad; laps akab jo `kuogama, nää tal jo varekse miel peass VJg; testod leib süädässe, kasnud laps löötässe Kod; ma olin siis vi̬i̬l õege laps, mis ma olin, kolme neĺla `aastane Äks; kui laps veel õieti ei riagi, siis on tal pudikeel Lai; laps noor, jalg `kerge Plt; lapse jälgedes ~ kingades fig lapseeas Nuar mies, nuar `tütrik, `neie `kõhta `üäldi, et on juba `lapse `kiŋŋadest `välläs Jõh; ta on veel lapse `jälgedes Khk; Poiss alles lapse kingades, [aga] juba venitab suitsu Pha; ma ole ikka lapse `kingis tema `körvas (palju noorem) Rei; lapselt ~ lapsest lapsena, lapseeas `rougepanijat ma `lapseld `kartsin nigu tuld Jõe; Oli `lapselt `miski `aigusses IisR; kεisime sääl lapsest pärast Khk; lapselt ma ikka `kuultsi Kaa; ööd-vennad surid titelt ning lapselt ära Pha; Selg roo oli lapselt viga soand Pöi; lapseld on neid `asju `kuuldud Phl; mina pidasin koa lapselt öhe kuue ära Mih; lapsest mul `olle kollased `juused oln Aud; lapsest läksin mehele PJg; mul on kõik laulud `meeles, mis ma lapselt õppisin Kei; ema õpetas meid lapselt Iis || suure kooli lapsed leerilapsedMuh
2. järglane, poeg või tütar `Lapsel valutab sorm, emäl süä Kuu; sie on `lapsita `naine VNg; `Lapsed on `vaise vara; Seni `lapse `piake sile, kuni ema `silmad `lahti (ema elus); `välläst `kõrjetud `lapsed, neid `üellä välised `lapsed (vallaslapsed) Lüg; `toine `naine magas oma `lapsega üväst; tämä `tundes omalt `lapseld üks `märki - - üks sala`märki Vai; lapsed piab obusega `kooli `viima Jäm; me olime Jaaniga `vendade lapsed; lastega oo üks igavene rist, jumal `oitka Khk; `viimne laps `üitasse raabikakk ja tuhakot́t Mus; See oli siis, kui ma eese viimist last talusi (kandsin) Kaa; `meitid oli kuus last, neli öde ja kaks `venda; olete siis üksi nende lapseks (ainus laps) Vll; Esimene laps, sellepärast `üüti `neitsi laps; Laps tuli ennem ää kut pulmad olid Pöi; see oo alt `õlmde laps (vallaslaps) Muh; Lapsed kut oreli viled (ühtlaste vahedega sündinud) Emm; üks laps omale, üks küla poisile, üks surmale (peres olgu kolm last) Noa; abielorahva laps; ära põrund laps oo enne`aegne laps Mar; see mu enese lihane laps; need mis omad lapsed oo, neid näd lugevad veresugulases; õe venna lapsed oo nõod Vig; lapse ema `kohta [öeldi] `talve `kanga täis `lõngu, suvel kuhja täis `einu jääb tegemata, laps viidab nii pailu `aega ää emal Kse; Nändel oli `teisi `lapsa ka veel Var; seal oo kahekortsed lapsed, muist teese mehe ja muist teese Aud; [nääriööl] küla inimene `soovis `õnne: üks särk ja ühessa last, vakk `lapsi ja kilimit `leiba Pär; `kiski ei tia, kis lapse isa oo, `öetasse isata laps; kis vanaste last `kaotas, see (abort) `nüidne asi PJg; korjatud laps või sohelaps Tor; naene jäänu `aigess last `tu̬u̬ma (sünnitama) Hää; see nime on tal elu aeg kanda, et ta lapsega tüdrok on; lese`pölves viel `korjan miilitsega last omal Ris; `altkä laps (vallaslaps) Juu; laps mahub `enne isa `põue, aga isa ei mahu pärast lapse `õue KuuK; `korjas omale kua lapse JMd; ta `oidis oma ainust last nigu oma silmatera Tür; naene suri ää, neli last jäid järele Kad; jäävad ilma lasteta Rak; laps on vanemal kerstu naelast Sim; mina ei sua lapsiss kohegi ärä `minnä, `taĺta ja ari näid; surm riis lapselt emä ärä; lapsile viin süädä Kod; kui pada `põhja sü̬ü̬d, tulevad musta `piaga lapsed; mina küll ei saa oma laste `piale nuriseta Pal; esimese naaśe pooled lapsed - - me vahet ei osanud teha, et me küll pooled lapsed olime Äks; laps on üstku ema nokast kukkund Plt; `laṕsa on tal paelu Vil; last (käimas) olema (rasedusest) ma ei määleta, `missugust last ma olin JJn; ku ma viimäss last õlin, si̬i̬ õli juko kõege `raskem Kod; ta on last käemäs KJn || fig Kene laps, sen nimi [tähendas] kene kraam on, sie `määrab `hinna ka Kuu; Nee riipsud mis siit edasi on, on lapsed, nii pailu `lapsi on [tulemas] kut neid `riipsusi on [peopesas] Pöi; Ea lapsel aa mütu nime (kiita annab mitmeti) Emm; ei sest soa aru ei Liisu ega lapsed (mitte keegi) Kad
3. fig (inimesest, sag tema kuuluvuse või päritolu järgi) Kel `naurajes `augud paletesse `jäävad, oo `nuore kuu laps Kuu; `neoksed ääremaa lapsed ja `väikse koha lapsed - - `lähtväd `vällä sulaseks Mar; [ta] oli naasama `vaese `rahva `lapsi Var; jumala lapsed jo `taevas ikke `öetse olavad Tõs; ta peab `ilmliku lastest εnam Ris; aga muidu on ta talu`rahva `lapsi Kei; ämmad ika peavad `kutsi, et vanakuu laps jääb ruttu vanaks HJn; eks israeli lapsed ole akand `teisi järele tegema Kad; ei õle mina vana`rahva `lapsi ja pu̬u̬l `nõida (pole ebausklik ega nõiu); eks kõik õle ühed jumala lapsed Kod; olime `vaese `rahva `lapsi Lai; te olete ike talu`rahva `lapsi või Plt
4. fig lapsik, lapselik Mis `lapse jutt sie on, et `metsa `veuga `ninda `palju `tienib IisR; See pole Liisal küll muud kut lapse möte et ta linnast paramad leevab kut tal sii oo Kaa; see oo lapse juttu (jutuga) Muh; no ää ole laps ikka Kei; ta on ikke nii laps alles, on küll vana inimene Juu; kui jo kaheksakümmend [aastat vana] siis seda ei maksa jo enam `rääkida, se on jo laps Pee
Vrd lats1
limps1 limps IisR Kaa Mär Kse KJn Krk Puh int, deskr `Lambad kui `ullud `suola järele, vahi kuda lakkuvad limps, limps IisR; Mis jahupudrul viga - - muudku püsta koostaga sohe limptik ning kohe läheb ala limps Kaa; `tõmmab keelega limps Mär; sööb üsna limps ja limps (kiiresti) Kse; uisk (uss) lask keele `vällä, tege limps limps Krk; kaśs võtab iki limps ja lamps Puh Vrd limpsti1, lomps2
lips1 lips g lips|u Jäm Khk Vll Pöi Muh Hi Mar Kse spor HaLä, JMd Koe Kad VJg IPõ Plt Trv Hls Kan, -i Jäm Khk Mar VJg KJn Ran San Krl Vas, -o Kod Plv, `lipsu Kuu RId(n `lipsu VNg Vai); liṕs Har, g lips|u Hls, -i Hls Krl Rõu; š́lipste Lei; ppl Lipse Räp
1. (meeste) kaelaside `lipsu `pieta `kurgu all. aga `arvast, `kellel `enne vanast `niiskest `lipsu õli, `ennevanast õli pries Jõh; krae `kaelas, lips ees Jäm; nüid on ägal poisil lipsud `kaelas Vll; Vana tõi `eesele koa lipsu, kus peigmees muidu Pöi; lips saab ju krae ees `piedud Emm; Lipsu sõlm läks lahti Mar; enne olid rätikud või sallid, nüüd oo lipsud Mih; Panõ lips `kaõla ning tulõ kua pidulõ Khn; `kanvad `lipsusi ja `kraesid Ris; õpetajal lipsud ies Hag; nüid kõik ärrad, igal öhöl lipsud ees Juu; egass mina põle `lipsu kand JMd; linnamehe lipsod Kod; meśterahval on lipsid KJn; `uhke lips Trv; tal olli mitu `lipsi Hls; ma `võtse lipsi kaalast ärä; `lipse tetäss `liinen San; mihel om kaalal liṕs Krl; kaŕjapoiśs om ka hennest uhkõndanuʔ, no‿m mańnusk `kaala ja lipś pääle pant Har; ḱerikesanda š́lipste Lei || pöösastel raed `kaelas ja lipsud ees (põõsaste ümbert on jäetud niitmata) Vll Vrd lipstu, lipstükk
2. säärsaapa kaelal olev kolmnurkne tükk tehässe `niske lips, kolmenukeline, `pantse kõverduse `kõsta piänaha vahele. mõned (säärsaapa pead) tehässe lipsoga, sedä ei paenutata Kod
3. lehv `laiad `siidi`lindid - - siis olid siin all sedasi `lipsuss Kuu; `enne `lieri oli igal ühel lettid `selja pääl ja `lipsud `otsas; suren, siis tahan `lipsu pähä. `siidi `linti on kodu ja ise tien `lipsu `valmis VNg; `enne ikke `tehti `niskest tanud, aga mul õli `niske lips, lips `kammi `külge ja sis sie `torgati pähä; Põll oli pikka `varrukatega - - tagant `käisid `paulad `lipsu Lüg; `õlgidest `tehti `lühtrid, paberi `lipsud `küljes ka Jõh; siit sa saad lipsi paela enesele Khk; pikad patsid, lindid, lipsid sidotud `sesse Mar
lomps1 lomps g lomps|i Kuu/`l-/ Hag Rap Koe, -u Hag, lomsi Nis
1. lobiseja, rumala jutuga on niisugune lomps Kuu; lomps inime, kõik mis mõttesse tuleb, aab suust `väĺla Nis; tahab ika padistada ja podistada alati, on üks va lomps inime Hag; kis kõik riagib ja `ullusi sõnu `ütleb, on lomps inime Koe
2. lora üks suure `suuga inime, aab niisukest `lompsi ika `väĺla Hag
Vrd lamps2, lõmps2
lops1 lops g lops|u Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei Mär Kse Jür KuuK JMd Tür Koe VJg Iis Trm Plt Hls Krk TLä(-bsu) San Krl Har, -o Mar Mih Khn Juu Kod KJn, -i Hel Nõo Rõn VId(--), `lopsu VNg Lüg IisR, `lopso Lüg Jõh; n, g `lopsu Vai
1. (tumedalt kõlav) löök, hoop `tõmbas `tõisele `lopso `vasta `kõrvi Lüg; Peseb kurikaga pesu, `ninda kõvast taub, et `lopsud `kuulda `seie `saadik IisR; `andis tesele εε lopsu körva `pihta Khk; sai paar iäd `lopsu Tõs; kui kurikuga mõne lopsu paned, on pesu kohe puhas Saa; `ańdis ea lopso `talle `mööda nägu Juu; Suure lopsu `ańdis naine kodu Jür; sahk läb `vasta kivi, adra `kargab `sulle [peale], `maagi sain lopsu kubemesse KuuK; küll ta sai minu kääst `lopsusi JMd; sai ea lopsu mööda `kõrvu Trm; sae ühe lopso, kas `kuksi maha ehk `ju̬u̬ksi `vassa `seinä Kod; mi̬i̬ss `kargass `istmelt - - and tõnekõrd tõse lopsi põse pääle Hel; siĺm lääb sinitsess, kui siĺmä `pääle lops andass Ran; oless mul kivi vai midägi ollu, maless tolle penile `annu üte lopsi pähä Nõo; [ta] ańd mullõ hää tulidsõ lopsu põsõ pääle Har; Panõʔ õigõʔ üt́s loṕs är˽`kõrvu piten Rõu; regi `veetü üless - - ja kes sõ̭ss kukku säält sõidult `maaha, tu̬u̬ sai mud́ogi hää lopsi Plv Vrd klops, lopsakas2, lups3
2. fig a. ootamatu ebameeldivus, hoop `Irmus lops küll, kui maja maha põleb IisR; See oli nendel alles lops, poiss sai [ametist] nii `järsku `lahti Pöi; vaata metu `lopsu mul oli koa, `siia`maale elan veel Vän; Vaat kus lops, Elmar tuli tööle Tür; Seräne lops paneb õkva elu kinni Nõo; vat tu̬u̬ olli üits lops San; No˽tu̬u̬ oĺl joba loṕs, midä arvadagi˽tiiä es Rõu b. lonks sain küläst `lopso `viina, ei pali just saand Lüg
3. kord, puhk kolm `rehte `peksti ühü päävaga vahel - - omigu kella kolmest akkas `piale, teene akkas `lõunist - - `õhtu koa veel, kolmas lops oli Aud; üits keväde `oĺli meil ää kala õńn, kaits `kõrda sai paĺlu kalu - - sai sedä`viisi kaits `lopsu Ran; lopsuga korraga, ühe hooga palk läks esimise `lopsuga `paigale Lüg; läks kohe ühü lopsuga, põln vahet `ühti Tõs; see asi sai öhö lopsoga `vaĺmis `tehtud Juu; lõi koŕgi ühe lopsuga pealt ära Trm; tei tü̬ü̬ ärʔ üte lopsugõ Krl; lopsu pealt otsekohe kaup jäi `lopso päält `katki, kui `ütles `inna; mõni `ütleb `lopsu päält `vällä, midä `arvab Lüg; lopsu piält jättis - - töö pooleli Tõs; lopsu pealt `vaĺmis Trm; ta lei temä lopsu päält maha Hls
lumps1 lumps sulps, plumps Khk Tõs suure lummiga lööb lumps ning lumps Khk
lõmps1 lõmps Pöi Tõs Ksi, g lõmpsu Ris/-o/ Koe Puh, `l- Lüg IisR, lõmbsu Ran Nõo, lõmsu Mär Trm; lõḿps g lõmpsi Hls, lõmsi Krk; lömps Khk Mus
1. suutäis, lonks ma võttan viel ühe `lõmpsu lient Lüg; sain suure lõmsu Mär; jõi ühe lõmpsuga ää Koe; sai mõni lõḿps `liikvert võtta, süä läit́s nõnda karres ja ääs Hls; karjussel `olli viin `valmiss `tu̬u̬du, `anti egäle ütele lõmps `viina Ran; võta mõne lõmbsu suppi Nõo || supilakeRis Vrd klõmps, klõnks, lõmpsak(as)
2. int süöb lõmps ja lõmps Lüg; uks tegi lömps, [ta] läks `välja Khk; Ma kuuli küll, kui kerstu kaan kukkus `ööse lõmps Pöi; sööb kohe lõmps lõmps, `kange `sööjä loom Tõs
Vrd lamps1, lomps2
3. ahnitseja, õgard Ega see lõmps `muidu seda suust maha lase IisR; va lõḿps, kikk ärä söönu Krk

lämps1 lämps g lämbsa Hel; n, g `lämpsä Vai mütsisirm, -nokk `kuoli`lapsil on ka `lämpsägä kübäräd; ottas `sormiga `lämpsäst `kinni Vai; `läikleve lämbsage [müts] Hel

lömps1 lömps g lömpsu habras nii lömps, lihab `kergest `katki Vll

mops1 mops g mopsu Jäm Pöi Mär Hää JõeK Kad, mopsi Juu

1. musi anna mul üks mops Hää; tule anna `molle `mopsi Juu; poisid loravad tüdrukute kallal, et tule ma annan `sulle `mopsu Kad
2. a. hoop, löök, vops pani tale ea mopsu `pihta Pöi b. (teat helist) sai ühü magusa mopsu muśu; sööb mops ja mops Mär

naps1 naps Pöi Khn Äks, g napsi Jäm Khk Kaa Vll Muh Emm Kse Tõs Tor Hää Jür Trm Kod Plt KJn Hls Ran Puh TMr Ote Har, napsu Mus Rei Phl Mar Mär Kir Tor Saa Ris Juu Kos Jür JMd Koe VMr Kad VJg Iis Trm Kod Trv Hls Hel Võn, `napsu R(n `napsu Vai); naṕs g napsi (-ṕ-) Krl Har Rõu Vas Räp, napsu Trv San Plv viin vm kange alkohol; pits alkoholi Naps `viina ja `piibutäüs tubaka pole velg Kuu; vana`ärra `andas ikke `napsu ka `selle iest, et iad `kartulid VNg; ta `juodik ei õld, aga omad `napsud ta ikke võttas Jõh; vanapoiss oli ja, `napsu `armastas ka ja (oma vennast) Vai; ta ka va napsi `vötja mees Khk; ennemini kut `sööma akati, `vööti suured kövad napsid koa Vll; `võtvad tublisti seda va `napsu Mär; Kaoba `piäle `ańti viel naps `viina Khn; tule võtame nüid öhe napsu kah Saa; siis kallati `napsu kaks `kloasi täis, pruut́ jõi teese täie ää ja `peimes jõi teese täie Juu; lina `talgud olid alati - - oma napsud ja süema korrad olid [siis] ikke VMr; sa õled tänä `napsu `võtnud Kod; küllap kuluks nüid ära üks naps küll väsinu `końtidele Äks; ega ta pallu joond, võttis puar `napsi Plt; üte napsu võit iki võtta Trv; kes‿tu neid `napse loeb Ran; kes mitte joodik ei ole, tollõlõ saab jo mõnest napsist ka joba küllält alb TMr; võt́i paaŕ `napsi ja oĺligi purjun Har; edimält `ańte naṕs `viina Räp

neps1 neps g nepso = nepp2 nepsoga turgatasse, pannakse õĺga ehk õlevihk sõnna `otsa Mar

nilps1 nilps IisR Vai Muh Tor Iis Rõu nilpsti Nilps-nilps-nilps lakkus `kiisu `suoja `piima IisR; koer võttis nilps eest ää Muh; keel keis nilps suust `väĺla Tor; võt́tis nilps ära Iis

nips1 nips Kuu, g nipsu Jäm Khk Pöi Muh Mär Kse Han Khn Tor Hää Saa Ris Juu JMd VJg Iis Trm Kod Plt KJn Hls; n, g `nipsu Vai; niṕs San, g nipsi Trv Har; p `nips|u, -i Krk kerge löök (esimese või keskmise sõrmega millegi vastu) lahed sörmega `nipsu Khk; ta sai nipsu nina `alla Muh; `Laśkis kolõ valusast `nipsu `vasta piäd Khn; sai `vasta nena ühe nipsu Iis; ańnin tale õksakesega nipsu `pihta Trm; `laśsin talle `nipsu `möödä ninä KJn; ma lase sulle `nipsi nõna ala Trv; ma või sul `nipsi nina pääl lasta Krk; sai üte nipsi põsõ pääle Har Vrd nipsak

näps1 näps g näps|i Phl Han Tõs Aud Saa, -u Juu, -o Kul

1. näpits lõigati kas kääri otsaga või olid `neuksed `niiste näpsid, kellega niiste ää `võeti Han; `näpsidega tõmmati ammas `vällä Tõs; näpsiga lõegati tah́t löhemas, kui tuli `suitsema akas Aud
2. ahtehark kahearalene näps, jäme vaŕss oli taga Kul; niisugune aŕk, millega rukid parsile `anti, `üiti näpsuks Juu
3. keerd köüel on näps si̬i̬s Saa

nääps1 nääps g nääpsu SaLä Kaa Krj Jaa naistetasku nuga ning nööla toes ja löŋŋa kera olid nääpsus; sörve kuue nääps - - kuue küĺle pεεl ülal abu `algul, igavene suur, `leiba liha `sisse panna Jäm; naistel olid `muistised vanad kirjud kuued, nääpsud sehes Mus; ma pane noa `nääpsu Jaa

pips1 pips Juu, g pipsi KJn pirtsakas; uhke, peps teene on paelu pipsem, ei taha tehä egä taha Juu; Oi milline pips [ta] noorelt oli, ei näind nina pähe KJn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur