[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

prill1 prill (-ĺl) g prilli (-ĺl-) Jäm Muh Hi hajusalt L(pre- Mar) K, I T V, `prilli Kuu Hlj Lüg Jõh; n, g `prilli VNg Vai; rill (-ĺl) g rilli (-ĺl-) Khk Kär Kaa Pöi Muh LäEd Mih Aud Tor Hää KJn; reĺl g relli (-ĺl-) Khk Vll Vig Saa KJn M; pl kriĺlid Ris

1. hrl pl nägemise abivahend prill nenä pääl Kuu; siis one `prilli `rasvas, kui `viina one saand piltl VNg; eks näid õle ka küll, et akkab jo `nuorelt `prilli `kandamaie Lüg; pole `eese silma ede `rilli saand Khk; aab rellid nina‿pele, loeb `rellidega Vll; Tal on veel nii ergud silmad, et loeb ilma rillita Pöi; kui mol poleks `prilli, loeks ma änam mette Käi; pane prillid `silmde `pääle Rei; ma ole kaua `aega `prellisi `pruukind Mar; silmäd jääväd tuhmiss, põle `relli koa mete Vig; ei ole `tarbis `riĺla Mih; miu reĺlid on kadunud `jälle Saa; kriĺlid nina peal Ris; ega prilligagi `iasti nää, priĺl jääb vanaks Ann; minu ema suri ää, kua ei old `prilli kand Tür; kinnast tien priĺliga, kedran ka priĺliga VMr; akkasin `prilli `kandma VJg; mul ei õle `prillisi Iis; priĺlidel traat́ küĺjen one ja konksod Kod; reĺlid lööväd uduses, ei näe nendegä ka `iäśti KJn; siĺmä nägemine on mul ää, ei ole `priĺla `pääle saanud vi̬i̬l Vil; temäl olive relli ehen Trv; ilma rellite om üit́s must laam Krk; nüid kannava noore ja vana `priĺle Puh; ta‿m `aastile vana, aga näeb vi̬i̬l lugeda prilletä Nõo; veli om noorõmb minnu, tu̬u̬ ei˽saa˽ka ilma priĺlitä koheki minnäʔ Urv; laaś om välläʔ satt priĺliraamist, nikagu pandass tõnõ laaś `sisse, siss om jälle `terhve priĺl Har; priĺli˽vananõsõ ar˽kah Rõu; esä lät́s ilma prilletä läbi (elas elu ära prille kandmata) Räp

2. (miski prillisarnane) a. silmus sea kärsa kinnisidumiseks Prill õli puupulk, `nüöri`õtsad läbi, `pandi `lõugade `ümbär Lüg; `seale pannakse prill ninasse, kui `tapma akatakse Mär; kui sigä `tapma akatakse, tehäkse prill ninä `peäle ja keerätäkse ninä tugevast `kinni Juu; sigadelle `pańti ennemast prillid ette, kui `tapma akati JMd; priĺl pandass `tsialõ `nõ̭nna, sõss ei saaʔ `rü̬ü̬ki, pööräga pööretäss kińniʔ Plv b. köie vm kinniti purjes Purju prillid panta suurde purjude nukkadesse Emm; Purjul - - all on prillinukk või soodinukk, sääl on prill si̬i̬s, purjuprill Hää

prill2 (p)riĺl g (p)rilli Khn; p `prilli Kse Tõs, `priĺli Har (koos paarissõnaga prall) trill-trall, pillerkaar nad pidasid `prilli ning `pralli Khk; pidäsid `prilli ja `pralli, oli suur pidu Tõs; ta ei mõista muud tetä˽ku `priĺli-`praĺli lüüäʔ Har