[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 55 artiklit

aks1 aks g aksi Vig Kse Han vankri telg, ass aks on rauast, ike puust, aks kannab ratastega vangert; rõugulese `küĺges oo aks `kinni poldiga Mih; `vanker aksideni sees [poris]; raud aksidega `vankred, kellega `linnas `köidi Aud; `vankrel oo kaks `aksi Tor; ratta aksid Hää

eks1 eks R eP(äks hajusalt Sa, Rei Noa Han Ris); es Äks Ksi Lai Plt KJn Trv hajusalt T, Har Vas

1. (kinnitus- või rõhusõna) a. (välj nõustumist, kinnitust, seletust, oletust jm) küll(ap), ju, noh `eiga ma `uskund et isä nii pia tuleb. eks tuligi sield üle `silla `sauna `juurest Kuu; eks te õle isegi lugened Jõh; `korjasimmo sääl `marjo ja eks karu oli ka mei ligidäl Vai; eks te‿p tahade `marju Jäm; äks pühade `loupa oli ikka pailu tegemist Ans; kis neid (puid) `vankre `põlves vädama akkab, eks kui lund tuleb, siis vää Mär; poisid jään `vinti, eks üks poiss jään magama Aud; Eks ta ole, või ta vale (tõsiasja kinnitus) Hää; eks nisu, kui ta oli suur, eks ka leigatud nagu rukistki Amb; obuse`riistade jäuks eks seda juht`nahka tehakse `praegugi JJn; isa `ütles, et eks ta ilusti võind `rääkida Ann; tema müristab üks lugu, eks nää, mis ta võtab teha (hakkab sadama või ei) Pai; eks ma siis lähe Iis; eks tegijal `juhtu `mõndagi Pal; `veissel on tühemud, eks `lambal on nisa·ma Lai; es mul need rinnad on siit `aiged Plt; poiss võis ka külida, aga eks iki külimene ole änamaste pereme asi SJn; purju `pääga es tu̬u̬ `lü̬ü̬mine tule Nõo; Ära˽pilgutu˽`pańgi täüs! Kui`mu̬u̬du ma˽pilgudaʔ - - Es ku˽valat pańgi pilkätäüś Har || (koos eitussõnaga) eks eb jõua tööd teha koa Pöi; miul `olli ka oherd, a es na kõ̭ik‿i ole nüid kadunuva; es si̬i̬ vana inimene ei köhi ja ei rögise, vanal jo vana rinna Puh; `pernasel olliva katsiku latse, es ta ädän es ole Nõo b. (välj soovi, nõuannet) eks sa `siivu `ennast ka, tie `puhtast (nt aja habe ära) Lüg; mis sa midu nügid, äks vöta vahem nuga Jaa; mis sa siin luus`kanti lööd. eks sa või vekatiga `niita mette Mar; Äks sa läin koju, mis sa sii veel `vaatad Han; mis sa‿s rattaga lähäd, eks sa‿s või sammati joosta Nis; eks sa `lasknud siis `lahti, mis sa tast `kinni `oitsid Amb; eks sa mine `sinna `vaatama Kod c. (välj imestust, parastust, etteheidet, üllatust) `Eksas (eks sa siis) tiand, et mul ei õle Jõh; siis sulane üteld oma tüdruku `vastu, et noh, eks ma üteld seda Nis; eks ma nää, kellega sa annad meile lõuna `süia Amb; Vanaʔ inemiseʔ kõnõli: Es sa no˽kaeʔ, medä lat́s om tennüʔ Har
Vrd as, eiks, eiss2, ekse1, etse
2. (usutlussõna, eeldab jaatavat vastust) kas (ei), ju (ei) eks se `perse jää `aigest? Vai; eks ole, pere vanam võiks `tuua Muh; eks jääb nii – nagu me `rääkisime Mär; Lähme `mängima, äks Han; eks täna ole `teisibä, mul alati päävad segamini HMd; eks te `pähkleid tunne? Ann; eks te‿nd ise ikke vist ehk olete koa kangast kudund VMr; eis sie ole õmmeti `õige VJg; aga minu kits küll ei taha [kartulikoori], eks ta ole siis maiass, kas ta põle maiass siis Lai; Es `ääskine kohupiim vi̬i̬l siihn kausin olõʔ Har || (koos eitussõnaga) eks `silmäd ei tie `haigeks sie `kirjutamine Kuu; eks sool pole `körvi pεεs, et sa‿p kuule Jäm; äks ta pole siis änam laps? Rei; eks sool põlnd äbi mette Rid; sie (kuslapuu) kasvab `metsas, eks te‿i ole seda näind VMr; es temä‿i või minnä ka vahel Trv

jõks1 jõks Mar, g jõksi Hls Ote Se luksumine, luks nõksod keivad aga `peale, tulevad ikke jõks ja jõks Mar; lait́s `jõksi lü̬ü̬b Hls; jõḱsi käävaʔ Se
jõnks1 jõnks Kod, g jõnksu Saa Jür Plt KJn Krk Nõo Rõu, jönks g jönksu Jäm Khk Pöi Rei
1. ebatasasus, konarus, kõverus a. auk (teel), liusk teeroobas sandi `teega jönksud raputavad sita sihes segamini Khk; Kus ikka alles moa on, jönks öles teine `alla Pöi; suure jõnksu ~ jõõragu ti̬i̬ pääl Krk b. tomp (lõngas) kui lõng ei ole korralikult tehtud - - kui korrutad, tulevad jõnksud `sisse Plt c. käänak, kurv Tu̬u̬ järgmädse jõnksu man `omgi mi̬i̬ʔ talu Rõu
2. hoop; järsk tõmme anna põlvega sideme `kõsta jõnks, siis sido `kińni, siis suab kõva kubo Kod; Ku̬u̬rem olli raske, obune tõmmas teist jõnksu kaupa KJn || (suguaktist) Mari, touse üles, jönksud keivad juba! (mees naisele, kui tütar hakkas poisiga samas toas suguühet toimetama) Khk || sõim jönks mäŕt Khk
Vrd jõnk1, jõnts1
keks1 keks g keksi spor eP(-ḱ- Pal) M, Ote, g `keksi Jõh, g keksu Kod; keḱs g keksi Muh Trv Puh V; n, g `kekso Vai kergats, kekspüks kül nie `onvad aga `keksid Jõh; siä oled üks `kekso, igäle `puole `keksid Vai; sedine keks, peru inime, uhkustab ning kiidab (end) Jäm; södukse keksiga‿p saa mihe juttu `rääkida; lähäb teiste sias ka keksiks Krj; ää ole nihuke va keks mette Mar; on üks keks, ei tia mis `ümber ajab või kuda muidu ise on Kad; `ü̬ü̬si õli tullud si̬i̬ naese keks (kergemeelne) Kod; kui seake keks on, `kiitleb või `oopleb SJn; keḱs si̬i̬ om ike `tõstai ja suurendei, kes esi ennäst kitt ja tõst Trv; keks olli juttega rõbe, kärmäs või `säändene Ote; kiä innäst `väega kit́t, `ülti keḱs Urv; no om iks `kekse ka, kiä kääse ja herendelless Räp; ta üts vana keks um Vas; keksi minema edevaks muutuma si̬i̬ om `keksi lännu, `siante kekiteb pääle Pst
kenks1 kenks g kenks|u ~ -o konks, kõverik mõnel puul one kõverik kasnud, sedä `üeldässe kenks siden; kõver nõnnagu kenks tõene; kõhna nõnnagu kenks; `küüru jäänud nõnnagu kenksod Kod
kiks1 kiks Jür VJg Kod, g kiksi Jäm Khk Kaa Vll Pöi Emm Rei Mar Han (kiḱs Saa; g kiḱsi Hää) HaLä Sim Lai, `kiksi Jõh, kiksu Mär, `kiksu Lüg; pl keksid Vll Käi; n, g`kiksi VNg; ill `kiksi Muh Kul lstk hammas joba `kiksud (piimahambad) tulevad lagele Lüg; Kiksid näksavad äga peale juba; Ambad olid alasiks ja vana kiks oli vasariks Pöi; Näita, kas `kiksisi ka suus on; Jah üks kiks on juba Hää; kis [lapse suus] kiksi leiab, se peäb `elmed ostma Juu; kiksi pistma 1. ära söömaMuh Kul Han Juu 2. varastama, näppama (peam söödavat)Kul Han; kiksi lööma varastama, näppama (peam söödavat) Vrd kikk5, kõks, käks, riks
2. lstk suurauad Paneme kiksid sohe. Veta kiksid sohe ka Kaa
klõks1 klõḱs g klõksi hiirelõks hiire klõḱs Vas; pandass sinnäʔ munna vai kalla vai - - klõḱs lätt kinniʔ, uśs lätt kinniʔ, ja [hiir] om klõḱsih Se
koks1 koks g `koksi kivisöe jäätmed `Rannas igä on `koksisi, eks neid `laevust visada `ahjujest meresse Kuu
kolks1 kolks VNg Lüg Trm, g kolksu Jäm Mär Kse Var Hää Jür Koe
1. kolksatus `kuulin kolks sääl käis Lüg; kilksud, kolksud kuulda Kse; Linalõuguti kaaś tieb ia kolksu, kui ta üless tõstad ja `jälle `kinni lased Jür; kõik kohad olid `kolksusi ja `mürtsusi täis Koe
2. hoop, löök Sai kolksu pihta Jäm; sai kolksu pähä Mär
konks1 konks g konksu (kongsu) eP(g -o) Trv Puh Nõo Kam Har spor VId(g konkso Räp), konksi Tõs Tor Hää Saa KJn(g kongsi) SJn, `konksu (-o) R(n, g `konksu, -o Vai, -i VNg); końks g konksi (kongsi) Vil M spor T, końksi (końgsi) spor V(kuńks g kuńgsi)
1. (hrl eseme osana) kõver(datud) ots(ik), konks a. haaramis-, kinnitus-, ühenduskonks Aepuu konks (aepuu kinnitamiseks paadi äärelaua külge) Jõe; `pirkli pääs `onvata `konksid `pandu [kuhu käivad prassid kinni] VNg; [sepa] `lõõtsa `konkso `külge `panna `nüöri õts `kinni Lüg; ikke konks on ikke kess`paigas - - `konksust läheb kett `atra `külge Jõh; mönel adral olid aasad ning konksud Kär; `Sõuksed konksud `pandi kohe tegemise `aegu [hoone] müüri `sisse, kõverad tamme oksad. Konksu `küĺge `siuti siis loom `kinni Pöi; enni näh kallati ree aisad, nüid tehässe ikke `konksodega Mar; [vankri] aisa konks o rõukpaku `küĺgis Kse; [pahural] obusel `tehti küll koogud `kaela - - aŕk oli ja `seoke konks ja se konks akkas `aeda `kinni; agur oo viie kuie konksiga Tõs; `pootsvaagil on konks ja terav ots Sim; aviunnal on vask konks ja `mätjas pannasse konksu `õtsa Trm; konks oli `mutri küĺjes, `sinna taha käis juhiraud [vankri esiteljel] Lai; kövve konksi [ree] jalaste pää `otse sehen Krk; `vehmre pesä kongsid pandass telle `külge Ran; Sõ̭ss oĺl üt́s sääne saina külen kuńks, no sõ̭ss tu̬u̬ tõnõ ots `pańti sinnä˽kuńgsi `küĺge [vöökudumisel] Urv; hobõsa pandass koĺgipuiega sinna [adra] końksi manu˽kińniʔ Har; ri̬i̬ravva końgsiʔ omavaʔ i̬i̬n ja takan, kabl pandass näide `taadõ ku `ku̬u̬rmat tetäss Räp b. riputuskonks; varn, nagi `õhjad ja obose `riistad `pannasse `konksu rippumaie Lüg; rätik ripub konksu `otsas Khk; Sii on tükk konksu, pane [rakmed] siia `otsa Pöi; pannakse sari kongsu `otsa Mär; ma võta panged konksude `otsa Tõs; kaju konks, kus pang otses on Hää; eks pange riided konksu `otsa Tür; margap̀u konks on allpu̬u̬l, konksu `õtsa paad aśja Kod; võtad pange `sinna [kaelkookude] `konksu Lai; supi`kuĺpidel `oĺlid konksid külles, `nuaga `oĺli `siuke kõver konks `otsa lõegatud KJn; konksud `oĺlid õla pial, `õlped õegati SJn; puu küĺlen koogu otsan olli końks [paja jaoks] Trv; kaalpuudel olliva konksi küĺlen Ote; nuial kah om końks `otsa tett Har; kae noʔ, końks om sääl mäepu̬u̬l [kella ülesriputamiseks] Plv c. puu- või raudkonks akna- või uksepiidas (hingede jaoks) `akna `konksod ja `iŋŋed `tuua `linnast; auk `puuriti `piida `sisse ja puu konks `lüödi `sisse; liht`uksel `onvad `raudased seppa `tehtud `konksod Lüg; värava `samba konks Khk; uks on `konkside ots KJn; ni̬i̬d oĺlid kiik maasepä `tehtud - - ni̬i̬d naalad ja konksid ja inged [ustel] Vil; usse piida `sisse `olli `lü̬ü̬du puust konks, kos tu sakar `otsa `panti Nõo; ussõ hińg om konksu pääle pant, muud́u ei saisa uśs `ülhlin Hard. fig Pane `siia konksu taha ja `voatame kummal `järge annab (sõrmkoogu vedamisest); Parama kää sõrmed kõveras püus kut konksud; Nina peas kut konks (“ülespidi kõver”) Pöi; [kuldil] võhad nagu sured `irmsad kongsud Jür; taa (vanainimene) um jäänü˽nigu końks [küüru] Plv
2. (sag sisekohakäändeis) suluse või kinnise osa a. akna-, uksehaak; (selle vastus) metallist aas, obadus `Akna`konksud (haagid) Jõe; pane aken `konksu; aek köib konksu `otsa Tõs; meil on aiavärat konksis Saa; obadus on siis kui lüiakse värava pośti `sisse rauast kieratud luoga `muodi konks Kad; `akna tripi konks Kod; pane uks `aaki ehk `konkso Plt; meil `võõruss uśs om `kinni, si̬i̬st pu̬u̬lt konksin. pannass si̬i̬st pu̬u̬lt `konksi Krk b. hammas, sakk (`ukse) `riivi konks Lüg; käerauaga uksed käisid `konksi, läksid mud́u `lahti Saa; konks lüiakse ukse `tendre `sisse. link käib konksu taha Nis; tu̬u̬ ussõlink om kah konksin Har; kuht́ jäi ussõ kongsu `otsa [kinni] Plv c. kiŋŋa konksud änamasti [nöörsaabastel] Khk
3. hrl konksja või haralise otsaga tööriist `Kuorma [kinni]`tõmmamise konks, `õunabu `õksast, `aariklane õks, `nüöri õts sai siduda `ümbär `konkso - - köis juoks iast `konkso `argist läbi Lüg; Ennemal aal oli nisuke truadist konks koe, millega sai lühirauast lõng läbi tõmmata Amb; siiva konks (tuuliku tiibadele purje seadmiseks) Kod; sukka paneki konks (soasulane) Trv; pane konks (ankur) `sisse hum Ran; kongsiga `lü̬ü̬di [semmipuu] kõõlussele pääle, siss ta vedrut `ästi Ote; kuńksiga (roobiga) `hüt́si `kiskma; Vihukonks (puukonks rukkivihkude sidumiseks) Rõu a. kartulikonks, kabli `kardoli maa oli `külmand, konks pole `tahtnd `sesse `mennaged Rei; `enni `tehti kardoli `võtmese konksod puust Kul; konksiga kistase kardulid Tor; mõni `kroapis ikke konksoga [kartuli] pesad ja servad `lahti Juu; konksuga `võetasse kartulid Iis b. sõnnikukonks üks ken `tembas [põllul sõnnikut] maha - - `konksoga Vai; sõnniku maha `kiskmese jaoss oli konks, pikk puu vaŕs oli taga, üksaenuke raud pulk `sesse `löödud - - pärast tuli `putkega ja kahe araga konks Mih; konksuga kraabiti [sõnnik] `vankri pialt maha Pee; maha`kistav konks Trv; sitta tõsteti `vikluga, maha `kisti kongsiga Ran; [talgutel] maha `laskja, tõmmaśs kongsiga `ku̬u̬rmast sitta maha unikude Ote c. vahend külvikriipsu vedamiseks, hitsmekook kui isa külis, siis ma vädasin konksoga `sitmid LNg; konksuga aets küli rind `sisse Lih; `sitmed `vääti jalaga või konksuga Mih; `itskma piir `veeti jalaga ehk kongsiga Kam d. heegelnõel eegeldamise konks Juu; kongsuga tehakse `pit́si Sim; perenaene konksuga kudus kaŕdinad Kod e. fig mis sa oodad, eks sa löö konks taa (kurameerimisest) Emm; laisa inimese `kohta `ööldi, et seda argiga lükka, konksuga `tõmba Lai
4. kõver(d)us, looge Ku sa puu öhes juurearudega, juurekonksiga ära raiud, siis jääb ka juurikapäss `küĺgi Hää; nüid on `paĺlast nihuksed konksod, põle enäm `tähtede `moodigi (ladina kirjast) Juu; jänes tieb küll `konksusid (haake) JõeK; ahha (h-tähe) konks Kad; äkine konks (käänak) lähäb Pala puale, ti̬i̬ one ku konks `ki̬i̬rab Kod; ruhikse kirvess olli `siante konksin ja selle konksige lü̬ü̬di si̬i̬st `vällä (õõnestati küna) Krk; naśte vü̬ü̬l olliva serätse joone katsipäädi veeren, ja `keskel olli serätse tärni ja kongsu ja risti Nõo; kuńksi nõnagaʔ Se
5. fig riugas, vigur `Konksosõnad õlivad - - [kosjas] `räägiti `lehma ehk `mullika `õstama Lüg; mehel on kongsud sies; `viskas tene `konksusi küll ette, aga jagu ei suand VJg; ku mõni `ütles `siantse konksi tõisel Krk; ta `mäńge tõsõlõ kavalusõga sääräst `konksu, et tõnõ is tiiä is Har; väimi̬i̬s lei konksu `sisse, es massa `reńti [mõisnikule] Rõu
6. fig vana, vilets olend Mis see vanainimese konks ennast enam teiste ulka segab Mar; vuih, mina ei akka `seokse vana konksu (vanaeide) `täidä `ot́sma Tõs; vana konks – vana kõver inime Plt; meid vana `konkse ei aia `kuskil [tööle], vana konksi kurdav kodun Krk; vana konks `tu̬u̬di tõsõss lehmäss San
7. Ja kui `äiäl seda vana `konksu (raha, varandust) ikke tugevast õli, siis õli sie tüttär misike õli Jõh
Vrd konk1, kook2
kraaks kraaks Lüg IisR Rei; raaks Kuu deskr Kaarn `kraaksub kraaks, kraaks Lüg; Üks kraaks käis, vahi `kus‿se vares on IisR; Vares kraaksub kraaks, kraaks, kraaks Rei
kriiks kriiks Trm Kod, g kriiksu Jür, `kriiksu Kuu VNg IisR; n, g `kriiksu Vai; riiks g riiksu Kse on kilk tieb kriiks VNg; Paar `kriiksu `tõmmas [viiulipoognaga] IisR; ei `kuulu `kriiksugi Vai; [saapa] `pinsoli vahele pissäb tüki kase `tohto, lambieli vahele, siäl on si̬i̬ kriiks Kod
kriuks1 kriuks g kriuksu Rei Ris Jür Iis Trm Plt, `kriuksu Kuu IisR; kreuks Sim kriuksumine, kriuksatus (jalatsitest, mille talla vahele on kriuksumiseks pandud naha- või tohutükk) Vanasti `olled `kangesti muess `kriuksuga `saapad ja `kiŋŋed, mes `käümisel `üästi `kriuksusid Kuu; Inimesed olivad `uhked küll, [kui] `saapadel nattukese `kriuksu sies oli IisR; Vanasti `pantut talla vahele - - `kriuksu ka Rei; Vanaste pani kink̀sepp `tehjes juba `saapalle kriuksu `sisse, oli muod Jür; pani kolme `kopka iest `kriuksu `sisse `kingadelle Iis; pand `kriuksu talla `alla Plt || int Sim
kronks1 krońks g krońgsi Urv Rõu Se, rońks g ronksi Muh pej kaaren (või vares) mõni üiab varest ronksiks kis tõtta sõimata tahab Muh; mõ̭ni üteĺ kaarnast ni krońks Urv; vana krońks nakkass jo `poigõ tegemmä Rõu Vrd krouk
kronks3 kronks Jür, g kronksu Mar; ronks g ronks|i Krk, -u Hls
1. s kronu (inimene või loom, hv ese) Kes niisugust `kronksu enam naiseks võtab Mar; ei tää, mis ma nüid ole, üit́s vana rońks; mis ma säält sai, üte vana lehmä ronksi Krk
2. a vilets, lahja obese tal puha ronksi Krk
Vrd krõnks2
kronksi `kronksi Kam, `ronksi Krk kõverasse vana inimese ronksik, ette poole `ronksi sadanu Krk Vrd kronksu, krunksi, krõnksi
krooks krooks Jäm Tor Juu Jür JMd Koe Trm spor T V, kru̬u̬ks Kod, rooks Vll Tor Trv; kruoks Kuu RId Iis, ruoks Muh int (konna häälitsus) kruoks-kruoks `tievad `konnad VNg; Iga kevade tuli `tiigi puolt kruoks-kruoks IisR; konnad tegad ikka krooks, krooks Jäm; siit konnad teevad krooks-krooks Juu; konn tieb ikka kruoks kruoks Iis; konna võtava lombin rooks ja rooks Trv; konn tegi krooks krooks Krl || Mõni magab ja laseb kurgu põhjast krooksti - - ise ei `tiagi et krooksud tulevad Jür; kui sides tegemä kru̬u̬ks ja kru̬u̬ks, siis õlema lai uśs siden Kod Vrd krook2, krouks
krouks krouks Hää VJg, rouks Kse deskr kond (konn) karjub rouks-rouks Kse; Ronk - - kraaksub kah ikki krouks ja krouks Hää; konnad krouksuvad krouks-krouks VJg Vrd krooks
krouksuma `krouksuma Khk, (ta) `krouksub Lüg(-maie) Pal, krouksub Amb Tür ViK; `rouksuma Khk, (ma) rouksu Kse; `rouksma KJn deskr rattas `krouksub `vankri all, on kuiv `kaŋŋest; kui konn `krouksub, siis on sadu edesi Lüg; kured `krouksuvad, korbid `krouksuvad ka; konnad `rouksuvad vee`loikude sihes Khk; konnad krouksuvad, vist lähäb sulale Amb; obone, ta akkab `krouksuma, akkab puud närima (kui kuivkonn kurgus) VMr; kui kätt liigutata, siis nari krouksub Kad; küll konnad `rouksid KJn Vrd krooksuma, krooksutama1, krouksutama
krõks1 krõks Lüg IisR VJg Trm Kod krõksuv heli, krõksatus Krõks, krõks tegivad `apsatid `kruusa pial IisR; agu läks krõks `kat́ki VJg; `pähkli kuare ammussad `kat́ki ike `ambaga krõks ja krõks Kod Vrd krõps1, prõks, rõks1
krõnks1 krõnks deskr inimene käib krõnks, krõnks [haige jalaga] Puh
kräks1 kräks on uks tegi kräks Kod
kuks1 kuks Khk Pöi Saa JõeK Kod Ksi Pil KJn Kam, kuḱs Muh, g kuksi (suguaktist) se‿o `kange `kuksi `tahtma Pöi; selle tüdriku käest `üetse ühna `kergest `kuksi soavad Muh; poisid läksid külapääl `kuksi `ot́sma Saa; poiss läks `kuksi `õt́sma Kod; kas `kuksi oled suand Ksi; kis kuksi tahab Pil
kõks1 kõks Pöi Muh Juu VJg Trm Lai Krk/--/ Nõo
1. int (helist, häälitsusest) a. kiirest löögist tekkiv heli Puur oli vassakus püus, vasar paramas, `andis aga `pääle kõks, kõks, kõks puuri otsa `pihta Pöi; [tael] `pandi selle sure tulerava `peale ja siis, siis `lüödi sedasi kõks ja kõks Muh; Sirbi `ambad lõi [sepp] tina tüki pial. Pisike `peitlike oli näppude vahel, lõi aga kõks ja kõks Trm; linna inimene on `arjund [kõrgete kontsadega], käib kõks kõks Lai Vrd koks6, kõksak b. ku vällän `ütlet [kanale] kõḱs kõḱs, sõ̭s tule `leibä `ot́sme Krk
2. adv (kergesti, kiiresti toimuvast) Sae oli kukkund kivi `peale ammas `välja kõks, sae ammas on ellik Pöi; kit́s tulna üle `ru̬u̬dlitse aia nigu kõks Nõo
kõlks1 kõlks Aud, g kõlksu Muh Mär/kõlsu/ Tõs Hää Juu Jür JMd VJg Trm Plt KJn, `kõlksu IisR(ke-); kölks g kölksu Rei
1. terav heli, kõlksatus `Õhta akkas `einam kajama [vikati] `pinnija `kelksudest IisR; taon `aamriga, kõlksud taga Tõs; tänä omiku `peksti [pintadega vilja], kõlksud `kośtsid Juu; Lüe mis `tahjes aśjaga `vasta `klaasi, ikka kõlks tuleb, sie on kohe klaasi ääl Jür; kõlksud käevad sepa paas JMd Vrd kõlksna
2. a. raas, tükk põle enam jäe `kõlksugi meres Muh; ei mul ole raha `kõlksu VJg b. vilets asi üks kella kõlks on tesel kaelas VJg || see oo kuiv kui kõlks, `öetse lah́a inimese `kohta Aud
käks1 käks g käksi SaLä Krj Hi Tõs Hää, käksä Var Khn(-), u käksa Var Tõs Hää
1. konksuga ritv; (väike) pootshaak käksil on putke näsa ning puust varss Jäm; muud‿ku käksiga `ülgele pehe Mus; sai [hülge] käksiga veel `paati `kiskuda Krj; käksäga tõmmetse `palki lähemale Var; käksiga katsutase meresügavust `ääres; käksil oo aak `küĺges; käksaga lööd, kas jää tugev oo Tõs; Lüe käks kai taha ning `tõmba puät `iäre Khn; käksiga raiutass kala; puid sositass käksaga ku puud jõge müüda lähvad Hää || liiprikonksMus Vrd keks8, koks2, köks2
2. väike kirves käks `üita meil `väike kerves Emm; [öeldi] nagu ämma emandi käks, [kui keegi] pisike oli Tõs Vrd kiks2
känks1 känks g känks|a, -u, -i konks a. kartulikonks känks [oli] `kartule `võtmese jaos; kardule känks, kellega kardult kisud Aud b. hv pootshaak känksaga tõmmatse laeb `kaldale lähemale Aud Vrd kenks1
köks1 köks g köksi Khk LNg Aud Hää Nis(g köksu) Juu HJn(g köksu) JMd JJn Koe VMr VJg Sim I Ksi Plt Pil SJn Ran Kam San Krl Plv Räp, `köksi Jõe IisR Vai; köḱs Muh Krk, g kögsi Ran, `köḱsi Hlj väike hunnik, saad, kuhi, koorem Ein ei old viel päris kuiv, siis `pandi `köksi IisR; `einad on `köksis Vai; pani pisi köksi [heinu] `pääle, tuli tulema Khk; see oo muidu üks pisike `koorma köḱs; pisike labu köḱs, kui paljukest seal oo Muh; tuli obusega eenamaalt koeo, pisike köks oli `einu pial Nis; pisike köks tõsteti sõńnikud `peale HJn; tal `kuivi `einu korjata küll, nuku`köksisi kõik `põesa vahed alles täis Koe; panin rukki vihud `köksi kokku; kaerad panime `köksi VJg; ei saandki `kuormad, ühe vekese köksi sai Sim; iga kaaru pial veeretati vili kokku `köksidesse, ja enne ei `pandud `auna, kui köksid kuivad õlid Trm; sae kaks `suatu ja kaks `köksi [heinu] Kod; suve `viĺja `pańdi `köksi, `kaera ja odra Lai; sai veke köks, minev`oasta sai suurem kuhi Pil; `väike `ku̬u̬rme köḱs Krk; om nätä jah kuhja `kökse San; seost niidüst saa es `rohkõmb kui kolm `köksi `hainu Räp || hütt, lobudik Plt || püsti kuivama pandud linapeo kui linad tulevad leost `väĺla - - pannasse nii`muodi `köksi VMr Vrd kökk1
könks1 deskr `Astub ikke könks ja könks - - `kõnnib `varba`õtside pääl Lüg
laks1 laks Vas, g laksu eP(-o Mar) M(-i Krk) Ran Puh Ote Rõn, `laksu R/n `laksu VNg/
1. (heledalt kõlav) löök, plaks, hoop ma vottan `tölbi ja `annan `poisile ühe `laksu Jõe; Ei sedä kala viel pada `panna, mes vies `laksu lüöb Kuu; On nisuke laps, et ei ole viel üht `laksugi saand IisR; emm `andis lapsele ühe laksu `persse Khk; Irmus `sõuke ele laks oli, `varsti suits `tõusis ka (piksest) Pöi; Kui sa söna äi kuule, saad `laksu Rei; kui suur voor tulnd `uńta ja tä pannond `neile püssiga ühö lakso; `andis tale mööda pead öhö lakso Mar; ühükorra üks laks köis, ma `mõtlesin, et `püssi `lastasse Mih; ristilaps lööb laksu `piusse Tor; mamma `ańdis laksu `peoga `perse Saa; Laks ikka üks veike `lüemine, ega ta suurt `mieles seisa Jür; tema pand püśsiga laksu JõeK; teene lõi oma laksu - - siis teene `ańdis oma laksu jälle [kurikaga], sedamodi laksutati kevade alati [kangast] Amb; kala lõi `laksu JMd; kui siis vigad sees olid - - siis `ańdis [õpetaja] `liińjaniga laksud `piusse Ann; tegi ühe laksu mööda `kõrvu Koe; küll tä sae üvä laksu, piä laksatas [vastu jääd] Kod; laksu käüsive; lü̬ü̬ onul `laksu ka Hls; aia `teibä lasev `laksi, vällän om laksi `laskje küĺm Krk; ańd tälle üte laksu `õkva siĺmä kolmu `pääle Ran; tsisaśk lei `laksu (laksutas) Rõn || fig (kahjust, tagasilöögist) vana `Mihkel sai `sõukese laksu piiritusega et (tabati salakaubaveolt) Muh; peremi̬i̬s jää iks `kõrdapitti `vaesembass. lü̬ü̬ muile käemehess, kes `laine taht, aga nüit massa, tu̬u̬ om tälle paĺlu `lakse `annu Ote Vrd laksakas1
2. int `Lained `laksusid öle paadi laks ja laks Pöi; see lõksutab nõnna kaŋŋast kududa, liks ja laks Muh; laks ja laks pane vett `peale PJg; Vesi laksub `vasta `ämre äärt laks ja laks Jür; `ańdis lapsele laks ja laks mööda kańnikaid Trm; kiriküüt́ laksutep iki, laks laks laks Krk
lenks1 lenks Hlj, g lenksu Kad KuuK, `lenksu Lüg(-o) Jõh Vai(n `lenksu) a. aas, silmus sia`sorka, sie `solme on kahe `lenksu `muodi; tämä (võrgukivi) saab `lenksu (silmusesse) `panna Vai; lenksu (jooksvasse) sõlme lõng läks `lenksu Jõh; panin köie üle `kuorma `lenksu Kad b. jõnks, käänak `luomad `käisiväd `karja kurudes, kolm kuru `lenksu õli, kust tuli `luomidegä `mennä Lüg
Vrd lenk1
liks1 liks Plv; n, g `liksi VNg vilets, nüri, logisev nuga nüri ja `alba nuga `üüeda `liksist VNg; vana väädse liks, lõpussist ärʔ murrõt Plv
links1 links nätske, halvasti kerkinud links leib Kul
loks1 loks Nõo, g loks|u Sa Muh Phl Kse ViK Iis Ksi Plt Vil, -i Pha Pöi Iis Hls Krk Võn San, -o Kod, `loksu Jõe IisR, `loksi Lüg; loḱs Puh, g loksi M Har Rõu Vas, loḱsi Urv Rõu
1. vilets, kulunud ese, logu vana `vankri loks Lüg; Ah sie või`massin on vana loks, `sellega saa iast võid teha IisR; tä‿p käi änam kenasti, vahel käib ning vahel seisab, muidu üks loks (kell) Khk; södise loksu (jalgratta) jäuks poleks `maksand raha `raidada Mus; äi see loks `kõlba änam `kuskile Pöi; vana massina loks Phl; jalavarjud oo naa loksud juba Kse; vana adra loks `siia vedelema jään Aud; mul on üks vana viiuli loks Saa; mis neist vanadest `loksudest viel parandatakse VMr; kus sa selle vana loksu nüid paned kua Ksi; müüs ära oma maja loksi Pst; üit́s vana loks, si̬i̬ om är kolikamress visat Krk; nimä olli jahil vana paadi loksiga, tu̬u̬ lät́s `põhja Võn; mis ma selle vana loksige ti̬i̬ San; vana rii loḱs om, `tu̬u̬ga ei saa kohegi minnäʔ Har; Päähn oĺl ka˽mõ̭ni vana kübäre loḱs Rõu
2. (riknenud toidust, lurrist) Mis `sõuksed `pehmed loksud (mädad kartulid) on, nee `viska `eemale, lehm sööb ää Pöi; kõik [munad] on loksud, albad, albaks läind PJg; mes täl õli, loks õli kaasin. vedel supp one loks Kod Vrd laks3, lops4, lokse
3. pej (inimesest) vana `naese loks, `loksutab `teisi inimesi (tagarääkijast) Jõe; vana loks, sańt inime - - täna räägib siin sedasi, teisepääva mujal teisiti Jäm; pordiku loks ka siin joba joh Krk
Vrd lõks2
luks1 luks g luksu Khk Pöi Muh Rei Mar(-o) Kse Juu Koe VMr VJg Kod Plt KJn Trv Puh Krl, `luksu IisR Vai; luḱs g luksi Hls Krk hrl pl luksatus, lukse `Luksud akkasivad `käima IisR; luks `tullo `toise järele Vai; `kanged luksud kεivad Khk; joo kümme `lonksu ühe iŋŋega, siis kaduvad luksud ää Muh; luksud kallal; vahest oo külm, luksud akkavad, luks ja luks Tõs; lapsel tuleb luks Hää; tea, kes mind takka reägib, luksud käevad nõnna et Juu; tulli üits luḱs Hls; latsõl kävvä luksu küĺmä käel Krl; luksu laskma luksuma laits om `küĺmä saanu, sõ̭ss lask `luksi; latsel perse like, nüid laśk `luksu Krk || lonks, suutäis sule noppimise `talgud, [anti] luks veel `viina ka Vän Vrd kluks, kõks2, lõks2
lõks1 lõks Rõn, g lõks|u Pöi Muh L Nis Kei Juu Kos JMd Koe VJg I Äks Plt Puh TMr Võn San, -o Mar Mih SJn, -i Hää Saa Ran Nõo Kam Krl Har, lõgsi Ran Ote, `lõksu Lüg IisR; lõḱs g lõksi Vil M V(lõḱsi Räp), lõgsi Nõo San/-u/ Rõu; löks g löksu Jäm Khk Vll Hi LNg Ris; loks g `loksu Kuu VNg; n, g `loksu VNg Vai
1. püünis `loksuga saab [hiired] ärä `püüetüd Kuu; rot́t lihab `löksu Vll; Ta (rändrott) ramp on nii tark, ta `lõksu äi lähe Pöi; enne `ollid lausad, siis `lõksa ei oln Muh; Varemini on püütud leski löksuga (mesilastest) Käi; nüüd rot́t jähi `lõkso `jälle Mar; Suur rot́t oli `aitõs lõksu vahõlõ läin Khn; tõhul piab ka lõks olema Hää; lõuk oli teist `moodi kui lõks Nis; mõni `ütleb rebase lõksud, mõni rauad Juu; iir jääb `lõksu, kuuled, et plaks käib, onegi juba lõksun; lõks one kaśsi (kasti) `mu̬u̬du, uks eden Kod; ma `võt́sin lõksuga `kinni kaks [tuhkrut] Lai; kos muti rada läib, raa `pääle paned lõksi Hls; nüid om ta (hiir) `lõksi pant, ei saa `valla änäp Krk; `väikse roti, ni̬i̬ lähvä lõgsi vahele Nõo; `tuhkrut püvvetas ka ravvadega ja lõksudega Võn; rot́t vii iire lõgsu ärʔ, ku˽suuŕ rot́t om San; meil `poiskõsõ `püündävä püv́vi lõksuga kińniʔ Har; `mükrõ `häötedi `lõksõgaʔ; mul um hüä lõḱs, nigu hiiŕ liigahut, nii um plõḱs Rõu || mõni inemõni püünd tõsele alasi `lõksi ette pandaʔ Har Vrd klõks1
2. fig täbar olukord, jänn see jähi üsna `lõksu oma `tööga Muh; jäin üsna `lõksu oma tegemisega Tor; ta ei osand ennast `väĺla `reäkida `ühti, jäi ikke `lõksu Juu; ma jäen `lõksu tänä, ei suand `õigel aal [minema] Kod
3. sulgemis-, kinnitusvahend; näpits `Lõksuga `pannakse luom `kinni, lõks läeb `rõnga `külge IisR; lõks `olli [lehmal] kurgu alt `lahti läin Muh; [unna] ots lähäb lõksu vahelt `lahti, nöör saab lapitud ja `jälle `lõksu pandud Rid; panevad ussi lõksu vahele Kse; Ohjadel olid lõksud otstes, neid oli kergem suulise rõngaste külge panna kui siduda Han; `riidepoomil oli ammasratas ja see lõks käis `sinna `piale Tõs; pesu lõksudega `kinni Aud; rihaluse esimised värabad olid lõksuga Nis; ohja arule lõks `otsa ja pannal `küĺge, mud́u lähäb `lahti Kos; kahearulene lõḱs, `senna pisteti kase pi̬i̬rg `jälle vahele Vil; lõksige pańds uisa kutsi raudsikide `sissi; lõksi ja tangi olli [kohitsejal] kaalan rihmag puha Krk; [ahju] sehelmätsel ussel om lõks, mes lääb raami `taade, oiab `kinni Ran; kui `äḱle tet́ti, `pańti pihi `pisti, lõksi vastamiisi kokku, sinnä `pääle nakati `laudu `panma Kam; ku ohiliku `suitsõ `rõnga külist vallalõ võtat, sõ̭ss tu̬u̬ om tu̬u̬ lõḱs Räp
4. nibu; kida kõrva lõks one si̬i̬, mes vaŕjuss one eden Kod; mõnel olna keele all `väike - - lõks Ran
lõnks1 lõnks g lõnks|u Pöi Kse Tor Saa Trm KJn Hls Nõo Kam San Har, -o Kod, -i Krl Rõu/--/ Plv, lõngsu Mär Puh Nõo San Urv/lõ̭-/ lonks sai koa ühü lõngsu rüübata Mär; sinule ma ei paku mitte `ühtegi `lõnksu Saa; Kui äkitse ehmatad, siis kästasse kõhe kolm lõnksu `küĺma vett rüübata Trm; mia `laśse üte lõnksu viina Hls; ju̬u̬ `küĺmä vett mõni lõnks, siss kõtt ei jää kõvass Kam; tast saa vil mitu ääd `lõnksu San; võt́i üte lõnksi apund `piimä Krl; ma lasi mõnõ lõnksi Plv Vrd klõnks, lõngsavuss, lõnksahuss

maks1 maks g maksu S L(g -o Mar) hajusalt K, Iis Trm Kod, `maksu Kuu Lüg; n, g `maksu VNg Vai; mass g massu eL

1. kohustuslikult makstav rahasumma `mulle on `õige `kõrge maks `pandud `pääle `selle kõha päält, seda `maksu nüüd ei `jõua `maksada Lüg; ma vana inimene, ammu juba maksust `lahti Khk; kakskümmend viis `aastad makseti seda iŋŋevilja `maksu Pha; Maksu tähtpäe on `varsti käe Pöi; `maksusi äi joua `maksa Rei; ta võttis eese `peale selle makso Mar; lastel oli maks `seĺgas Lih; metu `maksu `maksmata, põle raha Tõs; valla maksud `maksa Hää; tulin koha maksust ära (tulin koha maksu maksmast) Ris; mo maksud kõik `makstud Juu; Ennemal aal viis iga leeritüdruk õpetajale ja `köstrile `kindad ja paelad. Piale selle oli maks veel ja tegivad töed Amb; nüüd on suured maksud peal VJg; ku `maksu ei `maksnud, suadeti poveska `perrä Kod; maksu aeg tuli kätte, aga talt kedagi võtta ei old Plt; suure massu taludel pääl, kes neid `masse ärä jõvvab `massa Trv; ilma massut maa kähen, mis tal viga süvvä juvva Hls; tu̬u̬ opetaja ütelnu, et neil olna kavva `aiga `keŕku massu `masmada, temä ei `matna Puh; kes `kümne soe kõrva Keeri `mõisde viinu, tu̬u̬ saanu kroonu pääraha massust priiss Nõo; nüid tulep `jälle üits mass `massa, kost me massame, meil ei ole raha prilla Rõn; üt́s mass oĺl tõsõl sällän Krl; mi˽poiśs om ka˽timahalt massu ala võet Har; `ainult jäteti mass inne, aga päiväʔ mis `mõisahe oŕati, nu̬u̬ võetiva ärä Plv; sõda tuĺl pääle, jäi tu̬u̬ mass kõ̭igil tasumalla Vas
2. töötasu, palk tõene maksab päävä `palka, si̬i̬ on maks Kod; siakarjuss sai `massu emmiste ja orikide pääld Nõo; mehe saanuva söönüst, aga mis nüid massuga saase, meestel raha ei ole Võn; `Ündruk om ilustõ ummõldu, mis sõ̭ss no massus lätt Urv; sa˽tulõ mullõ `täämbä `tüühve massu iist Har; Kae˽midä `massu vi̬i̬l vaja, kül˽peräst `surma saat kopsu˽ja˽massaʔ nalj Rõu; vana Hummaĺ oĺl voorivitäi, timä võt́t massu iist tu̬u̬ viina tuuaʔ Vas

moks1 moḱs g moksi Trv Krk Hel Har Rõu Plv Se/ḿ-/ härjavärss ärja moḱs om väike äŕg, mulliguke Krk; ega sa tollest moksist `prilda midägi `inda ei saa, paremb söödä tedä vi̬i̬l üits `aasta ja müi siss Hel; suurõ moksi piat õks sügüselt vällä `müümä, ku eläje `käünüss ~ paaritõduss saava Har || (väikesest poisist) Tuu viimäne ka õ̭ks um täl jo hüä ḿoks Se Vrd muks3, mõks2

muks1 muks g muksu Tõs Tor VJg Iis Plt Puh, `muksu Lüg; n, g `mukso Vai müks, kerge löök `tõinekerd ku lähän pimedas, siis lähän kuhugi `vasta, siis saan `muksu `vasta pääd Lüg; ühe `mukso `ansi `toisele Vai; lammas lööb `muksu Tor; ma sain ia muksu `oina kääst VJg; anna paar iad `muksu Iis; lei tõisele muks ja muks `külge Puh Vrd mõks1

mõks1 mõks g mõksu Muh JJn müks, hoop lammas `andis külje `pihta `sõukse mõksu, et ma kukkusi küliti Muh; eks ma neid `mõksusi olen saand küll JJn Vrd muks1

müks1 müks g müksu Jäm Khk Kse Tõs Juu Jür JMd VJg Trm KJn Trv Puh, `müksu IisR, `müksü Kuu; müḱs g müksi Har hoop või tõuge siis tuli `mardaus ja tegi siel vähä midägi `müksü Kuu; Kes sul `käskis `pässi `puksima õppetada, ära‿s nüüd nurise, kui ise `müksusi saad IisR; sai palgi otsaga müksu `pihta Khk; sai paar iäd `müksu Tõs; Annad teisele `veikse müksu, et `ruumi saaks Jür; lehm `ańdis `mulle `sarvedega müksu `seĺga Trm; anna üt́s müḱs `külge, küll siss `kargass üless Har || hüüds müksas tõisele `külge müks ja müks Puh Vrd muks1, müksnõ

naks1 naks g naksu SaLä Pöi Muh Rei Mar Mär Tõs Tor Hää Saa Ris Juu Jür Iis Trm Kod KJn Trv Hls Krk Puh Rõu, `naksu Jõe Kuu Lüg IisR; n, g `naksu Vai

1. järsku tõmbamist, murdmist jne saatev heli `Kuulid `vingusid üle, mes `paati tuli, sie tegi terävä `naksu Kuu; Ennest käis üks pisike naks, siis ikka see vits [katki] läks Pöi; Ma akkasin ammu juba `naksusid `kuulma Rei; ilm on `pehmemas läinud, pole `ühtegi `naksu änam kuulda Saa; tõmmaśs üte naksuga `valla Trv || sälk, täke puust `niskene `pilbass on - - `sisse `tehtud `niskesed `naksud Lüg
2. hüüds akkand neid `juuksi - - `kiskuma piast `vällä, `ammastega `tomband `aina naks ja naks Jõe; Muudku aga naks-naks-naks ja silk läind `keige `luitega (kiirest silgusöömisest) IisR; varvas teeb naks, naks Khk; Nii külm on, aja `teibad teevad naks ja naks Pöi; tihäne sööb `akna kiti ää, võtab aga naks-naks Mar; lehmäd `tahtvad `juua, naksutavad suud naks-naks Tõs; köis läks naks `kat́ki Iis; põlvist kävve jala iki naks ja naks Krk; naks läits nõgel `katski Puh
3. kerge hoop, löök `ansi `lapsele `üväd `naksud Vai; mo emä oli koa öhö naksu soand [kiltrilt] Juu; üte `väikse naksu anni tal, es lü̬ü̬ no kedägi Krk || Tiinage lääme ütte `puhku `naksu (tülli), temä tahap `asja viimätse riipsuni `täädä `saia Krk

niks1 niks (-ḱ-) g niksi Aud Hää Saa Pal Lai Plt KJn M T(nigsi Nõo) Urv(nigsi) Krl pulk lõnga kerimiseks Linane - - keriti niksiga, muidu `sü̬ü̬ris näpud kat́ti Hää; niks `tehti kohlap̀ust, sellepärast et see ei kulu ära; mina teen nende pulgadest `nikse Saa; lõng käib niksi läbi KJn; võta niḱs ja keri Trv; lõng jooseb niksist läbi, niḱs om peon Hls; Ilma niksite es saagi keride paglast `langa, käe võtt `õkva `kat́ski Hel; naesed esi teivä `nikse; niks `olli neli viis `tolli pikk, parass `piiu võtta Ran; nigsiga keriti vee lang, siss läits lang äste `sirgess; kuslapuu südä `aetass `väĺlä, tetäss niḱs, nigsil lõegatass säpu, kos lang `sisse käib Nõo; niksiga sai kõva kerä Urv; niksigõ keritõss `langa Krl Vrd nikats

noks1 noks VNg Rid, g noksu Jäm Mär Lih Tõs PJg Juu, noksi Muh Var San; noḱs Rõn, g noksi Khn Krk

1. a. konks [kartulikorjamisel] panime `korvi kää`varde ja siin (teises käes) oli noks VNg; pael köib noksi taha Muh; puust sai lõigatud ja sur noks oli `otses (soasulasest) Rid; jäi noksu taha `kinni, ei tule edassi änam Mär; rehaltse värava `kohtes oli [sari] sial üleval noksu `otsas Lih; Sellest puust - - `laudu ei sua, `terven `noḱsa (tüükaid) `täüde Khn; noksudel oli `jälle sehoke rõme `tehtud, siis sai sari noksu `otsa `pandud PJg; kaelkoogul on noksud, kus `otses `ämmer käib Juu || kaelkoogud tõi noksudega vett Tõs b. kark `lapju noḱs Rõn
2. mügar; vistrik, punn õhvaksel om noksi sarve otsan; noksi näo pääl Krk Vrd nöks1

nooks1 nooks g nooksu Muh(n noeks) Kse, nooks|o, -i Mih konks nooksuga keṕp, kui nooks `otsas, siis‿o param `köia Muh; kaelkoogu nooks Kse; lae `küĺges ond `seoke nooks Mih Vrd nook1

näks1 näks g näksi S Mar Hää Ris Kei JJn Koe Kad VJg Kod(n näḱs) KJn Hls Krk(n näḱs) Ran Puh, näksu Iis Hls Krk; ńaḱs g ńaksi Kan Plv Räp/ńä-/

1. miski väike a. väike kirves Mul näks sial seina peal Jäm; kui `oksi raiutasse, siis `vöötasse näks Khk; On üks pisike näks, ju sellega saab aad põõsast käde Pöi; pisine kerves on näks Phl; kus‿se `kervenäks jäi Kei; veike `kerve näks VJg b. lastek hammas, kiku lapsel tulad näksid suhe Jäm; näksid `akvad tulema Ans; Lapsel näksid suus Emm c. nääps, nääpsuke Pisike `kuivand inimese näks Pöi; jäänud näoss ku näks, kõhna nõnna Kod; `Väikene mehekene nigu näks Räp d. nähvits vahiss ku ńaḱs `vasta Kan; esi `väikene ku ńäḱs, a viguri pedä Räp e. väike kogus `väike näks saap (koormast); ku laasi si̬i̬st `võeti, si̬i̬ olli näḱs `viina Krk
2. vistrik, punn `näksisi täis nägu Hää; obusel - - ninasse aasid nihukesed pisikesed näksid Koe; ihu om mul puhass - - ei ole `niksi ega `näksi ihu pääl Krk
3. täks, täke; konks Nuiapüüu `aegu oli näks jala all, siis äi libisend Pöi; `veska `kervega üks näks `tääle (puule) `külgi ja `ongi aavatud Mar; sirbil olid tera pial veked näksid `löödud JJn; [heegel-] nõgla otsan om `väike näks - - kellega `langa `väĺlä `tõmbab Ran
4. hoop, löök ma lü̬ü̬ üte `aintse näksige tule tagla `otsa Krk; ta om minu käest küllalt `näkse saanu Puh

näuks1 näuks iitsatus Kaks tükki õlid, kes ei tehnud [peksmisel] mitte üks näuks Trm

nöks1 nöks Hlj Hää Sim, g `nöksi Lüg Jõh IisR; nöḱs g nöksi Saa Kõp Pst Hls Krk Urv Rõu, nöḱsi Kod

1. köks, kämm `eile `ommikust `luogu õleks võind `nöksi `panna Lüg; `Einad viel nattuke `niisket `võitu, panema `õige `nöksi, siis `saavad `ennemb `kuivast Jõh; `Nöksides võis ein `kuivada mittu `päeva IisR; nöks on [vankril] , läheb ilma `puuta (koormapuud ei ole vaja) Hää || Lat́s om puhas ja illus nigu nöḱs Urv
2. tüügas; tomp oksa nöksi `jäeti `külgi ja oks `panti maa `sissi `püsti Pst; Mõni `väike nöḱs ei ti̬i̬ lavval midägi; [kangas] `nökse täis puha Krk
3. vistrik, punn tulevad ihu `pääle seantsed nöksid ja sügeleb nõnda kas või ihu kisu purus Saa; löövad siukst nöksid noortel inimestel näo‿päle Kõp; mõnel aab suure nöksi `vällä Hls; mitt ütte `nöksi ei ole käe küĺlen Krk Vrd noks1
4. sõrmelüli pikkusmõõduna `peidla nöḱs `piäle Kod Vrd noks4, nöksik
Vrd nökk
5. saapasulane saapa nöḱs oĺl vanast `saapa maha˽`kiskmise jaoss Rõu

oks1 oks g oksa S L K Pal Lai Trv Hls Krk, `oksa Kuu; n, g `oksa VNg Vai; õks g õksa Trm Kod MMg, `õksa Lüg Jõh; oss g ossa Trv Hel T V puu või põõsa varreharu keriksega `ahjud olid, `pandi `kuuse `oksije `pääle liha tükk kerikse kivede `pääle - - `küpsümä Kuu; `lüpsiku `õksast `kurnatasse `piima - - `enne `naised pidivad kadaka `õksad - - siis `neie läbi `kurnati Lüg; `saado vedämise `oksad, `saado `veidedä nei `oksiga Vai; suuremad oksad `saetasse küĺjest ää, pisemad raiutasse; pole midaid muret, elab kui lind oksa pεεl Khk; `metsas keiakse ikka `oksi tegemas Vll; See toŕm tõi oksad ka puu otsast `alla Pöi; murdasse `vahtra oks ää ja pannasse pudel `oksa kinni, siis mahl tilgub pudeli Muh; `koidesse tuleb koirohu `oksi `panna Käi; Läkst einamale `oksi ajama (heinamaad okstest puhastama) Rei; `lamba `oksi tehasse - - aavad oo ead (vihtadest) Mar; mis sa nende va oksa `jässidega teed Mär; Ühüst oksast tõmmatse, kõik mets kõigub = kerilauad Han; ühül puul oo `püsti oksad, teesel oo lohja oksad Tõs; `Talvõ piäme `oksõ `raima, muedu põlõ‿mtõ kedägid paa (paja) alla `panna Khn; kõre puu oleks nagu ilma `oksteta old Tor; lumi `murdis õunap̀idel paĺlu `okse kat́ti Saa; `väntrik on kõber puu, `oksi täis `kangeste Nis; viha `oksasi läksid `tuoma Jür; oksad `ästi `tihti, oks oksas `kinni Amb; lüpsiku torus `pieti kadaka oks, siis prügid jäid `sinna oksa `sisse JMd; mõni oks on väga `raagus, ära `kuivand IisK; kańnin rüpega `õksu pliita `alla Trm; tegi ośmi õksuss Kod; ladev oli ära, no siis ta aas `oksi ja - - nüid [on] kõik nii kähär puu Äks; poisikesed ripuvad puu `oksade pial Plt; `varblased siristavad siin möda `oksi Pil; miul mineva `aasta [õunapuu] oksad oĺlid nii täis, et toed oĺlid all Vil; kaśs kisub `köütsi `okse `vastu; üits ragistap mõtsan `ossega Trv; `sirge, ilma `oksede puu; kahare `oksest om ää tetä `vihta ja `luuda; sorgiv üit́`tõisi, `juśtku oksa oss küĺlen ollu Krk; siss tet́ti jõulupuud - - pirru `piĺpist tuled `pańti `ü̬ü̬se `osse `küĺge; `pehme süd́ämega inimesega saad iki alati `asju `aada, täl ei ole üttegi ośsa küĺlen piltl Ran; selle ossa küĺlen `olli nii paĺlu ubinit, nõnda et oss `olli loogan Puh; vette nigu sa lähät, nii jäät kah, ega vi̬i̬l `ossa küĺlen ei ole, kellest `kinni võtad Nõo; puu `nüśkul `olli üits laud, kos oĺl `säände oss sehen - - tu̬u̬ oss puuriti sehest tühjass, sai `nüśku tila Ote; kõ̭ik om vaga, mitte üits oss ei liigu Rõn; paĺlu `ossõ om tsäräkun, sääre om tu̬u̬ tuulõ luud Urv; sille puu ossõldaʔ Har; tsirguʔ `kargasõ `ossõ pääl Plv; nigu ütte `ossa `lõiksi, nii tõõnõ oss `päśsi ja lät́s üle silmä `õkvaʔ Vas; ku om `u̬u̬taʔ süĺlemet, sõss säetäss aia `pääle kuusõ `ossõ - - et süĺlem sińnä `küĺge `lü̬ü̬sseʔ Räp; kujalõ lü̬ü̬ `väikšit saibakšit `ümbert, sõ̭ss pond `ossõ `šiš́še Lei; oksa minema ~ tõmbama üles pooma möni tüdib elust nii ää, et läheb `oksa; mees `tömbas enese `oksa Khk; Oli elust `immu täis, `tõmmas ennast `oksa Pöi; lähän `tõmman eese `oksa, küll sa nääd siis Mär; `tõmman ennast kord `oksa Tor b. vars; kasv murran `sulle ühe roosi oksa Vig; laba kõik `puhta puruks tallatud, põle `ühte taime `oksa enam Juu; vahest sõid [seateod] põllud nii `paĺlast, et ei saand rukki `oksagi VMr; si̬i̬ liĺl jäledäde kasvap, aga väḱke pot́t, selleperäst ei ole täl `osse Nõo

peks1 peks g peksu hajusalt S L KPõ, Iis Kod Plt KJn, `peksu Kuu Lüg, pekso Mar Ris, peksi Kaa Krj Vll; n, g `peksu VNg Vai/-o/; pess g pessu Trv Hls Krk Ran Nõo; g ṕeš́šu Lei; pessu- Võn Har Lei, pessü- Har Vas

1. peksmine (hrl ihunuhtlusest) ei `selle enamb avida `peksu VNg; `peksuga ei saa paranda inimest, see on vaid `ilge `muodi Vai; ju akab `irmuma ühekora ka selle peksu `peele Khk; seda peksi `asja ma ei määleta, peksi `öigus `vööti [mõisnikelt] ära Kaa; `viidi peksi ala, `tallis saan `peksi Krj; peksuga äi saa last targaks Rei; ei kannatand `peksu `väĺla, jäi tõbiseks ja viletsaks Mär; tä `ütles `seĺgest, et mina ei võta peksu `nuhtlust `vasta Vig; enne `loeti peksu oobid ää Tor; peksu irmu pärast `jäeti `koerus tegemata Saa; mis see peks suurele inimesele änäm `aitas Juu; `peksu on siin `saadud küll HJn; `sinna ei `aita enam peks ei midagi JMd; oli viimane peksu aeg, siis tuli sie peksu kield JJn; mina olin viieteist`kümme `aastane, kui akkasin mõisas tüel `käima, siis küll ei old `peksu enamb VMr; tämä peksuss ei `kuula, aga `tapmise luba ei õle Kod; `toodi kaks `koormad `vemlid, siis akkas peks `piale Plt; alamb om `vaate sedä `pessu Hls; luteri `keŕku man `oĺli pessu kotuss Ran
2. viljadest terade eemaldamine minul oli pinda peks (peksti pindaga) Kul; keik oli käsitsi teha, rehed `peksta ja, sis oli käsitsi peks HMd; rehe aal mina ei käind änam, siis oli masina peks Ann; mis pekseti, nied `üeldi nagu alusrukkid olema, peksu alumised, pienemad terad VMr; rossväŕk oli obusega peksul Sim; rihe pessu aig Krk; `ku̬u̬tõ ṕeš́šu `aigu Lei
3. kalapüük jäält põrutamisega peksul `käima Käi; Peksu aamene Phl

plaks1 plaks g plaks|u Jäm Muh Rei Mar Kul Mär Kir Kse Mih Tõs Aud Tor Hää HaLo Juu Jür JMd Koe VMr VJg I Ksi Plt KJn hajusalt T(-gs- Nõo), Urv Krl, -i San, `plaksu Kuu RId(n `plaksu VNg Vai); plaḱs Har, g plaks|u TMr Plv, -i Rõu Vas Räp

1. heleda kõlaga löök, selle heli, laks juo kuriga `plaksud `kuuluvata VNg; kala on jões, lüöb `niisukesed `plaksud kõhe, et vesi `virdab Lüg; `Lapsed `mõistavad puu `lehtede ja rakku`rohtudega `plaksu teha IisR; `ańdis ea plaksu piitsaga Mär; laseb kivä `lõhki, plaksud käeväd Tõs; kui [nääriööl] oli kolinad kuulda, siis suri `keegi, kui plaksud, sis said pulmad Aud; lööb keelegä `plaksu Juu; `ańdsin `talle niisukse plaksu, et `aitab Koe; kala lüöb `plaksu Iis; kui on `vintis, paneb `varsti plaksu ära Trm; vat kos pani plaksu (piksest) Kod; siis löö `plaksu `piale, si̬i̬ on siis pat́s Ksi; vahel `oĺli kõva küĺm, lei aid`saiban `plaksu Ran; nigu ma selle plaksu tälle ańnin, siss oĺli upõr`paĺli TMr; Anna˽latsõlõ plaks `perselle, mis tä tan rü̬ü̬ḱ ja jońn Urv; kas hobõst vaja alasi piidsaga `pessä om, anna hää plaḱs perst `mü̬ü̬dä ja külh ta lätt Har; oinass om oinass, ega˽tu̬u̬l mutsu päähn olõ õiʔ, pand peräkõrd plaḱsi är˽kah Rõu; sai hää tirako, sai hää plaksi, sattõ iä `pääle Räp || (kahjust, õnnetusest) õlin üks kolm neli nädala õppis, kui sain `selle `plaksu Jõh; si̬i̬ sae ühe plaksu, üle`aidne pet́t tämä `perse läbi Kod
2. hüüds, adv annab edasi plaksuvat heli üks alasti `naiste`rahvas old kive`otsass - - ja `aeva plaks ja plaks pand kättegä `rindue `pääle vett Kuu; puu`tiisliga adra, [kui] `vastu kive käis, tugevad obosed ies, siis õli juo plaks `katki Jõh; pani `moole mütsa `körva plaks Jäm; künnilind laulab ikka: `kirju `kirju, `kiutu `kiutu, `kalla `kalla, vakka vakka, too `piitsa, too `piitsa, plaks plaks Muh; plaks keis, oli parandal seliti Kul; raha muudkui `pańdi laua `peale pliks ja plaks Mih; käed kokku, plaks Hää; `vöeti se vihk ja `pańdi‿möda `seinu plaks, plaks, plaks ja, ibad tulid nönna `väĺla HMd; pääsukesed on kaśsi pääle vihased, lahevad periss seĺlä pääle plaks ja plaks Pal; kui süśtikuga `viskasid korra, siis tallalaua kohe sõkkusid `alla, tulid ristid `sisse, plaks ja plaks Plt; emä ańds plaḱs ja plaḱs luvvaga mödä perset TMr; Muguʔ ańd ku˽plaḱs Juhanilõ `kõrvu piten Rõu
3. piitsapiug piitsa plaks oli varre `otsas, plaksul olid `sõlmed sees Nis

pluks1 pluks g pluksi Krl Har

1. kark, varre põikpulk vigla anna pluks Har
2. niks, pulk lõnga kerimiseksHar

plõks1 plõks g plõksu Mar(-o) Kul Mär Kse Jür Koe Iis Trm Plt Puh Nõo(-gs-) Rõn(-gs-), `plõksu Lüg IisR, plõksi Ote; plõḱs San Har, g plõǵsi Rõu

1. a. plõksatus, lõks, plaks `Karja`poisid `mõistasid `plõksu teha `erne`kaunaga IisR; millas ta `kat́ki läks, `kuulndki mete `plõksu Mär; lambi kluaś lüöb plõksuga `kat́ki Koe; kukkus maha ja tegi plõksu Iis; tule säält tule veerest ärä, ao nakava `plõksu `lü̬ü̬mä, tuleb tuli `säĺgä Nõo; ni˽külm om, et aia`saibaʔ löövä `plõksu Har b. hüüds, adv Tubakatuos, sie tegi plõks, kui `kinni läks IisR; puud `lõksvad `kange külmaga plõks ja plõks Mar; üks plõks käis ja oligi `kińni Plt; mul um hüä lõḱs, nigu hiiŕ liigahut, nii um plõḱs Rõu
2. a. löök, hoop ańd üte plõksi mulle Ote b. pauk, lask pani `plõksu ärä ja `jälle [teder] kottis Lüg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur