[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 200 artiklit, väljastan 100.

aata|kuub (endisaegne üleriie) `aata kuub - - abust oli nii tihed `ömlust - - naistel oli ka sihuke - - pitk - - eest `aakidega `kinni Pha

hagu hagu g hao Urv Krl Har Rõu, hau Kuu Plv Vas Räp Se Lut; hago g hao Kan VId; agu g ao R(au) hajusalt eP(au), T Urv Krl Har, aa Tor Kos Krk; ago g ao Vai Emm Võn; n, g agu Jõe Vai, ago Emm

1. a. maharaiutud peened puud, võsa, laasitud oksad; oks, vits `meie isa läks ühe`kerra hagu `tuoma `kelgaga siit Kuu; vanaste `raiusivvad inimesed `lammastelle agu, `nuore sang leppä ja kase agu Lüg; isa `panno akku kuppo Vai; mees läks `metsa agu tegema Mär; agud `siotassõ pao vjõtsaga Khn; aad saab oksadest `tehtud Tor; Iga `oasta raiuti `uusi agu `piale [kuhjalavale] Kei; kuuendiku mies sai kütuseks aenult agu, aud tulid vedada `kaugelt metsast Kos; raiutud aud `siutakse kubusse; [kütisetegemisel] süödi mättad `sinna agudelle `piale ja `mulda `piale Amb; agu ei saa muidu vidada, kui olgu `siutud Ann; `enne `küeti jo agudega `ahju VMr; poisile agu (peksu) tarvis, tarvis peenikest agu `anda piltl Trm; ku puu on `alla neĺjä toĺli, si̬i̬ lähäb agude `ulka; püssaid one `aodess ja kuuse õksadess, kui lat́ipuid ei õle; pitk ein nagu agu Kod; aost aid MMg; pikad aud laduti [vedamisel] piku rege Lai; mis sa ud́jad neist (loomadest) nii paĺlu, `endal suur agu käes, võta vits Plt; kuhjal `vastu maad pannass aa Krk; `panti egä rua `alla kaits agu - - `sirged `oslised aod `võeti; agudest aid Ran; lehitse ao `tu̬u̬di keväde kodade katta, ega ao küll `vihma es `piävä `kinni, ao olliva tuule peräst Nõo; akku ragusime maha, pańnime unikude Kam; linaleo aoʔ Krl; kirvõss jäi sinna hakõ manu mahaʔ; taa‿m ni äkiline inemine, nigu kadaje hagu lätt `kõrbõmma Har; sääsäle `pańti hago `sisse, hao pääle `pańti mõrraʔ, nii et vesi pääl oĺl Rõu; ti̬i̬d sillutõdass `hauga ja kivvegaʔ Plv; `raoti hago ärʔ ja `kääńti kuppo piḱält Vas; lina läpü hagu, mis linno pääle pandass [leotamisel]; halanõ hagu, halõʔ `raodu `siśse Se b. piltl (peksa andmisest, peksa saamisest) küll sain agu, nahk `aurab VNg; kui sa vaid ei jää, saad agu `vasta `perset Lüg; sie laps on agu küll suand, aga ikke `kange VJg; poisile agu tarvis Trm; ma‿lõ taalõ haku küländ `persede `andanuʔ, ei˽`kullõ˽näet Har; ma sinnu võta `haugaʔ Lut | (kergest einest) `vöeti natuse agu ala Jäm; Võta `piima-`leiba agudeks `alla, `varsti saab `tuhli `lõhka ja liha; Sõi enne kõbaste agusid `alla, nüid tahagi teistega änam koos `süia Han
2. kaera pööris, ripse sel kaeral on east agu `otsas Juu; suure agudega kaer - - `ringi on tal aud Amb; tal on `niuke tari `otsas ja seda `üiti agu, kaera agu Tür; kaer aab agu `väĺla, odra ab odra pia Pai; üheküllegä kaeral on agu üksipidi KJn
3. kiudpilv `seuksed aud o `taeva all Kse; Agu taevas - - kui taevas on siuksed räbused, pikad pilved KJn
4. kriips, joon Kevadest `talve sai `vaadatud, kus metiskukk akkas agu (tiivajälgi) vedama, `sinna tuleb mäng IisR; [saba] tähel nagu suur agu taga KJn
Vrd haga1

ahtuke(ne) `ahtu|ke Mus Krj Vll Muh Rei, g -kse Kär Kaa Pha(ah-) Pöi Khn/-kõ g -ksõ/; `ahtuke|ne Muh, -ge|ne Ans Emm Rei, -gei|ne Jäm Khk, g -se

1. ahas, kitsuke pitk `ahtugeine riba, pölluriba Jäm; nii `ahtugeine pael `ümber Khk; `ahtukse asemega vilund (harjunud) Kär; see abussist nii `ahtuke Mus; [abu oli] laiemalt `tehtud, nüid on ahtuksed raksid Pha; `ahtukse `palgega, `seukse `kuivand ja `kitsa `näoga; Nii `ahtuke (kangas) kut `lamba keel Pöi; tein selle kiige kitsukese, aesad `liiga `ahtukesed rhvl Muh
2. (millestki viletsast, nõrgast) Miks sa nii ahtugese reha tegid Emm; Sie teeväs üsä `ahtukõ, `siokõ piä kedägi Khn

alus|laud 1. all asetsev või aluseks olev eseme osa a. alumine põikpuu akna lengraamistikus `piidad, `päälis tükk ja alus laud – nied `onvad `leŋŋid `aknal Lüg; `akna aluslaud tehässe plangidess, vi̬i̬l mäńni plangid õlgu - - ei mädäne nõnna ruttu ärä Kod b. aknalaud akkuna aluslaud Kuu; `akna simps vällänpu̬u̬l all, sehepu̬u̬l om alusslaud, vanast `aknal `kasti es ole, aga `aknalaud iki oli Krk c. rehealuse värava allääres olev laud väravaaluse sulgemiseks `talvel `pieti verava alus`lauda ies. `lasti `künnikse `piale, `otsad `valtside vahele, sis `seinas VNg d. poolivoki alusMuh

2. laud, mille varal atra põllule lohistati, adratald saha aluslaud. kaks `jalga pitk sie laud, atr lähäb `jusku `saabas jalas Lüg; aluss lavval olli kaits `pulka, sinnä `lasti adra terä ots vahele. laisk mi̬i̬ss visass adra küĺle `pääle, läits niisa·mate, es ole aluss `lauda vajaki Kam

ameerika ameerika MMg Pal Plt Rõn Plv; meerik|as g -ka Krj Jaa Vil; meeri|k g -ka Kod, -ke TLä Kam Ote, -ku Hls Hls; pl ameeriku Hls, `aameriku Krk, meerikad Pil, meerikid Kõp, meerikõʔ Kan (teat kartulisordist) meerikad‿o suured `tuhlid, neli viis tükki kasub; kui meerikas vanaks läheb, pole `maiku änam mette Krj; muist `üidvad meerika `tuhlid, muist `jälle vöigud Jaa; meerik on pitk ruasa kardul Kod; ameerika `kartulid on varased Plt; meeriku kardule om kige varalisepe, meil tetti küll `iĺla, aga enne `tõisi sai süvvä Hls; `aameriku om punatse `koortege. saave varepest `valmi Krk; meeriku kardule - - miu latsepõlvengi `olli neid vi̬i̬l Hel; viimäte tulliva meerike, nu̬u̬ olli suuremba ja `piḱligu nigu käki Puh; meerike olliva `rohkemp aia `kartli, `kaśviva ruttu, `pańti varra maha Kam; meerikeʔ - - `t́sukro `kartoliʔ Kan

andma `an(d)ma üld(-me M, `andmõ Krl Har, `andmadõ Har), `anda|ma R(-maie Lüg) Sa; da-inf `anda Hi Mih Khn K I Trv Hel T, `andaʔ V, `andada R SaLä, anda Sa Muh L Äks VlPõ M, andaʔ VLä Se Lut Kra; (ma) anna(n) eP eL, `annan R

1. ulatama, pakkuma; kellegi kätte(saadavusse) või kasutusse toimetama (ka söömiseks, joomiseks jne) `ansivad `toine `toisele käppä (kätt) Lüg; tule `siie mie `annan `siule omena Vai; pere`mamsel `andas toidu `väĺja, mis perele sai `tehtud Jäm; loomale piab kääst `anma (lisatoitu), väljal nii vähe `süia Khk; ma anna `soole oma ölut ka maida Mus; üks annab rihalt [rukkivihud] kätte, tene ahab parsile Lih; neĺlaba ja pühaba andeti liha [süüa] Var; anna lapsele nisa suhu, laps tahab imeda PJg; üle ukse ja üle aia ei tohi `leiba anda, siss tuleb riid - - kätt ka ei tohi üle ukse anda Saa; ole `terve molle `süia `anmast Juu; karjatselle sai oma leivakot́t `kaasa `antud `lõuneks Amb; kas nad `uostelle einad ette `ańtsid Koe; `kanga kätte `ańmine (niidepanekul lõngaotste ulatamine) Kod; anna kuradille sõŕm, võtab terve kää Plt; anna tuld piibu `piäle KJn; ku sa `kangest `kohkut, siis ei pialatsele `rinda `anme; ken aus inimene, si̬i̬ and kätte [leitud asja] Krk; ei ole eläjile midägi `anda Ran; angõ vanembide kätte si̬i̬ kiri; kanadele `anti liha `eiten võti kätte, siss enämb neele `süvvä es anda (toitsid end väljast) Puh; tolle kätte sai raha `antuss; ańd kańepi karaskiga mulle `jihvtit Nõo; ku sa üle läve annat, sõs annat tulu ja jaku ärä Krl; taalõ tulõ soodad `sisse andaʔ, vaest siss saa `terhvess Har; vahepalla andass nii `lõuna vai õdagu vahepääl; ma‿i anna˽sullõ terehkätt kah Rõu; ańni linno maš́šina ala Se; t́šukõr `oĺli `andmi tõvitsõlõ Lei; jumal`armu andass pääle patu parandamese - - tulõ śjonds jumalarmuga ni pand jumalarmu `suuhhõ Lut; kätt andma (kiriklikult) kihluma, kirikus ”lugemisel käima” keisid krikus kätt `anmas Mar
2. (kinkides, annetades, laenates jne) loovutama, teise omandusse või kasutusse siirma; millestki loobuma `Kergemb `anda kui ottada Kuu; mina küll sedä `aśja kääst `vällä ei `anna, sie lähäb omal `tarvis Lüg; `Sandid `käidi pered `müädä, siis inimised ikke `anneti mis kenegil õli Jõh; Andija tüdib, saaja äi tüdi Kaa; ei ta `eese `õigust kääst anna Mär; Egäüks mehem `võtma kui `andma Khn; vanaisa `ańdis siis pärast koha pojapojale Aud; `Ańdis oma inge kuradil (enesetapjast) Hää; ma olen ikka teistele and, kui ma `andja olin Kei; `pulmas `antakse `ańdisi Juu; kui ma mihele läksin, `ańti ema‿bolt mul lehm Pee; kas sul `täidib mulle natukene raha `anda Kad; egä si̬i̬ sõda tulemata ei jäe, mine `mine `väĺjä kodoss, anna (ohverda) oma elo Kod; akad oma tütart mehele panema, teisele ära `anma Ksi; ta ei täü raha `vällä anda Krk; kas ta om `õige, ma pääd `anda ei saa Ran; ma anni tälle `ulka `langa, aga tagasi es massa; ärä `endä `tarkust anna `tõesele Nõo; `anma ta virk om, aga `tahtma ta‿i lää; ja ańd uma vana saanikõsõ i̬i̬st elu Rõn; anna˽perse tõsõlõ sittu, eś lasõ läbi küĺgluiõ Krl; massa˽ai˽murõhtamine, ku jummaĺ ilodust ei olõ ütehn `andnuʔ; ku `kiäḱi ar˽koolõss, sõ̭ss mõśkjillõ andass `ańdit Rõu; ma `andnu˽sullõ üsägaʔ, a mul om raha kotoh; ei anna aamõtit käest Vas || anduma, sugulisse ühendusse astuma (naisest) `päiväl vanamor ei `kuule, aga `üöse `kuuleb küll. ma sohistan, `anna `mulle, siis on kõhe `kuuleb iast; Lits kes `annab, mies kes saab Lüg; poistel juba `mitmed εεd korrad `andand, kεε kεind riist (lodevate elukommetega tüdrukust) Khk; kui mina tahan ja tõene annab, muku las käiä Kod || piltl `kulbiga annetud, `molliga `võetud (vähese aruga) Lüg; ep saa akkama mette – `anti undi paśs (lasti töölt vm lahti) Vll; poolest suust (vastu tahtmist) `anma Mar; kis `käśkis `anda püksid naese `jalga (võimu naisele) Mär || (ihnsast) südä `andaks, aga käsi ei `anna VNg; ei `andand suhu egä `silmä, pala egä `pauki Lüg; Annab näpuotsast (vähe) Kaa; Naa kae ja ihnus, et ei anna teisel inimesel kibi kua piad `peksa Han; mitte mahasadanud `marja ka‿i täü tõisele anda Hls; sikke `seante, kes tõisel ei anna pala ega pu̬u̬lt; ta ei anna küüdse suurust `aśja kah, `seante kidsi; sii ei anna mitte `tingu ka kõrva veerest enne ku ta leeme `vällä lutsiss Krk; temä‿i anna mädä ka küüdse alt sulle, ta‿m nii tihnuss Puh; näpu värisevä, ku `tõesele midä annap; annab `väega veedi nigu eńgvi̬i̬rd jälle Nõo; ihne inemine - - ei anna oma näpu vahelt `pulka kah `perste `pistä Kam; kes ei anna annakust, si̬i̬ ei anna aidast kah Krl; nii sikkõ, et - - ta ei anna tõsõlõ nü̬ü̬p`nõkla kah; ta is annaʔ sullõ mitte musta küüdse väärt kah Har; anda as `siĺmä `piśtä ei suuhõ tsusada Rõu || (heldest) näpidega võtab, kamaluga annab Trm; eĺle ja `lahke, ta annass või `süäme päält ärä asja Krk; ta‿m `elde `anma, annap vai `viimätse ärä käest; mul `kalge süät ei ole, mia anna vai suutävve `pooless Nõo; `Väega˽`helde `käegaʔ, tiä `andsõ kas vai viimädse hińge takast ärʔ Urv; anna antust, murra murtust endale saadust paku teisteleT V emä ütel ike et anna `antust, murra `murtust. kui sa `tõesele annat, siss `tõese annava sulle Nõo; annaʔ `antust, murraʔ `murtust, `kaksaʔ kaksatust; anna `antust `antut, ala˽võttu `võetut Har
3. tehinguna loovutama, kellegi omandusse või kasutusse siirma a. rentima, müüma, laenama jne aleduse pärast `anneti `puole `innaga Hlj; `ansin oma `lehma `süöma `pääle VNg; vana Jaap ands `meile `eini `võlga Lüg; ema tegi `möisa metstes `eina, etr ärra einamad `andas Kaa; kala müüja tuli, antsid raha eest ja vahetasid vilja `vastu Pöi; `andvad lehma teese kätte `aastaks Kul; `aapteegist pidi iad `rohtu `antama Mär; riik annab `lainu Aud; ta `ańdis koha poole tera `peale; `ańtsin selle [maja] `väĺla (üürile) Juu; mõned `ańtsivad talud käest ära, `jät́sivad kõhad maha Pal; and talu rendi pääle `vällä Krk; ega tu̬u̬ `müüja `uupi ei anna kellekile, ta jao`viisi annap; anna mulle odavambaste, mul ei ole niipaĺlu raha; pu̬u̬l ilma ma `vaśkat ärä ei anna Nõo; ańd `kapstõid mullõ, ma˽`koiõ neli `paari sukkõ Har; ku ma osagi saasiʔ ar˽`massaʔ, vaest andasi hopõń tagasi Vas; kaupmi̬i̬ss ańd meehele tu̬u̬ hääteo i̬i̬st kotitävve rahha meelehääst Räp; tü̬ü̬d andass `vällä tetäʔ Se; `võlgu `andma Lei; poolõ `pääle (pooleterale) `andma Lut b. maksma, tasuma keväde `võeti `vilja `lainust, `anti kasudega kättä sügise Lüg; külmediga (külimituga) sai `suilistel `palka `antud Jäm; sihantse mihele‿p tohi ede anda (avanssi maksta), siis ta‿p tee änam Khk; sa pidid ju raha ka kupu `laskmese eest `anma Var; mis `ańti karjatselle, `ańti püt́t rukkid, teine odre Ann; `ańti elu`aegne paiuk Lai; mis sa mulle tasuks annad Plt; `rü̬ü̬vlele andass `rü̬ü̬vle palk Ran; nüid `antana raha palk, egäle ütele tü̬ü̬ `perrä Puh; mul ei ole midägi `söögi i̬i̬st `anda Nõo; taalõ mia palk andass, kõ̭gõ ju̬u̬ `persede; timä ańd raha mullõ veidemb tagasi ku `õiguss oĺl andaʔ mullõ Har; ei ole vald minole abiraha `annu vi̬i̬l Räp
4. a. suunama; kellegi kätte, hoolde jne toimetama, usaldama tämä on ravitsejate `uole all. `tohtrite uolest `antud Lüg; annab teise oiu ala oma raha; `andas oma `tütre `tääle naiseks Khk; Kes teise abeme ää rikkus, see `anti `kohtu `alla Pöi; tädi `ańdis mind karjatses Aud; käisin `ańtsin oma töö üle, sain `tehtud Juu; ega ta‿ss naĺla asi koa põld ikke jo, laste kätte oost `anda Pee; mea anni oma poja sepä selliss Krk; tüdär `antu sugulase kätte kasvate; egäst vallast pidi vallavanemb kaits mi̬i̬st `andma Hel; katekümne `aastani `oĺli alt `iäline, siis `anti `tälle inimese `õiguse kätte Ran; ei sedä suurõmbat [last] ma ei˽saa sullõ kaŕusõss andaʔ Har; teil ka vaja uma sõsaŕ mehele `andaʔ Se b. (hrl koos refleksiivpronoomeniga) kellegi teenistusse hakkama, alluvusse minema; kellelegi või millelegi alistuma, kellegi või millegi mõju alla sattuma on viks `tütrik, ei `anna `ennast `poiste kättä rebidä; `andas `ennast `Erra `valla `alla, läks siit `vallast `vällä Lüg; ken joomise `sisse `andand on, oma `riide ilbud joob seĺjast εε Khk; kumma `puole ma enese annan, selle `puole ma pian eale koa `andma Hag; sie mies on ennast viina kätte üle and VJg; mine tõiss surmass `piäsmä ja anna ennäss `surma Kod; nüid sa annat ennäst eluaa orjass; si̬i̬ om jumala maha jätten, ilma kätte esiennast `anden; mea nende sekkä ei eidä ennast, nende `parti ei anna Krk; ma ole tü̬ü̬ `kilda `andan ennäst Hel; ta `olli metst `väĺlä `tullu ja esi `endä miilitside kätte `annu Nõo; vana om henne `ju̬u̬mise `hu̬u̬ldõ `andanuʔ; mi ei anna hennest śaksa alaʔ, mi˽`Hitleeri ala õi˽tahaʔ Har; alla andma 1. alistuma, järele andma, vastupanu lõpetama, taganema Sõnast `alle ei `anna, minuperast kasvai kõripite kokku Jõh; Ei anna vanaduses koa `tööle `alla Han; tõene pidäb ike `alla `anma, kaks kõva kivi ei ti̬i̬ üvä jahu Kod; `vaene piäb iks rikkale `alla `anma, `vaene om rukka ru̬u̬g Nõo; naane mehele ala anna aiʔ Se 2. alla jääma, viletsam olema Tehti - - karduli jähust voi rugi püülist lögri valmis - - anna poe kliistrile alla ühtid Emm 3. alanema, tagasi tõmbuma, alla vajuma nagu pakku õts õli jäme (paistetusest), nüüd on juo `alle `andand Lüg; päräst [leivataigen] annab `alla (vajub pärast kerkimist); meri annab `alla Mar; järele, järgi andma 1. nõrgenema, raugema, vaibuma sadu `annab järele juo Lüg; ilm külmale `järge `anma Khk; töbi annab järele Käi; peab kõva talvet, ei annagi külm järäle Mär; Vahõl annab `ambavalu kupust `järge Khn; kui ise järele ei and tõbi, sisi tuli `surra JJn 2. alanema, tagasi tõmbuma vesi `löökleb tuulega, ajab `maale, annab `järge `jälle, teeb `kuiva Khk 3. lõdvemale, lahti tulema, minema või laskma; lahti hargnema; mitte vastu pidama minä en õle `jätkust järele `andand, kas munn maha; ega vikkast ise veni, nide `annab järele Lüg; see nii mäda köis, see annab `järgä Khk; Anna köit üks sutike järge Kaa; kõva sõĺm, ei anna järele Tõs; laug [lõng] annab `järgi, keerd `järgi ei anna Plt; `ankur annab järgi Ran 4. oma seisukohast, kavatsusest jne taganema, mööndusi tegema Järele ei `anna, kas `raiu vai tükkidest IisR; targem annab ikka `järge Vll; süda ei and järele, ma pidin seda teesele ütelda `soama Juu; kes järele annab, sie järjel istub Iis; ei anan järele, võta vai pia MMg; sina anna `järgi, temä om vähep, rumalep Krk; maha andma alanema, mõõnama meri on maha `andand Jäm; perra, päri andma 1. nõrgenema, raugema valu nakap nigu `perrä `anma, ei ole enämb nii ele valu Nõo; tõbi and `perrä Se 2. lõdvemale, lahti tulema või minema võrk om londin, annap `perrä Ran; mul om vana jala, ei anan `perrä, ei saa `astu nii valiste Rõn 3. oma seisukohast, kavatsusest jne taganema, mööndusi tegema mina annan `perrä, parem tükk tigedälle Kod; kes serände pehme, annap `perrä kõegile; ta om nii `kange `süämega, `kossegi ei anna `perrä Ran; latsele ei või `perrä `anda, ta nakap siss `jonni `amma Nõo; anna no uĺlilõ peri Rõu; ei annaʔ `perrä, rago nigu `rauda `vasta Plv; tagasi andma 1. nõrgenema, raugema, alanema; taanduma Omitegi hakkas haigus neh tagasi andama Kuu; külm `annab tagasi Lüg; valu jääb `soiku, annab tagasi Khk; ilm annab külmast tagasi Kei; ei anna sugugi sinu käsi tagasi (valu ei vähene) Kod 2. endisesse olekusse minema, viima külm on `kartuld näpistand, see `kartul annab tagasi (magus maitse kaob) Mus; Ein küüni pannes oli üsna kui, aga nüd oo tagasi andand, vaada et läheb palavaks veel Kaa; Ära `tömba seda köit nii tebevasti, anna vähe tagasi Rei; vikat kõba, tab tagasi anda Vig; ma ei taha viha kanda südames, ma annan ruttu tagasi Mih; [kõva vikatit] seda põletadi - - see `ańdis tagasi Ris; [heinad] on tagasi `anden `nätskess, ei saa `kuhja `vaĺmi tetä Krk 3. taganema, loobuma mena oma sönast tagasi äi anna, olen `ütlend, olen `ütlend Emm 4. alanema, mõõnama tuulega on meri loe, kui vaaks jääb, siis annab tagasi, mered `andvad tagasi Khk; meri akkab `möönma ~ tagasi `andma Rid 5. kajama Mets - - oli nii suur ja tihe naagu müür, selle sammu pärast `andas ka ääle tagasi Kaa; alkain un aĺlass kivi and eĺü tagaž́di Lei; üle andma raisku, ülekäte minema see (tüdruk) on üle annond `eese jo; üks üleannond ing, kes kedägi ei kuula Mar; ümber andma muutuma elm annab `ümber, ta lεheb solags Emm
5. (saada) võimaldama, (osaks saada) laskma, lubama; millegagi varustama; millegagi mõjustada laskma a. (objektiks hrl käändsõna) lase `alla pidi tuuld [paati] , anna `rohkem tuult Jõe; siniarakad, nied panevad ane ja kanapojad keik mokka, ei `anna `armu `kellegille Hlj; külm ei `anna `viljale `kasvu VNg; `anna sina `põllule sedä midä põld tahab, põld `annab kõhe `üeksä `vasta; sie jutt ei `anna `kuskilgi `üömaja (ei aita) Lüg; ähk annab völaga `aega (pikendav tähtaega); leeva koorus mustaks läind, palju `kuuma `andand; `siaste sai [põllule] vähä sönnigud `antud; rehele annad kaks kütti Khk; anna sa `jooni, ma kiigu Mus; Antku jumal εεd ingamist (surnust rääkides) Kaa; lehm äi anna `piima käde Jaa; `Mootur oli `kinni `kõrbend, pole `õigel ajal määret `antud Pöi; mäda puu ei anna valu mitte leva ahule Muh; anna liigendel `sooja Käi; ilm olli nii `sompus et pole näin laevale `koosi `ande Phl; tääl ike terbist `antud Mar; ei tale `anta seal `õlpu `ühti; `ańti `ruĺli ja `jälle äket et tä (muld) `peeneks läks; Anna perse pinki (istu) Mär; aeg annab arutust Han; na ea põli `antasse veel vanainimesele Mih; amet́ kõik mis `leiba annab Aud; ega ned parmud ka anna asu selle lehmale Amb; pool `pääva `ańti siis `teenijatele pühaks Ann; `rahval kõik lu̬u̬g vede siden, ku annab `lu̬u̬gu si̬i̬ ilm; anna mina juassa (lase minul joosta) lehmile järele; naene tämäle mitte uśsi asu (rahu) ep õle `annud Kod; kui tuld kivedast `antasse, siis pada `ästi keeb Äks; pannasse aod `siśse piśtakille si annab alt `õhku kuhjale Ksi; `siia `maale on tervis meil `antud SJn; ku vikat `äste säet om, sis muud ku anna `jõudu; `antke - - tekke `ruumi; ullul ja rumalal anna maad (anna järele); ilmast `ilma sõnutiv, na es anna teśtel ka rahu; ma lää `rätsepa manu `mõõtu `anme Krk; purju om tühjä, anna `rohkemp tuult pääle ~ kätte tüirist Ran; temä varast paĺlu, toda es saa jo `andiss `anda; amet kõ̭ik mes `leibä annab (ülalpidamist, sissetulekut) Nõo; Sõda om hirmus asi, jummaĺ angu˽kõrvaga kuulda, a ärgu˽`lasku siĺmil nätäʔ Urv; Anna iholõ mis iho nõud; Kolmõlõ asälõ piat tiid anma: haanä kuurmallõ, palgi perä riile ja vanalõ tütrekulõ Räp; kas śoolõ põllulõ tiʔ sitta ka olt `andnu Se; d́ummal `andaga `terrüst un öüä ikä Lei || impers (vihma- või lumesaju, ka tuule ja ilmastiku kohta) akkas pagiti lund `andama Mus; Las aga anda, `vihma lihab taris Pöi; nüid `andis `märga, nüid akkab `sündima küli teha Muh; annab ead `ilma Rid; seal põh́a all annab tugevad `vihma kohe Kse; `Andis `vihma nagu uavarrest Han; `Vaata, kudas `pilvi `vasta tuult kisub, sisi ta ilust `ilma ei taha anda Hää; küll annap vutakit (hooglikust tuulest) Ran; pilve lońdikõnõ, and paĺlo `vihma, lummõ Vas b. (objektiks da-inf; ka impers) laskma, võimaldama; võimalik olema `Annan sulle jau peräst `ingedä Kuu; nüüd `annab `niitä juo küll, on juo `täiest `kasvand; sinu pää ei `anna `sinne `mennä, akkad `enne `õksele Lüg; jumal ei `anna `ennast `pilgada Vai; mu rind ei anna εnam loulda Jäm; kui tuul külje pεεlt, kui annab purjuga kaksi pidi joosetada Khk; `kõrkad o `pehmed nagu piitsa keeled, `andvad ühna veanda Muh; õlle nõud andvad koa ikke ingäta pea `luhti mette Mar; ega lammas `rohkem ei anna `niita ku kaks `korda Kul; Võtab kust võtta annab Han; kui põld akkas `anma teha, siis `tehti küli Aud; anna leida `endele kaĺlis tervis kätte Hää; kõva südamega inime, tema sugugi ennast `murda ei anna Juu; valitsetud puu oli, kes `ańdis `piergu `kiskuda VMr; nuga peab nõnna terav olema et puu annab `vesta Kad; kruu ei anna `koŕki maha jättä, tuleb ühen `väĺjä; südä ei `annud sedä ärä üheldä Kod; kas sääl om enäp Ämmusteʔ – annab `olla, ma ei tää sääl muud nime oleva Trv; kuḿm annab venüde Hls; ega ädä ei anna äbenedä Ran; ta (naise) südä ei anna `lüvvä ja käsi ei lü̬ü̬ kah Puh; si̬i̬ om `jaksa, annap võtta Nõo; nüüd `ańti vi̬i̬l omile siĺmile nätäʔ Võn; ni `kaugu iks elä, ku `päivi elläʔ om ant Urv; ädä ei annaʔ äbende, tühi kõtt kõrgistõ Krl; ku käsil ja jalul `liiku andass, siss võit õks elläʔ Har; sul jo `andõ˽`vaĺmiʔ, ku kosilanõ tulõ, sõ̭ss anna˽minnäʔ inne Rõu; hüä mi̬i̬ĺ sai `väega, hot́ lakkõ annaʔ karadaʔ Se; annaʔ jummaĺ kõ̭kkõ mõistaʔ, ei `kõ̭ikõ tetäʔ Lut c. mingit olekut, tegevust jne võimaldama; mingiks olekuks või tegevuseks suuteline olema võib `jätkädä `inglis tappiga [palki], siis tämä enämb ühest ärä ei `anna Lüg; reha `seljatäis - - vottasid nii pikkald [heinu], kui reha `andas; kisendi kovast nii pali ku kori `ansi Vai; `veised `kargavad tuhat `nelja nii pailu kut `andvad; tald oo nakkidest lahti `andand Khk; Antku, et seda‿p juhtuks Krj; enne põln inimestel `priiust mette, päräst `anti priiks Mar; `meeste säŕk oli kitsam, nagu `riide `laius `ańdis Mär; liigetega nuga, mis `kinni `ańdis Mih; `kańdis kõik ää, mis `lahti `ańdis Tor; minul sie sõrm ei anna `sirgesse Amb; [lõpetamisel] paneme [kanga] ohjule, nõnna et annab pikemaks Tür; kui aeg `ańdis, siis kedrasid päe läbi Plt; lina `aiguve seni, ku na luu `valla annave Pst; kui koe ja vee mõlemba keeru om, siss na ei anna `kangan iluste ligi, saab kore rõevass Ran; kõnõlnuʔ, no kiiĺ anna‿iʔ ńoid sõnnu Lut || (koos ma-infinitiiviga)R eP vie riist on `kallakal̀li, `annab `ümber menemäie; minu kiel ei `anna `ütlemä, kuda sie tuleb `üellä Lüg; ükspuine, `kange seĺjaga, `pöörma‿p anna ennast Jäm; siis nad (linad) olid niikaua leos - - kui nad `ańdsid juba `murma ennast `kat́ki Kei; ega tema ennast `paenduma anna (uhkest) Koe; aśspakk, tema annab `kierama alt VMr; juba annab `nihkuma Kod; kui on vanund ja tükkind vill, ei anna kraas `käima Plt || kokkusaamist või lähenemist võimaldama, lähedale laskma siel on pikkeld [meri] madal ja - - egä `sinne `ühtä maa ligemäss voind `andada - - et `liiga `ranna ligi ei `andand Kuu; kits ei `anna `püssimehe ette, on üks arg luom ja `erkos Lüg; metstuid ep anna nõnna elude likki mitte Muh; Vana kaśs ei annass mio `piiri Khn; reak ei anna ennast inimese sekka Juu; ta‿mm nii `uhke, ta‿i anna ligigina Nõo | id ei sie `anna enamb `endast minu `silma `alle VNg; Kus mina taga `räekida saan, kui ta‿i `anna `näulegi IisR; ära anna ennast mu `silmi Rei; oia, et sa enam ennast mu `siĺma ei anna Juu; Ku [võla] `masmise aig, es anna˽siĺmilegiʔ; tu̬u̬l ei olõ˽nätä˽`masmise mõtõtkiʔ - - ei anna˽`ńaolõginaʔ Urv; kinni, kätte andma kinni võtta laskma `juoksevad `sängi `alle `peito, ei `anna `mulle kättä (lastest); kui üvägä kinni `annab, siis on trahv `kergemb Lüg; obo ei anna `kinni Mar; aa `looma taga, ei anna kätte ega anna Juu; virutanu lehmäle takast pengiga `perrä vi̬i̬l, noh, lehm kätte es anna Nõo; tsiga anna‿i kellegi kinniʔ Se; kokku, ühte andma kokkusaamist võimaldama, endaga kokku laskma mihed `kardid neid (sõjalaevu) ja ei `tahtund `laevuega `ühte `anda Kuu; `emmä `andand kokko `tõine `tõisega, õles `menned `riidu Lüg; redutas eest ära, ei annagi kokko Pil; temä ei taha kokku anda, paep ärä i̬i̬st Krk; kudass tu naene temäga kõnelep, ta‿i anna naesega kokkugi Nõo; is `näütägi˽hennest - - is anna˽kokkugi is Har || ulatuma, küündima Jakk jäänd `kitsukaseks, ei `helmad `anna `vaelukute enämb Kuu; [võrk] äi anna sõnna [juhtmete] `kaela mitte, lühike Pöi; luuk (look) oo ää `õigun, ei anna `piäle Var; sured pikad puud mes ülese ikka `antsid puude `peale Kir; Kael pial nagu ärjal, rae nööbid anna kua änam `kinni Han; kangid olid kohe sedasi et (palju) - - ei and kerstu uks `kinni Tür; kas sie palit annab `sulle `kinni VJg; rõivass om liiäst naṕp, ei anna `ümbre Puh || piisav, küllaldane olema Jämmuselt annab möödu täis, aga pidusest jääb veel puudu Kaa; Ikka `kerge veel, äi anna `koalu käde Pöi; see on `raske asi see vist annab kaalu täis küll Juu; välja andma 1. piisav, küllaldane olema enesel ei õle `riiestki `ninda pali, et `vällä `andases Lüg; See paĺk äi anna jämmuselt välja Kaa; `Riśtisi nii pailu [kindakirjas] kudas siĺmad `väĺla annavad Hää; karva piält ańd kualu `väĺja Kod; rõivass ańd `laiusest `vällä Plv 2. kujult, omadustelt jne sobiv või kellelegi, millelegi vastav olema `vöedags üks köver puu, mes obose plaani `välja annab, laigadagse pεε ja körvad veel `senna `otsa Käi; abemega mees annab plaani `väĺla Kei; sõss `anvet moodu `vällä, ku mehel piip suhun ja naisel laits sülen Krk || (vee, õhu jm) liikumist võimaldama; läbi imbuma pane kork `peale et `luhti läbi ei anna VNg; ahi `engäb - - kui praod sies on siis `annab `luhti `vällä Lüg; mattab `inge `kinni, ei `anna `rindust läbi `tulla Jõh; vikk on kiha pεεl, koest ta `inge annab Khk; paat́ lekib, annab vett läbi Tõs; Panõ kaabõlkoi luuk `piäle, iest akkab üle `andma Khn; tegi tugeva paisu, mis mitte vett läbi ei anna Hää; neil (viiskudel) augud olid sies `ańtsid `õhku ja Amb; kuur piab olema, et annab tuule `õhku läbi Tür; puud vajovad `litso, ei anna tuld läbi, `liikta näid Kod; piip kõvast täüs topit, ei anna `enge läbi Krk; ru̬u̬ katuss ei pidänä `vihma. ru̬u̬d om kloredad, annava läbi Ran; iä `lahkõss - - and `luh́ti mano, sõ̭ss ei lõpõ˽kala ärʔ [järves] Plv; prezenta all `kauplõsõ prezent anna‿i `vihma läbi Se
6. karistusena, sunnivahendina või ergutusena osaks saada laskma; lööma, peksma; taguma, kolkima; löögiriistaga töötlema a. hüüds ans kere `pääle Kuu; rabavad rukki vihud `reie tuas `vällä, `viskavad üle `ukse `riiala, sääl siis `annetasse `vartudega `selgä `neile Lüg; Võtta `vemmel ja `anna `ninda‿t kusi kieb Jõh; tεεp killele selle `nuaga oleks `andand siis Jäm; andas körva `pihta nda‿t lärtsatas Khk; obu lööb tagant üles, annab tagumiste `kapjadega Jaa; ma annan sool `vasto `vahtlemest Käi; pingutasin `ohju ja `ańtsin obule takka Mär; [linade] rooge mõõk. sellegä peksetse ja andase Tõs; leili auru sees sai viht `pehmeks `tehtud, siis oli sellega ea `anda, peksa kere nii tuliseks et Juu; saba `alla `andma Koe; annan sulle põrna `piale Sim; `ańdis `kämliga `mööda `kõrvu Ksi; ega ta muidu ei kuule, tulep tupe `piale `anda Lai; `poeskesed ańnid kividegä; nõnna ku [hobune] tagass üles ańd, nõnna jäed mõlemad tagumased jalad `vankri õtslaada `piäle üles Kod; vaade ku ma - - `vastu `ambit anna; ma annass täl nõnda ku puru jut́t taga Krk; `kohtumaja man `ańti ike loe `järgi Hel; molli otsa pääl tõlvatedi, `anti tõlvaga kui plagsub (pesupesemisel) Ran; `anti naha `pääle, ega `vasta‿s tohi `aada; ti̬i̬b mugu `koera ja võldsip, serätsele anna `kaikaga Nõo; ma anna sulle üle kühmä Rõn; [rukki rabamisel] `ańti jäl˽`pinki `vasta, nii et pää˽säält tüve seest `vällä lät́siʔ; Mi‿sa˽lasõt latsõl nii `kirsu anna˽perse˽kuumass Urv; Anna˽tõsõlõ nii et avitass Har; ma anna sullõ suuhõ, mis sa porrat Rõu; anna˽`tallõ ihho pite; ma anna sullõ `hambehe Se b. tr `anna `vitsa tämäle, küll ta siis akkab sõna `kuulamaie Lüg; odan `utja ja `annan `siule `peksa; `andasivad - - `pussi (pussitasid) Vai; `antsi pesule natusse `nuia Khk; laba on seal kos patsud `antakse (viheldakse) Rid; kui töö põlnd easte mette, sis `anti keppi Mar; kimbust läks lina sis `rookmese alla, akati `mõõka `anma Vig; kus `tarvis `raiu, seal andeti kirvest Kse; [vihkudele] sai `varta `pihta `antud Mih; kellu kaks läksi ommiku - - rihile. vart kätte ja valu `anma Tõs; `ańtsin talle `tuupi; kui `jõulus `vihtlesid, siis `ańti `sulle `pliksu ja `plaksu `persse nõnna et, `ańti `jõulu anisi ja `neäri anisi Juu; ühe siraka sain `anda, oligi `kalpsti üle aa Kad; `kange naine teinekord `ańdis mehele tappa ka Plt; ma anni tal üte ää kõrva kiilu Krk; Maasikule ma `andsi suvel küll tappa, karja man `sinder mitte es seisä Hel; emä ańd valu, kui me sõna es kuuleme; anna latsele `irmu ja `armu; minule ańd esä puu `luśkaga serätse kõlaku, et silmist lõi tuld Nõo; ma anna sulle üte tsähvi Rõn; `lasknu - - kat́skümmend viiś `välki `andaʔ Urv; taalõ piat `malka `andma, ega taast muud́u inemist ei saaʔ; taheti ka joonikat́si `pükse `andaʔ, et tsia ubinõdõ lasi Har; sullõ `kimpu vaja `andaʔ Se || tulistama patarei·d - - `antsid `sönna `taamale tuld Ans; Paugu `andis oli jänes kää Pöi; tuid, sai testele `püśsi `anda, siis kadosid ää Lih; olass `meitel äkilene `juures olnd, olass tääl öhö põraka and Mih; tuli riista, nendege andass tuld jänestel Krk; pihta andma kõvasti töötama, [tööd] rabama anna aga `pihta [tööle], küll lähäb Mar; nigu lumi kaoss, andass põllu `teole `pihta Krl; tagant ~ takka andma kedagi tagant sundima, kiirustama; ergutama, ässitama pingutasin `ohju ja `ańtsin obule takka Mär; `talvel muutku `ańtsime vokile takka Kos; anna `jalgadele valu, anna valu takka, mine kärmemini JõeK; mina `vitsisin ikke vokile tuld taga `anda Amb; Tüü om kige paremb rohi ku süa valutess - - Mudku anna takka Hel; kas tu̬u̬ ei ole patt, ku mina luba `endäle `otsa tetä, vanatońt annab `u̬u̬gu takast, et ti̬i̬ `otsa Nõo; kül ma anna hõrru takast siss piät iks minemä Plv; annaʔ täĺle kõva käru takast, kül taa siss tü̬ü̬d tege Räp; tu om sääne kärmäss mi̬i̬śs - - and tõõsõlõ valu takast ja esi ka tege [tööd] Se
7. (hrl sg 3 p, koos da-inf) pingutust, vaeva, jõudu, aega jne nõudma; jätkuma no eks sield `Suomest `anna ige `tulla ka juba souss (sõudes) Kuu; `annab `piŋŋutada `enne kui [kivi] üles saab Hlj; `kaŋŋas pidi õlema kõva et `andas pida Lüg; Nii iad inimest `annab `otsida IisR; see eina taridus annab üsna labu `peele upita Kaa; Igavene kuhja mürakas et annab `otsa vaadata; Sügisene öö ön nii pitk et annab ösna öle ajada Pöi; tehasse üks ühessa kümme `leiba, see annab närida Muh; suure `teeni annab siit ulga moad `minna Tür; küll and `summi läbi lume Kod; kodu`kootud `riided ike annavad `kanda Plt; Tetti lina iki oma terve nuŕm maha, ańd kakku Hls; si̬i̬ aab ańd põdede kah Krk; Kari oĺl mõtsan hajuvilõ, andsõ `otsi inne ku kokku sai Urv || kõlbama, väärt olema sai södise kööringu, ät annab määleta Mus; `Sandle `möisas `andis `teenida küll Vll; kaśs ajab nii kena nuru, εt annab kuulata Krj; Sai keretääve [peksa] et annab maiguta Pöi
8. a. tekitama, põhjustama, esile kutsuma; mingi tulemuseni viima kolm lina `kiskupihu kuas `annab pihu VNg; `Viiburi tikkud, nied `andasivvad kõhe tule üless; `vilja kõlud, ei õle `tuuma sies, ei `anna `kaalu ei kedägi Lüg; ega kõik [vikatid] ei `anna üht ääld Jõh; tee `kεimine annab `sooja Khk; ölut annab verd, viin söögi isu Pha; naised `värvisid vahest viherbo koorega, `andas rugi sina `riidele Kaa; See okk annab [lõngale] `keerdu küll Pöi; päŕt annab `viimse viha umala käbadele Muh; seep ei anna sugugid `vahtu Rei; umalas annab vihatse maegu õllele Vän; köömel `anda ead söögi isu Juu; sie (armastus) piab nii iad mõnu `andma mehele ja naesele Kad; sõna saba annab sõnale teise tähenduse VJg; püśsi kukk - - lü̬ü̬b `alla ja annab plaksu; `kiissel ei `anma `rohkem jõudu, kui üle aia karata; `mäńni puu annab kõege `rohkem nõge Kod; eläjess and sammasspoolikut, kui `mü̬ü̬dä läät ja eläjess röögäts; `lahke suu annap `sõpru Krk; kõjopuu tuhk annap `nilbust - - kajo vesi om `väega kale Rõn; kel verd veidikene oĺl, nu̬u̬˽pidi alasi nõgõsõ suṕpi `sü̬ü̬mä, tu̬u̬ ańd inämb verd Urv; olgu ua vai `herne, kanõbi vai `kapsta, kõ̭iḱ `andava itu välläʔ; `ju̬u̬skjõilõ tähile and päiv `valgusõ Har; ju̬u̬ `viina, tu̬u̬ and `julgust Räp; piĺliʔ `andva helü Lut b. (küljest eraldama, levitama okkaspuu `annab sädemeid VNg; karv `annab `vällä ~ `annab `karva Lüg; silm annab tuld (tugeva äralöömise puhul) Ans; [korsten] lagub ää, annab aga peale kild aavalt ääres Pöi; ju keris nõnna `umne oo, ei anna `sooja mitte Muh; värb annab pealt ää Mar; maa oo `niiske, annab `niiskust üless Lih; tulekivi kui raiutse annab tuld Tõs; sai `muśtjas sinine [värv], see maha ei and Pär; tuamikad annavad ead `aisu `väĺja Kad; lumitand moa annab koa ivake valukuma Trm; pada annab sine, tuleb sadu Kod; se riie annab pealt ää (muudab värvi) Plt; kardulevarre annave kah rohekat `värmi Hel; siĺmäkiviga värviti `villu sinitsess, sis `oĺli nii `kińdel ja tu̬u̬ `väŕvi es anna Ran; kui liha soolane om, ega tu̬u̬ ei anna `rasva `väĺlä Nõo; keede oĺl `pehme põhjaga [maa], ańd põhja vett `väĺlä Kam; ahi and `karmu Urv; mul um sitt kurgõl all, tu̬u̬ sitt and lämmind Rõu c. tootma, saaki või toodangut võimaldama; tulu, sissetulekut, kasu tooma küll sie one üvä `rieska `loipu, sie `anda `piergu VNg; meil `mullu jäi `linnubu `ahtrast, ei `andand `ühtegi peret; nied jahud `annavad pali `leibä `vällä, nie on `kuivadettod rukkid Lüg; kakssada kolm kilo [lõhet] , kolm `kruoni kilo. noh sie juo `anda `kruonisi Vai; neĺja tahuga oder - - nee `andvad änam `järge kut kahe tahalised Khk; lammas annab `aastas kolm `villa Muh; neli `andvad, neli `kandvad, üks on parmu piits = lehm Rei; kui ea ruki oo, siis annab ikke kuus seemet Mar; Tomingate `õitsmese `aegas `tehtud küli annab ilusad linad Han; paiu - - pihelgas - - raag remmelgas annab mett Kse; vahelene leib `pandi seokst peenikest aganad, `olle `pandud [hulka], siis `andis `rohkem järele Var; talu ei anna `sisse JMd; tänavu kehv `väĺla `anmine, rukis annab vähe `väĺla VMr; mõni uassa annab [kask] `rohkem mahla Kod; keerutavad seda juttu, panevad omalt poolt `juure - - mis nisuke keerutamine annab Lai; mes tost kasu, et lehm paĺlu `piimä annab, ku‿da jalaga `ümbre lü̬ü̬b (raiskajast inimesest) Nõo; lammas and talvõĺ paari pokokõìsi; mõ̭nikõrd lehm ei˽sõõratuʔ, ei anna `piimä kätte Kan; tiiä˽paĺlu ta˽rüǵä `vällä `andnõss Har; suurõʔ `valgõ kaaraʔ - - `andvaʔ katõ kolmõ vara kassu Lut
9. a. teatavaks tegema, teatama (ka märkidega, käitumisega jne); (nähtude, tagajärgede kaudu) ilmutama; arvamust, suhtumist väljendama `kester `annab `laulu `viisi kättä, `rahvas akkavad `laulamaie Lüg; tämä `oskas igä sana pääle `vastust `anda Vai; mine anna Ansule aru (teata), et teed minnasse tegema Khk; külakubjas tuleb `käsku `andma Vll; udusireenid `andvad `siknaàli Var; `Seuke vihane - - siĺmad pärani vahib `otsa - - akkan sõnu `andma (sõimab) Hää; `praegu nad (neerud) ei anna `märki et nad `aiged on HMd; kis seda `julgeb `valge kätte `anda Hag; karjane `ańdis seal [karjamaal] pasunad [kui aeg oli lüpsma tulla] Juu; `mõisnikud nemad ei taht talupojale `õigust `anda Kos; aga ma `ańtsin `talle äid äpakaid (pilkamisest) Jür; minä ei `annud `tiädväski, et minä `ütlesin Kod; enne Türgi sõda `naksive undi pardin ulume, neile viśt iks `ańti `tundmine Hel; ku vanast pulma `oĺlivõ, siss `ańti pulma sõna (kutse) San; külävana pidi tiiu edesi `anma `rahvalõ Har; sa mullõ toona ańnidõ aadresa Se; teada andma 1. teatavaks tegema, teatama nad es taha seda tiada anda mette et muhulane nendel `tienijaks `olli Muh; annab suu sõnaga tiada Hag; eks anna `mulle kaa `tiada, kui `linna lähed Lai; ku˽sullõ mid́ä `halva sünnüss, sõ̭ss sullõ andass tu̬u̬ joʔ ette teedäʔ Rõu 2. sõimama, etteheiteid tegema annab teisele tääda, sihantsid sönu `andas tääda Khk; Ma `ańtsi talõ sedäsi tiädä, et śõttus `mieles seesäb Khn; mõista ~ tunda andma (kaudselt, ääri-veeri) teatama `ańtsin seda neile `mõista ~ mõistu tiel tiada - - ei taht just nii lausa teda `väĺla ütelda Hag; minä esin annagi ennäss `tunda (iseendast märku) Kod; võib-olla mõnele andass ka tuta, konass ta kooleb Nõo; kätte andma millestki, kellestki teatama, edasi rääkima suid-sõnu `mü̬ü̬dä andass kätte, missa tõise pääle olet kõnelnu Krk; kätte ańd ärʔ [varguse] Se; välja ~ ära ~ üles andma [millestki, kellestki] teatama; registreerima; reetma egä Uo`nurmes üksteist `vällä ei `anna, nie `onvad ühe`nõulised mehed; `niisuke kahe `kieline inimine, ei või midägi `tiedä `anda, `annab kõhe üless, `räägib `vällä Lüg; Varas varast ää ei anna Han; `peimis ja ruut läksid kiriku `juure üles `anma, `üeti `kihlama läksid Mih; kui üks ehk kaks `tińti on [teiste kalade hulgas], ei nää, aga ais annab ära HMd; siis `talle `ańti ülesse, et ta kolib mõisast `väĺla VMr; anna `vargus `väĺjä; suu `anmisegä ańd Juudas `Jeesuse ärä Kod; kellest südä täis, seda suu `andev `vällä Trv; sedä piap üless `andme, et sedäsi sa näit, sedä ei või jättä salussess Krk; `ankõ `vällä, kost tu̬u̬ jutt um `vällä tulnuʔ Rõu || avaldust, tellimust jne ametiasutusele esitama; (kohtus) edasi kaebama meil on ka `palve `sisse `annetud, kas saab `juure maad ehk Lüg; see kes teise [kohtusse] `sisse annab, on `nöudja Vll; lähvad [abiellumiseks] sooviavaldust `anma Lih; oĺl luba kuhut edesi andaʔ. siss kaavass `kuhtu `ümbre Har || ütlema, vastama, soovima (eriti tervituses, soovimistes) `andas jöudu ja teritas ka Mus; ons must siga `vastu tulnd, ep möista tere anda Pha; kes teisel vaderiks oln, see annab terit: tere vader Muh; Anna levale jätku Rei; `ańdis `mulle viel üle aa `jõudu kua Vän; ti̬i̬ aga ärä, `aiti·magi ei anda selle edess Kod; timä ańd mullõ söögi i̬i̬st suurõ tenu Har; lakkõ˽`luidsa ärʔ ja `ankõ `ait́umma Rõu; lää śjondsa manu, annam hüä päävä ~ hüvvä `päivä, timä võtt `vasta Lut b. õpetama, juhatama; ülesandeks tegema kas `annad `mulle ka `ammeti, ei õle kedägi tehä, õlen jõute Lüg; eks sa anna siis juhatust kui ma‿b `oska mette Vll; valitseja annab kubjale ette, kubjas `töölistele Aud; tükid `ańti ette ja eks ikka tähäd õpetadi koo `lastel [selgeks] HMd; õpetajaproua tuli kirjutamese `kamre ja akkas siis `töösid `anma, ikka `suĺga noppima Nis; igaühele `ańti oma pośtivahe [vilja] leigata Ann; latsele piab iks õpetust `andma; ei või amatit kätte anda (harjutada) Trv; vanast `anti mõistutada, pögsin kasvap, juurikass taga - - to‿m pähel Puh; maad `ańti vakkalõ `järgi tetäʔ Har; `ańde `plaani, kuiss maat pitäʔ Räp c. omistama, määrama sie one `toisele `kange süüd `andama, iseenese pese `puhtast VNg; seoksele asjale ma tean anda tähenduse PJg; pindad ehk vardad - - kaks nime võis `neile `anda Ann; mea ei tää, mis sel tulep vigass anda Krk; `Klaoss `ańde mullõ üte kuu [vangistust] Võn; sääräst eläjet ma ei olõ vi̬i̬l nännüʔ, taalõ ei mõista ma nimme andaʔ Har; üldäss, et vere `perrä andasõ˽priĺliʔ Vas || impers (ette) määrama kui põle surmaks `antud, käi kõik ilm läbi, tuled ikke `tervelt tagasi Pai; ku ta miu õnness om ant, sõss ma saa ta Krk; kas ta om `mulle nüid `nuhklusess `antu, et ni̬i̬ päevä nii pikäss om `pantu Rõn; ni`kaugu iks elä ku `päivi ellä om ant Urv
10. a. korraldama, esitama, ette kandma õppetaja `annab `este oma `tunni, siis `annab `kester Lüg; ni̬i̬ musta mihe `ni̬i̬gri annive `kontsert̀i Hel; śjondz lätt `altrõ manuʔ ni pidä `pallust. ni and jutust (jutlustab) Lut b. õiendama, sooritama, vastama kaks `matsi `andasime eksaà·meni ärä, `vonnid kukkusid läbi Lüg; kes es mõesta päätükke `pu̬u̬ĺba ärä `anda, `anti viis jutti `vitsu sellele Trv; eksamit `anma Räp
11. a. mingis suunas olema, asendama; mingile ajale langema, kalduma kas üks inimine ehk luom on `rasked, siis et sene aja `kõhta `annab sie [sünnitamise] aig Lüg; see pere nagu annaks `veske `kohta Jür; `ańdis nagu `Mustve `kańti Iis; asi annab senna `poole Plt b. kellegagi, millegagi sarnane olema, sarnanema, millegagi võrduma, millelegi vastama `annab emä nägo (lapsest) Lüg; tütar annab emasse Plt Vrd anduma

ankur1 `ankur g `ankru Khk Kär Muh Hi L K I M Ran Puh, `ankuri R; n, g `ankru Nõo San Krl Rõu Vas; n `hankri, seestü `hankrost Plv erineva suurusega vaadikujuline puunõu (peam õlle hoidmiseks) Mene `ankurilla merd `täütäma (täitmatut aitama) Kuu; `ankur puust `nindagu `viina`vaatki kahe `põhjaga, raud`vitsad pääl, `külje`lauvas auk, suur prunt ies, kraan `põhjast läbi - - `Pulmaajast `tuodi `ankuriga `viina kodo Lüg; `terve `ankru jöid ää Kär; siis o õlut `valmis, kui `ankrute `sisse pannasse; `ankrumi põle mitte kodu `tehtud, nee `toodi ikka viinaga Saksamalt Muh; mine too taar εε, see `aitas `ankros Käi; `ankur on pitk, vitsad pääl, ise tegevad Rei; mago ees nao suur undiseta `ankror (suure kõhuga inimesest) Mar; õlut lõi `ankru põh́a alt ää Mär; `ankur on kahe põhjaga, koolutud `laudatest `tehtud - - nelja ja viie toobitsed ja `kümne toobitsed Var; Saksamalt `tuõdi `ankrutõga piiritust Khn; `ankrud, kolme neĺla toobised. `ankru pesemene, `väiksed kivid `sisse ja Aud; joani `lauba `õhta sis panid tõrva `ankruid põlema Kos; nüid on õlut käind, võib `ankrusse `panna Ann; ku eenamaale `minda sis `võeti vahest `ankruga vett ühes ja `piima Trm; `ankur o `umne lepä puuss, pangene ehk mõni o kahepangene; mõni veeke `ankur `testi suarepuuss: si̬i̬ pidi `meister õlema kes tegi `ankru Kod; `ankur om see mis kolmkümmet `toopi, mis vähepe, olli lassi Hls; `ankur, kesspagast jämmep, otsa `ahtebe Krk; `ankur om viis `pańgi, pu̬u̬l `vaati - - neid `ankrusi om `mitman `suurusen Ran; `ankru `sisse `panti piim - - otsan `olli tiĺluke mulk, sääl `olli pulk i̬i̬n, säält `lasti siss piim `vällä Nõo; ku kursetliseʔ tullivaʔ, siss oĺl iks kometska [millega viina pakuti], `hankrost laśk kometskahe Plv

hark1 aŕk g argi (aŕgi) Sa L K I M T Krl Har Lei; haŕk g haŕgi (hargi) V; ark g argi Hi(h- Phl) hajusalt L Ha, `argi R(h- Kuu g `argu, n `arki VNg Vai, `arki, `arku IisR)

1. hark, kahe- (hv enama-)haruline ese või eseme haruline osa a. `kanga ark ~ piirits, argi `ümbär `kierasid jämeda kue Lüg; riha aŕk (rehavarre hargnev ots); niie aŕk on ju ka kui [aas] `niisi tehasse. argid teine `teisses `otsas Khk; juustel argit `otsas (lõhenenud) Pha; Pisike aŕk, pireke kummi `otsa `siutud (kada) Pöi; kolmearuline kopsu ark `tehti, siis kops kees argi all; kand `aetse argi (saapasulase) vahele, tõmmatse soabas jalast Muh; [kahvelpurjel] päälmine [puu] kutsudi `kahvel, ark on `otsas, mast käib vahele, et `pöörda annab Emm; aŋŋo aro taga on `pöigla ang ehk ark Käi; `purju puõmi aŕk Khn; unna nöör on `ümmer argi Vän; Ark all, paun pääl, pauna pääl riśt, riśti pääl nupp, nupu pääl mets, `metsas `põrsad = inimene Hää; paĺgi kokku`jätkamene: öhel paĺgil on aŕk, teesel on keel, keel pannakse argi `sisse Nis; aŕksahk - - temal on nagu aŕk, kahe aaraline Amb; poiss seesab nago aŕk juures ja vahib aga peal Trm; aŕgid on, kos piäl kivi (käsikivi) Kod; kombad olid puust, puul aŕk küljes Lai; si̬i̬ kurt `juśku aŕk jala laiali all Krk; [kolgitsa] kaase ots ta om sääl alumitse küĺlen `kinni, argi vahel ja pulk läbi Ote; nigu haŕk jäi saisma Se || subst hargitaoline vammusel olid kurrud ja aŕk (vastandvolt) oli taga Mus; Trumptuus pöilaharkis (hea seis kaardimängus) Kaa; Koonu ark, terav argiline koonu ots Pha; Rind puha paljas, nisa aŕk köik `väljas Pöi; ja sis `piske nipp sis `jääti ikka otsa ette `juustest, nehuke `piske aŕk Muh; [soki laba kudumisel] tehti `aŕki ka viel - - `võeti kokku - - läks sedavisi aŕgi muodi siit kokku KuuK; Hargi täüs, peo täüs Vas b. harkader `kapstit mullassiva kätega ja argiga kah, kel paĺlu `olli Ran; Iḱäv oĺl külh taa aŕgiga˽`kündmine Urv; Haŕgiga˽künnete maa ja aet́e ka vilä seeme `sisse Räp || `itskma vedamise aŕk Ote c. puuvankri vahepuu osa || esimest teljepakku ja vahepuud ühendav seadeldis vankri keeramise hõlbustamiseks lantpu on `vankri all, `argist lähäb läbi Jõh; laiste köib rataste argi `sisse Muh; esimese assi sies puust aŕk, ots `löhki; keeletes lääb tagumise aśsi siest läbi argi `sisse, pulk argi ja keeletese õtsast läbi Ris || tagumisest teljepakust läbi käiv kaheharuline puu, mis koos esimese teljepaku külge kinnituva pulgaga moodustab nn seasuu argi otsad keivad tagumisest rõukpakust läbi; argist on ea rattud `tõsta Pöi; aŕk käib sia `suue, käib tagumese teĺlest läbi Saa; tagumisel teĺlel om aŕk ja argi puu [ots] lääb sia suu vahele Hls; kandaŕk olli üte otsaga edimeste rataste laka küĺlen, aŕk olli tagumiste rataste küĺlen, aŕk olli tagumiste rataste küĺlen Ote || pl vankri vahepuu toed, ristpuudLüg Ha Trm Vrd hargiline, hark|puu d. voki osa || lüht oki aŕk Khk; Argi ammaste tagant joosis löng pooli pääle Pha; kedero argid Käi; langaratta haŕgil omma˽`hamba vällä˽kulõhunu; voḱi haŕk ja haŕgi raud, kohe pu̬u̬ĺ `sisse pandass Har || koonlahoidja ark - - `sinne sai `kuonal tehä linudest VNg; taku toŕt o argi `otses, aŕk o käsivarre sehes Muh e. veski osa || = hargiraud `värkli aŕk keib kuli `kaelas Ans; piĺlpakk, kus `keske aŕk sehes jooseb Var || püili aŕk, tene reis tese argi ots KJn g. harimalk katusse argid. kolmõ jala `pääle `panti üits aŕk - - pulgaga kokku `pantu, siss tuul es lahu katust Ran
2. kahe- või mitmeharuline tööriist millegi tõstmiseks või liigutamiseks a. hang, vigel (peam vanaaegne kaheharuline puuhang või sõnnikuhang) sitta `argid. `enne õlid `puused `argid, nüüd on `raudased Lüg; `argiga `aeta `vilja kokku, `arki on kahe `aaraga Vai; aŕk oo sõnniku `tõstmese jaus, ang o eena `tõstmese jaus Var; kellel pöial pial, sie oli ang, `pöidlata aŕk JJn; sari `pańdo ülesse ja siis oli üks neĺlaaraline aŕk, sellega sai [vili] `sisse loobitud; [sõnnikut] `laśti kätega `laatada - - päräst oli argi `laotus Pee; eena `angumise jauks olid viel puu argid VMr; rehe `aśtmise ~ `topmise aŕk; `topmise aŕk õli `ruaske pitkem ku kaevepuu Kod; laisa inimese `kohta `ööldi, et seda argiga lükka, konksuga `tõmba Lai; sita `laotuse aŕk Trv; kate aralise olli kiḱk argi, kolmearaline olli vigel Krk; puu aŕk olli, üless `anja susass tõese argi aru otsa tõese vihu `sisse ja ańd üless [parsile] Puh; obese rokka `seeti argiga, kel `arki es ole, tu̬u̬ segäss `käega Nõo; Vanast vilä ja haańa `nõstmises oĺlivaʔ tettövä˽kolmõ harolise˽puu haŕgiʔ Räp b. kahvel `kahvli `arki ei õlegi `lauval Lüg; väist egä `arki‿ss panda vanast lavva‿bäl Hls || vahend lutsude püüdmiseks argiga `võtsid lutsu kinni, nagu aŋŋu arud ollid Muh c. kaheharuline konks; kõblas nüid enämb kumarusi ei kidsuta, nüid om aŕk, kellega kõblatadass Nõo; Sitakiskmise haŕk oĺl jäl˽säänä kõvõras kasunu˽katõharuga˽puu oss Rõu d. pootshaak tulõpatu haŕk. haŕgiga tougatass tuld kavvõmbahe Se e. harulise otsaga ritv (või selle raudots), millega tavlisel kalapüügil püünist jää all juhiti `argiks nimetatti, `miska `sestat lükkati Hlj; udja argia `aetse udja jää alt edasi Mus; irre `aamise ang. angul on ark õtsas, raudark akhearuline, selle argiga `aetasse irt edasi Trm; ravvast hargiʔ, vaŕs õks om puust Se f. ahjuhark || tule kohendamiseks argiga segatse `ahju Han; aod ei köö ära, sis vanaema segas aŕgiga. kahearalene ja mõni oli kolmearalene puu aŕk Plt; vanast `olli katearuline puust aŕk, üteldi tuliaŕk - - tollega `seeti tuld Nõo || toitude ahjupanemiseks ja väljavõtmiseks `pahnade pεεl olid ühekorda makid `ahjus keind, sisi argiga oli `pandud `sisse Khk; rõõsa aŕk olli, `võeti argige ahjust `vällä, korbi `võeti ka argige `vällä Hls; aŕk, `seante piḱk ku levä lapi Krk || rauast potihark pot́i aŕk - - Miili pani argiga ahaju ti̬i̬vett ja `kapsid Kod; hargiga pandass pata `ahju, ravvanõ õ̭ks katõharogaʔ Se
3. (haralise otsaga) tugipuu, tugijalg `kärbissed on `püsti ja `argid `pannasse `vasta et `ümber ei kukku; `Kangakeha `sõisas `arkidel (lõngakera toed, mille vahel keha ümber käib); `argid on kehä `pengi sies `püsti; `pinnimise ark, vikkasti lüsi on `arki pääl Lüg; panid `oumbu oksale argi ala Khk; Vajub vana puuaid `kiiva, siis pannakse aŕk ala Kaa; argid oo, kelle najal mesipuud `püsti seesavad Mär; pada `pańti koogu `otsa sedäsi, kaks `arki `lü̬ü̬di `püśti, puu `sinnä vahele ja [pada] `sinnä `pääle Kõp; aki aŕk (kolm püsti asetatud vihku, mis moodustavad rukkihaki südamiku) Krk; hargiʔ (kargud) Se Vrd hark|jalg a. hrl pl kuhjavarda toed `varras `püsti ja `argid `onvad all `külles, neli `arki Lüg; eenakuhja `vardale pannakse argid ette - - kuhi ei lähä siis tuliseks kui argid sees on Nis; kuhja lava sehen kuhja argi Krk || kuhja alla ristamisi pandavad puud mäda mua pial tehasse [kuhi] `arkidega, riśtargid. kahessa või mis neid pannass Ksi b. tuuliku sabapuu tugi tuuligu änd o argi pεεl, see ojab änna ülal Ans; Aŕk on `vehmri all, siis seisab [tuulik] `tuules ja äi raputa Pöi; `veske aŕk. üks puust aŕk `pandi ännä `alla Mar c. kaevupost `kaevo ark, `aaraline, vinn käib `aarade vahel Jõh; Roo ja aŕk olid kajul sii ikka tammest Pöi; aŕk mis moa sees on, jung mis argi `otses on Juu; mõtsast tuvvass araline pedäjäss, tu̬u̬ om tu kajo aŕk Nõo || änna aŕk (haraline puu kaevuvinna otsa all) Khk d. võrguhark || jalale toetuv haraline puu, millele kinnitati kootav või parandatav võrk kui `võrko akketa kuduma, siis kuduja `istu `argi savale VNg; `vergo kudumise `arki Vai; vörk on `arkis (kudumisel või parandamisel) Jäm; `viska vörk argi `kaela Mus; muti aŕk Tõs || võrgu haŕk [võrgusilmade] `koŕjamise haŕk (vahend võrgu alustamiseks ja sirgena hoidmiseks, kinnitatakse seina külge); hargi lipp ~ pulk (lapergune puupulk, millele korjatakse võrgu silmad) Se || haralised puud võrkude, köite, pesu jne kuivatamiseks pane keeved (köied) `arki Khk; `noota kuivatakse `arkide vöi puude peal Pha; nuoda argid, kõrendad, kos nuot peal `kuivab Trm e. abivahend nööri või paela tegemiseks, vöö kudumiseks `arku pial ka tegivad nied `nüörid IisR; keeve kogu`laskemise aŕk Khk; Kahearuline puu aŕk oli pingi sihes `püsti. Inimene `istus pingi pääl ja nööritses Pöi; Vööpaelu koeti. Argile pandi löimed ja hakati neid noppima noalaiusele esemele Rei; Väike ku kabla ark Trv; esä tegi argi pääl tsuvva `kaplu. argil oĺli otsan kaits arru - - pengil oĺl mulk sehen, `pańti sinnä `mulku Kam; paĺmikot `koeti haŕgi pääl; vü̬ü̬ - - `koeti haŕgi pääl Plv f. peeruhoidja, pilak piiru aŕk; piirg `pandi argi vahele Kär; Piirg põles müüri nukkis argi `otsas Pöi; oĺle katearuline ark, `sinna `pańti tu̬u̬ pird palama Võn g. paadipärasse kinnitatud haraline raud, millel tulusel käies põles tuli aŕk on peerupaku küljes; tuli põleb argide vahel, sis käiasse `toosel; argi peal on pada ja pada sees tuli Trm
4. haraline, okslik ese `juudil on suured ullud kirjad (kirjatähed) kut argid Jäm; `lammal aŕk (lambarangid) `kaelas Mar a. viljakärbis `õtrad on `arkide pääl, egä igäs kõhas ei õlegi redemi. kuus `arki `pannasse `püsti ja siis sasi `selgä Lüg; `aŕke pääl omma `erneʔ Krl; vanast is olõ˽käŕbikleid, siss `olli˽haŕgiʔ, haŕk om õks mõtsahn kasunuʔ, käŕbik om esi˽tett; Rõuks tet́ti õks mitu haŕgivahet Har Vrd argis, arkel2 b. pudrumändMuh Phl Kse Tõs Khn hark on männiladvast tehet Phl Vrd argip c. teat luu ussil või konnal, millele omistatakse maagilist jõudu Ussiark oleva arstimiseks. Maa-arstid ikki pannu ussi kusirautsika pesas. Kusirautsikad söönu liha ümmert ära, siis saanu argi kätte, see seuke arkluu Hää; emätse konna aŕk Krk
5. piltl jalg, reis; jalgevahe Ärä lähe `arki`päidi `jälle `vuodesse Kuu; `argist `saadik `märgä VNg; `Istub `argid pikkal Lüg; `arkide vahe Jõh; Saand säel küll `arkideni vies `sumpada IisR; pitka argiga mees; küll see oma argiga lumest läbi saab; Nee sukad ulatavad `umbast argi `risti Khk; Peab ikka tükkis vara arkide peele ajama - - pitk tee ees Kaa; Vesi ulatas `arki Pöi; [seisab] argid laiali Lai; Kõ̭ik kraavi - - umma vesist lummõ täüs - - sattat kattõhargini sisse Rõu; võt́te hanna `harke vahele Plv; harki pidama tiritamme kasvatamaHi poisid pidavad sedase `harke Phl Vrd haru1
6. ristitaoline kiri, muster punasekiri müt́s, punane `valged argid sihes Jäm; Kõige `lihtsam [kinda] kiri oli aŕk ja ane silm Pöi; särgi poogal `tehti teine aŕk, teine silm, nopiti seda viisi Muh || käejoon Ark tuleb pika peetri kohalt elu laua kõrvast Rak
7. (tähtkuju) Küünlabe hark Käi
8. adj haraline haŕgi sarvõʔ; `haŕgi `sarvige lihm Lut

haspel `asp|el g -li, -le R S(`asp|er g -ri, -re Khk Kär) hajusalt L, K(`asf|el Ris) I(`aśpel g `aśpli) uus M, Puh; n, g `aspli uus T(`aśpli); `asv|el g -li, -le Pöi L(g `asvli Mar) hajusalt K(pl `asvled Amb); `aspu̬u̬|ĺ, `aspu|ĺ g -li Vil; `ast|el g -la Vän, pl `astlid Kse Han Var, `as|lid, -led Tõs; asel Rid; aspel g `asple Vil Trv Ran

1. sag pl haspel, tööriist lõnga vihti kerimiseks (ja pasmastesse lugemiseks) `aspel õli `viie vai `seitsme `küinträne Lüg; vanast oli viipsi puu, nüid on juba `asplid Pha; Astli rinkoo mitu küünart pitk Han; `Asvlid mis seina sihes käisid. Kks pisikest puud olid `risti, arud egas `otsas, vöĺv `keskel Pöi; `asplega asveldatse Kse; asselde `otsa `seoti vihad - - viheldi `vast `riidi (pulmas) Tõs; `asvli peal saab `pasmid `loetud. seal tehasse lõng `vihti, pärast keritse ää Aud; `värtna pialt aad lõnga `aspli piale Trm; `aspel oli mul niisuke, mis sa ise luges [pasmaid]. `aśpel käis keri`laudade `küĺge veel kah Lai; või masin, olliva nigu `aśpli sehen Nõo || `Köie `kieramiseks käis `seina `küĺjes `aspel, sel oli neli `aara IisR || viĺla`niitjal on `aspel, see `tömbab viĺla vikati `poole Jaa; (ise)lugeja ~ lugudega haspel hammasratta ja lõkshaamriga haspel, mis ise pasmaid loeb Lugeja ehk praksuga asvel Jür | püsthaspel ristjalaga `aspel Lüg Vrd haspel|puud
2. A-kujuline maamõõduriistVNg Lüg Juba `mõisaajal oli `aspel. `Põllul `mõõtis `tüölistele tükkid kätte, kaks puud, lattis `lõikad, kaks `õtsa kokko ja tugipuu vahele. Nüid on `aarade vahe, mis maad `mõõdavad kaks `mietri; Tuleb `aspliga `õuve, aar aga `mõõdab maad Lüg

astel|puu = astel1 `astel puu on pitk kuus `jalga, `süüli puu, `sengä `mõedetasse, mitu `süüli saab Lüg Vrd asterik

ees3 ees MMg, ies Kuu KuuK Kos(ijes, i̬i̬s), g ikke härjaike pane härg ikkesse Kuu; kaks `ärgä vedid kõvass, ies saŕvin; kui panid kaks `ärgä ette, õli kaks ijess. egäl ühel õma ijes ~ ies; ühel ärjäl õli üksik, i̬i̬s õli kahe õma; i̬i̬s õli pitk, üle kahe ärjä; rihmadega `panti i̬i̬s pähä; ärjäd ikken akavad minemä; ärjä ikked õllud sarvil ja künnetud; talvei̬i̬s (ühe härja ike talvistel vedudel); ärg `pantse ikke, siis sidotse `sarvi `külge `kinni `tiisel Kod; `ärge ees (kahe härja jaoks) MMg

hein|koorma|köis köis heinakoorma sidumiseks Ein`koorma köis `panda nεεgu tagand läbi ja tömmeda `kangele, et einad εε äi kauks; ein`koorma köis on kaksteist `sülda pitk, panda `selpu `külge ja `ilma ka Emm

ekli|vikat harilik maasepa tehtud vikat, millega lõigatakse heksleid Eklivikat keib eklilöö külges kinni, lüsi oo nenda jalga poolteist pitk ning selle alumise otsa külges oo nöörist jalasilmus. Sellega sai vikatid tambitud Kaa

elter `elter härghöövel `elter, `öövel mis kahe mihega vöib `pitka `laude `sirgeks öövelda(da). neli-viis `jalga pitk Khk Vrd eltermann
elu|iga
1. elu kestus (sünnist surmani) Kui kuer kodo `ullub pia `alle`puole sis on majas ävimist, kenegi eloiga lõppeb Lüg; eluiga on lühine ehk pitk Jäm; Täna päeva lapsed tea änam tööst mitte midagi, poole elu iga on `koolis Pöi; kassi elu iga vähike Muh; mu eluiga sees (eluajal) Var; [rookatus] `üöldakse juo inimese eluiga `käima KuuK; eluigä om piḱk, söömäte sa ei seisa ja `peśmäde ka ei pääse Hel; mõtõl, et ta kaits eluigä eläb Nõo; no rügä oĺl noʔ t́sirbigaʔ `pandaʔ - - nii poolõni elo ijäniʔ Plv; `Sukman om õks `veiga hüä rõivass - - Tä om õks eloiä rõivass; ma sinnu unõht ai eloiǵä, ma piä sinnu meeleh eloiǵä Se
2. elulugu ma reagi oma eluiga `teite ees Muh; nii oĺl siss si̬i̬ mino elo igä, `nu̬u̬rusõ põĺv jaʔ Räp
elu|rait rehielamu Seal oli suur pitk elu rait, mütu maja oli öheteise `otsas Pöi; elu rait [kus on üksteise kõrval] `kamber, oone van ~ köök, rehe tuba, rehealune, ladu Käi
ema ema R eP(ε- Khk Mih) TMr MMgT Lei; emä Kuu Lüg Vai LäLo Vig Var Tõs Khn Saa Juu Kod spor VlPõ, M T; jema Aud Lei, Kra; imä Võn V; äma- Mih
1. (üks lapsevanemaist) ema emäst (kui ema suri) jäin mina `neljä `aestaseks Kuu; Ema ei tõhi `põlle lappida, siis tütar lähäb ukka; senel `lapsel ei õld emädä egä isädä Lüg; Kes ema lüeb, `sellel `kasvab käsi `auast `välja Jõh; `piened `lapsed `purrod ~ `immod emä `nännä Vai; oma ema `kutsusid [lapsed] memmeks Jäm; esiti pisemald ikka taet ning emm, suuremald ikka isa ning ema Khk; aga ega öö rehel ma pole käind, sääl emad ning isad käisid Pha; see tüdar o emase tuln, ema nägu; naese isa ja ema elavad teese kohja peal Muh; ema [sõna] tuli pärast, enne oli eit Kir; mu emä isägä põln kummagi `koolis köin Var; ja emasid `üeti `jälle vanaema ja noorema, kui `jälle kaks majas olid Mih; minu isat-emat olid jah siit [pärit] Aud; ja `käśti mind emad `kooli `tulla Hää; minu isa-ema `oskasid `selgest lugeda, kirjutada ja rehkendada Kei; meil oli ikka ema [sõna], mammad olid `linnas Juu; te `eńdi emad ei ole enam? Ann; [tüdruk] akkama `uopis emast `suama; mu oma täis lihane ema VMr; `tütred tulid emasse, pojad isasse Iis; kirju ema (võõrasema) Trm; pojad o `emmä lähnud; näd õlid `üste emäje, aga tõesel tõene isä Kod; me oleme ühest emast Äks; tädi on emä õde Vil; mia pidi emäle (ema vaatama) minema Hls; lihalik emä om kellest sa `süńdunu olet; `langu `ju̬u̬ma tulev noorigu ja nu̬u̬rmehe emät esät Krk; ega `võ̭õ̭ral miu `vasta iki toda `armu ei ole, mes omal emäl; miu emäkadunu ütel, mia onde es saa küll `pessä [mõisas] Ran; emäst `olli mul ka joba `ammit Puh; `tütre emäl `piava `lahke käe olema; kaits emäd ei `kõlba üten ku̬u̬n. poeal `olli emä ja naesel ka `olli emä, oh sedä pahandust; ku `tütrele panna emä nimi, siss saap `tütrel ää õńn Nõo; emä esäga kõneliva, et aganit `pantu leeväle `sisse Kam; mõni (sõna) lääb emäde (ema keele järgi) Ote; ma `mõtli et üle `ku̬u̬luidõ `lat́si kah hulga `lat́si imilõ auraha andass; võt́t imä (endast vanema naise) Har; mu esäl oĺl imägaʔ säidse last Rõu; kõ̭iḱ sai imäl meele ostõtuss; eläge iks ilosahe, ja piä iks immä imäss Vas; imäldä lat́s Se; `särtse `oĺli vanul jemil laulusõ; uodõtav jema (rase) Lei; [muinasjutu algus] `eĺli imä esäga jälʔ; `Kristusõ imä `umgi pühä `Maaŕa Lut Vrd emm, ime3, imi
2. (mitmesuguseis väljendeis) a.  (võrdlused) Mis on `pehmemb kui ema `süüli Lüg; Kõtt täüs nigu uma imä saaja aigu Urv; Imä üśk um `pehmep ku˽villa vakk Rõu b.  (mõistatused) Üks emä, mittu`kümmend `poiga = tomat, kurk Kuu; `Lapsed `juoksevad lagedat `müöda, emä `alles `luomata = `Eina `soadud Jõh; Tütar `tiine ema aher, elab `surnu reite vahel = okk Jäm; Isa pikk ja peenike, ema lai ja latergune, `tütri käsi kõberas, poja pia ümmargune = humal Han; Pojad kaunis pońtsikud, ema alles sündimata = heinasaod, kuhi Hää; isa pikk ja peenikene, ema keero veerolene, tütar oli lai ja latergor̀ne, poeg oli pisot pikergor̀ne ja nüid lääb tipin täpin `taeva `alla munele = humal Ris; Ema lai, isal pikk saba, lapsed kõik ümmargused = leivanõu, -labidas, -pätsid Äks; Immä luvvass latsõʔ kõ̭ik `laokilõ = kuhja- tegemine Urv; Emäl laga magu, esäl pikk sammass, latse üte ülbalise = leivanõu, -labidas, -pätsid Krl; imä alh, esä pääl, vitu vatu `vaihhõ pääl = villa `kaaŕsmine käśsiga Har c.  (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Emätiss viel suu`nurgas, vade nää `oskavad `kergikäsed `olla (noorukitest); Emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendi Lüg; Keha must ja `korpane, `üäldi, et ema`tuadud `nahka ei `paistagi enamb Jõh; Ema perse taga üleskasvand (liialt hellitatud, elukogenematu) Emm; siu ema särk `kuivas miu ema aja peal (kaugelt sugulased) Kir; Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele, kes täiskasvanutele vastu räägib) Hää; mis sa tõbras vihasted, egä ma su emä `lehmä ärä söönü ei ole (öeld põhjuseta vihastajale); mis sa miu pääl vihane olet, egä ma su esä emä ärä ei ole söönü id; ta (tütar) emä `perse taga üless kasunu, si̬i̬ ei tää kedägi elust Krk; olgu esä sikk ja imä kit́s, ku˽ma esi enne mi̬i̬s olõ; Imä-esä alalõ, lehmänisa vallalõ (öeld neile, kelle vanemad elavad) Har; imä sei `si̬i̬pi ja lät́s `lahki (öeld lapsele, kes pärib pidevalt ema järele) Rõu | (liiderlikust naisest; vallasemast) Emä pani `kelgu laga`otsile, tüdär ott kelgu laga `otsilt maha ja akkab vedämä Kuu; Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää Rei; kas sa nüid emä ri̬i̬ pääle nakat minemä, emäga `võitu `latsi tegemä Nõo | (ema tähtsusest, armastusest jne) Paremb oma emä vits kui `viera emä voileib; Oma emä `koorukane paremb, ku `viera ema void leib Kuu; Ema `põlve najal `kasvab laps `ennemini kui isa `salvu najal; Enam `võõra tõrelemine kui oma ema `lüömine; Ema `süülis `pehmeb kui `saksa `sängis; Ema `armastus võib `lapse ka `kaivu `põhjast `välja võtta; Paremb oma ema õlesäng kui `võõrasema sulekott; Paremb oma ema irm kui `võõrasema arm; Sureb isa, `kaotad `puole, sureb ema, `kaotad kõik; Isa üks mats on enam kui ema üheksa `totso; Seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti Lüg; Kuidas ema nenda tüdar Emm; oma ema vits on `armsam kut `vööra ema vöileib Rei; Kärme ema, laisad lapsed; Mees saab ikka naise, aga lapsed änam ema ei saa; Oma ema vits ja võõrasema oo `ühte `maiku; Isa sõna oo änam kui ema vits Han; Ema `viitaks uksest `väĺla, armud lähvad `aknast `väĺla Hää; Oma ema malk on magusam kui võõraema võileib Jür; isa õńnistamised kińnitavad su elumaea, aga ema `vandumised võtavad ära VMr; sureb emä, sis sõgeneb isä KJn; kudass emä ehen nõnda om laits perän Krk; paremb om üte siĺmäga emä, ku katõ siĺmäga esä; emä piśtäb rinna suhu, aga mi̬i̬ld ei piśtä pähä Ran; Imä `põĺvi nõ̭al kasusõ˽latsõ˽paŕõmballõ ku esä villäsalvõn Urv; Paremb uma imä must pudõr, ku võõra imä võidleib Krl; kütüse kesvän kasusõ magusamba `nakrõʔ ja hoolika imä põllõ vaŕon teǵüsämbä˽`tütreʔ; Sõ̭sarõ arm `sõklanõ, vele arm vesine, imä arm igävene Rõu; jema nisa `pondav `suhtõ, bõt mi̬i̬lt ei d́õudav pondaʔ pää Lei; leib olõ‿iʔ mińnij, `kiisla olõ‿iʔ imä Lut | (laste tänamatusest ema vanaduspõlves) Üks ema `toidab `kümme last, a `kümme last ei `toida üht emä; `Üeksa last mahub emä `põuve, üks emä ei mahu `üeksa `lapse `õuve Lüg; Seitse last mahtus ühe ema pöue, ema ei ruumi ühegi lapse öue Pha; Üks ema toidab ühüssa `poega, aga ühüssa `poega ei toida `ühte ema Han; ühe ema `põlle mahub kuus last, aga üks ema ei mahu kuue lapse `õue VMr; emä söödäb ja kasvatab ütessä last, aga ütessä last emäd ei `jõvva `sü̬ü̬tä Nõo; Ütessä last kasuss üless üte imä hõlma all, a ütsel latsõl ei olõ ruumi ütele imäle Krl
3. (kõnetlussõnana) a.  perenaine, -ema Naine läin `naabri ema kääst nöu küsima, et kudas `kurjadest `vaimudest `lahti `saaja Krj; teese pere ema `soatis `siia Muh; Tiige ema `ütles mo emale, et sa `ketrad surma tuńnini Vig; Juba saana ema tuli peale mede poole, kamsud kainlus PJg; nende (naabripere) ema elas ka sada üks `aastad vanaks HMd; mina olen vana inime, kõik üiavad mind emaks, aga ma‿i ole nende ema JõeK; Moori ema lõi oinas maha Lai; Otebä emä tulep pühäbä siiä Nõo; ollu ku sourõ jemaʔ (emandad) Lei b.  vanaema; ämm ema (ämm) oli ikka ees perenaine, ma oli ikka töötegija Krj; vanad isäd emäd (vanavanemad) oo vanas `surnu`aedas Vig; mehe või naise vanempid kutsuts ämmass ja äiass, mõni `ütleb `jälle esä ja emä Hls; kos minijäss kotu om, sääl om emäga ike `ütlemist Nõo; meil oĺl mamma (ema kõnetlussõna), selle et vannaimmä kutsuti imä, latsõ˽ka `üt́liʔ vannaimmä imäss Vas Vrd emm1
4. ema funktsiooni täitja a.  kaasanaine esimees ja ema läksid ede [laulatusel] - - siiss jo se pruudipaar `järge Mus; pruudil oli ema `seltsis. `üiti ema, see oli mu vennanaine Jaa; ema `peksis [pruutpaari] aseme läbi, `peksis kirbud ää Pöi b.  kadri- või mardisantide juht kadri `öhtul siis ema `korjas [andeid]. kadride emal oli `söuke egabäsed `riided - - ta oli ikka ema, vanem, teised olid ta lapsed; [mardi] isal oli ikka kepp kää - - ema `selgas oli `jälle kot́t Krj; [kadri] emal oli `valgest `nartsudest titt süles Aud; [mardi] ema [siis], kis tegi sukka, läks [selle] `juure, et lapsed tahavad `süia - - emal õli üksipäeni kot́t - - kui ema ära `mangus, `ańti teestele koa. `võt́sid `istusid maha, ema `ańdis sialt kot́ist Pal; mardi`sańtide emä KJn; kadri`sańtel olli emä, emä võt́s `ende kätte `viĺlä ja raha, mis `anti Krk; esä ja emä lätsivä i̬i̬n `siśse, laoliva oma märdi `laulu, tõese `oĺliva latse Ran; Kadrisandõl oĺl imä kah. Tu̬u̬ oĺl ka˽hańdsakohe `rõiveh, vanakõnõ Se c.  tegelane mitmesugustes mängudes sabastikku `mängimine, üks õli ies, kie `püüdas, edimane õli ema, kie `oidas `poigi Jõh; Köige suurem tüdruk, see `pandi siis [mängus] koera emaks - - Siis tuli öks vööras väljast ja küsis `poegi nime `järge `osta. Kui selle nimelisi oli siis `ostis ema kääst ää Krj; [lambamängus] ja siis see `jälle kis ringi sees oli, see oli emä - - ja emä ikke laulab Mar
5. (loomadest, taimedest) a.  emasloom; emaloom kõik `luomad isäsed `õtsivad emäsid taga, aga `tetre ja `metsis, vata emäd ajavad isäsid taga. kui emä `kuuleb isä `laulu, siis lähäb `lennab `sinne `mängo; obone on `kolme `varsa emä Lüg; lehm on kolme vassigu ema; kaks talle ema (imetavat lammast) surid ka εε selle `aiguse käde Khk; utt `seuse sama musta `pεεga, na ta emagid oli Käi; isa [luik] `lindab `sirge kaelaga, emal on köver kael Noa; [tibud] emä oole all alles Mar; sia `põrssaid piab ka `valvama, ema ju tahab ära magada vägisi ja HMd; [pardi sabasulgedest] saab ära `tunda, kes ta on, isa või ema VJg; tõu puĺl õli, aga emä puhas eesti verd; üheksä poja emä oo vana [lehm]. minul õli viie`tõisku poja emä; talleksed o kõik emäde mao all nõnna arad Kod; vars igatseb nii emad taga MMg; `taeva kits ja `taevasikk. emä mekutess mehee-mehee Hel; tõenekõrd sünnib küll emä `mu̬u̬du vars Nõo; [sügisrändel] kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa, imä i̬i̬hn ja, latsõ˽takahn Rõu; tu̬u̬ varsakõnõ käve tu̬u̬d [surnud] märä asõnd `kaema kõ̭gõ, nii `väega hoit́ immä Vas; kual jo pojaʔ ommaʔ, tuu om imä ~ imälammass; imä [kass] kand kõ̭õ̭ `poelõ `hiiri ja `t́sirka; imä alonõ (imev) põrss Se || fig Sureb obu maksab nahk, varsa ema elab ikka veel (öeld, kui midagi on kadunud) Pöi; sukku tuleva soepoja, `emmä emmissepoja Nõo; `immä `lätväʔ iḿmisepujaʔ, sukku `lätvä˽soepujaʔ Rõu; imä `perrä vars virk Lut b.  emamesilane või -herilane mesi `linnud mis emäst tehässe, sie tehässe eri tuppe; emä on pitk ja `pienikene. kui emädä ei õle siis `lähväd [mesilased] puust `vällä kõhe Lüg; kui pere `eitmine on, siis keik lähvad ema `järge Khk; ema sai `otsa, pere läks `puusse tagassi Mär; kui poead akkavad `väĺla tulema, siis emä laulab. emäsid tehatse iga `aasta `uusi Var; erilase ema on suur ja lai; [pereheitmisel] kui uus ema vääĺa tuleb, lüövad [mesilased] `lahku, muist oiavad uue, muist vana ema `poole Amb; vanass õlid naesed nagu eriläse emäd, `keskelt piänikesed Kod; mesiläste emä KJn; mesilinnu emä Krk; tu̬u̬ vana emä ku ta saana, siss `murdna tolle noore emä ärä Nõo; vanast oĺl imä piḱk, vanast kutsuti kõlladsõ `persega imä. noʔ om mustõmb ja vähämb Har; vana ~ noorõ imäga pereh Plv; imä tege puja`haudet; noorõl imäl om peenikene helü; edimätse süĺleme `aigo‿i laalaʔ `kumbkeʔ imä; `meh́tseʔ esiʔ `tapvaʔ tõõsõ imä `maaha, ku süĺlemet ei lasõʔ Räp c.  emakanep teised o koerussed, teised o emad; kui emad saab ää `väetud, siis pannasse parsile `kuima; koerussid saab poole vähem kut emasid Muh
6. (millegi) alus, tekitaja a.  ka fig, alus, alge `Küünlä`päivä sula ja mareti`päivä poud on `näljä emä Kuu; [linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis Lüg; küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul; neli peret (taru) `pieta kust peret ei `võeta nied on emad VJg; maa om egä eläve enge emä, maast saap egäüit́s `toitu Krk; päiv (päike) om si̬i̬ kes meid elätäb, `kõikide emä Ran; maatüḱk om iki leevä esä ja emä Puh; mõtsa imä, vana petäi kutsutass Lut b.  esimesena loonud viljapea odra, ruki ema Mih; [rukkil] ema tuli kõige `enne `väĺja tuppest Trm c.  (vana) seemnekartul Ma pane vana emä, mis on tugevam, [kartulivõtmisel] pis(se)tega ühte korvi Tõs; metssiad söid kardulad ära, emad jähid alles HMd; ma `ku̬u̬rsi `endäl perämätse `kartuli ärä, n‿om nigu emäse; `kartuldel piab idu ärä `murdma, muedu lähävä emäss Nõo; näet see emä om, nii illuss kõva et San; kardoka imä Vas
7. paadi või laeva osa a.  kiil, põhjapuuSaLä Pöi Hi spor L laeva ema, keige esimene kut sa akkad `laeva tegema Jäm; taga emast oli läbi auk, kui laev `maale tömmati, vesi `jooskis `väĺja Khk; `kaltsoni puu pannasse ema `pεεle Mus; [paadi] `vannad `pandi ema `otsa Pöi; paadi ema `olle tammepuust Phl; laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panema Tõs; Puadi kiil pannassõ `pulkõga emä `külge Khn; paadi ema on paĺgist `väĺla tahutud, pikuti paadi `keskel Aud; ema pääl tulevad laeva pańnid. ema on männa `puidest; Suure laevadel `pantaks vi̬i̬l kiil ka `alla ema `kaitseks Hää; paadi ema kelle `ümmer akatakse paat tegema. jäme puu ots `püsti. kaared ema `küĺgi ja kaarede `küĺgi lauad Ris b.  (lootsiku) põhjalaud tiävid pannasse plangu emä `küĺge `kinni Var; emä `pantse kõege `enne, põhja laud on emä - - emä `piäle kõhe `eeste `pantse piäpakk ja tohopakk. siis kuarud; `venne põhja piäl on emä `venne emä, siäl piäl seesäd Kod c.  roolitääv Rooliema aa alumese otsa tapiga kiiluotsa pεεl kandmas. Ülemene rooliema ots uladab läbi ahtriteki üles - - Rooliema külgis käib roolileht Emm; Roolpinn pannaksõ rooli emä `külge Khn; `kookre august tuleb rooliema läbi Hää
8. (millegi) olulisem või kandvam osa a.  (särgi, jaki jne) kehaosa särgi ema. kui sool pole `käisid `pεεle `aetud. särgi ema juba `valmis Jäm; jöki ema Khk; [endisaegse särgi] `kainlaalust lapid olid nelja nurgelist, ema ja `käise vahel. pitk säŕk, see `üiti emaks. särgi ema ühest tükist, siilud vahel, et laiem oli Jaa || naiste särgi pihaosa `hammõ imä˽ koi peeńokõsõ˽linadsõʔ, nu̬u̬˽pańni üt́si sukka, `hammõ immä või is paarõ sukka `panda; Särgil oli paklane labane hand, peenükesest linatsest imä ja katsanitsega puuvillane käusserõivass Se b.  (kalapüünise) pära mõrra imä Vas; imä suu [kust algavad nooda tiivad]; nooda imä om nelli śuld; ku suuŕ nu̬u̬t, om imä takah katõsa śuld; kalla om, lää‿i `immä; võrgu imä, tu om perä, kohe kogonõsõ kalaʔ siśse, ku loomuśs kistass; Leesuvast püvvetäss meresega, imäldä talvõl ijä alt, sääl ei saaʔ imäga vitäʔ, suvõl püvvetäss imäga; kala`püüdmise man oĺ ga haaḿ [tindi]nooda imä ḱüleh Se c.  tuuliku püstvõll tuuligu ema, suur jäme puu mis see tuuligu ülal peab Jäm; Aamõ `veske emä `püstü Khn d.  [karbi] kaan [ja] ema (kere) Emm; (voki) ema van ~ pesa u (voki kabi, süda) Ris; mõõgade emä kos [ropsimasina] mõõgad kińnitet Kod; voki emä (rindpuu) Rõn
9. (veekogus) a.  veekogu sügavam (voolu)koht vesi on emas (jõesängis, mitte üle kallaste) Vän; jõe ema oo kõege sügavam koht, nihuke reńn jões - - jõe ema `kohtas `kõrkjas ei kasva Tor; jõe emas - - sialt jooseb vesi vaĺlemini Tür; `Peipsil õlema kua emä, jõgi `keskel, kõege sügäväm kõst Kod b.  auk jääs nooda väljavõtmiseks ma satte `emmä `sisse Hel
10. tungaltera emad ~ rukki emad IisR
ema|kraav magistraalkraav `suures `suodes `onvad ema `kraavid IisR; ema raav eb jöva vett εε `viia Khk; pea raav või ema raav Tor; emäkraav on õege pitk ja suur kraav, nii üle kahe süllä lai ja mõnikõrd puar `versta pitk vai `rohkem Kod; [kraav] kus lisakraavid `sisse käevad on ema kraab Pil
et1 et üld (ät, εt Khk Mus Pöi; õt Plv Se; lausefoneetiliselt t); konj (kuulub sag ühendsidesõnade koosseisu, tähendusfunktsioonid pole alati selged)
I. (põimlauses)
1. (aluslauses) Ei esi`otsa `paistundigi, et sie `lougas `ninda sügäv oli; [kui kaugemal oli hele taevas] siis oli `selge et jääd on siel mere `keskel `sendä küll Kuu; Tüdruk kui tulesüsi, näha et eluvaim sies IisR; midä `kumma sie on et nämäd kotta eiväd tule Vai; See on nii ea, et tulite Pöi; vahest oo koa küll olnd, et uśs oo `põldus, et laseb orase maha Mar; et nad (lehmad) ise tulavad kojo, ei seda põle `ühti Vig; ia küll et ulu all saab `olla; siis see oli vana`eitede rohi, et `ańti iiri sitta `sisse Ann; egä `koski ei õle et laud on eden muku sü̬ü̬ Kod; olli mõnikõrd jaa et tulli [lihale] nagu alb maik manu või Pst; siss om `kindel et mõne päevä peräst suur tuisk tuleb Hel; nüid om täl `tervuss jälle veedike paremb, paśtab et saab iki elulu̬u̬m Puh; tu̬u̬ om ää et ta saab iks ilma tõese abita ärä elädä Nõo; vanast oĺl pruugiss tu̬u̬ et vanõmballõ pojalõ `ańti talu Har; är iks tunnuss, et targa esä tütäŕ om Vas
2. (öeldistäitelauses) Nee olid söhused ät söhussi ma‿p taha mette Khk; mis‿sa oled isi niisuke, et teśt sind `naervad Mär; asi nihuke, et `kauge se `viimine on Juu; siis `oĺli saabas nisuke et võisid käiä KJn; si̬i̬ (aganaleib) olli sihante ollu, et tulege es tohi manu minnä Pst; miul üits kana `ommegi, aga nisuke et, pesä ei oia ja, `kange `pi̬i̬tmä Nõo; ja siss [kivi] küĺlet oĺli nii et, `sinnä‿s saa ka `pääle eedätä TMr; egä om sääl tii pääl sääräne, et ei kanna ei murraʔ Har; ma olõ sääne et, panõ˽vai terä `salvõ, `rammu ei lääʔ Rõu; üt́s innemuśtinõ jutt oĺl õt üt́s vanamiiśs oĺl `veiga rikaśs Se
3. (täiendlauses) lubati `tiedos `anda et `milla tulevad Lüg; [härral] tuli `jällä tuur et `peksada [kedagi] Jõh; sie `muodi oli et ikkunalle ei `tohtind `kardino `pulma ajal `panna Vai; `Sõuksed massina elukad `roomavad põllal, et kole kohe Pöi; rehes o sösune leitse, et ninase hakkab Phl; kus [ta] sõda `aega annab, et lehma `karja lähäd Kul; kuule see oo nihuke va läterdis et las aga `olla Mär; Jah ja `aamen, si̬i̬ on kinnituseks, et olgu nõnda Hää; oli see `siadus kohe, et `vastla saab ua suppi ja sia `jalgu Ann; tuli käsk et tiomi̬i̬s ja vaim `väĺjä Kod; obusel oli paha viga et näris ohjad `kat́ki Pal; änäpest jaost om iki `seante asi, et parep sü̬ü̬ enne ja palu peräst Krk; serände irm, et karva tõseva `püśti Ran; säräne `aiguss om, et ta väristäss minnu nigu vanaajonõ aĺl Võn; ja ma võt́i tu̬u̬ (tütre) henele naasõss, tu̬u̬n mõttõn et ma˽saa sulasõ `orjusõst vahest vallalõ Har; a ma olõ saanu˽`sääńtsiid `pauka, et pää kõlisass Vas
4. (sihitislauses) Elutumad `liikuvad (öeld, kui esemed iseenesest kuskilt kukuvad), tähendab et saab `kustagi `surre sanumi; Et mes `sulle heneläs hüä, sidä tie `toisile Kuu; [naine] `kuulo, et laps ei `engä enemb Vai; eks sa kirjuta et ma ela veel Muh; vaada, et sa pahandust ei tee Rei; nägi jah et parandast `mõrdo Mar; Söömaajaks `oĺli uus ahe ülevel partsil, sis ti̬i̬, et põllu päl saad Hää; isa `uskus et paenakas käib peal Jür; näed et messugune taud one tänävuade õõnapitel Kod; `oĺli kuulda et ikki mehed oĺlid [õitsilised] Vil; mi̬i̬s saanu täädä, et raha `ot́sme tullass Krk; mia `kulle‿t kõik läävä [laadale] Puh; kae et sa ruttu tagasi tulet, et sa paĺlu `aiga ei viidä Nõo; noh `tunse ärä joba et viimäne aig oĺl [sünnitada] Ote; tu̬u̬d nimä˽`tahtavaʔ, et nimä˽vi̬i̬l uma maa tagasi saasiʔ; no˽tütär, kas sa siss tu̬u̬t paĺluss panõt et sa mul avitat `lihti võttaʔ Har; ei tiiä nüüd et kas ta rago sõ̭ss puud vai Plv; latsõ˽saĺlika ai õt milless ma kõ̭gõ käse Se
5. (kaudses või siirdkõnes) a.  (hrl saatesõnaks ütlemist või mõtlemist märkiv verb) `ehtu `süömäajal siis `rääkind et jaa tämä nähnd `tonti Kuu; isä ütel ikke oma pojale - - et no poig et, et nüüd akka siis naist võttama et meil on ikke inimist vaja ka, et kas on sul `pruuti ka vahitud Lüg; No näväd `mõeldi, et kust sie isand `ilmus `siie `tiele, et `uatama Jõh; Vanasti `ööti, ät aŋŋerjas kεib `erne`pöldus `öösse Khk; Siis papp küsin ka. Et kudas see kerst nii lühike on? Et see oli jo suur pitk mees ikka Krj; ma `keelsin tätä, et mis sa `jaurad nende raamatutega Vig; surnuaja `juurdes `öeldi [surmast], et liiva annus Vän; siis poisid `käskind seda vaestlast, et tie `aigeks ennast JMd; `mõtlesin, et Jaań `mõtleb, et nüid sul nii suur valu Ann; nõnna äralik `ütlemine, et maga kohe kui auk maa `sisse vaeob VMr; ilos, kui `eeste jukutad [väikest last] et, Juku ja Juku; tämä paluma et, ärä `viska Kod; kui ammas ää mureneb, siis `üeldasse, et konts on veel sees Ksi; mi̬i̬s olli `ki̬i̬len küll, et ärä kellekil ütelte Krk; `poiske `kirsnu, et ärge lööge Ran; naene sõõmass [soldatist] mi̬i̬st et, vana sõda Nõo; [kalkun] `rü̬ü̬ḱse iks et kuĺo, kuĺo, kuĺo Kan; kaupmiiśs küüsüss, et mis sa kaet taad väist Krl; luigõl üteldäss õt tulõ lumi takah õ̭nnõ, kurõʔ, õt sõ̭ss tulõva hallaʔ Plv; Kośa˽siss kõ̭nõlevva, õt rahvass õks kõ̭nõlõss, õt sul tütäŕ `höste näe ei Se; timä üteĺ nii, et ma süü üs kõ̭õ̭ päävä; vanarahvass tiiä äs miä um `d́eśtjin ni `jehtar, nimä kut́siʔ et vago Lut b.  (saatesõna märgib kõnelemise või mõtlemisega kaasnevat tegevust) vahiti lapsel jaa et kas kaks `püörandaist on et sie saab `vangi VNg; `viimaks `istusime kohe maha et no küll on ull RakR; siis läks et `mõisi ikke võttab minuda; Isä tuli kodo, et kus poiss on Lüg; mie imestäsin, et üväd pabud `oldi, et nüüd `ninda vähä `tuldi `vällä Vai; ükskord ema ja isa pidand nõu kahekesi, et `üösse `valvama akata, et kas `kiegi ei käi `poega `vaevamas JMd; poisike käis, et tule tema kodu mõneks päävaks; nut́tis siin kahe saana vahel, et mina ei `julge üksi `olla Ann; üpand ise `merde, ujund läbi et te piate järel tulema VMr; kutsuti mehi, et `aitate sia ära tappa Lai; [poisikesed täkuruunaja kartusel] `ju̬u̬sknuve kiḱk si̬i̬ aig et kas ta võtt [kinni] Hel; mina naarin et, ooh, mina jõvvan nüt sedä (saladust) pidäda TMr; `Peiväʔ `hindä `vaihhõl plaani kokko, et timä oĺl kah õ̭ks `hindä `kot́selt õigõ˽kenä meehekene, et matamõ timä õigõʔ uma kulu päält vi̬i̬l ärʔ kah Räp c.  (ütlemist või mõtlemist märkiv saatesõna on juurdemõeldav) No mehed `estest ei tõhi enamb `vankri ligigi `menna, a `kirjaja, et `menga aga `julgest, et ei nied mehed tie `teile midagi paha Jõh; suurelt maalt tulnd `seie `tarkust `otsime, et sii on Sörve noid, et see peab ikke `tεεdma Ans; mõisa mehed panid obuselle saba `alla nõgekseid, et tegime ergutest Jür; mua lammastel oli [sarved] et `sarvedega `oinad VMr; tegi võid, mina et `jõudu Iis; ku poiss `viskab kivigä, ei sua `õigess, et ärä magatud käsi Kod; kes ästi `norskab, et: `tõmmab `paksu kohe Ksi; no sääl me ligidäl om jälle, üt́s talu. ja siss [räägiti], et, tollel om puuk ollu; siss `aeti kõik latset üless et tulge nüid `voŕste tegemä TMr
6. (sõltuvusmääruslauses) no eks vanames saand aru et oma poig oli Kuu; kes sellega `õigeks saab, et ta maja sees kükitab Muh; Koeral koera `ambad. Si̬i̬ käib selle `kohta, et `seukest `kurja inimest ei tohe äritada Hää; natuke `puudus, et oleks outu `alla jäänd VJg; oia et sea miul midägist ette ei `ütle (heida) Krk; oia et `siśse ei sata sinna `älvede Ran; nimä ei˽tii˽`tu̬u̬ga˽tegemistki, et nimä˽ka˽tulõva˽ja˽`nõudavaʔ Har; ma‿s panõ˽tu̬u̬st täheligi, et kos munaʔ jäivä et Plv
7. (kvantumilauses) suvel sai viel nii`palju kalu et kala`unnigud olid kohe maa pääl. `ruogi nii et `sormed olid kaik `paistes ja nahata Kuu; küll säl oli `laulu `ninda‿t `linna kajas Vai; saim sii nii `kougele, et tulim `seie `sisse (majja elama) Ans; täna o nii `kange pala, ät üsna äretab Mus; maribud oo nõnna täis et ühna `nõrkuvad; `varsti tuleb nõnna `vihma et kole Muh; ahvenad oln mütu `aastad kadun, et üks äi ole oln Phl; `sõnna `maale jõund et‿tä äbi εnäm ei tunne Mar; tämä on juba nii kole valu et valu kohe Kul; nda märg, et üsä nõrisõb Khn; vahel oli lumi oli nii et et et mine üle pea `sisse Hag; ma olen nii ilma, et mul ei ole mitte punast poloskid Juu; [seeliku] all ei old enam, kui et `pańdi se seelik `seĺga Kos; sel aal kui ma tiul käisin siis neid (metshanesid) oli Kallavere väĺlal et ime JõeK; [ta] `naeris kas et `oedis `kõhtu `kinni Amb; `kuhja tõmmati nõnna paĺlu [alt] `lahti, et tikud näha on Trm; niskene kõva sinine et `irmus Lai; [mära] tagumeste `jalgega lõi et uńt `surnuss kohe Vil; siande ahne kah, et rääbiss kokku kikk Trv; siss ant tal varantust `kulda ja õbet, et laev tublist täis Krk; oless ta `annu `niigi paĺlu, et `ümbre sõrme `mähki Ran; `oĺli nõnda lähiksen, et oless saanu `käega `kinni võtta Kam; parass ahi, et tä‿s kõrvõta Ote; Tu̬u̬ (vesi) oĺl `endä häste˽kumb, et palut́; `tahtsõ nii juuaʔ, et läbi rät́i nulga immitsi vett lehma jalaasõmast; tan sõ̭an tet́ti kül˽nii ilma armulda tü̬ü̬d et, jummaĺ `hoitkuʔ Har; noh teil saa nüüt suvi `väega hää et, et oi Plv; Taa (mees) om nii kangõkaal et hoiaʔ Vas; ni paĺlo `ahnõhe ja näĺätsehe sei tuud `kiislat [käega] õt es läpe˽`luitsat `u̬u̬taʔ Se || `pisku pεεlt, et es jää ala; karva pεεlt et es lehe `auku Khk
8. (viisilauses) Mes sa `siprad siel, et eit saa ega `saaki viel `verku `terveks Kuu; eks `ennevanasti ka ikka olid [rätsepad]. ega `siiski old et ei old RakR; midä `uoletumad `muodi sinä `läksid et kukkusid Lüg; seppä takko `otsite, `ninda‿t jääb `paksemast Vai; kes sedised `epsam ning ette asjad inimesed `tahtsid olla, et tal kägisevad `saapad vöi kiŋŋad Jäm; See on ikka änamast jäust et kui - - vihma kaśs karjub siis on vihm `lahti Krj; erilane jah `nõelab, tuleb et oja alt kohejoonega Mar; Olgu küll, et majal oo ia elada, aga kodu ikki kõege parem Tor; `seĺtsis sai vaelt [sõnnikut] vidada nii et teene `aitas teesel vidada Pee; oli õma elämine kõik et parem ei või `õllagi; aja kerves üles, et aja kuumass ja tao terä õhukesess Kod; nüid on nõnna säädetud et [tule]lõõsk `väĺla ei tule Äks; ja siis oĺli sedävisi et säl (püstkojas) sis keedeti KJn; [kootud jakid vammuse all] oĺlid sedäsi et poolest saadik oĺlid Vil; Seidse-ka˛eksa `aastat vihma kähen ollu, oless vi̬i̬l et varju all (pehkinud puust) Trv; [angervaksaga värvimisel lehed] `aeti sülege patta ja keedeti ärä, et li̬i̬ḿ ästi paks om Hel; olgu pähle et ta vana om; tennu [surikleit] nii nigu eluinimesele tetäss, aga mitte et koolule; mia tulli ärä ilma et ma `poiga es `näeginä Nõo; tu‿m neile nii sugulõnõ, et neide esä oĺl Mari unu San; keväjelt maa om kihtine, siss ei võiʔ nii maa pääl lammõdaʔ et suu `vasta maad panõt; võta kirvõss ja naka tahuvamma, ilma et sõna`lausumist ei olõʔ; naʔ hiireʔ (haigus) omma nii et lihm `t́siplõss Har; [tatrapuder] oĺ havvutõt, õt väega hää oĺ olnuʔ Plv
9. (kvantumi- ja viisilausete piirijuhtumeil) `kuonal poles et särises kohe VNg; õhu rattas on mõnedes majades `korstna sies, käib et kõrin taga; sie `juokseb juo `ninda‿t nenä `augud on `laiali Lüg; koer veab et jalad üsna `tangis Jäm; Valetab teise näu täis, et `aitab Pöi; tüdrik kedran takku et okk ühna ulun Muh; `ühte `inge `patrab et vahet ei ole; karib nõnna, et kas ing seest `vällä minemas Mar; sõitnd ikka naa et obu `kuumas `vahtus Kir; aga küll ta nut́tis, nõnna et ime oli kohe Juu; ta (põder) lüeb kohe nõnda, et puu killutab KuuK; las joksevad et muda `lendab; `kiskus neid `vindusi küĺlest et (nii et) kõveras JJn; me küĺmetsime `paĺlalt nõnna et kas või ing `väĺla siest Koe; kevade õppisivad siin n‿et piad `tossasivad VMr; lasi püśsist et käraki; lasi `püssi et `põmdi; [vikat] `leikas et nahinal Kad; joosi nõnda, et engest pańds `kinni Krk; pańd `ju̬u̬śkma, et jala es putu maa `küĺge Kam; [varss] siss ju̬u̬śk et kabja plakin oĺ ennedä Har
10. (vastandavas kõrvutuslauses) Sen asemel et [halva] `lapse `valmis tegid, tehnd parem kubu agu Kuu; selle asemele, et teda karistada, annab ta taale veel `öigust; selle asemel et varasta, ta oleks vöind jo küsida Jäm; tolle asemel et Täkule `minnä, ta‿less võenu siiä tulla Nõo
11. (põhjuslauses) `Sendäp‿se `tütrik oli nii `kärme, et oli `mieli `miestä `saada Kuu; ühe tüö `küljes ole ihu ja `eŋŋega et sais `valmis VNg; tühi ei anna äbenedä. [öeld] kui on `vaene et äbeneb oma `vaesusse perä; ei `täidind `müiä [kartuleid], et‿ku `lähväd `kallimast Lüg; Sie õli senest paha, et sepp ei saand `ääsi `juures `lõõtsa ise `tõmbada Jõh; `ninda pabil tuli üvä miel, et `köster `oskas üväst `rääki Vai; pidi `mööda `pääva paet `ümber `pöördud `saama et parem öńn olevad Pha; sii jo külitse rukki kõik vagude `peale, et vesi ää ei võta Aud; ju sis nad (pererahvas) ike [püüdsid austada tõnnivakka] nii et loomad surid nendel ju PJg; `võt́sin toedu kottu `juure, et ma jään `öösiks `senna HMd; meil ikka olid vel `akned ies et me nägime [valgust] Kos; saa `siiski vel sõimata et oled laisk; eks sellepärast ole siis saananaine et ega sul põle üiri`maksmest Pee; ja‿t peremi̬i̬s vana Nikalai `aegne soldat õli, siis sae kroonu paiukad Kod; `vastla pääval koa ei tehnud tü̬ü̬d, et tõrva pisarad lähvad linade `sisse Pal; kui `vihma sadas, siss tuĺli `rohkem lina kakku, sellest et siis oĺli `aega SJn; mehed oĺd iki `julgemad et kui, suitsu ais juures on sis uśs `kartma sedä Kõp; si̬i̬ (kotikangas) `koetass toemine, et ta om kõvemb `seismä Trv; täl om `jõudu külländ, selleperäst et tä äste `süvvä saab Nõo; nüt meil ike nahatäis tuleb et `meie oleme maha `aanu [uriinipoti ahjuservalt] TMr; sulahanõ ei taha `täämbä `tü̬ü̬hhe minnä, sest et `täämbä om pühäpäiv Har; uma poig `istõ kõ̭gõ imä pähidse man, et niä˽lasõ õi˽näǵemällä˽kooldaʔ Vas; selle mindäss kerikolõ et `paatõrd `pallõma; `vihmreʔ ummaʔ kuusidsõʔ selle et umma˽`kergebäʔ; et külmänü˽s ärʔ, vaja nappagaʔ kińniʔ `köütäʔ Lut
12. (otstarbelauses) kui kuningas `lasko `panna kaik joed ja ojad `kinni, et üht `tilkagi [vett] pääle ei tule Vai; kui aŋŋerud `püitakse, panevad sirbaki `alla, ät kala `mõrtsi läheb Pöi; [saani] kori oli selle `taŕvis, et [hobune] lund `peale ei loobi Mär; korgitsen oo et pudelid `lahti `keerda Vig; obose raua `sisse soab toĺlid keeratud, et obone ei libise Juu; anna `aega selleks, et soab paramini teha Kos; sai kõik [villad] segamine kruasitud, et ei jää `triipu, et kangas tuli ühetasane VMr; tähed on `noodadel, et `õigest vedada Trm; kerves on pandud pruudi sängi `alla pulma aal, et siis tuleb poeg Kod; nurme `pääle iki ülesse `aeti roovik `kõrgese, et [jaani]tuli nätä oli Trv; ruad tetti `õkva perätside, et ütte ti̬i̬d `mü̬ü̬dä sai `kanda, et `ainu paĺlu laḱka es lää Ran; ma jäti minev`aasta `lamba tolle tarviss, et siss om mul ka elulu̬u̬m Nõo; peräst andass `rahvalõ käsk `mõisast viinavoori päleʔ minnäʔ, et `viinu viiäʔ `Pihkvalõ Krl; iḿmiselle andass hiire `poigõ süvväʔ, et paĺlo `põrsit saanuʔ Lut
13. (mööndlauses) ehkki, kuigi, olgugi et läks valat ja mere `puole sield (rannalt) ja et oli küll o·kke˛aani üle käünd Kuu; et küll on `tuiskand, aga obusejalg `tunneb tied VNg; Ega kana igakõrd mune, et kaagatab (alati ei täideta lubadust) Lüg; et näväd (esiisad) ei õld `kuolis käind aga näväd õlid `muidu `targad mehed Jõh; sii `sakslased olid, et sa‿s möista küll keelt, ikka sai räägitud Khk; ma soa `siiskid `rohtu ää vötta (kitkuda) et küll vörk ees on Vll; ega sest põle `õhta et vidune oo Muh; ma ei ole mitte seal keind et ta küll on meist üsna ligidal Rid; marjad `maksis ikke ää, et ta ei and kaĺlist raha Ann; Et neid veskid küll kaunis tihti õli, aga ikkagi nad ei jõudnud niipalju teha kui vaja õli Trm; et küll mõni kaua eläb, aga iki ükskord lähäb (sureb) Plt; vanaemä `oĺli küll siuke tark inime - - ilma et temä kooliski on `kuśkil käind KJn; tal om `päevi küllät, et ta esi `seantse vähikse kasuge Krk; et varass mu küll `puhtass tei, aga nüid om mul `kõiki külländ Nõo; et sul esä vällä˽`ku̬u̬li, imä õks eläss vi̬i̬l; et külh `vihma sattõ, maa õks om kuiv Har; Et küll kehväst `sü̬ü̬de, `sõ̭sske oĺl reńdi `masmisega õ̭ks `väega˽suuŕ hädä Räp
14. (tagajärjelauses) pime kui kott ei nää et `torka `silmä; mis siin nüüd `lahti on, et `nõnda `vaikisest ja tõsisest `istuta Lüg; ah! midä me neid `tuurasi viel akkamo rege panema et, tülist Vai; kajakad tulevad `maale, et nüid akkab `vihma sadama KuuK; kui kuusk kolmat kord `pillab okkaid et siis laguneb lumi Amb; [kangas] pidi olema lõdvem et ta villale läks JJn; `enne on vähä kuma aga, et koit akkab Äks; mis mul nüid olli, et ma maha satti Krk
15. (tingimuslauses) ta (lehm) ika `lahti on, εt ta ika lüpsab Jaa; mis ta (lehm) peaks seal nõletama et‿eb `oska `süia mitte Muh; See pidi ete ia pere olema, et liha `oasta `otsa ette lõi Kei; et oleks `kõrgemast soost ammetmes, aga et alvast soost - - siis on südamed täis Juu; oleks et `järsku istud, siis on aeg pikk; ma jätaksin ta (siili) `siia, kui et koer ei võtaks (murraks) teda; siis akkabki kudumine `piale. et [kangas] on niies ja suas ja sõĺmitud ära JJn; kos nemä olli, et na `räimi är es tu̬u̬ Krk; tõru om `säändene, et ku˽käe `küĺge jääss, siss ei jõua änt är˽puhastõdõ˽tidä San; mi˽ka˽suka (sinuga) lännüʔ et `lastuʔ [taevasse]; et `lasknuʔ, ma ka lännüʔ Lut
II. (alustab iseseisvaid, sag elliptilisi fraase) a.  (konstateering, kahetsus, etteheide, imestus) Et‿se käsi ka `ninda hüppiss [kirjutamisel] Kuu; piim `aeti läbi masinast ja `sellest `tehti vast suppi. et sa said `roesast `piimast! [seda ei olnud] Hlj; pani minu `kuondla ka polema, et ei pand tuba polema VNg; `Naised on `irmus kädistajad nigu arakad. Et seda vada neil ka `jätkub IisR; Et keela-kaitse küll, niid oo vassikad jälle koplist välja tulnd ning otse kaapsu Kaa; mina pidin kõik `tiadma. tegema, et perenaene oleks koa tüdrukud õpetand Hag; seal on üks tokk, `viska ta `siia! [kui tokk antakse kätte, ütleb keelejuht] et annad kohe kätte; [tanguteradest] et on sińakas. kas nii vähä seda kett on kooritud või millest see tuleb JJn; sa tulid mulle ette. et sina tuled minu luamusse `sisse ajama (noota sisse laskma) Kod; `ossa lit́s, paigal jäänü veli! et tuńn o paigal jäänü (seisma jäänud kellast) Krk b.  (soov, käsk) oh, et mette södasid tule εnd Käi; et anna `aega Rei; et lasõ kui tahad Khn; et sa menema saad siit Iis; et tule ette, poiss Kod; et kae sa poiśs, mine sa ruttu Har c.  (keeld, ähvardus, sajatus) et sa kaud siit, et ma sinu enämb siit ei nää Kuu; et seda teist `korda änam ede‿p tule Jäm; et sa εnäm eese nägo ei `näita Mar; tooge ta ää tuppa, et mitte ei lase küĺmetada ega küĺma kää `olla Juu; et‿sa mul `jälle `aigeks ei jää Plt; et sa mul siin jälle ei võĺsi KJn; Et sa ei naarass [teise inimese teguviisi] Trv; et sinno `maakõnõ kannu‿s inäp Lut
III. (lause lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt) ja siis vask`ussid, nied olid old viel nii `irmus `mürgised et Kuu; nda kena veel `istuda‿t Khk; se moa on `söukse parga all et Jaa; seal `öetse nii riieldavad ja raageldavad et Muh; vahest oo ruki [rukkililli] nii täis et Mar; ja nii ilus kollane lõng sai naa et [kaselehtedega värvides] Kir; kis ikka `vahva `leikaja on, `leikab ikka nii paĺlu kohe et et Hag; täna lõõna sõi nii vähä et Amb; pala rehetuba nii et JJn; villad [värvi] `sisse, sai nii kõva sinine et Trm; `rahkle nendega (lastega) nõnna et Pil; pühavase pääva ollin nii `voodis et SJn; siäl um nii illoś liin et Vas || mõni kõrd oo naĺjajutt. siis naaravad et kas Kod
IV. (hrl fakultatiivse täiteelemendina) a.  (fraasi sissejuhatava abisõnana) Et kui see vana Rotsi Jaen oli ää surn, et siis `iilased varastan selle aidast ää, `mötlen sea olavad; Et sa parakust arm jah, kui poleks neid va `ussisi olavad mis siis oleks sui viga `metsas `käia Krj; [taibates, millest on jutt] ahsoo·, jah et kurat lõi lappi lauaga `vasta `seĺga kubjale JJn; [mis peigmehe emale anti] ja nii et tekk ja säŕk kõik siukst `väŕki KJn; Nii et kaśsil on neli `jalga SJn; tu̬u̬d su̬u̬lvett keedä et sõ̭ss, panõ˽su̬u̬l `sisse jah Plv; et siss lehm ḱulʔ oĺl üülnüʔ, et elo ḱul om hää Se b.  (alustab fraasi, mis piirab või täpsustab eelnevat väidet) ega sis sie koht - - `toitand jo, `ainult et, et kolud olid maas, et ei old `tarvis `ühte`puhku neid `kaasas `kanda RakR; `muudku et sööb ja lakob Mar; ei tea, mis‿se tähendab, niipaĺlu et ma kuulnd olen Mär; kasteein on `süödav ein, niipaĺlu et noorelt ära `niita Sim; minä, vana inimene, muku‿t õlen; muku‿t kohe tämä aśja paneb, siäl `seisku Kod; ainult et sinnäʔ vaja minnäʔ Urv c.  (välj teat ebamäärasust või oletust) Vanasti oli neid `vargusi et ösna pailu; Nuudid olid ka `nääripoistel kää, kes `kuskil `pöhkus et magas sellele `anti `nuuti; Neid pardi `poegi‿s saa et `nalja käde `öhti Krj; nüid nad ei viitsigi kududa, et mis sial `viitsida on ta käib [tööl] Pee; [turba] labidas oli‿s nii pikk - - nii et ta lõi et iga kord `turba `laiuse Rak; no nüid on mul, oma `arvamise järele et põline koht; mõni akkas [heinale] `enne `jaani, mõni tegi et jaani `eina Äks d.  (rõhutab vastandavat seost) `aukud[e] [jäässe] `raiumine ei ole midägi tüö - - aga et se `külmä Vai; muedu jõuaks ära `käia veel, aga et jalad `aiged Tür; sial (jutustatud loos) `miski `tähtis ei ole, aga et nisukesi `juhtumisi on Koe; ega ta (poolivokk) `teistmodi ei old aga‿t nesuke vanemb [vokk] VMr; mine magama aga et te minu ei erätä Kod
i1 ii üld, g iiu Hls Krk kirjatäht; häälik mina `käisin `kuolis, siis õli `kolme `seltsi `iisid: suur ii (I), jott ii (j), pisikene ii (i) Lüg; taivas, `iiga tuleb itelda Jäm; `iisid oli koa kaks, jott ii ja teine ii Rid; kaks `iidä Kod a. (i nimetusi) pisine ii Jäm; lühike ~ pisike ii (i), suur ii (I) Muh; `väike ii Kse; nisuke viie kopika sugune `pärmu·tre nüöp ja sial pial olid [tähed] ii ja pie Jür; jott ii ja `väike ii Hel; Vot kes pand iile pää otsa (öeld tabava ütluse puhul) Räp; (ei) iid ega aad mitte midagi iid ega aad `selle `kohta `kiegi ei `rääkind Jõe; Ta ei saa aru iist ega aast IisR; Kui ma seda asja kuulsi - - äi mina osand änam iid ega aad `ööda Kaa; Ma‿p tää senest mitte iid ega aad Rei b. (j nimetusi) tümä ii Lüg; jalaga ii Kär; pitka jalaga ii Pha; pitk ii Muh; `pehme ii Kul; pool iid Hää; Juhań kirjudets iiuge Krk; pikk ii Ote; suur ii Har
ihm|jalg Siberi karuputk (Heracleum sibiricum) ihm jalg - - suur pitk rohi - - `valged ödremad. koer`putke `moodi. karuste kövade `lehtedega Khk
hiline ili|ne g -se Kuu/h-/ VNg Lüg S L KPõ I Plt, -tse Tõs Ris Kõp M
1. hiline; hiljaks jäänud, hilja toimuv või esinev, valmiv ilisemad `viljad on paremad Lüg; sääl oli ilissi `taltsid Jäm; kui [näsiniin] ladvast `öitseb, siis `aitab varane küli, kui alt, siis iline küli Khk; Ilise kõue `järge tuleb pitk sügise Pöi; aeg on naa iline juba Käi; jah ruki [lõikus] lähäb küll ilisemaks tänäkond Mar; aeg oo `õhtust iline Tõs; iline külaline Koe; ma iline õma tulekiga Kod; kuŕk, iline soŕt, meil om ilitse kurgi; varalise vasigu ja ilitse tallekse olevet ää Krk || (hilineja jääb ilma) varane robotab `siibi, iline pühib nokka Lüg; varane `luiskab pöiald, iline katsub perset Khk; Iline lind nokib ikka `varbud Pöi; Iline vares luiskab nokka Emm; Varane lind pühib perset, iline lind pühib nokka Han; varane pühib nokka, iline pühib perset Kse; varane vares saputab `tiibu, iline pühib nokka VMr; iline siputs `siibu. varalin vajots nina Krk Vrd iljak, iljane
2. komp pärastine, edaspidine; hiljem tekkinud ilisemal ajal ma enamb sial ei käind VJg; ilitsemal aal Kõp; `irmume om ike nagu ilitsemb sõna Trv
hirs irs Lüg Sa Muh L Trm Kod spor T, Urv, iŕs Pha Kod MMg Trv Ran V(h-; hiŕž, -š Kra), irss hv Var Aud PJg, iŕss SaLä, g irre, g `irre Lüg, iŕre MMg; ers g erre Hi(h- Phl) Mar(eŕs); jõrs, jõŕs g jõrrõ Khn; irss- Jäm, h- Kuu; iŕss- Hls
1. mitmesuguse otstarbega latt, teivas a. igasugune latt, ritv mulk kus irred käivad, iŕss on `sirge puu lat́t, mulk pannakse `kinni irdega Mus; Teine pośt oli mulgul teiss lappes - - irred ees et loomad läbi äi saand Pöi; vanast `paargus keededi, herred `olled `püsti Phl; lääb `eŕsa `tooma. eŕs, pannakse einde `alla, kui ärjapead o aunaks; suur pikk eŕs `pandi obose kaela `külgi Mar; õled oo `virnas, põhu kord peal, malgad ja puu irred kua Lih; [suve]köök oli `enne irredest `tehtud; ja siis `pańdi irred `piale [linaleole] Aud; nii nõrk iä oĺl, et muud́o es saa˽`kõńdi, ku `irtõ pääl Võn; hirreʔ ommava `väikese, peenikese Räp b. (jätkatud) ritv talvenooda veoköie otsasTrm Kod Trv Ran Võn Se õtsakute sidutud `irtega `aetasse võrgud `eatuse `alla; vaheköis on peenem ja edeköis, mis irre taga, on kõige peenem; anguga ajad irt edasi ja kooguga võtad `auku, kui kõrvale läheb Trm; lasiss aad irre ijä `alla. irs vedäb `nu̬u̬ta perän - - `suismess tuleb irred `väĺjä võtta; iŕs o nelikümmet sammu pitk, neli viis lat́ti õtsakuta Kod; võrgu jaoss `tulli iŕs `siśse `aada. iŕs `olli [umbes] kolmtõi·stkümmend `süĺdä [pikk], jakati kolmest vai nelläst kuuse latist; kui järve `pääle sõedime, `panti iŕs `ri̬i̬ `taade [jooksma] Ran; tõõsõ kläd́sä otsa man tõõnõ hiŕs Se c. kanaõrs [kana]tool `olle `voodi all. uks `olle ees ja ers `olle sees Phl; rehal (rehealuses) oo erre peal kanad Mar
2. (aial) a. püstandaia lõhutud roigasLüg S L irsist aid on `jooksudega Jäm; kurendiaid `tehti kihtukile, kaks teivast köruti, irred vahel; kurendiaid, `irssi aketi üksteisele `pεεle panema. iga irre vahele `pandi kaks `vitsa Mus; Ersi luhuda Emm; soe`selga aid on ilma sidumata `tehtud, herred `viltu Phl; latid o ümmargused, irred o katti Kse; irtest saab püśtaed, latidest rõhtaed Var; plank aed tehässe irdest, teevästest ja kuuse`vitstest Tõs; jõrrõbu rahn Khn; Irred lõhuti ka lahedatest `puudest; [aed] lõhutu irredest - - nõnda pu̬u̬l`viltu `pantu Hää b. aialatt `pεεlmised irred [püstandaial]; kolme irrega aid, ikka lat́taid Khk; poolkurendid oli `söuke [aed], et all oli kurendiaid ja peel olid pitkad irred `piuti Mus; lastasaid o `laiadest irredest Muh; püstand aeal ja rõhtaeal oo mõlemal irred Kse; rõht aa irred oo pikuti `pandud Var
3. jäme(dam) ümarpuit Ku˽taheti medägi˽`kaaluʔ, kas `kandu vai medätaht, siss `üĺti: võta˽hirrõjämmüne, tu̬u̬d jouat `nõstaʔ. Hirrõjämmüne oĺl `umbõss nigu paŕs Har; hirreʔ umma˽peenüʔ, paĺk um jämme. kehv maja oĺl hiŕsist tettü; Agu˽`korgõbass jo˽lät́s [sein] sõ̭ss vöörütedi paĺgi˽`hiŕsi pite üless Rõu a. pars tare parred `üeldi kua vanass irred Kod; tarõn tallu pääl ommaʔ parrõʔ vai hirreʔ Har b. koormapuu elejepuu edemält õli alate iŕs; ei tiä `meske minu irs on Kod; iŕs õli vanast. iŕre tagumine õts on pulgaga MMg c. palkV Ka‿kost tulõ tulinõ kurat́ irreʔ iin, parrõʔ perän Urv; aida tõra irreʔ Krl; ennevanast `üĺti `palkõ hiŕsiss; mi˽poisi `lät́si `hiŕsi raguma; `põhtjal ja `kõlksõl ja aganikul iks hirreʔ (uksealune palk) alh Har; ku paĺgi ar˽koorit, sõ̭ss üldäss hirrest; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕsi pite; ku̬u̬kaložõ hiŕs (müürlatt); pisõmõ˽`ju̬u̬skva `hiŕsi pite, `hu̬u̬nõ hirt pite `alla; mine˽sa hiĺlokõit́si hirt piteh (pori ajal tänaval( Se; hüörigu kõtuga ka kui hirs (rammusast loomast) Lut; hiŕž pant `saina Kra || (kassi nurrumisest) `iŕsi, `paŕsi nõgõsõ `vaŕsi Krl; Hirsi harsi, nõgõsõ varsi, tatriku putru, taari perrä Rõu
jaani|lind hv paabulind (Pavo cristatus) `Maitli `mõisas `ärral õli `jaanilind. pitk saba õli taga. kui meni vihasest, siis vedäs sava `ümmärgusest kui vokk Lüg
jahu n, g jahu (jaho) üld (n, g jähu Jaa Pöi Emm; g jao Tõs; n, g `jauhho Vai); jauh́h g jauha Plv, pl p `jauhha Rõu; g jauhu Se; joh’f g jova Lei; hrl pl tant jahuʔ (sg p jahhu) V (pl jaahuʔ, jaahaʔ Räp; jovaʔ ~ d́ovaʔ ~ `d́ohvõʔ ~ jouaʔ ~ d́ouaʔ Lei); pl g, p `javvõ San; `jauhhõ, `jauhõ Kan Har Plv Se Lut; `jauhvõ Har Rõu; `jahvõ Kan Urv Krl Rõu; `jauhvu, `johvu ~ d́ohvu, el jovust Lei; jauhha, `jauha Vas Räp Se(el jahvast ~ ja(u)hast, all jahvalõ, kom jahvaga) Kra
1. sag pl jahvatatud teravili; jahvatamise, peenestamise saadus jämedast jahust üvä `leibä ei saa. `saia jahu vai `piened jahud; kohvi jahu Lüg; mustad jahud (jahvatamise algul tulev kroovimata jahu) Jäm; tuulingal sai ikka kored jahu Jaa; `Vesked akkasid paramid jahu tegema, akkasid `piilima Pöi; jahudega mäditatse (pargitakse nahka) Muh; jahu on nii `peene nagu lüit Phl; jahu peenike ku müĺt Saa; koi jahud üsna vihaks tein Ris; sõre jahu; liht jahu või jäme jahu Kei; jahud on järguks jäänd JõeK; `kroovimatta jahud on `loomade jäuks Ann; `imbind viljast ei sua äid jahu Kad; läks `veskile jahu tegema; püüli jahu ~ `piened jahud van Iis; kruavitud jahu; pitk jahu (kaerajahu) Kod; liha munad veeretati jahudega ja keedeti suppi Äks; karre jahu, `musku jahu, kellest `saia tetäss Hls; jahu om ärä kopitanuva; soredast jahust saava ää koogi Nõo; Kamma tet́ti nii, taḿbiti kańõpi˽jahulõ Urv; sääl es lõpõ vili villäst, jahu jahvõst Krl; sai `su̬u̬ŕmit ja `jauhha tetäʔ Rõu; [kartul] putõ ku jahu; ega kat́s kõvva kivvi hääd jahhu ei ti̬i̬ʔ Plv; üle sõgla `lastova jaahuʔ; vanastõ `panti leeväle jaaha mano `samlit `sisse Räp
2. jahu-, pulbritaoline aine [meekärgi] suvest ei `kõlba jättädä, `koituvad, `lähväd jahust Lüg; `vaaplane sööb - - palgi sehes, paĺjas jahu on `järges Ans; puu tõugud aavad sedasi jahu koore vahel Juu; mao jahu Ran; koi `aie `vällä `jauhvõ tarõsaina sisest Har || fig tien su jahust, ku sa viel täńnitad siin minu õue pial Sim
jala|mõõta.  mõõdupuu jalamõõt ja toĺlimõõt piäb alate `meistril õlema; näil õli jalamõõt kua, mitu `jalga süld pitk one Kod b.  tööriist, millega voki treimisel kontrolliti jalgade jämedustIis
jeeder `jeeder Khn(`ie-), `eeder Kaa int oh sa `elde `eeder, on see aga pitk Kaa; `elde pühä `jeeder, sia kua ikka `alles elus Khn
jooksma `jooksma, `joosta (joosta) u hv SaId Hi K, Trm Lai; `juoks|ma, `juosta (juosta) Ris HaId ViK((juaks-, juassa HljK); da-inf `jooksta ?Rei ?Mär Lai, `juoksta Amb Sim; `ju̬u̬ksma, juassa Kod; `juokse|ma, `juossa R(-maie Lüg; `juakse- VNg Jõh; da-inf `juokseda Kuu VNg, `juassa Jõh); `joos|ma, joosta (`joosta) spor Ans Khk, SaId Muh Hi L (`juõs- Khn; `ju̬u̬s- Hää Saa) KLõ(`juos- Ris Hag ?Koe Sim; `ju̬u̬s- KJn) Äks Ksi; `joosk(e)ma, joosta SaLä Kaa/da-inf joośkeda/ Krj; `ju̬u̬sk|ma (juuśk-), `joosta(ʔ), joosta(ʔ) eL(-me M; da-inf `ju̬u̬s|ke Trv Ran[-]; `jooska, `d́uuskõʔ, `d́uuska Lei, `ju̬u̬skaʔ Lut); pr jookse- spor eP; `juokse (`juakse-) R; juokse- (juakse-) HaId ViK Trm Kod, jokse- spor Amb Pee ViK Trm Lai Plt; joose- S L(joosse- Kul Tor, juõsõ- Khn), HaLä(juose- Ris, juosse- Hag, joosse-, joose- Nis Rap) (juose- JMd JJn Koe), ? spor Sim Iis(juose-), eL
I. intr, hv tr (inimestest ja loomadest)
1. a. kiirete sammudega liikuma (kiiremini kui käies); ruttama; kihutama laps vadib `juokseda VNg; lasin `juoksemast `külge `luomale Lüg; nürgitseb tasa joosta Jäm; `lambad panid tulise `vaardiga `joosma Käi; loomad `joosvad rüsinäl `lauta; sipelgad `joosad Tõs; Must kaśs on vahelt läbi `ju̬u̬snu (s.t on tülis) Hää; läks mödä teed `joostes Juu; ega iir magaja suhu ei joose Ann; Obune `juoseb täit väge (ruttu) Koe; küll lapsed lülisivad `juosta Kad; lähäb pu̬u̬l-juasse Kod; tiolapsed on `mõisas `joosnud jala rehe; ööśsi `joosnuva rehe ära (on jalgsi terad viljast välja sõtkunud) Ksi; Eks isigi sai noorelt paĺlu `ju̬u̬stud Vil; õńn ku magajel kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; ärä joosta sedäsi `nu̬u̬li mitte, `vaade enne ette, ärä joosta uisapäisa; karjalatse jooseve ennäst ärä, `rindealuse paistedet; `kerge jalage, pu̬u̬ĺ joostan lää periss Krk; siĺmist `müüdä `juuskma (tähelepanematult mööduma) Puh; neli `neitsit jooseva üle nurme, üits ei saa ütele `perrä, tõene tõist kätte (= ni̬i̬ om ratta, neli `sõ̭õ̭ri) Nõo; paŕemp põrss `persen ku perän ju̬u̬sk Krl; puĺl oĺl karja mant välläʔ `juuskõnu; śuul (siul) ei olõ `jalgu nätäʔ, a `siski kõvastõ ju̬u̬sk Har; Ju̬u̬sk jalaʔ alt ärʔ (s.t kukkus maha) Rõu; neli hobõst om taĺlin ja viiess ju̬u̬sk `ümbre taĺli = vardad sukakudumisel Räp; lasõ vaesõ mehe hobõsõl ka `joostaʔ (lase mul kõnelda) Se; galoppi, kiista, nelja, nörki, seatraavi, sörki, teldrit, traavi, traavlit, tuhatnelja, võidu, võitu, ülejala jooksma `traavi ei `joua `nindapali `juossa kui kaloppi; kui obune jänekse `muoti ülejala `viska, siis `üella, et `juokse `neĺja VNg; kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse Lüg; pojat `juoksot `kiista Vai; obu jooseb üle jala (mitte liiga kiirelt) Jäm; obu jooseb `raavi, εt ta mette `nelja äi aja; obu `jooskes tuhat `nelja, üle jala aides; obu jooseb `sörka Khk; laseme obuse `sörki joosta Vll; obu jooseb `nellä, ülejala ehk `nellä; kui ta mud́u jooseb, siis jooseb `traavi; jooseb `nörki Mar; `raabi jooseb ja `neĺlä jooseb, see oo üks puhas Vig; va uńt võtab `sörki peal `juosta Ris; aga me obone `joosis `teldert täna Juu; se obene jokseb eest `neĺja ja tagast `traavi Trm; ku obene ilosass trahavi juakseb Kod; ku vene `roika olli, siis pitsiobese laseve kalop̀pi ja `keskel joosep `raavelt Krk; mia joosi enne obesege `võitu, nüid ei saa kukege Hel; ma lassi `sörki obesel joosta Puh; obene joosep `traavi, `lendäp nigu lind edesi; si̬i̬ puha jooseb `neĺlu Nõo; tsia`trahvi (väikeste sammudega mitte kiiresti) `ju̬u̬skma Ote; kasa noʔ hobõsõga `võiḱi jouat joostaʔ Har; hopõń juusk `traali Vas; kadalippu jooksma sõjaväeline peksukaristus 17.–19. saj inimesed `laśti kadalippu `juosta viel treegi aal JMd; soldatid juoksivad kadalippu üksteise järele VJg; läbi lipu `juuskma Vas || fig neid `lapsi `lastakse mud́u kadalippu `joosta, ei `panda `tööle Juu; kiili, kiini (~kiiniga) jooksma palavaga `luomad `juoksevad `kiili Jõe; lehmad jooksvad `kiili sabad `selgas `sirgus Emm; lehmad akkabad `kiilu `joosma Mih; joosed `kiili nagu veis saba `seĺges Juu; ku na sügüse poole karguteve, siss jooseve `kiimi Krk; eläjäʔ kiiniga `ju̬u̬skvaʔ kõvastõ Räp; `ju̬u̬skva `kiini, pagõhõsõ kaŕa mant Se || (ühendites) midagi ägedasti tegema, kallale tormama; fig ründama, sõimama `Juokseb `toise maha (upsakast inimesest) Kuu; põle kellegi `peale juosn oma `suuga Muh; loom `uhkab teist, jooseb saridega teise kallale Kse; oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei; sa joosed kohe teesele ninä `peäle raginaga Juu; vata mul viel `naakma`ńni niesukst, juokseb vanainimese näkku `kińni Sim; `joosos minu silmile (st hakkas sõimama) Plt; siĺmä pähen ku õlesööjäl, sü̬ü̬ss ärä inimese, joosess `seĺgä periss (vihasest inimesest); äkiline, ju̬u̬śk `tormi `seĺgä nõnda ku Krk; nii täl lätt süä tävvest, tä hot́ joosõsi `küĺge tõõsõlõ Se; tormi jooksma `tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä Lüg; nad `joosvad ühna `tormi (poodi ostma) Muh; mehed läksid `joosid kohe rinnaga `tormi `vaenlasele `vastu Tõs; obosed `juosvad `tormi edaja Ris; ette`vaatlik inimene `ilmaski ei jookse `tormi Plt; susi ju̬u̬śk tormihn pääle, haaŕd `lamba ja lät́s Rõu || fig kedagi endale püüdma; liiderdama midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta Lüg; ise täiś mies juakseb lipaka järälä VJg; tuleb seda iḱe äbist panna, et naesterahvas jookseb liiast `ümber meesterahvastega Pal; naise ja tüdruku joosive sõa aeal meeśtel perän ku sia kari Krk; va lita, kis `jooksva poisse `perra San; tel ju̬u̬sk õks kõrraga kat́s kolʔ miist takan Har b.  pagema, põgenema See `kange poiss, see töö eest äi joose Pöi; ma `joosi eest ära, `joosi `nurka Emm; vangid `kargan vangimaeast ää, pann `joosma Tõs; pist `juosma nende käest Hag; olli ärä joosnu, är pagenu Krk; ku˽ma piniga lät́si, siss [lambad] `pańdi kõ̭iḱ pakku `ju̬u̬skma Har; peni ju̬u̬śk tuda sutt pakku; ma‿i olõss tihanu nõ̭nna ka `nõstaʔ, ma‿lõs häbüga `mõtsa joosnuʔ Rõu c.  kiiresti kuskil käima v midagi tegema unestas rätte maha, `juokse tämäle järele Lüg; Teeb joostes see töö ää Khk; Jooska ta korra saadu taa loomi vaatma Kaa; mεne korra joostes toa `juure Muh; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Khn; ja siss nad `juusid parsil üless Hää; mis sest kasu on, kui sa joksed kuue seitsme`teiskümne `aastaselt [mehele] Pee; Taavi joosep `lauta `kaema [lambaid] Puh; mi‿sa tõist joosutat, sa võid esi ka joosta Nõo; kõ̭iḱ joosiʔ `ümbreʔ, et illoś hopõn Vas; Mi̬i̬s krat́se vi̬i̬l kõrvatagost ja juuśk moro pääle `vällä `kaema, et vaśt naaśõ kätte saa Räp d.  sageli kuskil käima; ulama, hulkuma; mitte paigal püsima mittu `korda saan selle perast `juossa Jõe; mida sa `ommete `juoksed säl kirikus `ühte `puhku VNg; `juokseb `ümber, ei `viitsi tüöd teha egä kedägi; sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab Lüg; Nüüd `tütrikud ja `poisid `juaksevad kahe `kolmetõist `aastani jalad `perses (s.t ei tee tööd) Jõh; [Ma] jooskesi mütu suid küla lammaste järges Kaa; kus `poole sa joosed `ühte `jooni Muh; mes sa ilma asjata joosed Mar; [lapsed] `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad kus `tahtes; `joosis pimedast peast, ei `mõtle ette ühti, pärast kahjatseb Mär; missa joosed sii mud́u `rinki ratast Tõs; `jooksvad ja töllerdavad PJg; joossed mud́u, mürad `piale Nis; on nagu üks kahe pere koer, juosseb ühest uksest `sisse ja teisest `väĺla Hag; mis sa joosed `tühja, pea laiale `otses Juu; ta juokseb uisapäisa JMd; nägin ikke, et joosevad üksteisest läbi, räägivad sala Ann; jooseb `peale `siia-`sinna Tür; ma juoksen kõikse pääva, jala luud `õhta valutavad VMr; `juoske, `juoske `palja jalu, kured tievad `nairid `piale [jalgadele] Kad; pane või pudelisse, ta ei püsi paigal, igale `puole jokseb Sim; Triinu `jooksis kõik `tohtrid läbi Ksi; mis ta oma `jooksmisest on saand, sialsamas kus teisedki (s.t ei ela paremini) Lai; kikk kotuse olli läbi joostu Hel; joosep ku tuesupää, igävene joosik, jälle joosep parembat `kohta `ot́sma Nõo; Tõńõ ju̬u̬sk `mü̬ü̬dä `ilma nigu pini, ki̬i̬ĺ veśti pääl Urv; kas tast no mõ̭ni `tü̬ü̬mis saa, ta‿m tad `ju̬u̬skmist harinuʔ, tast ei˽saa muud ku ilma joosik Har; Ta (teenija) joosk kui vesi ilma pite; `tühjä `juuskma Vas || fig kõhulahtisusest `õue vahet `juoksma Ris e.  mardisandiks jne käima; teat (jooksu)mänge mängima kui kadribe aned `joosvad, siis o ulk inimesi koos Muh; pikka linu `joosmas. mida pikem külas käik sul oli, seda pikemad linad pidid tulema Noa; sańdid `joosvad ikke maŕdipääva `lauba `õhta Mär; poisid ja tüdrukud `joosid mäŕdi`sańti Rap; kaŕjussed `tõmmavad ja juaksevad ümmer kü̬ü̬ni `kuĺli Kod; noored inimesed jooksivad `marti Lai; kas ti käve noʔ `luśti `ju̬u̬skman Har; märdi sańdiʔ `juuskva mäŕdi `puulbä Plv; leske, nukku jooksma `nuored kävid aeva `leske `juoksemass (s.t tagumist paari) Kuu; ku nukku joosiv, tüdruk ju̬u̬śk ehen, poiśs keriśs `järgi Krk f. fig põhitähendusega seostuvaid rahvapäraseid võrdlusi ja piltlikke väljendeid `juoksis nii et `putked `välkusid Jõe; `juokseb ku välk; `juoksi justkui sada `paari `jalgu all; juoksis ninda et päkkä alused õlivad tulised ~ jala alused `välkusivväd Lüg; joseb nönda‿t keel louast `väljas Ans; Joose naa‿t ing armas sees Emm; poiss `joosis naa et tuli `välkus Käi; niipalju juoksid kui jälad `andsid Rei; [Nii kiire, et] jookse või sarved seina Rid; jooseb nii et jalad rakkos Kul; poisid `joosid nagu põdrad Tõs; jooseb | ku tuulispask ~ nagu kana muna valus ~ et jalad löövad kuklasse Tor; j. nagu oleks tuli taga Vän; Jookse nagu koer (kui on palju käimist, tegemist); Jookseb, et jalakannad löövad uperkuuti Ris; jookseb kas kopsu `lõhki omal Kei; jooseb nagu kits kuse järele Juu; `jooksime järel naa, et kas `tahtsime `lõhki `juosta `eńdid Koe; Jookseb nagu härg kiilis VMr; j. nagu säde ~ nagu pipart Kad; j. kui tuul Rak; nõnna kerisin juassa, et jalad ei `puutnud mua `külge; `ju̬u̬ksi nagu mua põrus Kod; Jookse nüüd, tuur sul tules, teine p-s Pal; `jooksis kiirest, nõnna et keel veśti pial Lai; joost nõnna et jala kannad käind möda perset Plt; Joosevad ümber nagu soldani võtjad; Jooseb ümmer nagu jahi koer lõuad laiali pääs ~ kui hirv Vil; j. jüst kui jänes ~ ku lõvi Trv; joosi ku jala võtive Krk; ju̬u̬sk nii et vitt vatut Ran; ma `joosi nii et jala es putu `vasta maad Nõo; juuś nigu saba `järgi ei saa San; `väikene lat́s ju̬u̬sk nigu kukkõlõss Kan; obõsõ joosnu ku‿plaḱin, nigu üt́s udsu joosnuʔ Urv; tiä tulõ joosten ku nahhin Krl; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; ju̬u̬śk | nigu hand is saa `jäŕgi ~ nii et jalaʔ tuld lööväʔ Har; ta ju̬u̬sk nii kõvastõ et | ki̬i̬ĺ ola pääl ~ jalaʔ `kukrohe kääväʔ ~ kas vai nahast `vällä Räp || See jookseb võlgade eest ära (liiga lühikeste pükstega inimesest); Ega se ka pead puusse jookse (pikaldasest inimesest) Kuu; `ninda `ruemus, et `juokseb saba `seljas Hlj; Jooseb vesti nööpe mööda üles (ninakast vastusest) LNg; Jooseb seenad maha (kärmest inimesest) Mär; ära `jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem (ennatlikult, mõtlematult talitajast) Kei; sa jooset päädpidi `tulle (id) Hel; Ära joose saivast makku (kärmest) Ran || rumalast inimesest On vähe vastu puud joosnud Krj; ma ole sanna `seina `vastu `ju̬u̬sknu Trv || rasedast tüdrukust orgi `otsa joosnd PJg; Pulga `otsa `ju̬u̬snu Hää; Poiss vasta jooksnud Kad
2. paarima; paaritama sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago; lase lehm ärä `juossa; kui ta (lehm) tulaval `aastal ei `juokse `ärgil, siis jääb `ahtrast Lüg; `joostud lehm, kui puĺl on lehma ära `jooskend Krj; meil oo muist `lehmi `joosmata alles; see tüdrik `olli ää `joostud (sugulises ühenduses olnud) Muh; lehm ond `juõstud Khn; ärg on lehma ära juost Sim; si̬i̬ [tüdruk] õli üle juastud, poeg `võtku ärä Kod; muĺlik ju̬u̬śk ärä õhviti Hls; tää, ka ta (lehm) joosnuss sai, ei otsi änäp Krk; lehm om ärʔ joosnuʔ Krl Vrd jooksetama, jooksutama
3. intr, tr (peam vedelikust) a.  voolama; nõrguma, valguma; eritama; tilkuma jogi `juokseb; nenä `juokseb, ei `tiie kus olen `külmitänd Kuu; kevadel kased `juoksevatta `mahla VNg; `juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni; `paise akkab `juoksema; nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha Lüg; ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri; ikkunad akkad vett `juoksema Vai; körvad `jooskvad mäda Jäm; raand jooseb üle; nee `küinlad `jooskvad nii pailu; küinal jooseb rasva maha; `riided pannasse nörisema et vesi `väĺja jooseks Khk; kui tuluk suureks läks `jooskes [supp] keik tulele Pha; `Soonda küla oo soone peal, soon jooseb läbi Muh; selmad `joosvad vett; suu jooseb ila Emm; sitt akkab silmile `joosma (öeld kui laps v viletsam inimene vastu vaidleb) Phl; meri möönab, üsna jooseb tagasi Rid; puud `telkovad, puud `joosvad ühnä sorinal Mar; vihm jooseb `kaosse pealt `sisse; suured pisarad `joosid mööda palesid maha Mär; ema kraav o see, kus vähämad kraavid `sisse joosevad Kir; `vahtrad `joosvad [mahla] Var; meri juõsõb maha (meretuulega lained ujutavad kalda üle) Khn; paese pakitseb, akkab `joosma varsi mäda `väĺla Vän; tiik `joosis kuevase Tor; `tehtas pais `lahti ja vesi jooseb maha Hää; tuul lääb sis idas, ku meri kuevaks jooseb Ris; suu jooseb `koola nagu rumalal koeral Juu; tie palava `aaga mäńd `kat́ki, juokseb seda `vaiku KuuK; `riastad joksevad VMr; suu akkas kohe vett `juoksma kui `toitu nägi; kui põlve ila `väĺja jokseb, siis põĺv on `kange Sim; kaśk juakseb; vesi juakseb `veskiss läbi - - mes üle`liigne, lähäb liiass silmäss ärä, mueto vesi akab üle tammi `ju̬u̬ksma Kod; aav jooseb õis vett Ksi; õlle kurn jooseb Pil; kaits oea joosive `sinna `veśke `järve kokku Pst; ila ja vattu ju̬u̬sk suust `vällä Krk; `tuĺli valu vihm, kõik kraavid joosiva; kaevass oma ädä, `endäl siĺmä joosiva Ran; misa sitast kität, mes läbi rataste maha joosep (teenimatust kiitusest) Nõo; siist joosep läte `väĺlä Kam; noʔ om jo pańg `malhla täüś `ju̬u̬skõnu, see kõiv ju̬u̬sk `väega kõvastõ; mõ̭nõl `ju̬u̬śkõva˽rinna˽`piimä, neil om paĺlu imemist; ta om hää iiśkańn `lu̬u̬mõ vallaʔ, ta ju̬u̬sk häste laḱka; ta vere`ju̬u̬skmine piät `saisma `pandma, muidu `ju̬u̬skõva soonõʔ verest töhjäss Har; `kaardaʔ `ju̬u̬skva, kõvastõ satass Rõu; silmä `ju̬u̬skvaʔ `rahka Räp; sõrmõ `lõikat arʔ ku pand́ `ju̬u̬skma; nii maʔ taha tu̬u̬d `sü̬ü̬ki ku `süägi ju̬u̬sk vett Se || (kuupuhastusest jms) `naiste`rahvad `joosvad `valged; `valged `joosvad Emm; naistel, ku tõsnd oo, sis `valged kuukerjad `joosvad Mar; naeste`rahva punased `joosvad Tõs; ma täna naa `aiglane, asjad (menstruatsioon) akasid `joosma PJg; `valge (meeste seemnevoolus) jookseb Trm; kui kuu`riided liiass juakseväd, siis kiädetässe ti̬i̬lehe `varsi Kod; `valged on [naistel] väga `rasked ja `jooksevad kõvasti Ksi; kuu `rõõva om ümmer, punatse joosev Krk; ihu `ju̬u̬skmine (kuupuhastus) Kam; tu̬u̬l [naisel] ju̬u̬sk `valgõid Har; `valgõʔ `juuskvaʔ (seemnevoolusest) Plv; umaʔ `ju̬u̬skva kabõhisõl, `valgõʔ Se || (kõhulahtisusest ja gaasidest) perse jooseb taga mis lörinal Mär; sea `põrssad, kes läbi joosevad, neist ei `saagi `asja; Takka jooseb kui jõgi (kõht lahti) Vän; perse jooseb kui kohin (liigsetest gaasidest) Ksi; kõtt om `valla ja jooseb läbi Hls; pask vedel, joosep perän nigu nellä`kümne `numbre niit; pi̬i̬r jooseb taga Ran; `naksi kõtust läbi `ju̬u̬skma San; mõ̭nõl puss ju̬u̬sk, alasi `pussass Krl; mul `ju̬u̬śk iilä sisest läbi Har; misa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, misa˽pussudõʔ Rõu || (kalade kudemisest) kalad `juoksevad `marja, `niiska; `marjad ja `niiskad on `väljä `juosset, kalad on kudened Kuu; kalad nii kudumas, et mari jooseb `välja Khk; kevade kala jooseb, mari jooseb ära Emm; kala marjad `joosvad `vällä Mar; mari ju̬u̬sk `vällä kala seest Krk; kala mari `juuskmada Puh; kala ju̬u̬sk `marja, noʔ om `kangõ kudõnõmise aig Har b.  lekkima, vedelikku (hv muud) läbi laskma `Vihma `sauga `juokseb kadus kaik läbi; `ämber juoks vie maha Kuu; `venne `juokso vett Vai; lae jooseb, p‿saa `välja `minna; kiŋŋad jooskvad, sukad puhas liged Khk; paadi põhi oo `katki, paet jooseb Muh; laada katused kõik jossevad läbi Rap; `tuaver juakseb nagu soliseb VJg; `ju̬u̬ksi vett läbi si tare ja tare˛esine Kod; see [riist] ull `iimab `joosta, selle `sisse ei saa kedagi `panna Lai; rüä jooseve `vällä rüä rada perän, kot́t joosep Krk; tare `joosep läbi prõ̭lla Nõo; õdagu pańni [silgupüti] vett täüś, noʔ om kuivass `ju̬u̬skõnuʔ Har; katusõ kaartõʔ juuskvaʔ läbi Rõu c.  (vihma) sadama nεεd sa kuidas sajab, paljas `valge vesi jooseb maha Khk; `vihma jooseb justku `vardast Mär; `vihma `ju̬u̬sis ku pangega Hää; vihm jooseb maha nagu oa varrest Juu; vesi jooseb ülevalt `kaela, nat põle `amma `algi `kuiva Plt; küll ju̬u̬sk jämmet `vihma maha Krk; valu vett ju̬u̬sk maha nigu pangist Ran; joosep `vihma maha nigu uja; vahel joosep mitu `päevä, kõik kotusse ojuva Kam; ju̬u̬sk kastõht `maahha kui määnegi undsõh Se
4. (muudest liikumistest) a.  edasi libisema, liuglema; lohisema; sõitma `katsuti loga päält mittu `solme [laev] `tunnis juoks; üvad aluksed `juokse `tuule sise (s.o purjetavad peaaegu vastu tuult); vene `juoks(i) üles kohe (libises hooga maale) VNg; `uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks; `palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä Lüg; Karu läheb kallast `mööda, karvad jooksevad maad `mööda (= heinasao vedamine); rattad `jooksvad `kiiva, `juhkmed pole `öiged Jäm; köva pöha pεεl `ankur jooseb `järge, künnab `pöhja `mööda Khk; ee `jooskmisega lae Mus; Raud `talladega kõlk on libem `joosma; Vanad puu rattad - - tasa joosid, `miski kolinad polnd Pöi; on nii `palju lund juba, et ree joosta Emm; vanal aal ollid pikäd seelikud `selgäs, siss `joosid `möödä maad lohinal Mar; laev `juosis madala peal `kinne Ris; vanger juhab - - teine juhe on pikem, ei joosse otse Nis; kot́t kaalan, vahel õts `ju̬u̬ksi müdä muad Kod; `autose joosive `vastamisi; vanast tare ussel olli su̬u̬ń, si̬i̬ raav́, kust ta ju̬u̬śk Krk; rihetruĺl ju̬u̬śk nihu, tõmmas lademe unikude Ote; rońg ju̬u̬śk `rü̬ü̬päst `väĺlä Rõn; käü nigu vana reośk, `rõiva ju̬u̬skva maad `mü̬ü̬dä Urv; miʔ `laśki `ri̬i̬ga mäest `alla, mu reǵi ju̬u̬śk kõ̭gõ kauõmbadõ; laiv ju̬u̬sk `vi̬i̬rde Har; `Tahko kas kannõte `niitmise `aigo pögsi `värdle `vaihõl vai `pańte jäl˽nööriga˽takah `ju̬u̬skma Räp || (suusatamisest ja uisutamisest) poisid `jooskevad `litsudega Mus; läksivad suksetama, `suksedega `jooksma Lai b.  (kalade liikumisest) kalad `juoksevad joge `müöda edes-tagasi Vai; kui mere vesi linab, siis kalad `öösse äi joose Khk; kui kalad meres `joosvad, [kajakad] kohe pauh ja pauh `võtvad `kinni Mar; võrgu lat́iga tongitakse kala `joosma Vän; kala jooseb `mõrda Ris; kalad juoksevad `võrku `kinni Trm; kala vett pite ju̬u̬sk Se c.  tiirlema, keerlema, veerema; (veskist, masinast) töötama panin kodi `pääle ja lasin `veski `juoksema VNg; oki ratas jooseb oki sammaste vahel Khk; tuuling jooseb `ühte `vääri, kui ea tasane tuul on Krj; vurrkańn jooseb na mis vurinal; masin `uugab joosta; kui rehe paŕss `joosis (s.t kui juba rehtesid pekseti), siis `teomes sai juba obusele kot́iga pähä `anda Mär; raha paneb kõik rattad `joosma PJg; `mölder paneb `veśki `joosma Nis; [seinas] pulga pial `jooksis `aspel `ümber; surnukal on veke varras, kus pial kiaved jooksevad Trm; jäśs kerib põrandal `ringi `joosta Lai; sõkelavvaga sõkutass oki `ju̬u̬skma Trv; lina masin `laagre pääl ju̬u̬sk Krk; mõlemba `veskikivi joosiva Puh; mägede sisen tuulõ `veśki es jooseva `äste Kam; Üttepuhku juuskva, a edesi ei saaʔ (= kerilaud) Krl; `kiirmõʔ olliʔ otsah kistavarrel, siss ta juusk `häste `ümbre Plv; rattaʔ `ju̬u̬skva ku vurisõss `ümbre Räp; kivi ju̬u̬sk, nu aaŕiʔ `ju̬u̬skva (veski käib) Se || jahvatama kas jahud o joosn Muh || fig ringi käima (peast) pea jooseb `ringi Muh; pea jooseb `ümmer Tõs; mul om põrhõ·ld pää nii `haigõ, ju̬u̬sk `ümbre nigu huńn Har d.  (alla) langema, (maha) kukkuma, pudenema; pideva vooluna liikuma kive vahelt `juokseb jahu `kasti Lüg; `kerge terä `juokseb taha `puole, `raske sie jääb ette `puole Jõh; kiŋŋast läbi jooseb vili, sεεlt kaudu jooseb vili kivi `auku Khk; Pool tubakad `joosis piibust ää abeme `sisse Pöi; särgid `viidi `sauna `kirpa `joosma Muh; mool parajate püil `joosis, ei ma saand `aega vaadata Mär; `siiber tõmmets `valla ja vili joosep `alla `korvi Krk; nüid lastass jahu `kirstu `juuskõ, `kühvlegä aad kotti mińemä Ran; mõnikõrd `olli kuju suvi, siss `joosiva terä esi˛`endäst `väĺlä, ess viiäki parsile; nii illuss lina peo, ku raputit, siss luu `joosiva küĺlest ärä Nõo; koil om niisugune pudsu niigu tolm ju̬u̬sk `kurku; kui om paĺlu aganane vili, sis jääs kivi`siĺma `kinni, ei joose ala Ote; ku kangast `kuadõ näet sõ̭ss säält ju̬u̬sk putsu mahaʔ Urv; siss om suuŕ prakiń, ku puu maha ju̬u̬sk; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ; ku `uhta `häitseseʔ, siss ju̬u̬sk putsu nigu `tsirkõ Har; härmä `võrku juusk maaha, nüüd om hää rüä külümise päiv́ Rõu; rüä `ju̬u̬skva `maaha, vaja jo `niitäʔ; [Tuulamisel] aganaʔ joosiva ütele poolõ ja `puhta˽terä˽tõõsõlõ poolõ Räp || (tähtede langemisest v lendamisest) tähed `juokse, `toisi `ilmu tule VNg; tähed juaksevad nii kui juaned tagan Kod; `rändäjä täheʔ `ju̬u̬skõva edesi `taiva˛alust `mü̬ü̬dä; hommugu poolõ ju̬u̬śk üt́s täh́t mahaʔ, ei tiiä˽kas läävä ilma˽sadulõ vai Har; täh́t ju̬u̬sk taivast pite nigu valahass, lätt `tõisdõ `paika Se e.  (pilvede, suitsu jms kiirest liikumisest) `lahked `pilved suvel, `kangest `juoksevad Lüg; ühest kohast jooseb nii `kange paks suits Vll; virmalesed oo `taeva `küĺges, `joosvad nooled maha Tõs; valg tuli juakseb `korsnass `väĺjä Kod; välgi tuli jooseb nõnda kangest justku silma lummutab ärade Trv; mea olli paa pääl, toss ju̬u̬śk `seĺgä Krk; ku `leibä küd́seti, sis `panti lõhnamulk `kinni, et kuum `väĺlä es saa `joosta Nõo; ku akkanu välk `lü̬ü̬mä ja tuli `taivast `ju̬u̬skma KodT; niigu sinine tule ju̬u̬n ju̬u̬sk (pisuhännast) Ote; ku˽virmalise `vihtliʔ, kõ̭iḱ `taiva pääl juuśk `valguss Har; pilveʔ `ju̬u̬skvaʔ, ilmaʔ lääväʔ parembass Vas; kahru`persest ju̬u̬sk suits `väĺlä Räp f.  läbi v sisse puhuma (tuulest) oh, siit jooseb tuult, sii ahju ees oo keige valjem tuul Khk; pane kaiuti uksed `kinne, tuul jooseb läbi Hää; tuule eleve, puha tuul ju̬u̬sk läbi Krk; tõsest `värjäst ju̬u̬śk tu̬u̬ĺ `sisse, tõsõst tõmmaśs `väĺlä Ote; vana vallaline küüń, tuuĺ ju̬u̬sk kõ̭igist läbi Har g.  minema, tulema; (kiirelt) sujuvalt liikuma, libisema, vajuma jne `ankru ket́id `jooksevad läbi lüüsi peĺi päält mere Hlj; [raudtee] `paalid, `nõnda ku `vaatad, `juoksevad `kaugemal kokko Lüg; kui niie silm on `katki, siis jättab tiba, õts `juokseb tiba Jõh; suga `müödä `juoksevad `niidid pakkole Vai; pindal on aŕk `otsas, köis jooseb selle vahel Pöi; oki kedra, kus nöörid peal jooksevad LNg; värav tuli `lahti teha, aga kinni `joosis ise Kul; [tehti] nisuke kõva`võitu `taigen ikke kohe, sie ei `juoksnud sis laiali KuuK; kui `tõmma siis piab sie (rehavars) pihus `juoksma edasi tagasi VMr; võrgu sõlmel joksevad otsad teine teisele `puole Kad; tie on `viitaline ja ruobas juokseb laiali Sim; keradest ja keha pialt kiariti kiarpuie `piale, kaks `lõnga `jooksis kõrraga Trm; lõng ju̬u̬sk `kaala (kulub kangakudumisel karvaseks ja katkeb) Krk; vahel läits lang `ku̬u̬rdu, katekõrra ju̬u̬sk kokku Ran; mehel `olli kõtukirme `katski ja sooliku joosiva naha vahele Puh; `jummal küll ta (kangas) `ju̬u̬skse sua i̬i̬n `katski nigu tsäriseb Nõo; tõnõ [vikat] ju̬u̬sk [heinast] läbi tsiuhh, tõnõ lätt vägisi Kam; voḱi keeri umma pooli takan kohe lang `pääle ju̬u̬sk Krl; ku rońgiga sõidat mõtsast läbi, sis `näütäss nii et puu `ju̬u̬skõva kõ̭iḱ `vasta Har || (vääntaimedest) lipuvarred, ilmatu pitkad, jooseb `mööda moad Jaa; karukõlla maad `mü̬ü̬dä jooseve Krk; [nõiakold] maad piti ju̬u̬sk nigu reboraik Räp || (kellaosutite liikumisest) kell `juokseb ette Lüg || kell `juokseb ette Lüg || (värisemisest, valust jms) mul `siuke jume `juussis üle ihu Hää; `juoksev juoseb puusas VMr; jume `juoksis kohe näkku niesukese jutu `piale Sim; `ju̬u̬skje `aiguss joosep `końte `mü̬ü̬dä Krk; pää laest `varbini ju̬u̬sk üle tu̬u̬ jumõ ja värrin Urv; ta rügä om nii üteline ku˽tuuĺ puhk, siss nigu lainõʔ ju̬u̬sk üle rüä Har; rematiis̀kuss ju̬u̬sk luie pite Plv; nigu lagipääst `ju̬u̬ske `varbihe, ku külm lainõʔ (ehmatusest) Se h.  muutuma `tüt́rik joosnu näost vereväss `tolle äbiga Nõo; kõik vili ju̬u̬sk `valges, kuumaga ja kuivaga ju̬u̬sk vili `valges Ote
5. a. (peam sõlmedest) lahti v kinni minema, järele andma v venima kui pitk kaŋŋas on, siis pannasse piirud vahele, et äär maha‿b joose Khk; `kangru sölmed äi joose, teised [sõlmed] `joostvad `lahte Phl; linnus`kaela sõĺm, `sohke aasaga sõĺm, jooseb `kergeste `kinni Tõs; ristsõlm tuleb kokku, siis ta ei jookse Trm; `nuŕjupidi sõĺm si̬i̬ ei seesä `kińni - juakseb, lehmäle `kaala ei tõhi `panna, juakseb `kińni Kod; `ju̬u̬skme sõĺm ju̬u̬sk `valla Krk; võrgul om `ju̬u̬skvit `siĺmi, ei ole äste `koetu, siĺm jooseb siiä sinnapoole Ran b.  hargnema sukk jooseb maha Khk; [harutades] lang jooseb `valla Ran; kae `perrä kas silmäʔ omma kõ̭iḱ `ülhen vai mõ̭ni om maha `ju̬u̬skunuʔ Har c.  hästi kedrata laskma üväd `villad `juokse üväst `pienest VNg; ne vellad `joosvad `peenegs küll Emm; se vella eie jooseb `easte Mar; villa jooseva iluste Puh || välja andma peenike lõng jooseb [kangaks] `rohkem `väĺlä, jäme lõng jooseb vähäm `väĺlä Kõp d.  kergesti lõhenema Nee pidid irmus `lahked männid olema mis `piirgu `jooskesid Kaa; `okslene ja kähär [puu] ei joose. Kiinega lõid lindi `sisse ja pidi `joosma `alla `põhja `väĺlä PJg; mõni puu ei jokse sugugi `piergu Amb; üks puu jooseb pikemält, teeńe‿i joose KJn; alg ju̬u̬sk `valla nagu siid́ Hls; `sirge puu, pird ju̬u̬sk `äste lahest Krk; [lina] hinne˽ju̬u̬sk `tõistõ `otsa nigu niid́s Rõu
6. ulatuma, asetsema, suunduma [maa] säär on `juokseb vie all Kuu; `kuidapidi puu süüd `juakseb, sedapidi on paremb `kuarida VNg; `meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni Lüg; Jullal pole esimest tεεvi, pöhjalouad joosvad ette küljeloudadega kokku Emm; `sihtis aid, otse jooseb Tõs; kelbas joosseb `vastu katuse `arja Nis; punane veis, `valged köedud joosevad üle seĺla Juu; toru `jooksis õuest läbi, läks `sinna viina `keldresse Kos; meie raja `juoksis Pańdivere muadeni `väĺla VMr; lankpuu juokseb `vankri alt läbi, tuleb ette lakase `sisse Iis; pilve jooned `taevas, otsad joosevad peenikeselt kokku Plt; piha soone jooseve kaala `pääle Hls; talud olliva kõ̭ik siin järveveeren rian - - ja põllut joosiva iki järvest sinna mõtsa poole Ran; suure pikä joonõ om päeväl all, nigu niidi jooseva pikäld Nõo; mi piiŕ ju̬u̬sk ütest ojast pääle `õkva üle mäe `tõistõ `ojja kińniʔ Har || (püssikuuli jms liikumisest) `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle. vintpüss `juokseb `kaugelle, ja `kruonu `püssid Lüg; püśs jooseb `kiiva Khk; ea püśs, nii`kangeste `kaugele jooseb Mar; `mitme sammu piale juokseb sie püśs Koe; kuuĺ ju̬u̬śk juśt talu küüni `sisse Hls; mu last kuuĺ oĺl `õkva `süämede `ju̬u̬skõnuʔ; [linguga] visatõn ju̬u̬sk kivi kauõdõ Har; suuŕtüḱk (kuul) ju̬u̬śk, `õkva˽tuĺl nigu vuhisass Rõu
7. kootuma ta‿m jo igävene vana, kokko joosno nigu käsnäkene TMr
II. abstraktsetest mõistetest
1. edenema, sujuma, liikuma Keiksugu mötted joosvad pεεst läbi Kaa; See jütt joosis tal koutu külgi maha; Äga see koht eest εε joose (saadaval olevast töökohast) Emm; mis te lasete pilli luod maha `juosta, nuored inimesed, ei lähä `tańtsima Ris; äbi om läbi älli maha joosnu (vastus küsimusele, kas sul häbi ei ole) Trv; pää valuts nõnda, et mi̬i̬ĺ ju̬u̬sk pääst ärä Krk; kos‿tu ädä jääb, ädä jooseb i̬i̬n inimest; kõrvust jooseb õng nigu vusinaga `vällä; väits om nii nüri nigu maha joosnuva sae amba Nõo || (ladusast jutust, pillimängust jms) Oli see ikka lõua mees, jutt `joosis vahet pidamata Pöi; suu jooseb pääs ku `tatra`veśki Hää; suu jooseb nagu va jahu `veśki Juu; suu jookseb kui `ernekot́i suu Tür; ia lara on, jutt jookseb järjest Lai; lõvva jooseve Trv; temäl juusk lugemine ku vesi Krk; vahel logistab, kui login jooseb (müristamisest) Ran; jutt jooseb nigu | `ernid valetass anumadõ ~ üits varin Nõo; mõnel ju̬u̬sk küll jutt nigu vabrik; suurõ˽piĺli joosõva‿ks sääl Puka pu̬u̬l (st sireenid huilgavad) Rõn; siin tetti jaanituld - - siss piĺl ju̬u̬śk siin ja i̬i̬npu̬u̬l olli tuli San; tõsõl sõnaʔ muudku `ju̬u̬skvaʔ; Inne pikk peenikene, perän lai latakas, joru juusk imelik = karjapasun Krl; jutt ju̬u̬sk nigu sora ~ savihaua vesi ~ pudrupada; tu̬u̬ jutt ju̬u̬sk üte suust tõsõ `suuhvõ nigu kulutuli läbi valla Har; suu juusk pääh nigu `tat́regu `veśki Plv
2. käibima, tarvitusel olema; käibele v tarvitusele tulema `räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie Lüg; klubid, ega nied sitad `kaugele käind, Narva jõest saadik pidivad `juoksma Kad; raha ju̬u̬sk üte käest tõsõ kätte Har; ku [vankriratta] puśs neli aaśt`aiga äräju̬u̬sk, sõ̭ss om ärä˽kulunu Räp
3. edenema, laabuma, tulu tooma sie korts `juokse üväst VNg; sene kaup `juokseb paremast; tüö `juokseb ja käib edesi Lüg; see poed jooseb nendel sääl pailu Khk; se kuop jooseb edasi küll; Töö joosis taal kεε Emm; ike palk jooseb edäsi [puhkuse ajal] Juu; si̬i̬ `kõŕtsi juakseb, siäl on paĺjo juajid Kod; `talved `otsa `ju̬u̬sis voorikaup, ikki neli viisskümmend obust igä päe Kõp; ti̬i̬ om rahvast täüs, ti̬i̬ ju̬u̬sk nõnda mis mürin ütte `puhku; ku `Aine kõŕts ju̬u̬sk (s.t oli avatud) Krk; las kaubal joostaʔ; taa kõŕts ju̬u̬sk häste, taa kõŕdsimiiśs lätt rikkass Har; tü̬ü̬ juusk timä käen ku maśsinaga Räp
Vrd jooksendelema, joosiskõllõma, joosklema
juhe juhe g `juhtme p juhet (juhed) S(n juhes Emm, `juhtmes Käi; g `juh[k]me Jäm Khk, spor `juhte; p juhent Khk Vll Pöi; johõ g `joh[t] p johõt Khn) L(`juh́tme Kse Var Tõs, `juhkme Kul, `juhte Rid Lih) ?Pil(pl `juhmed); n, g juhe Lüg IisR spor L(n, g johe Hää) Ha VlPõ; juheʔ g `juht(m)õ Har
1. a.  vankri juhivits rattad `jooksvad `kiiva, `juhkmed pole `öiged, teine `löölas, teine `kange Jäm; rataste juhe kεib ige kaelas, teine `juhtme ots kεib aisa körva `külge Khk; `juhtmed olid nöörist, ähk köövest või paelast, puust oli koa, puu`juhtmel oli veanat pära, võrral pial; kövest `juhtmel oli koa puu pära Pöi; `aistel `juhted käivad `otsas, mud́u `vanker akkab juhama Lih; kui `juhtmed `lahti oo, siis vanger juh́ab, `juhtmevõrud tulad änam aisa otsa `pu̬u̬le tõmmata Mih; `juhtme raud keib `vankre aksi `otsa Tor; kohõss sa tu̬u̬ `juhtõraua pańni, ku˽sa ratta välläʔ määre Har Vrd juher, juhikas b. adra juhed Vig c. suur pitk ige oli, rihmad `külges, kess`paikas juhe [härjaikkel] Vll
2. tuuliku tuulde keeramise seadeldise osa `Vehmer see `pandi öles pööri ige `küĺge ja pööri igede küljest neli juhent `alla `vehmri `küĺge Pöi; `juh́tmed ollandil, kis tänd `tuule vädavad Var; juhed käisid ikke puu küĺlest sabapaĺgi `küĺgi Nis
3. hrl pl (võrgu)vabe vidage vörgud `juhtele Mus; vörgud `vääti juhende `peale üles. argid olid juhende `otsas Jaa; võrgu`juhtme sõlg (põikpuu) Pöi; lähme `võrka `juhtile `aama Muh; `juhtedel on sarved `külges; `juhte aru Rid; paneme võrgud `juh́tmes; võtame `juh́tmest maha Kse; võrgud pannase `juh́tmese ~ tõmmatse `juhtmele Tõs; `Võrka‿mtõ või viel `johtmõlt ää võtta, selüsed allõs märjad Khn Vrd juherd, juhet
4. voki osa voki juhe nöörid on kaḱki läind; juhed ojavad rattad otse Kos
5. (kaera)ripse ea `aokas kaer, mõnel kaks kolm juhet `ongi, aga mõnel on nagu krooń kohe Pee
6. hum vurrud suured `juhmed nina all Pil
7. euf hülge peaRei Vrd juht3
Vrd juhivits, juht1
jõe|hein luhast niidetud hein jõeein one pitk Kod; loomad saivad jõe `einu, kui `lüpsma tulid, `piale `poegimist Lai
jõlkam `jõlkam g -a Muh, `jölkam g -a Khk, -i Krj
1. jultunud, sõnakuulmatu, ringihulkuja (inimene või loom) `jölkamad tüdrugud, `karjuvad `öösse küla tänakus poiste seltsis Khk; see paljas `jölkam, see‿p seisa `kuskis Krj; küll aga see üks `jõlkam oo, ei see kuula üht, üle`antu inimene Muh
2. väga pikk (kõhn) inimene see on nii `jölkam, üsna rumal pitk; suur pitk `jölkam inimist; nii on keik suured `jölkamad inimised Khk; sööb nagu `jõlkam Muh
jäme jäme g -da (-) R(`jämme Vai, g -jä Kuu) L(jämme Rid, `jämme, pl `jämmed Saa) K(? n jämme Kad, ? g jämmeda VMr, `jämme Kõp Vil, jämme, pl jämed Vil) I Trv TLä TMr; n, g jäme S(? n jämme Ans) HMd; jämme g jämedä T (komp jäm[m]emb Puh, jäḿmemb Ran; n `jämme van TLä, Ote Rõn; jäḿme Kam; pl jämme, komp jämemp Ote; pl `jämme Ran Puh Võn Kam; p `jämmet Rõn; transl jämmes Puh); n, g jämme M(jäme g `jämme; el jämebest Trv; n `jämme Krk; komp jämem Pst; p jämet Trv Pst Hel) Võn San(komp jämembest) V(g jämehe Vas; pl jämeheʔ Plv, el jämehest Rõu; komp jäme[h]e- V; jämme g jämeh[h]ä Lut; el pl jäme˛ist Kan Plv, jämist Se); jämme g `jämme M Rõn San Plv; d́ämme g `d́ämme Lei
1. suhteliselt suure ümber- või läbimõõduga, paks, kehakas jne Jäme nagu laeva köis (lõngast) VNg; Jäme nagu tünn ~ aam; `Suure `piaga, seda `kutsuti jämepää Jõh; jumsakas tüdruk – jäme `persega Khk; riis o jämest nöörist, arva silmaga vörk Mus; Jäme ku tarna labu Pöi; see vesi aid oo õte jäme kalasiga kojotud Muh; siäl oo jämedi ja peenikesi `naasklesi Tõs; Keskelt jäme kui võll (rasedast) Vän; Jäme nagu paku ots HMd; Jäme kui juurikas Kei; jäme jüst nagu õlekubu Juu; ku jäme lina, kiud one kore ja jäme; vaja kahed `vardad `õssa, tõesed jämedämäd, tõesed piänemäd; siga jäme nõnnagu parkalai Kod; jäme kael nigu võĺv Lai; jäme nõel Plt; Jäme kui ratta rumm Pil; Jäme ku ahi ~ uhmer ~ härg (mehest); `mitmat `mu̬u̬du `lõnga kedräti, jämet ja peenikest ja Trv; `jämmid sooliksid tetti `voŕstess Pst; suur jämme jurak mi̬i̬st; jämme ku tõrrike Hls; jämme ku üit́s vurak (lõngast); kabel lää kana`seĺgä, ku tõine ki̬i̬ĺ peenep, tõine jämmep Krk; jäḿedä seere marja nigu paku; jäḿe kui jõrak Ran; mõni om `jämme ku paĺk; nii suur ku‿tu paańatuse mulk `olli, nii jämedäss tetti kõdara pää Nõo; na palgi omma jämedä nigu orja Ote; `värdli pääle `panmise jaoss niit́ piät olõma kõ̭gõ jämehemp Kan; pudsajaʔ ommaʔ jämehembäʔ kui udsusulõʔ; jämme niu vana mühüss Urv; sa nakat ka jo jämehess minemä, mia vanõmbass, tu̬u̬ jämehepäss Har; Jämehebä˽kabla˽ja nööri˽tet́ti jäl˽kańõpist vai linust Rõu; Jämme nigu lihonik Räp; muni inemine lätt jämehest ku taro pakk Se; `ümbre kaala um hiireliha ni `ümbre suolikidi jämehhidi ka um Lut || rase kui Liisu jäme oli olnd Khk; ta kehast üsna jäme inimene, ta kukub `varssi `nurka Mar; näikse juba jämedaks akkavad minema Ris || fig (ahnest inimesest) Läks suurt `saama ja jämejä jäsimä Kuu; Suurt `saama ja jämedad jägama Han; lähäb jämedad jägama Sim; lähäb suurt `suama ja jämedäd järämä Kod; läksin suurt `saama jämedäd jõrama, ei saand pikkä peenikestki KJn; mine nüt suurd `saama ja jämmet järämä, `kaotat käest `sellegi, mes sul om Ran; jäme ots võim Ära sa jämeda `otsa oma käest `anna; Minia võttas jämeda otsa oma kätte IisR; Aaras varsti jäme otsa oma käde Emm; Jäme ots naese peos Mär; Jäme ots on ikka alles mino peos Tõs || parem pitk ja pienike nälg kui jäme ja lühike Kod; piḱk peenik näĺg o iki parep ku lühik jämme näĺg Krk
2. suhteliselt suure läbimõõduga osadest koosnev siin oli suur jäme leppik, ajalat́ti jämedused olid küll [lepad] Hlj; suur jäme paĺgimets Tor; Ku jämme mõts oĺl, sõ̭ss kangutõdi kannu˽ka˽`vällä Rõu a. (vihmast, jahust, liivast jne) ei ole jäme vihm, udu sadab Lüg; jäme liiv on, mis vöib saue sega panna, selle järel tuleb sömer liiv Khk; jämed purud jäid sarja `sisse Vll; jäme `suhkur oo see pead ja need neĺlänurgelesed [tükid] Mar; nii jäme vihm oln, `justku kapaga kallotan katosel Ris; liht jahu `üitakse koa jäme jahu ehk leiva jahu Kei; Jäme nagu käsikivi leib (leivast, mis tehtud veskis jämedaks jäetud jahust) Rap; tänavu annab rukis paĺlu `väĺla, jämedad terad Amb; jämedast rukki jahust `tehtu `leiba, kutsutasse kah jäme leib. anna mulle jämedat `leiba Äks; sadass jämet rahet Trv; si̬i̬ `suhkur om jämmep ja karrep, ei ole nõnda peenike; vasiku päädiku tetäs peenikses süldis, jämme süĺt tetäs lihast Hls; siin om ää arakmarja, ni̬i̬ om jämme Krk; jämet `vihma tuleb kui uavarrest; `algusen `olli paĺland jämme su̬u̬l. võid tetti kah `jämme soolage Hel; kui jäme käi, siss peenikse tahuga lehviti üle [höövliraud]. jäme võtab jutid `siśse; kõgerik maa, kõgerit täis, tükiline, ei ole peenike, jäḿe alb maa Ran; ku om `häste jahvõt, omma jahu `pi̬i̬nüʔ, a ku halvastõ – jämmeʔ Se b. (riie, kude, toim jne) `särgi alene siis õli jämedammast `riidest kui ülemine õts Lüg; `peenem oli linune säŕk. `takne säŕk oli jäme; marli riie on jämem kut ploer Jäm; rüid olid jämedad `riided, jämeda lõngast `tehtud Tõs; [särgi] piht `tehti peeniksest `riidest ja jätk `tehti jämedast `riidest Pil; jäme toim Trv; jakk `olli `paklatsest langast, `olli `jämme nigu nu̬u̬ kot́t Nõo; nii `jämme `reiva `olli, ega es ole liina `reivit Kam; see om jämme rõivass, seest saava hää viĺläkot́iʔ Har c. (trükikiri) seo om üit́s ää jämme trükigõ raamat, seod iks näet San d. suurte vahedega, harv jämedate süiedega puud on `pehmed Tor; peenike ja jäme ari (linahari) alati on öhö laua `küĺgis Juu; jämeda `süiline VJg; ot́sk`paklõ˽kutsuti nu̬u̬˽mis enne `suit́i, jämembest aŕjast San e. (tormisest, suure lainetusega merest) `kange tuulega ta teeb mere nii jämeks, `lained on `suuruti kut nee talu majad Pha; Kui ühest küljest koua tormab, vetab mere jämeks Emm; meri oli üsna jäme kõva meri oli Rid f. (paberrahast, suuremast rahaühikust) `enni olid nee rublased ja viierublased ikke jäme raha; `enni vahetadi peenikest raha, mis `pandi keriku kotti, kes se jämedad pani Mar; jäme raha vaja pienikesess `laska vahetata Kod
3. madal, sügav (häälest) `lehma `ammu jämeda `äänega VNg; jäme mihe ääl, killegil emasel pole sihandust Khk; Jäme ja tõre hääl Vil; sul om hää jämme paśsi helü Har; torrõ helü sääne jämme helü Lut
4. fig a. hoolimatu, jõhker; ebaviisakas, ropp oh, ta on üks va jäme inimene. rumalad on ta teod Mär; on oma sõnadega jäme Lai; jämme jutuga inemine Räp b. lihtne, tavaline, mittepeen nüid on tekid ja linad, `enne olid söbad ja palakad. nii jäme nimi, ta oli ju jämest `tehtud Vll; nemä sedäsi ei kõnele jämmet ki̬i̬lt ku mea kõnele Krk || See reha oo ka üsna jämest kääst (rohmakalt) tehtud Kaa c. (hüüdnimede või sõimusõnade komponendina) Kole jäme pää mehel, akketigi `kutsuma jämepää `Antun Lüg; latse - sõemassiva üitsütte ku südä täis, iks et suursüdä, jämmejalg, kakukikass, veriammass Nõo; A‿kuʔ süä lätt kel täüs, siss `üt́less, vot om jäḿmemago; Üĺdäss õt oh sa jäḿme iho, kuʔ tahetass tõist pahandaʔ Se
järäkutä järäkutä järjestikku tähed oo järäkutä; ku̬u̬t one nagu `ku̬u̬tki on, tähed järäkutä,vaŕs oo pitk joro Kod Vrd järakute
jässi, jässis `jäśsi (`jässi) hv Lüg, Khk Var Tõs Saa KJn; `jäśsis (`jässis) hv Lüg, Jäm Khk Vig Var Aud VJg Trm KJn kängu(s), kidur(aks) `jässi `kasvaned `männid Lüg; karune `jässis jässakas puu, pole mitte midagid pitk Jäm; `jässis mees Khk; soo kased, `pissed `jässis puud Var; `jässi jäen poiss Tõs; vanal kuul raiutud metsä võsad jäävad `jäśsi || poisid ikke `ütlevad et meie olime täna kohe iast `jässis u VJg
jünäkäs jünä|käs g -kä lühike, töntsakas sie on pisikene jünäkäs, `tõised on kõik `suuremad; `Tiidu `poisid on puha jünäkäd, `Ruubur `üksi on pitk mies Lüg Vrd juna, junak
kabra1 kabra I
1. mutivõrgu ankrumärk `ankur on põhjas, kanat on taga, kanati taga külles on kabra; kabra `näitab `ankru `kõhta Trm; kabra one vede piäl, mut́i kabra, kaks `lauda `riśti lüädud kokko, pośt läbi, kaks `jalga pitk, värvitud muss õts. kabra one `ankro kanati õtsan, `ankur one põhjan `kińni Kod
2. puupakk uhmrinuia ülemises otsasKod Vrd kabla2
kaevu|küna `kaivukünä sie on puust `tehtud, siest `õõnes pitk künä, sene siest `juovad `luomad ja obosed Lüg; kaevukünäd `testi paĺgiss, pulk põhjan. tõśsid kaevuss vede `sisse, kari tuli ja jõi Kod Vrd kajuküna
kaheli kaheli Sa topelt, kahekordselt lina oli pitk, `pandi `püuti kaheli korrali; kaheli saab `pandud, kaks keed köruti ning möhali korrutud Jäm; `Äästeti ägega kaheli korrali `sisse Kaa; Siu [köis] kahelikorrali `ömber, siis peab küll Pöi
kahe|mehe- kahele mehele mõeldud (ese, tööriist, raskus) Paras kahemehesoag, pole see öle aru pitk `öhti Pöi; kahõmehe suäg Khn; kahemehe sael on pulgad teene tenep̀ool `otsas Kos; kahemehepalk (mille tõstmiseks vajatakse kahe mehe jõudu) Tür
kala|roogne kalasabamustris see (muster) `ööti kala`rookseks siis Pha; kala`roogsed `tehti pahampidi `kirja `silmadega, vikeldati pitk riip kut kala rood oleks oln. ülalbol `ollid `vikli pead, sealt köisid kala`roogsed `alla Muh
kang1 kang g kangi L K I, g `kaŋŋi, -e, -a R, g kaŋŋi S(n kańg Muh) Rid VJg; kańg g kangi Mih(kaing) Tõs Khn Saa Trv, g kańgi Puh San Plv, kańge Krk, kange Kod Nõo, kangõ V/-o Räp/
1. metall- või puuvarb millegi üles- või lahtikangutamiseks, hoob kui midagi `verku jääb, siis `panna kang `köie taha, siis `kangiga `vieta piki `pohja Jõe; [vundamendi] kraav `täideti praak kividega - - `tauti `kinni `kaŋŋi `õtsaga; `tõsta sie `kaŋŋiga üles; kang on neli viis `jalga, uob on kaks `sülda pitk Lüg; Kaŋŋiga kaalutakse kivisi ja lüüakse `aukusi maha Pöi; kańg [pandi karja väljalaskmisel] ukse `alla, et siis ikka looma jalad tugevad Muh; sepp teritas `kangi Mär; Ilma kangita ära mine `ouda `kaevma Han; kangiga raiotaks maad `lahti Ris; järve pial soab koa jääd kangiga `lõhkuda Kos; Vanaste olnud puust kangid ka, nüid on nad rauast Jür; vierispud, niisugused kaŋŋid pannakse `palkide alla ja lükatakse edasi VJg; kang `pantse kivi `alla; kange õtsan kualuvad kahe kolmekei·si Kod; suured [kivid] kaaluti avvast `väĺlä kangedega Ran; rao kangega mulk iä `sisse, siss kala tuleva sinna mulgu manu; maja sain om maha vajonu, tulep kangega üless `kaalu Nõo; Sa võta˽kańg ja lü̬ü̬ ussõ alt iä ärʔ, uiss ei˽lähä˽kińni inäp Urv; hüä sõ̭na murd ravva kangõ `kat́skiʔ Vas; `kirvõga `raotiva juurõ˽`kat́ske sõ̭ss kangoga kankutõdi [känd] üless Räp; kańg om kat́s mi̬i̬st; ma˽`kangõga `kangudi hirre `tõisde `paika Se || kaalukang Laes konks, `kaalu`rõŋŋas kesk `kaalu `kangi - - kahel puol `kangi `õtsas `kaalu `aisad Lüg || loomade köietusvai meil obune on raud kangiga `köides Juu || uhmrinui kangega tamp üks-ühite uhumrin, kangega ei suanud kahekei·si `tampi Kod b. rõhtlatt uste ja väravate sulgemiseks kang käib uksele taha Kod; mõnel kangil om suurepet `seltsi kammitsetaba ka ehen, mõnel om `muukege võti Krk; kańg üle talli ussõ ja vennetaba ette Har c. kompassi osuti üks `kumbasi `kaŋŋi ots on `musta, `toine `valge; `kumbasi `kangi `näita `otsaga `pohja `puole VNg
2. piklik tükk mingit ainet Kui siep sai `jahtunest, sis `leigati `kangidest, `kaŋŋid `leigati tükkidest Lüg; kulla kaŋŋid Jäm; ma `ostsi `terve kaŋŋi `seepi Khk; tina kang Rei; nagu suured kaŋŋid tõi `seie Rid; [seebi] ratas lõegatakse `kangideks Juu; naelraua kang - - kellest `naelu teha VJg; ravva kangist olli `vällä taot Krk; kange `viisi võt́t [seebi] paast `väĺlä ja lõegass parajiss tüḱkess Nõo; Nu̬u̬˽seebiʔ `oĺli kańgin Har
3. fig Ei sinu saa `kennegi üles, aja vai `kanged ala Kuu; Kõrras kõha peale on ju paĺju `tahtjaid, üks paneb ühele `kangisid alla ja teine teisele Trm; Mõ̭nõ inemise suust kanguda vai kangõga sõ̭nnu `vällä Rõu | (peenisest) Kang `õlma all nagu kabeli`lõhkujal Jõh; läks tüdrukusse kang õlma all; kas juba kang `püśti Sim; kang õlma all, lääb [ehale] kui kiriku `lõhkuja Ksi; türa kõva nigu kańg siilu all Ran
kannatus1 kannatu|s g -se eP(-dus Jäm Khk Emm Rei) Hls Lei, -ss g -se, Trv Krk(g kannatse) Puh Nõo San, g -sõ Kan Krl Har/-n-/ Rõu Vas; `kannatus g -e Hlj VNg Lüg IisR, -du|s Vai, g -kse Kuu
1. kannatlikkus, püsivus Küll se moni inimine on nüd `järsküne, ei kohe ole sidä `kannadust mitte terä; sel on hüä `kannadus Kuu; `tõine `pitka `kannatusega, `tõine äkkine Lüg; kannatus on keige kallim rohi, kut sa sedissi laimu `aśju jouad ära kannata Jäm; ons sool `töösti nii vähe kannadust, et sa‿p jöua ää `oota Khk; se `söuke piru mees, äkine, pole kannatust mitte Jaa; tal oli pitk kannadus Rei; tal ei ole kannatust mette jumala `õhkagi Mar; selle kuradiga peab olema `iigla kannatus Tõs; kannatus lõppes `otsa Tor; teesel oli pikem kannatus, `jõudis `rohkem kannatada kui teene Juu; nad (härjad) läksid väga `aegapidi, nendega pidi olema kannatust Kos; kannatus on kõige parem rohi Pal; on ikki kooliõpetajal küll kannatust nende rumala lastega Vil; ää kannatuss olgu temägä läbi saia Trv; kae ka vesi kuum om. ei oole, `seante käe kannatse om Krk; temä om pikä kannatusega, ega ta vihatsess ei saa Nõo; sul ei olõʔ kannatusõ kibõnat Kan; piat olõma inemisel kannatuss, siss saat ilmast läbi Har b. fig (suurest kannatlikkusest) Kes väimeheks lihab sellel peab looma kannatus olema Pöi; Siis peab küll ärja kannadus olema Emm; Obuse kannatus, si̬i̬ on väga suur kannatus Hää; päris obuse kannatusega JMd; `vaesel inimesel õlgu `mõisaobese kannatus Kod Vrd kannahtuss
2. piin, vaev, valu, häda; kannatamine sel inimesel on `palju `kannatusi VNg; kül tal oli palju kannatust ja valu Mär; kannatuse `juures `ammad `risti suus PJg; temal olid elus küll `rasked kannatused `kanda VJg; ike kole kannatus, kui lu̬u̬m piäb vedämä kaal `kat́ki Kod; ta `ku̬u̬le kannatusõ kätte Hls || fig ku sa ilman elät, siss olet joba kannatuse ahjust läbi käenu Trv
karja|vits mes nu̬u̬r naene si̬i̬ on, karjavits, lü̬ü̬ `keskelt kat́ki; kańep oo tugev kui karjavits; pitk kaśk ku karjavits Kod; karjavits, karjapoisil piab iki vits kähen oleme, - - ega looma siss ei `peĺgä kui `vitsa ei ole Hel; esä ess võta˽karja `vitsa ka mõtsast Krl
kark1 kark g karg|u (-o) üld (g -a Emm Hel, g `kargu R [n `karku, -o Vai]; kaŕk Saa [g kaŕgu] Juu; ḱark g ḱargu Urv)
1. kõndimisabinõu, tugikepp vigase jala (või jalgade) puhul, millele toetutakse kaenla ja käega (hrl pl) jalad tõbised, käib `karguga; `muidu ei saa `toetada jala `pääle, siis on kark `kainla all abist Lüg; `karku on `ninda kää järele, `alle `puole koverad `otsad Vai; kargud o vigaste inimeste taarist, kaks `karku, teine teise `kaendlabu all Khk; keib `karkodega, jalg oo `aege Mar; käib `karkude pial JMd; kui inimesel on üks jalg, siis on kark `kainla all Kod; kargu pää (kargu osa, mis toetub kaenla alla) Krk; `oĺli `kaindla all nuu karguʔ, `karkõga käü Har || kepp, kaigas võta lapse käess si kark ärä Kod || nui karguga `peśti põvvatükke Urv
2. tööriista osa a. labida, hangu, hargi jne varre otsas põiki olev käepide lasna varre kark Ans; aŋŋul ka pöigiti varre `otsas kark Khk; vilja `kühvli kark, `kääga `vöötasse `karkust `kinni Kär; Labigu kark käib tapiga varre otsas, pulgaga kinni Emm; tegin aŕgi varrele uue kargu `otsa Mär; karguga labidas Amb; kark `pietakse labida ehk aŋŋu varre otsas, et paremb `tõsta, suab `kinni `oida Kad; vigla kark Pst b. vikatilöe küljes olev käepide või ülemine (hrl vasak) põikpulk kark ning pulk [vikatil], pahem käsi vötab ikka see kargu puust [kinni] Kär; vikati löö kark, `pεεlmine pulk, see `üitakse karguks Kaa; vikatil oo pulk ja kark, kark oo `rõnga `tehtud Muh; Vigadi kark käib pahemas püus, kargu otsas aa köver oks, senest oita püuga kinni Emm; lüe kark Khn; kaks `pulka, kargud, vikati kark Tür; vikati kark - - kahe aralene, mis `ümber varre pane, kasest, paeust, toomingast, mis `vinskem puu on - - nööriga otsad `kińni Äks c. kumer põikpulk hasplipuu otsas asveldamisega `juhtub koa varss `sisse minema, kui üle kargu lõng jookseb maha HJn; `asplil on kargud - - vähe kumerad, oiavad `lõnga pial, neli `aara ja neli `karku Sim d. reha pulkadega põikpuu, rehakaha rihal on kark, kohes piid `sisse pannatse Jäm; pitk [reha] kark oli üheksa piid Ans; loo rihal ning rihe rihal on teine teist `moodi kargud Khk e. vokikeps kark aeab voki ratast `ringi, sie on puust Jõe
3. tugipuu, tugijalg (sag ehitise osa) a. sarika(te) tugipuu sarikatel on kargud - - mis sarika `püśti oiavad, puu `pulkadega on `kińni sarika `küĺges ja tulevad müürlat́i `küĺge Kei b. sarika(te) küljes olevad nagad, mis roovlatte kannavadVig Kan Vas c. heinakuhja tugiteivasHMd d. ristpuu, mis hoiab reejalase paindes `enne lüiakse kark `talle `peale, siis `võetakse paku peält ärä, lastakse oherdiga auk kargule ja jalase otsale, teene teese otsa `küĺgis, siis kark ei lase [jalast] `õigeks `minna Juu
4. haraline või kõver ese a. oks vikatilöe küljes (et tõmbaks puhta kaare) kui kargu panid vikatile `piale, võisid siledast `niita, et `einu maha ei jäänd, `löödi kahe aruline kasekene ehk paeokene `piale, siis põld `riisumist Trm b. seina külge redelina kinnitatud kärbis kark `tεitis redeli aset, oli seina `külges `kinni; roni `müöda `karku üles Ris c. kõver puuliist, uksesagar ukse kargod LNg d. tuleraud Tuluse kark on köver, selle jäuks `tehtud roud. Karguga lööda tule kivi `vastu ja see annab tule `kirsi, kirred, mis taala pihta kukkuvad, `süütavad taala põlema Rei
5. kammits pane obu `karku paelaga; kui obu pahur oo, siis pannasse `karku Muh
karm1 karm g karmi Rei Rid Aud Ris Plt Kam; kaŕm g karmi Vll Mär LäLõ spor K, Ran, g kaŕmi Tor Hää Kos Koe VJg I Lai Plt Hls, n kaŕm PJg Krl(pl kaŕmiʔ); karme g `karme Muh Kse Han Tõs, g karme Mih Tõs; n, g `karme R (n karm Kuu VNg) spor Sa, LNg Rid Khn(`karmõ) Kse Hää; kaŕm g `karme Var
I. a
1. a. kõva, jäik; kare `meie `lammastel ei õle `karmed `villad, `onvad `pehmed ja tümäd Lüg; `karme `lamba vill, pitk, nönda köva näpu vahel - - `karme kut kadak Jäm; `karme riie, mis pole `pehme mette Krj; [roostes lambaraudade] tera oo `karme villa `sesse minema LNg; Venema seeme kasus `ästi pikäss aga [lina] kiud oli karmim Vig; tarn oo vaa karme rohi, lõhub lehma nisad ää; `karme jää Kse; oo üks karm äärega plekk kah (saag); `karme villaga lammas, teine oo nii kui krousitud ja pehme kui üks siid; [põldmarjal] `karmed kõvadad vääned Var; `metmed `sorti `riidi, mõni karme, mõni libe Tõs; `Laadissärk kolõ `karmõ `vasta paĺjast `nahka `selgä `panna Khn; karm lammas on kellel `sirged `lahked villad Ris; kui `juused on mustad ja `tolmu täis, siis on nad karmid Juu; kadedal on kaŕmid, tigedal on tümad `juuksed VJg; kaŕmi villaga kasukad õleva `soemad, kaŕm vill ei vanu nõnna ärä Kod; `kaŕmi `juukseid oli parem plet́tida, nad ei lähe nii segamine Lai; parem `oĺli kui [loog] sai u̬u̬ `vihma, siis põlnd [raudhein] enäm nii kaŕm KJn; maese `osja [loom] es sü̬ü̬, tu̬u̬ olli karm Kam || terav kui vikatil kaŕm tera ees on, siis akkab `easte roho `peale Juu b. ebatasane, krobeline; jäme, kore see puu oo `karme koorega; kääd oo karused ja `karmed Muh; `karme muda on koa, nii `lahke et kui raputad, pudiseb maha Rid; kanal on `seoke kaŕm nahk Lih; särjed `õeruvad `rohkem ükstese `vasta [kudemisel], särg oo karme, kudemise `aegas, mud́u oo libe Tõs; vahest on lumi nii kaŕm ja krähe, teenekord on sile ja `pehme; kõvad karmid `sukru terad Juu; ku üväss ei õle tambitud [terad], keded one pitkäd ja kaŕmid Kod c. kõva, lubjarikas (vesi) kaŕm vesi Kul Trm
2. kuri, halastamatu, range; kitsi sie on `karme inimine, kie `tõisele midägi `asja ei `anna Lüg; Isa oli `meite `vasta kaŕm, `nuhtles ja `arva `andis `andes Han; kaŕm inime oo kõba südamega Tor; teda on liig karmilt trahvitud JMd; kaŕm mees Trm; õle kaŕm, `ütle `vassa; poiśs one `nätske ja pehme, ei õle nagu `selge arvoga, `Villem oo jälle õege kare ja kaŕm Kod; kaŕmi `kääga Plt
3. külm, vilu, kõle (ilm) `karme tuul, vali, ei õle `niiske Lüg; vahest on küĺm ja kaŕm ilm Juu
4. kibe, mõru, terav (maitse, lõhn) `Tuhlid jäid `kauaks `väljä `tuule käde, on `menned juo `karmeks; tuba `karmed `haisu täüs, eks nie `kassid ole `käünned `jälle `verkuje `pääle kusemas Kuu; öunad oo kibeapud ja `söuke `karme mekk jääb `ümber suu Khk; ma söi apusi `kirssisi, nüid keel oo `karme Mus
5. kähisev, kare eäl nii kaŕm ja krame, köhi nõnna et Juu
Vrd kare
II. s aganad koeraliblikal olaks selja peal nagu `karmed olavad, pisikesed nupud Muh; `karmed oo koa `peened aganad, - - `antass `veistele Lih; karmid (suvivilja tuulealused) Tür Vrd karmaganad
katku|märk sünnimärk katkumεŕk, pisine must nupuga kut solatüi, suur pitk karu `otsas Jäm; katkumärk, see o `sündimises jään. `seoke pruuń või must märk Aud; Maksa plekid vai katkumärgid Trm Vrd katku|lapp, katku|täht
katuse|kurik katuselasn `katse kurik, saba `külge lüädud, ise kõvergas si̬i̬ saba, kurikaga potsotab neid `õlgi; `katse kurik one, tõesel one `lühke vaŕs ja tõesel pitk, kurikaga lükkäd sasi `alla, tämäl one `viltu suaned Kod
kaugele `kaug|el(l)e RId eP(`koug-) Krk TLä Ote, -õl(l)õ Khn Nõo Võn Kam u Urv Krl Rõu Räp
1. ruumiliselt eemale, pika maa taha `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle, vintpüss `juokseb `kaugelle ja `kruonu `püssid Lüg; teeb kui `kaugele see vihm ulatab Khk; ei poisikest tohi obusega nii `kaugele `väĺla `saata Mär; meil tiigi `eares vińnivad kiva `tiiki, `vińnisid kui `kaugelle soab Jür; jääl õli `kaugele ku̬u̬lta Kod; kida lõi rukki `lõikusega `liikmesse `siśse, akas rogisema, `kostis `suurde `kaugele Ksi; pikässiĺm `vaatep `kaugele Krk; üte versta sain `kaugele, siss `naksi ossele, jalg `olli joba `paistuma lännu Ran; mia `peĺgä noid mehitsit, nii et mia joose kas vai mittu `sammu `kaugele Puh; vanasõna `ütleb et, kukk ei sadana kannust `kaugele Nõo; tu̬u̬ om `kaugõllõ lännüʔ, tu̬u̬ ei˽kuulõ `õiõʔ, tu̬u̬d õi˽massa˽`hõikamine inäp˽`eieʔ Urv
2. pika ajavahemiku taha (minevikku või tulevikku), kaua raha ei `kestä `nõnda `kaugele Jõh; tänäkund kebäde oli illa see kaste maas, tänäkund lähäb see ruki (rukkilõikus) nii `kaugele Mar; see kohos tuurib küll `kaugele Mär; aga ma `ütsin, see tähendab sõda [kui palju virmalisi nähakse], saandki `kaugele, juulikuu oligid sõda `platsis Mih; ei see lähä enam `kaugele, see tuleb üsna ruttu kätte (sünnitus) Juu; kuiv keśt `kaugele, pitk kuiv ja põletas kõik ärä; pääv lähäb `kaugele, õlesi võenod joo väĺjän `õlla Kod; kui si̬i̬p om `väŕske, kui mõsed ei kestä tä `kuigi `kaugele, ta‿m pehme, siss nigu sulab Nõo
3. fig a. vähem seotuks, võõramaks mis teine ja kolmas põli sugulased, need jääväd `kaugele jo Mar b.  paremale järjele, kõrgemale tasemele nüid piilitakse juba ja kõik `tehtaks mis elu nõuab, kõik on asi nii `kaugele arenend Pöi; kadedusega ei saa `kaugele Ran c.  suurel määral, väga akkan `süöma ja sie `kasvap mu suus, sie [toit] oli nii `kaugelle mage Jõe; kõik [õunad] olid uśsitand nii `kaugele JJn
Vrd kauede, kauele, kaugale, kaugede, kaugel, kaugõhe, kauõ, kauõdahe, kavvetale, kavvõda, kavvõdahe, kavvõdalõ, kavvõhe, kavvõkõistõ, kavvõliistõ, kavvõndahe, kavvõtõhe
kaugemale `kauge|mal(l)e RId spor eP(-ou-), TMr KodT, -mbale TLä Võn San; `kaugõmbalõ Nõo Rõu komp < kaugele
1. teat kohast rohkem eemale (ruumiliselt) aja `kaugemalle `luomad Lüg; kui lühine viht, siis pannasse ligemale `aukude `sisse [keripuu pulgad], kui pitk viht, siis pannasse `kaugemale `aukude `sisse Khk; läks kotto ää `kuśkile `kaugemale `keima Kul; tuop nii kernakaśti laua jaare pial, lükka `kaugemalle, et maha ei kuku Koe; mokad jäävad `kaugemalle, `paljad `ammad paistavad Ksi; ega elumaja lähikeste es tetä `sanna, iki tüḱk maad `kaugembale, kas nii sada `sammu vai Ran; mõõdaga olevat mõõdetu kivist `kaugembale Võn; Mine `kaugõmbalõ, sa vaśsit kõ̭ik langaʔ ärʔ Rõu
2. edasi, eesmärgile lähemale tuhnitseb ja tuhnitseb, aga `kaugemalle oma asjaga ei sua Kad
Vrd kauemale, kaugemal, kaugemas(s), kaugemasse, kaugemba, kaugõmbadõ, kauõmbadõ, kauõmbahe
kederus keder|us g -u Hi(g -use Rei), -os g -o, -ose Käi
1. voki värten Kui ma pisigene oli, tehti moole vana kederust virbai, kederu teine öhusem ots leigedi täiesti εε, alla otsa panti püssikuul ja oligid valmis Emm; kus löng peal jookseb, on kederus, meni üiap pool, aga suur jägu ika kederus Rei
2. kedervars Kederuste pεεld peaks lönga εε `viipsima Emm; pitk kederus (vanaaegne vokk) Rei || kedervarre täis Kedrasin kaks kederust `lönga Emm
3. kangapool Enamik naisi kerib kääritava kanga keradesse, mõned on uuemal ajal hakanud tarvitama kederuid. Kederul käib keskpaigast ora läbi ja ta pannakse krengile jooksma Käi
4. põlvekeder Mo pölvekederus sai nii aiged et Rei
Vrd keder
keder|vars keder- Kuu Sa Hi Mar Mär Hää Saa Ris Hag Amb VMr VJg Iis Kod KJn M(-är- Trv) San; keter- Aud Kod Krk; kedr- Muh JõeK; ketr- Mär
1. van vahend lõnga ketramiseks ja korrutamiseks keder varrega ketudasse löŋŋale `keerdu `pεεle Khk; kedervarrega `tehti vanast päti `lönga Krj; pitk vars `olli ja ketas `olli `teises `otsas, siis ketta ear `olli täkkid täis, kedral `olli noek `otsas, lõng köis noogi taha, siis kedrvars virises `rinki Muh; kedervarrega korrutati ja `tehti kas mõrra `lõnga või Mar; siis mardiema `istus `lõukal ja ketrvars oli kää ja `ketras Mär; kedervars on enne`muistene vana vokk, `tehti `lönga ja `nüöri, löng sai jεme, et ei `sündin vaadata Ris; enne okki olli kedervaŕs, üit́s pulk ja ratas perän Trv || köiepöör pööra keder vars, migega mehed köit keerudavad Rei
2. voki osa a.  värtenEmm b.  ? koonlavarras oki kedervaŕs, kus oki laba sehes keib Khk c.  voki keps oki kedervarrel om alumin ots sõkulavva küĺlen ja ülemin ots om vändäravva küĺlen; oki keder vaŕs aa ratta ümmer, kedervaŕs või vänt Krk d.  „lühi rauast ots, millest lõng läbi käib“Trv
3. ree kederpulk ree kaustast kεivad kedervars ning aissugarad läbi; keder`varsi o kaks tükki jalase sehes, teine ots kausta sehes Khk
4. veski hammasratta võll Kui ratas `valmis oli siis `tehti [tuuliku] `värkel, kaks roanda pöha suurust kedervarre ketast raiuti `sitkest kase langust `välja. Kedervarred `tehti soare puust nönda tolli kahe jämmused ömargused pulgad Pöi; ketervarrel one kaks `pulka kahe ratta vahel ja one `veiksem ammasratass, `ambad kahe ratta vahel, ketervaŕs seesäb selle võlli küljen, mes `veski kivi `ümber ajab Kod; täŕnratass aa kedervarre `käümä, kedervarrest läbi om piĺl Krk; pillide otsan om kedervarrõd, suurõ ratta `ambat käesivä kedervarrõ sehen, suur ratass vedäs kedervart `mü̬ü̬dä kive `käimä Ran || käsikivi osa käsikivi ketervaŕs on üleväl Kod
5. fig jalg Aa õge jala kõtust väĺlä, las va kedervarre ketsuta Trv | (paigalpüsimatust olendist) kuradi kedervaŕs, paigal ei kurda `kunnigil Krk | „jalaga sõtkutava linaropsija jalg“Pst
Vrd keder, kederus, keder|värt, keder|värten, kede|vars, kedra|vars, kedre|vars, kehr|vars
kee2 kee Khk Rei Phl Mar, kie Jõe VNg Lüg Jõh Lei(ḱee), ke Lüg Jõh Räp; g kene p ked|a (-ä) VNg Lüg Jõh, g `kinka Lei. Lausefoneetiliselt koos dem-pron: `kiese VNg(`keese) Lüg Jõh van, pron kes
1. int-pron (otseses küsimises hrl küsilause algul) minä küsin, kie nie olid; kie `teile `maksab seda `käiku VNg; kene sie siga õli Lüg; No kie pagan sene menema vei?; No `kiese nüüd õli, aga siin tuas just `rääkis Jõh
2. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) Kie seda enamb tiab; No `kiese `mulle õppetas; No kie `vihmaga [kartuleid] noppib, sai vähägi magada Jõh
3. rel-pron (alustab kõrvallauset) a.  (isikutest, olenditest) kes `tuntud inimine on, aga‿n tõhi `üellä kie on; kie vana ei `praavita, sie uut ei saa; õles `ükski õlemaie kie `mulle vie `tilka suu `pääle `tuosises ja `andases; `rauvad kelisevvad all [hobusel] kie `jalgu kokko taob Lüg; Kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris Jõh; peremes, kee `enne sene koha pεεl `olle Phl; kilõt `sü̬ü̬di rõõsa piimäga ehk ke taht pańd `võidu sisse Räp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause vormiliselt puudub) Kenel ei õld jõge ega `allika ligidal, kuhu `vankrid `sisse vedada, siis `viedi `vankrid `kaivu `juure Jõh; kee valla majas oo `võlgu need riigimaksod. siis võla`nõudja tuleb raamat käe ja nõuab kätte Mar b.  (esemetest, asjadest) mis `pargitu taul, kie `pargis `pieti Lüg
4. ind-pron kene `põlvest juo on ikke sedä`muodi õld Lüg; Sie mägi on siin jua tia kene `põlvest ja sie nimi ka; Ja `kiegi ei tia enamb kas õli tämä enamb sääl sies vai kie tiab kie õli Jõh; kene aeg kaua [aega] kene aig `uotada, pitk aig Lüg; Kene aja pera siis `alles mina vahin ja `tunnustan Jõh
5. (distributiivne pron) mõni, üks - - teine `saivad siis `palga, kie sai kaks `rupla, kie sai kolm Lüg
keerdum keerdum g -i (väikesest mõõdust) Seda meetrit peaks vist veel ühe keerdumi kövamini kinni keerama. Laud oo ühe keerdumi [võrra] pitk. Uks oo veel ühe keerdumi lai, lükka korra veel öövliga üle Kaa Vrd keeruke
kesk|paik
1. ruumiliselt kesk(mi)ne paik või osa; keskpunkt kui oli kesk`paiga seil, siis oli `kliiver ies ja `sinne `vasta kesk`paiga `piita siis `pandi sie mast `püstü Kuu; viseti parmas [odrakoorma] `keskele ka, et keskpaik `jälle `töusis Khk; kida on kabja kesk `paikas Mus; kesk`paikas ülal on kirise auk, ahu suu `kohtas; see oo üks laulu keskpaik Muh; [kasuka] keskpaiga kohal oli koa põõn Mih; pääva kell oli kiriku väravas, konks oli kesk`paikes; `keärbute kesk`paikes on keärbu võĺv Juu; süda põld on suure põllu pial keskpaiga koht Sim; piird piäb kesk kangass `käimä, piira keskpaik kesk kangass; kolm tala one taren, kaks `õtse piäl, üks keskpaegan; tõesel one kida kiäle keskpaegan; ku pada ki̬i̬b keskpaegass, tuleb `võõrid Kod; kumariku kaanega kerst, keskpaik on kumarik Plt; `kangal keskpaigan rike Trv; aga kari kagaril om kõllatse `äelme ja kõllane keskpaik Nõo; `panti `rauda kah. tõse sõra all `oĺli tõne pu̬u̬l, keśkpaegast `oĺli vallale Ote; tu̬u̬ kutsuti vanast kah et pekk, tu̬u̬d `üĺti et keskpaiga liha kah Har; noil oĺl tila keśkpaigah Plv
2. inimese keha keskosaa.  vöökoht; rindealune Kesk`paigast pien, et võtta kohe `kääga `kinni Jõh; pitka keskpaigaga inimesel on pitk öö ase Ans; vöö oli kesk`paikas seeliku peal, `kampsuli all Mih; kase `lehta sidusid kesk`paika [ravi eesmärgil] VMr; keskpaik ehk vü̬ü̬alune Ksi b. fig kõht Ei ole `aiga valatada `muidu, keskpaik ei ole rahul Kuu; `Ongi juba keskpaik `õõnes; Nüüd on `jällä keskpaik `kindel Jõh; ega siis viga ole kui keskpaegas midagi `varju on Kad; söö, söö, saab keskpaik kõvemast Lai
3. sooli kooshoidev osa, keskmed soolikad `võetse ära ja keskpaik jääb järele Muh; `enni ariti [soolikaid] naa vana aja moodi oli, et akati neist peeniksedest soolikatest `tõmbama ja tõmmati sealt soolikade keskpaiga küllest virinal ää; nüid lõigatasse nee soolikad sealt keskpaiga küllest ää, nii et `rasva koa `külgi jääb; seal on kaks kesk`paika, üks on peenikstel soolikadel ja teine on jämedädel soolikadel; mõni üiäb soonde keskpaik, aga see pole `õige mette, need oo soolikad seal Mar
Vrd keskpaika, kesspaik, kestpaik
kestma `kestma (-ä), `kesta (-ä), (ta) kesta(b) (-ä[b]), (ei) kesta (-ä) Khk Vll LNg Han spor , JõeK JMd(da-inf kestata) JJn TaPõ/`kes|ma (-) Kod MMg/ spor VlPõ M(-me), Ran Nõo MMgT Kam; `kestma, `kestada, (ta) kestab, `kestab Ris; `kestmä, (ei) kestäväʔ Plv, (ta) kestäss Räp; (ei) kestäʔ Se; da-inf `kestäʔ, (ta) kest Har; `kestma (-ä), `kesta (-ä), (ta) `kestab (-äb), (ei) `kesta (-ä) spor R eP; `kes|tama (-tämä) -tada, (ta) -tab (-täb) Kuu VNg IisR Khk Mar/(ei) kesta/ KuuK; `kes|tama, -ta, (ta) -tab hv Rei, VJg; `kes|tämä, -tä, (ta) -täb Juu; `kestama, kestata, (ei) `kesta Kse; `kestama, (ta) kestab Koe; `kestama Lüg(-ie) Kul Mär; nud-part kestand Juu Kos, kestanud KuuK, `kestand Pee VMr Lai; (ta) köst, (ei) kösta Krk
1. vältama, aega võtma; pidevalt jätkuma; (ajaliselt) püsima no kuda sadu on, vahest `kestab tükk `aega Hlj; pole sii söa löppu kuulda midad, kestab ikka edasi Khk; selle asja iga ei kesta kaua Mar; kui oli see sõda, mis kakskümmend `aastat `kestas Kul; `kehramine `algas vanasti `õhta ja `kestas ommiku kella kolmeni Kos; ei sie vihm soa kaua `kestada, akkab seilitama KuuK; sie `kestab ühöst päävast `teise VJg; kuiv keśt `kaugele. pitk kuiv ja põletas kõik ärä; mäletus kestäb põlvess `põlve Kod; kui pääv loojas on, iha kestab paar `tuńdi Äks; mure ike `piinas pikembelt rõõm ei kesta kavva Trv; nii kest mäng vai õdaguni Har; pulma˽keśtivä kolm nädälit Räp || ernes kestab ikke edassi (s.o teda kasvatatakse pidevalt) PJg; vana põld oli väga viljast `väĺja kurnatud juba. ega vana `põldu selle pärast maha ei `jäätud, ta `keśtis ikka edasi Ann
2. vastu pidamaa.  tarvitamiskõlblikuna või tugevana püsima, säilima Ei see `vergu lina mäend `keständ ku paar nädälä, `muudgu tee vade `jälle uus Kuu; trukk paganas ei `kesta (ei püsi) `kinni VNg; kõva `riide, sie `kestab `kauva `aiga `käia. `pehme `riide, sie ei käi `kauva, ei `kesta kedägi Lüg; Kallis asi kestab kaua, odav lähäb kohe vanas ja katti Han; kui mõni kaŋŋas ei kestanud, siis määriti, `tehti kas lina`siemne vett KuuK; minu lõŋŋad `kestasid omal ja `kestasid teesel kui `kandli kieled VMr; külmä eden puu ei kestä, külm võtab ärä; vai siis `vargatel mõni lukk kestäb; nüid tuleb neid süädikid, vai siäl ette kedägi kestäb Kod; keresekivi om ümärikse maakivi, üits `aasta kestab paĺt Krk; naaʔ `saapa keśtiväʔ kavva `aigu Plv; kolmkümmend `aastat `keste tu̬u̬ olõ katuss, mis tüvvipäädi `pańte Räp || elama vanemad inimesed ei kesta enam `kuigi kaua MMg; ma‿le prõ̭lla nigu mädä puu jälle, ega ma `kavva‿i kestä enämb Nõo b.  välja kannatama, taluma Ei sie köüs küll `kestä sidä jämejä `palki merest `väljä tiridä Kuu; jää - - ei `kesta viel `pääle `mennä Lüg; lepakoor on rabe, ei `kesta, aga kasetohi on `sitke, soab teha torbikud HJn; Kui villane kangas ei `kesta kududa, siis võib teist maśsina eliga `mearida Amb; tilgastand piim, ei `kesta `keeta Sim; algass puu ei kesta paenutata; vaevane `aige inime ei kesta põrutamist Trm; ei kestä `mitte `katsu, nõnna ärä `tohkonud; köis ei `kesnud tõmmata, õli `ropsti `kat́ki Kod; mõni [kivi] nagu puder, ei kesta `aamriga lüia, läb purust kõik Äks; ma olin kaks nädalad [pärast haigust] vel nende pool, `enne kui ma `keśtsin kodu `tuua; soo on `sitkem, `vintskem, võid `piale `minna, aga raba ei `kesta, sial lä˛äb kamar `kat́ki Lai; si̬i̬ lang om peenike nigu iuk, si̬i̬ ei kesta kodada Ran; śjo iä ei kest `ḱävvu; śjo (vanker, regi) ei kestä `ku̬u̬rmat viiäʔ. kest ḱülʔ! Se c.  jätkuma, piisama juo sie asi akkab `kestama, saab jago kätte. `kestab küll juo; vana`rahva `ütlus et naist`rahva varandus ei `kestä `rohkemb kui `tuoma`päiväst `jõulu Lüg; raha ei `kestä `nenda `kaugele Jõh; `leiba on nda vähe – tee‿p kui kauaks ta `kestab Khk; `laasto tuli ja laeno leib, ei kesta `kuigi kaua Mar; `surnu pärandus ja amme varandus – see põle kedagi kestand `ühti Juu; ei need jahud kesta kuńnikski Plt; kaua si leib kestäb, õige vähä teist KJn; üks sõna `sinna ei kestä (ühest sõnast on vähe) Vil c.  suutma, jaksama Ei `keständ tämä `aavu `vahtida Kuu; [vaeköit] `üksi inimine ei `kestä `laiali ajada Lüg; kes on vanad inimesed, ned enam ei kesta `käia töös Lai
Vrd kessatama, *kestima
3. (ruumiliselt) ulatuma Annamõisa `kestab Jära`metsa `väĺla (s.o ulatub Metsavere külani, kus asub Järametsa talu) PJg; sie raba ei kesta `Amblani, vahepial on ikke `metsa JJn; vanass ku rat́tid õlid, siis õlid piälikod, `kestsid `kaugemalle Kod
4. tasuma, väärima, väärt olema Ku `kiidedä, [vastatakse] ega sie vähikä asi `kestä `kiitä Kuu; `mingisugust au `anda tämäle ei `kesta Lüg; `lähmo `sinne. – ei `kesta `männä Vai; ei sie `kesta `kiita (pole tänuväärt) Kad || sie kestä kedägi (sellest pole midagi) Khn
ketas1 ketas g ketta Sa(kedas Jäm) Muh spor L K(pl ketased Juu, ketaksed Jür Sim), kettas Kuu Lüg Jõh; ketäs g kettä Kod; kätas g kätta Hi LNg
1. kettakujuline ese või moodustis a. ratas, sõõr, seib `päikesel on ies suur rattas, suur kettas kohe `ümber `päikese Kuu; vanal aal olid puu raŋŋid, `püsti `otstega, suur ketas ülal. nee kettad olid kirjatud Kär; [koorekirnu] Kaanel oli auk sihes, puu käis läbi, ketas oli `otsas, kettal olid augud sihes Pöi; `kesli ketas (ümmargune põhi) tehasse kõege enne `valmis Muh; Ma `saesi sennest `kuivand läksist (lehisest) kättud, ähk saab so kärrule rattud `tehja Rei b. puutüve otsast saetud ringikujuline tükk (lastele) mängimiseks; mäng ketta kali Jäm; kettad `saetasse puu `otsast – tehasse lastele mäŋŋi rattad; teine `viskab teise käde ketta; ketast veeretasid ka `kaikad kää; poisid `aksid ketast `mängma Khk; ketta `viskamine oo kadun nüid; pisikesed kettad lõegatse ja siis mεnnasse sigu `aama `tuhkapäe (mäng) Muh; ketast `mängima, tegema Sim; eedäväd ketäss, ratass lipuvad ike vahel, si̬i̬ on kettäeede - - meil vanass õli ratta `lipmine Kod c. vurr(kann) või selle keskel asuv ratas virr ~ virru ketas Khk; ketas o pulga `kaelas, vissetse parandale `öörima Mus; ketäs oo kedrä `moodi asi - - pulk oo täl sees. siss pannasse maha laud paranda `piale. tä oo `kange `joosma Mar Vrd ketus d. (voki) kederSa Hi pooli ketas on ju ka - - see ümarune mis pooli `järge keib - - millega poεl `kinni `keertesse Khk; oki luhi ketas Kaa; Poolavoki ora voib olla nii puust kui ka rouast ainuld sene tagumese otsas peab olema ohja kätas Emm e. niiepuude plokiratas loki kettad Kär; niiepööra ketas Kaa; niiete kätas Rei; kolme niiega `kangal on ikke niie ketased. pikk ots on `kesmese niie `küĺgis, ratta paelad on teene esimese niie `küĺgis, teene tagumese niie `küĺgis Juu; kolme niie ketaksed Jür f. kedervarre osa Kedervars `tehti puust, pisike ümargune ketas `ambad sihes ja pulk läbi Kaa; pitk vars `olli [kedervarrel] ja ketas `olli `teises `otsas, siis ketta ear `olli täkkid täis Muh g. tuuliku osa: ülekanderatas, mis pöörab veskikivi Kui [tuuliku] ratas `valmis oli siis `tehti `värkel. Kaks roanda pöha suurust kedervarre ketast raiuti `sitkest kase langust `välja. - - Ketaste `keskele raiuti mölemile `kantlik auk Pöi h. u (masinaosa) niidu masinal oo ketas Tor; masina rattal on kettasi Juu || (vana ringmängu)laulu sõnad: ettas kettas `kella rattas, vana `muori vokkirattas Lüg; ketas ketas kelle ratas, vana eide vokiratas Plt; etas ketas kelle ratas, vana moori voki ratas KJn || fig kätas nour (suure ümmarguse näoga tüdruk) Emm
2. tantsupidu, simman; trall täna `õhtu saab seal peres ketast `lüia. see oo änam nii naĺla sõna Mär; ketasel oli rahvast küll Pil; ketast lööma ~ laskma karglema, hüplema kui noor loom `lahti soab, siis on nii rõõmus ja lööb ketast; `lammad lasid nii ketast `põlmal et Juu; las lapsed ketastavad, küll lüövad ketast Jür; ketast viskama mürama, kukerpallitama (lapsi keelates) ää vissak üht ketast Vll; `viskab ketast ehk uńdiratast VJg Vrd kets1, kett3
kiht1 kiht g kihi eP(-e L; kist Kod) Nõo Kam, kih́t Hls Krk San(kiśt g kihi) V; kiht g `kihti VNg Vai
1. hunnik, virn, lade `päälmised maa kihid `lähtvad rutemini sojaks Khk; Mis lauad olid, kõik nii kenast `kihti `lautud, pulgad puhas vahel Pöi; luhi kihid lähvad `vastamesi ja siis paugutab Kul; paks soola kiht oo põeha peal Vig; mine `sinna kihi `otsa, võta eenäd `vastu Tõs; Paberit laoti ikke kiht kihe peale PJg; neli angu täit `ohri `pandi parrele üheks kihiks Juu; masinaga niidetud `vilja on ia `ühte `kihti `panna, `tüikad väĺlapuole JMd; puolteist `sülda, kolm `mietert oli `turba`kihti JJn; akkasin `einu lakka `aama kihi `otsa Pee; puud on `kihtis VJg; ratta vitsad kihin; pani õled `kisti Kod; vihud `pańdi `püśti parte `piale, laug täis, kahelt kihilt `pańdi, teine all, teine pial Plt; lauad pańnime `kihtide `kaupa KJn; õle ku̬u̬ pannass `kihti tare pääl üless Krk; Aena pandass kihte viisi unikude Nõo; kivi kokku korjatu, nurmõ päält `võetu, `kihti `pantu Kam; maa om üless `kihti `aetuʔ Krl; kuiva˽rüä˽pańni `kihti Rõu; sõ̭ss saa as kõrraga˽`tu̬u̬mist, ma pańni lavva˽`kih́ti sinnäʔ Vas; `tõrdohe `pańte liha `su̬u̬la, iks kih́t `su̬u̬la ja tõõnõ lihha Räp; olõ omma kih́h ~ kihih Se || südamik Anna nuga, pliätsi kiht läks `kat́ki Khn || kord, puhk ma olõ mito `kih́ti sääl ḱäunuʔ Se
2. ühiskondlik rühmitus `rahva kiht Vai; alampkih́t Räp
3. kokkulapatud köis, nöör jm löŋŋa kiht; lehed sa noodale, sur kööve kiht `kaelas; tari se keis `kihti Khk; Ma akkasi koorma köit kihti tarima Kaa; vallid pannakse `kihti `naagli `otsa; rossid ja keik soavad `kihti taritud Pöi; Võrgud paadi `põhja unikusse või `kihti maha Hää
4. kahe posti vaheline rõhtaia osa üks `postivahe `üeldi üks kiht VNg; on `viie `süülised lattid on viis `süüli kiht pitk; tuul on `tõukand ühe kihi `aida maha Lüg; üks kiht eenama `aeda vaos maha Mär; aia kiht oo rõht aial Tor; tegin ia aja kihi Iis || palgiparve järk, osa kahe keie vahel sai esimene paĺk vette veeretud ja sis teesed järele, sõnni ku kihe jagu käe; neli kihti ja viis `kihti `oĺli kihed parvel Vän
5. kahe vaia vahele kinnitatav võrkude rida võrgo `kihtis keib viis `võrku Mar
kiil1 kiil eP(kiiĺ Trm), g kiili (g kiilu Mih Tõs Tor), `kiili R(n `kiili Vai)
1. kiililiste (Odonata) seltsi kuuluv putukas `kiilisi on `mitme tahulisi. `toised on vie `kiilid VNg; ühed on suured `koltsed kiilid, nee on suured kut linnud; ühed allid - - `pitkade tiivastega kiiliks `üitasse Khk; need latika kiilid oo kihtised; mõnikord oo `pissed kiilid, siis oo latikad koa nagu vihalehed, aga kui oo suured kiilid ja paĺlo, siis oo suured latikad Mar; vata merest kadovad kalad ära, sellepärast neid `kiilisi põle nii paelo Lih; suured kiilud `lendvad vee piäl, kahed tiiväd `küĺgis Tõs; Kui sui paõlu `kiilä lennäb, `tullõ sõda Khn; kiilid on `rohkemb vie jääres Iis; [kanad] mis `kiilide aeg väĺlas, need kohe on munemisest `lahti Äks
2. kiin (Hypodermatidae ja Oestridae) `luomad `kartad `kiili, `kuulod vaid sedä `kiili `laulu, siis `juoksod `ullemast Vai; obuste kiilid on pisised `koltsed kut puu mesilased Khk; Kiilid on `väljas, `veised äi seisa änam karjamal Pöi; see kiil on pisigeine all, temal pitk ora `perse `otsas, sennega tema pistab Emm; Kiilid lendavad, sadu tuleb; noorde inimeste `kohta `öötasse - - just nagu kiil nende `perses, kis neid takka aab Mar; `kiilisi põle tänäbu `näintki Juu; kohiärjad suured, vata palavaga kardab `kiili VMr; obuse nina kiil VJg; obuse jala kiil on erilaise `muodi, piriseb obuse jala `ümber `augusti kuus IisK; kiil on pitk ja piänike, piha piält piänem, `perse piält paksem Kod; obene noogutab siis, kui kiil ninasse tükib Ksi; nagu ärja `persses kiil Plt
3. kiinijooks üks pasane vasikas aeab `terve karja `kiili Lai; kiili, kiilu ajama ~ jooksma ~ kargama ~ laskma kiini jooksma `karjatsed ajavad `lehmäd `kiili `juoksema, `tievad pz-z-z Lüg; `Lehmad `tõstasivad sabad `püsti ja panivad `kiili `juaksu Jõh; Äi tema läbe ühte tööd viisipärasti ää lõpeta, paneb just kut kiili karates teisale Kaa; Kui sui `veised `kiili `kargasid, siis läks kõue ilmaks Pöi; Lehmad akkasd kiili aema Emm; üks veis laseb `kiili nõnna seäl soo `ääres Vig; ärg akkas `kiili `kargama Lih; lehmad joosevad `kiilu palavaga Tor; nüid nad (veised) lasevad `kiili nõnna et Juu; vanass juanipääväl ei `antud lehmile juada, siis ei juakse `kiili Kod; `kiili `jooksmine on augusti kuul Lai || fig sihitult askeldama mis te (lapsed) sii kihelete, `kargate `kiili Muh; Küll ni̬i̬d naesed jooksevad kiili KJn; kiiliga kihutades sene `kiiliga (suure tuulega) ku tulo se vene siss, pano menemä Vai; kaśs läks selle tulise kiiliga `välja Muh; üks veis tuli jälle kiiliga `sõites Vig; tuleb kari kiiligä kodo; eläjäd tulid kiiligä metsäss Kod; valge vasika kiil sportlik mäng `Neljäkäppili ja jalg `püsti viel sai `mendud edesi. `Üäldi `valgevasika kiil Jõh
Vrd kiilik, kiim3, kiin1
kitseljäs kitsel|jäs g - kitsavõitu kitseljäs pitk maja; kitseljäs kangas Kod Vrd kitslane1, kitslik, kitsline
kloba kloba R Emm LNg Mar Tõs Khn Ris Nis Kei Hag HJn Kod, loba Vll Pöi
1. lokk, lokulaud `enne `Maitli `mõisas õli kloba - - `jalga viis õli `laua tükk pitk, `augud `sisse `lastud, `nuoradega rippus latti `küljes Lüg; `Lõuna ees `löödi loba, siis läksid kõik `lõunale Pöi; tulekaho `aegas `löödakse kloba LNg; klobaga kutsuti pere `süöma; kloba üiab Ris; kloba lööb, lähme `lõunale Nis Vrd klobu
2. hrl pl soalaad Lõng löödi klobadega kinni Kei Vrd kload
3. krapp, lehmakell puu kloba `lehmal `kaulas VNg
4. võrgukäba, -ujuk `Näimme lohe`onge klobasi `lillumas peris ligidell Kuu; Kakuami klobadõ asõmõlõ võib luasist kuulid kua `panna Khn Vrd klobu
5. puuhaamer jää tagumiseks paadis enne olid klobad, puu`aamrid, need läksid `klotsi Jõe
6. koli, kolu Vana kloba korjab keik seinaεεred täis, saa änam jälaga läbi Emm Vrd klobakas
7. fig lobiseja, latraja vana juttu kloba. mies viel `targemb on ku `naine, ühesugused klobad puha Lüg
8. liiderlik naisterahvasEmm
Vrd klobi, klobin
klubi2 n, g (k)lubi spor Sa(g lubja Jäm) Rid a.  püünise või ankru tähis vörgu märgi lubi. ülal `otsas on tut́t, olga kalsust ähk oksast. all `otsas on kivi. ning siis sääl kes`paikas on sihand suur paks laava tükk, ähk ümarune kahe jala pitkune ruĺl. see on siis märgi lubi, see ojab märgi otse `püsti Khk; `keskja köve `otsas oo lubi `kinni Mus; Klubi on `ankrumärk, kinnitakse `ankru `külge, klubi on kas korgist või puust Pöi b.  võrgukäba, puust ujuk lubi, mis aina pεεl on. lubid tehasse `kergemast puust Khk; Selise peal olid puu tükid, nee olid nooda lubid Pöi c.  vender pitk puu, `keskel köis `ümber, köve teine ots laeva küĺjes, klubiks `üitaste Jäm
Vrd klobi
klöts3 klöts g klötsi Emm Plv klots Lae klöts `tehte lovast vei plangust, on nii pitk kut lae`pooride vahe Emm; `rätsepil umma˽klötsiʔ. klöts um tu̬u̬, mińk pääl nimä˽`preśsväʔ Plv
kobru|leht a. takjas; takjaleht `Korvad [suured] ku `koprulehed Kuu; `Koprulehega võib `saunas `pessa, vahutab `ästi kui `siepi `piale `mäerida IisR; `esti on ta kobruleht (nuppudeta), `praegu oo `takjas Kse; kobruleht, suur paks leht, kasvab mehe pikkuses, `takjad `külgis Tõs; see oli nooremalt meie `soapa viks. võta kobroleht kätte ja akka `nühkima niigakui vesiseks lähäb, siis teeb `soapa nii mustaks, võtab niihukse klańtskorra koa `peale Juu; kobro`lesti ajab ukse ette Kod || fig (kuulujutust) ta `kuulnud seda juttu kobrulehe kolmanda külje pealt Krj b. vesikupp kobrulehed one vede siden, pitk vaŕs ja ise tämä õjub vede piäl, kõllased eelitsused nagu `trestlid Kod c. kortsleht `lambaʔ `tahtvaʔ kobru`lehti Vas
Vrd kobraleht
koha|kala kuhakalasi on küll, naad on aavi `moodi, pole nönda pitk mette, änam `koltsema kihaga kui aug Jaa; sii oo kuha kala ja mere tint Mar; ega sii kohakala põle, nee oo suurte merede sees Vig Vrd koha1
kohevili kohe|vili Khk Kaa Krj Vll SJn, -veli TLä kohevil; kohevile sajuga maa kopudab üles, ajab suureks `kergeks, kohevili; karuda einad kohevili, siis tuul keib läbi Khk; Kuulu ajas ennast kohevili ning löi änna laiali Kaa; oli tarn, `lemmes pitk kore ein, tee labuse, jääb kohevili Vll; `juusse tõesel nii koheveli Puh; pusi`puuga pusiti, `aeti vili [parsil] koheveli, siss läits lämmi läbi, `kuivi ärä parembide Nõo Vrd kohuvili, kõhevil(e)
kole kole g -da R/g -ja Kuu/ Emm L(kolõ Khn) K I TLä Kam; n, g kole Sa Muh Rei Rid Saa M; n, g kollõ San(kolle) V(kolõ Räp Se), g kolõhõ Har
1. a. inetu kole asi `vahtida, inetu Lüg; jutustab nii kole äälega. ma pole nii koled äält `kuuland veel Khk; koledad püksid olid - - `jalges Mär; rumal, see on ikka natuke koledam sõna ku loĺl ja ull Kei; küll sa oled õt́e kole ja tat́ine Juu; läksin `koledasse majasse VJg; (sügisel) mõts lää kõllatsess ja koless Krk; kolõ hääĺ; `väega kolõ mi̬i̬śs Se b. ebameeldiv, vastik küll se ilm läks siis kolejaks, `tuiskama hakkas ja lund sadi Kuu; kole inimene, sańt inimene Jäm; Kole mees oma tegudega; `Söukse kole ilmaga sa akkasid siis tulema Pöi; koled loomad `ollid (rebased), nad `murdvad Muh; Küll võib ikka `jõlmõs kolõdi inimesi `olla Khn; sarla oli `raskem ja koledam kui `leetrid HMd; talve oli kole ilm, `tuiskas ja teed olid pahad Kei; kole loom tuleb, viib so ää; koledad inimesed olid oma purjutamisega Juu; nooremas ias seda koledad `ilma ei olnutki, aga nüid olen akant `tundma Lai; küll om kole ilm, mina serätsega oma `jalga `väĺlä ei vii Nõo; nii kole ilm, et ää peremi̬i̬s ei aa `pennigi `väĺlä Kam; kollõ süküśs Rõu; kollõ ja hõel ilm; sügüse kollõʔ ilmaʔ Vas; timä kõnõĺ külʔ toda pagana ajost `aigo üteĺ et, et `väega `olnoʔ kolõ tu̬u̬ aig Räp; `väega kolõ ilmakanõ Se; kollõ aig (sügisel) Lut
2. hirmuäratav, õudne Kole, kui `viskab `laene kohinal `randa IisR; `irmus `korge `kallas on, kole on `vahti `alle Vai; See oli üks `söuke kole koht - - ma kartsi seal ikka Pöi; mu eest see nii kole asi Rei; päris kole oli vaadata kohe Mär; `surnukoda oo kole koht Tor; kole ja pime õues, nii sügise `moodi Juu; eks ta kole aeg õld ike küll IisK; minul irm, mets kõik kole ja suur Kod; sügüsene üü om pime ja kole Trv; pulli om koleda, kui na vihale lähvä Nõo; maʔ oĺli üt́sindä mõtsan, küll oĺl kollõ ollaʔ Har
3. (väga) suur (kogust või viisi märkivalt) a. (koos substantiiviga) rohke; erakordne, tohutu mere `ääres on kole `kallas VNg; koled viljad, mis said laeva pääle `väätud Vll; Kole vesi, mis seaste (see aasta) on Pöi; koled raeterad `ollid; sinikud `olli koled `moodi Muh; kole sõnnik oli, mis `pandi Tõs; Kolõdad `muõdi aab lund maha Khn; tämä one koleda vihaga inimene; mi̬i̬s juanud keväde koledal `kombel Kod; koledad anged aand Lai b. adv (üli)väga, tohutult kole palav ilm; kole pitk maa `mennä; Õli `nuorelt kole ilus `tütrik Lüg; Kust ma nägin üht kole ilusa `mustri Jõh; aŋŋerad, kole rasvane kala; nii kole pime oues Khk; Kole inetu inimene Pöi; minu eest ne lilled o kole `armsad Muh; `nairid olid kole suured Mar; Kolõ torõ koõra poõg Khn; kole laisk inime Tor; nii ermus kole kuum HMd; kole riiakas inime Koe; kus kole kruusane, sial vili ei kasvagi Sim; tämäl on koledad sualased ni̬i̬d kalad Kod; einamaa on põndaku pial, see on kole `raske `niita Lai; kole keerd lõng SJn; sängi tulbad olli `kirvega `raotu ja paksud lavvad, kole tugevad Ran; ku lina äste paks om, siss saap koleda paĺlu `peosit; kole ahne inimene Nõo
4. (kohkumist, jubedust või vastumeelsust väljendavates hüüatustes ja ütlustes) tämä õli ninda `vaene, et midagi koleda Jõh; oh sa kole! Vai; rüheb, mis kole kohe Tõs; pealt vaname `surma `kartsin nigu kole VMr; kardab `nõidust ku kole Iis; `lõuna pu̬u̬lt `mustab kui kole; üits `aasta lahiśt `vihma maha mis kole Hel
kolgats2 kolgats g -i Kod kolge mai·lmatu pitk, nõnna ku va kolgats Kod Vrd kolgerdis
koloska koĺoska kolask pitk inimene oo koĺoska Kod
kooli|aeg kooliskäimise aeg Nüid on ju see kooliaeg nii pitk Pöi; aga siis ma akkasin kedrama ka juba `enne kuoli `aega KuuK; miu kooliaig `olli lühike Nõo
koore|kirn kaanega kõrge puunõu hrl koore hoidmiseks ja võitegemiseks Koore kirn oli, selle sihes `löödi koort kogu. Kirnul oli koan peal ja koanel oli auk sihes, puu käis läbi, ketas oli `otsas, kettal olid augud sihes, sellega songiti ölalt `alla nii kaua kut [koor] kogu läks Pöi; suur `kõrge koore kirn oli, üks ühüssa kümme `toopi läks koort `sesse küll Mih; kuare kirn õli kitsas ja pitk, all õli veike auk siden ja pulk eden. siält `laśti apu vett `väĺjä Kod; siis temast oli järele jäänd üks koore kern, üks saea toobine Plt; Koorekirnu piab sahvrest sissi lämmes tu̬u̬ma, mudu‿i lää luskug õõrun kokku si külm ku̬u̬r Pst; ku̬u̬r `panti koorekirnust anuma `sisse [võitegemisel] Nõo; koorõ kirn oĺl `korgõ, altpu̬u̬lt `veetkese `ahtap, vitsaʔ õ̭ks oĺliva˽`pääle tettöväʔ Räp
korbits2 `korbits Lüg, `korpits IisR, g -a; pl korbitsad Ris metskurvits (Scolopax rusticola) `korbits `lennab ja tieb korr-pits, korr-pits. `korbitsad `lennavad `õhta, pitk nokk ies. on `niiske paat lind, väheke püist `suuremb Lüg Vrd korbiit, korbiits1, korbiitsakas
kord1 kord g korra S L K Iis Lai, `korra Jõe Hlj RakR VNg; kõrd g kõrra I Äks eL(g kõr[r]a Lei; ḱerd g ḱerra Lei), `kõrra Lüg Jõh hv Vai; kerd g `kerra Kuu Hlj VNg Vai(n `kerda) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
I. korduvus
1. (sag koos hulga- või arvsõnaga) ajaline korduvus, esinemissagedus seda on `palju `kordaid Jõe; `Kerra miest nähä, `toise`kerra `tunneda Kuu; üks poiss käis `piigu `painamass `mitmella `kerralla: `tulga ja `tulga VNg; ma õlen pali `kõrdasi sääl käind; sie ei `kuule `äste, kaks kolm kõrd `räägi üht juttu; kaks `kõrda võtta suppi, ühe `kõrra `ammusta `leibä (öeld, kui toitu on napilt); sel `kõrral ~ sie kõrd ma ei saa `tulla, tulen `tõine kõrd Lüg; tüö `tullo jättä kese, `toisest `kerrast Vai; nee tülitsevad äga nädali korra ära Ans; ju‿ne (karjamõisad) `möisate körvast ühel korral vanal ajal oli `tehtud Khk; keik korrad es `lasta [ehalist] `sisse Mus; `mütmed korrad kεisi sääl Kaa; kukk kiiratab kolm vöi neli `korda enne oomikud Pha; `kordagid põle `tehtud nii õlut Muh; panin sõrmed suhu ja vilistasi `kahte `korda Kse; paar `kordi `niitad [lambaid] `aastas; ma sain jo pari `kordi `enne `valmisse, ennekui peiupoiss tuli Mih; jättis merele mineku selles korras nõuks Khn; Jusku lehm: kui `õhtul korra ammub, siis on päevane jutt räägitud (kidakeelsest inimesest) Hää; `linnes ma üksi ei käin - - naine käis `seĺtsis koa paar `kordas Ris; ma käisin `mitmel korral ~ mitu `korda Juu; kuuśk laseb juo kolmat `korda okkaid Amb; ma sain küll `mitmet `korda `küiti JJn; ta (hunt) viis `ühte `puhku neid (lambaid) ää, ega ta seda `ühte `korda viind Ann; mes `aśja sa iśsid, kui es anna neĺjät `kõrda sigadele [süüa]; paĺju kõrradele suad üheldä sedä sõna Kod; käisin `korda kolm väĺlas Ksi; ti̬i̬d ärä ühe korraga et ei ti̬i̬ `kahte `korda `ühte `aśsa KJn; paelu `korda sai `käitud säält kuju Vil; tõmmassime [noota] kaits kõrra `õhtsapoolen ja mõni päev kolm kõrra; kümme kõrra `loetass kolm `lõnga, kolmkümmend `lõnga `paasman Trv; ma ei mõista midägi selle kõrrage `osta; kõrd saa vi̬i̬l `leibä tetä Krk; üitskõrd sai paar `kõrdu väegä paĺlu latikit; nigu räbälä puńt jälle, esi astu üits `kõrda, ilbu `kargava kaits `kõrda Ran; üten kõrran kadusiva (surid) mõlemba Puh; mõni piap `kavva `aega viha, aga miul om viha toss samass kõrrass; panni kaosi [liha] täis, et siss na saava kõrrass süvvä Nõo; kui sa ka esi nädäli‿sen `kõrda (üks kord) neid läńnikid ariss, siiss na olõss küll ilusad ja `puhtad KodT; [isa] kõnõĺ sedä luku `mitmit `kõrdo Võn; perämäne kõrd ku ma käisi, siss es ole tedä kotun Ote; üit́s röömükene `anti, mõnõss paariss kõrruss sai leevä pääle määriʔ San; Suvõl näet um piḱk päiv, sõ̭ss `sü̬ü̬di õ̭ks neläkõrra Rõu; maśsinat es tunda˽tol `kõrda Plv; kuʔ [kukk] jo˽tõist kõrd kiŕät́, siss tuĺl üless tullaʔ; neĺli kõrd `vi̬i̬di [mind] tappaʔ Vas; tal oĺl hää tujo si̬i̬ kõrra `aigo Räp; ma olõ õi `kõrdage sääl käänüʔ; võit `mitmõhe kõrra `risteʔ (ümber ristida); kuuś kõrra ~ kõrd käve päävä pääle; jätät tõõsõ kõrra pääle tü̬ü̬ Se; harva korda harva, harukorral `arva `kõrda käis meil; `arva `kõrda tuleb ette sie asi Lüg
2. perioodiline esinemus temal oli ohatus - - käis iga `aasta oma korra ää Vän a.  söögikord veistele tuleb `lountse kord käde anda Khk; `öhtu kord on veel söömata Rei; oodake natuke `aega, tüdrikud toovad `õhtast `kõrda kah Hää; omikune kord ja `lõunene kord ja `õhtane kord – kolm `korda `päävas [süüakse] Juu; mõnes talus on kõrrad, kõik üles kirjutatud mes kiädäd [nädalapäevade järgi] Kod; `õhtun kõrd ~ sü̬ü̬k Pst; võtat kana muna, lü̬ü̬d `katski - - lääb [söögi]kõrra ette Ran; `tu̬u̬ga (suure pajaga) om hää nii katõss kõrrass `sü̬ü̬ki `kiitä `perhrele Har; olõ õi˽himmo `sü̬ü̬ki tetäkiʔ, kaet inne kuiss kõrd `mü̬ü̬dä saa Vas b.  menstruatsioon naiste`rahva kord Aud; iga noore inimesel on oma `loodose kord Ris; vanaste pańnid sel ajal naesed körtsiku `seĺga, sis oĺli körtsiku kord SJn; ma oĺl `aige, mul olli iks omakõrd Ote; tu̬u̬l olõ õi kabõhisõ `kõrda inäp; tu ei piä vil [last] `saama, tu̬u̬l olõ õi inemisõ `kõrda; halv kõrd tuĺl `külge Se c.  (ilmast) nüid `sõuke alva ilma kord (püsivalt halb ilm), ära `mõtlegi, et sa `eina saad teha; ilusa ilma kord, ega ta nüit `vihma ei tule; Vaa (vaga) ilma kord Hää; talvõ kõrraga (talve aegu); küĺmä kõrraga Lei
3. (üksik)juht, puhk See oli ikka kukkumise kord (raske kukkumine), teine küĺg oli kõik suur sinise punase jutiline; See (mees) korra taris, aga see pole selle (naise) `juure jäänd Pöi; Viibsip̀uude päält ikki ei keritu, si̬i̬ `oĺli vahest `arva `juhtumese kord; Liik on üks munemisekord Hää; tuli `mingi kord (millalgi) `siia JJn; `mõtle ku kalliss pulli kõrd (paaritus) om Nõo
II. järjekord
1. (ruumiline või ajaline) järjekord, järjestus `läksin paja, õli kaks kolm ies, pidin `uotama `kõrda Lüg; `võrgud [meres] kõik `kõrra järele Jõh; `Villa`veśkil ei pidada kunagi `korda `saama (ei pääse järjekorras ette) IisR; jo‿si surma kord `varsti tule ka, sest korrast ep saa kaudu `ükskid Khk; [ta] Oo eese naisevetmisega tükkis korra taa jäänd (pole õigel ajal võtnud) Kaa; ta (koer) oo vana koa. ega tia, kummal `enne kord kätte tuleb (enne sureb) Kse; jahvatese kord tuli minu kätte JMd; ma panin ikke liha `aśtjasse, końdised tükid panin taha `eäre, siis oli ea kord kohe, kuda ma `võt́sin Juu; [kordlaine] mis `teatud korra järel tuleb Kad; Üeldi küll, et ega kott kõrda oota. Aga tuuleveskil tuli küll niimoodi välja, et just kott ootas kõrda Trm; `mölder `ütleb kui suama jämedä javatuse läbi tuleb püüli kõrd Kod; lavvakiriku kõrd (armulaual käimine) läit́s `mü̬ü̬dä, jäime kõrrast maha Krk; ta viis koti `veskile, `ommen `olli lubatu `kõrda Puh; kui rüätegemise kõrd kätte `tuĺli, siss pidi valmiss tolle jaoss olema Kam; su˽kõrd om häste lähembäle jo saanuʔ, sa saad `varsti jahvatamma; pedäge kõ̭iḱ `kõrda, `olkõ uman rinnan vai roodun Har; vanast `üĺti et, `kõrda põdeva˽silmäʔ, üt́s `haigõss jääss, nii jääss tõõnõ kah Vas; ku kõrd om suuril puil, sõ̭ss tulõ paiul ka paḱin takan (kui kannatavad suured, siis kannatavad ka väikesed); Kohe kõrd saisma jäi (küsitakse viinajoomisel) Räp; mi saisame ḱerran. oodame kona saa ḱerd `ostmise munu Lei
2. (omavahel kokkulepitud) tegutsemisjärjekord; kordamööda täidetav kohustus `kõrra tagand käib – tänä läks `tüöle, `omme ei lähä noh Lüg; Keik, kes säel `piimaveu `artlis olivad, pidasid oma `korrast `kińni IisR; me olime teine teise korra [haiget valvamas] Khk; sauna küti korrad Vll; Millal `teitel piima kord (koorejaama piima viia) on; Küla`kupja kord see tuli üks kord `mütme `aasta tagant Pöi; üksvahe ma olin ambulańtsi kasvandik, nüid kein `aastas `korda või ei `keigi Rid; `Ruumis ning ladumas `oĺdi [laevas] korra piäl, teese reesi teene Khn; korra pial oli `karjas `köimene Aud; piima veo kord Tor; [rehepeksuga] akati vara pial, selle aaks olid juba põllal kui kord oli `minna Ris; ma olen oma korrad ää teind, olgu nad `puhtad ehk mustad (pesupesemisest) Juu; pidime `korda tegema: täna sai teine [hobust], `omme sai teine JMd; öövaht́ on korral (öövahis) Koe; küüdikõrd oo sinu käen. tämä käis õma kõrra ärä Kod; karja kõrralise kõrra `järgi käisiv [mõisas karja talitamas] Krk; [lauakirikus käiakse] keväjelt ja süküselt, ma oĺli iilä˽keväjest `kõrda Har
3. (sag obliikvakäändeis) karjakord; sellega kaasnev ühiskarjase toitmine ja ööbimine peredes `ninda `palju oli talus `kerda, kui`palju `lehmi oli VNg; `nelja talu pääl `käisin `karjas jah. igas talus õlin kaks nädäla `kõrda - - siis `läksin `teise talu Jõh; küla `lambad olid `kordas, küla pered käisid [kordamööda] `lambes Pha; ja siis saand ned (karjaskäimise päevad) läbi saand, siis läks `teise talusse jälle kord Pöi; karjane käis igas peres `kordas. kui paelu `loomasi oli, siis oli kahe `veise pealt üks pää, kel üks veis oli - - käis korra ja kahe takka, aga ikke käis neil koa `kordas. siis `pańdi sealt `talle leevakot́t ja `lähker Juu; kus peres karjane `korda (söögil ja öömajal) oli, sialt pidi abilene kua olema JJn; mul on `lambataat́ `korda VJg; meie Mańn käis ka korral (abikarjuseks) Lai; kui üten talun kõrd läbi, siss läits karjuss `tõisi `tallu Ran; kaŕuśs lätt nüüd ti kõrrale (teie tallu söögi peale) joʔ; latsõ˽ka kävevä kõrral (abikarjuseks); `määńtsel talol oĺl [karjus] kõrral säält sai `rõiva˽ka `säĺgä Se
4. (hrl kohakäändeis) teokohustus, korrategu isa läks `kerrale [mõisa], `süötas `luomad, `andas `süia ja `juua ja. isa käis `kerral VNg; kaks-kolm inimest oli ühe nädaliga korral Rei; korrad olid `käüä Khn; sulane oli tiul, tüdruk oli korral Pär; minu ema oli küll `mõises korral käind, püigil käind Tür; vanast `käidi `mõisas `lehmade ja `ärgade korral – neid `süetmas VJg; miu emä kõneĺ, temä käenu kõrral `äŕgi laada man (künnihärgi söötmas) Hel; si̬i̬ oĺl kuvve päevä talu, mi̬i̬s kuus `päivä pidi kõrral `käümä nädäliss Kam; vanast `üĺti et `kõrda `mińti - -`tüt́rik oĺl kõrran nädäli `aigu Har
III. korrasolek; üldine kord, süsteem
1. (kindlaksmääratud) töö- ja elukorraldus; üldkehtiv käitumisnorm ja kohustuslik allumine sellele sääl majas ei õle midägisugust `kõrda, segamiste kui seppä `Antsu särk Lüg; Naiste kord pole (naistel ei sobi) juua Jäm; Kord köva kut Viiburi söa koolis Pha; inimeste `keskel peab ikka üks `öiguse kord olema Vll; See on nüüd ea kord küll, pole änam leva tegemise muret; See oli kohe selle pere kord, pere mees ise - - tegi `koorma, `suiline `andis alt käde; Inimesed `peavad ise `korda pidama, üks soab nii pailu [heina], teine jääb tükkis ilma, ega asjal peab ikka oma kord olema Pöi; igal ajal omad viisid ja korrad Rei; mõrrad lapitakse `paati kõik korra järele; täis rehe`peksmese kord oli, kui neli inimest oli [kooti löömas] Rid; kuhja kord. `esteks `korda (mööda äärt), siis korra taha, siis südamesse ~ `keskele [pandi heinu] Ris; [karjane] käis seal (kuuse otsas) siis `vaatamas `loomade `korda, et loomad ära ei kao Juu; oma korra järele pidid `külvama alati Trm; `niiskene one si̬i̬ ilmakõrd, inimesed one `uhked ja suured Kod; `seitsme põllu kord oli meil Plt; sis te `tääte küll seda maa `korda, kuedas ta on Vil; piab kõrra aru järele sü̬ü̬ḱ oleme ärä tett `tü̬ü̬listele - - kolm `kõrda süvväs Hls; ei ole `rõõvit kõrra `järgi (korralikult) `seĺgä panna Krk; nigu ossendust tü̬ü̬d tettu, ei ole `kõrda, kõik segi; ta‿m kenä mi̬i̬s - - temä sääs egäl pu̬u̬l kõrra `maia Ran; kuuskümmend-säidsekümmend `aastat tagasi oĺl venne väen `väega logardinõ kõrd Võn; a ei olõ˽määnestki `kõrda tu̬u̬l tü̬ü̬l Kan; ega asi nõud umma `aigu ja umma `kõrda; piat tegemä nigu kõrd ja `kombõ `nõudava Har; Tarõh olõ õiʔ pot́ikõrdsi `kõrda kah (väga suurest segadusest) Rõu; pääkaŕuśs oĺl kaŕa man õks kõrra`kaeja, kai `perrä õt `väiko˽kaŕusõ˽`kaŕja kaidsasõʔ; `väega kõrralda (korratu) inemine; vanembest hää kõrd, selle hää latsõ ommavaʔ Se; vanna `kõrda (laadi) inemine Lut || teat toimimisviis `joukamad pered, noh nie parandid oma `vergud siis `talgu˛e `kerrass Kuu; vie `kiires `kõrras (kiiresti) tagasi Lüg; Äda`maandumine (vallalisena sünnitamine) jah, ta ei ole `õiges korras Hää; ein akkab ära `kuivama, tuleb kiires korras ära teha JõeK; `tehti koduses korras paalad ja lõŋŋad VMr; sõit́ õege `kiirel kõrral siit `mü̬ü̬dä Kod; mehel lähäb ju `kiiremal korral kõik (suguühtest) Ksi
2. tegevuse korrapärasus; rütm `lüögä `kõrda (vartadega reht pekstes), siis on `kerge `peksädä; kui akkasima `kolmekeste [reht peksma], siis käis `kolme `varta kõrd, ku kahekeste, siis kahe `varta kõrd; kui `neljäkeste `kõrda `pekseti, sie õli, kui obone `juokseb; kõrd läks segämine siis `justku segäs ka tiäd sedä tüöd, se pidi `täpseld `kõrda `käimä Lüg; [rehepeksul] nelja nuia kord oli ikka ilus kuulda ja nähja ka Mus; nuiad – nee pidid kenasti `korda `käima [rehepeksul] Vll; nad lõivad kuue ja `seitsme pinda `korda Ann; kahe kurikaga sai [kangast] virutada, `korda sai `lüia viel nii et ikke matsud `korda läksid, et segamini ei aand Koe; `korda lüü˛asse jah, et niikui ühed vardad peksaksid VMr; kui sa ei lü̬ü̬ `korda, lü̬ü̬d teese koodi `piale - - kui ta ilusti `korda lähäb, on `kerge [reht peksta] Pal; kolme kurikaga `lü̬ü̬di `korda, kolme kurika kord; [külvamisel] Jala `astumine ja `käegä `viskamine `piäväd `korda minema. Kui parema jalaga astub, siis `viskab paremale `poole ja kui vassaku jalaga, siis vassakulle KJn; üteldi koodi `kõrda, koodi `kõrda! siss pidi kõrran `lü̬ü̬mä Rõn
3. õigus; kohustus vanamate kord (õigus) on vanuti laste kääst `toitu `saaja; pere mihe kord on `palka `maksa ning `suilise kord on tööd teha; see oli ikka ülekorra, et ta nii pailu [raha] küsis Khk; Ah, teeme kudagid valmis – saaks korra (kohustusliku töö) kaelast ära Kaa; `ousta vanemid, see on su kord ja kohus Rei; taĺli man sai kätte [hobusevarga], tapõti arʔ, sääl oĺl timä kohuss ja kõrd Se; kord ja kohus nii nagu peab, nagu on ette nähtud [mustikasupile] panin ikke `suala `ninda `kuida kerd ja kohus ja sukkurd ka vaid `ninda `kuida kerd ja kohus VNg; sie on kõik `ninda `uisa `päisa `tehtud, ei õle nagu kõrd ja kohos Lüg; Nortsib sukad kua `kinni, ei nõelu ilusti nagu kord ja kohus Han; no rattad tuli `rautada nii kui kord ja kohus HljK; elä õma elo`kõrda nagu kõrd ja kohos Kod; ta tegi nii ku kõrd ja kohuss Krl; imäl om kõrd ja kohuśs tõrõldaʔ Se
4. riigikord, valitsus nad jäävad selle korra `aeges veel järele, kis teab mes teise korra ajal tuleb Mar; vana kord on juba `nähtud, et tea mis uuest korrast soab Juu; nüid si̬i̬ (nõukogude) kõrd om ää küll, nüid saap arstiabi ilma rahata Nõo
IV. olud tervikuna; normaalseks eluks ja tööks vajalik seisund; majanduslik heaolu, elujärg puhas kord oli [Suur]`saares Hlj; Sedakorda oo see asi siis jälle korrapeele aetud (korras); Keik see elamine-olemine oo sii peres nii korrapeelt ää Kaa; ehk ta tuleks paneks me kella seiari `korda Phl; kortsatud kaśs, kortsatud loomal ei ole oma `korda εnam Han; maja on eas `kordas Ris; see (inimene) on korrast ära, on pool `ullu Kei; kevade too magaskiaedast [vilja], sügise vii `jälle ää, `ilmes korra ~ järje `peale ei soa; ega ma teand, et seal nihukest ead `korda (midagi head saada) on Juu; talvel `laśti kõik adrad `korda teha VMr; kõik aśjad o logadi-lagadi, rääsun ja segi. sa ei sua `aśju `kõrda `panna Kod; mo tervis üsnä kenäs korras Kõp; sellel om ää kõrd, tal om egät Krk; miul `olli sõsar `väega armetun kõrran Puh; pää om kõrrast ärä `lastu minnä, om kärnän ja `täie täis; mia sääsi endä poja ka kõrra pääle, nüit ta võib elädä; targast pääst om kõrd inimest (tubli), aga kui om joonu, siss ei olõ aru `raasu pään Nõo; aenaaig joba käen, tulep vikati `kõrda `säädä Kam; tu̬u̬l oĺl rassõ kõrd, tu̬u̬ om päält `kümne ajasta sängün olluʔ Har; ja nii nii sõ̭ss saivaʔ inemise joba parembat `kõrda umma ello säädä Plv; Omaʔ hääʔ kõrraʔ olno (purjus inimesest) Räp; ti̬i̬ nigu kõrd kand ~ kui jõvvat; ma pei tälle hää kõrra (söötsin hästi); meil õ̭ks jumala`andest om kõrd olõ õi `puuduśs õiʔ Se
V. aine- või kattekiht, kirme on vähä külm ilm ja kuhe on [merel] kord üle Jõe; lund sada `paksust maha, on `paksu kerd maas VNg; `liiva`lestal ei ole sedä kive `korda pääl Vai; nii öhune sönnigu kord sai pöllule `pεεle; ma sai selle sönniguga korra üle [põllule] Khk; paks soola kord [kaladel] peal; Just `kaste korra tegi (sadas vähe vihma) Pöi; kibil `sambla kord peal Mar; õled o `virnas, põhu kord o peal Lih; meil `metsas oo kohe sinine kord külma`lilli üle Kse; vili pudiseb, kohe kord teri jääb maha Tõs; Supil paks rasva kord piäl Khn; paks tamme tõru kord maas Vän; kääd on `korpas, korba kord peal Kos; külm ärmatis muas, külm ärmatise kord Amb; küll oli `kaarlaid siin ravas pailu, kollane kord kohe Ann; kopastand piimal on roheline kord pial Sim; ku laps puhas ei õle, akab `liikmite kõhalt `kõrda `aama (kestendama); nahk aab `kõrdu, takendab Kod; krobaline nägu, kessendab, mis on nagu kõrrad aab ülesse (nahaekseemist) Äks; ää kõrd lume tulli Krk; leevä `pääle om nigu alletuse kõrra tõmmanu Kam; ta om jo viiś nädälit sannalda olluʔ, tal om jo˽kõrd muta sällän Har; puu oĺli˽kõ̭iḱ lehist `puhtaʔ, kõrd oĺl `lehti maahn Rõu
VI. korrapärane paiknemine või asetus
1. kõrvuti või ülestikku asetsev või asetatud kiht Eks pane [külmaga] hüäst `riide `selgä, kerd o igä jo `kerrale lisäks Kuu; [lihasoolamisel] este saab `pohja `suola `panna siis saab lihakerd `panna; [rukki] `kuhja `päälimene kerd oli tihedamb VNg; `silgud `lauditasse kõrd `kõrra järele Lüg; kore sita puu - - suured korra vahed ja süi vahed Pöi; `paedel oo korrad vahel, saab see kord `kat́ki, juba siis tuleb sealt vett Mär; aga keväde, kui `korda juba tieb. mere piäl (vana jää peale tuleb sulamisvesi, millele tekib jääkiht) Khn; [katuse alustamisel] jääb üks kord `õĺga lat́i `alla, teine `peale Aud; ku üks [jää]kord on all, ja teine kord on pääl, sis ta nägu koriseb Hää; siis kui oli [köis] kahe`kordne siis akati uuesti otsast punuma kolmas kord `piale Koe; `kapsa kõrrad, `kapsa piä `ki̬i̬räb, piäl on sinisemad lehed, all `valged Kod; ümarik lade jah, sedasi kõrd kõrra `järgi pekseti purust si̬ põhk Äks; `kindalle `kooti `piale, teisest lõngast korrad `piale ~ `sisse Plt; raavi `põhjas on liiv `kordade `viisi KJn; kateld jakuld `panti [rukkivihke parsile] - - muedu üteld kõrrald es lää `kuigi paelu Trv; ku [kiidekat] puhastada, siis tuleb `kõrde `kaupa võtta Ote; [anumasse] pandass kõrd `si̬i̬ne, kõrd `su̬u̬la Räp || (nii ja nii mitme kordselt kokkupandust) `metmed `korda (mitmekordseid) öödilesi ja `kiutu riiet `tehti Var; taal tulõ õkka kaal kattõ `kõrda käändäʔ San; `kolmõ `kõrda kah iśsitäss [lõnga]; tu om katõn kõrran (kõver, küürus), nii jäänü˽kattõ `kõrda, nu̬u̬ langa omma kõ̭iḱ ütekõrralitseʔ vai ütte `kõrda; `pistü puist tettü pinu. `üllest kokku, `mitmalt kõrralt kokku Har; `langa isitäss katõ ehk kolmõ kõrra kokko Rõu
2. ehitusjärk a.  (majal) alumine [palgi] kõrd `panna `kundameǹdi `pääle Lüg; viimane seina kord, mille peal sarikad on Vll; mõea kord (seina kõrgus). 15 `korda puuseinal, [nii] kudas palgi jämedus oo; peenemate mõeadel pannas vundamendi `piale telliskivi kord ja siis paĺksein Var; savi `saina tetti `kõrdu `viisi. edimäne kõrd lääb kolm `jalga - - tõenõ kõrd om kah kolm `jalga, kolmass kõrd, tu `päälmäne om kaits `jalga Ran; alumine kõrd (aluspalgid vundamendil); [taimelaval] üt́s kõrd om palgõst `ümbre tett Har b.  (roo-, õlgkatusel) kattust tehässe, saab sie kõrd täis, akketasse tõist `kõrda tegemä Lüg; see oli midagid kaks kolm `sülda katuse kord Ans; üle päkatud katus on nönda sile, ei paista korrad Vll; Korra pulk on pisike jala pool`teismene pulk, [roo]katuse tegemise `aegu pistetakse korra `peale ede kui `vitsa pannakse Pöi; korra pialt `tehtud katus (seda tehakse, olles ise valmistehtud katuse lõpus) Var; pannakse vihud siis `sõnna abeme lat́i `piale. jaah, ja siis akatakse `korda `sõnna `piale tegema Koe; ludad - - pannasse katusse vahele, `pańti `senna kõrrade vahele Äks; katuse kõrd `panti pääle - - `vitsege si̬i̬ kõrd `kinni Krk; ega kõrra `pääle pandass üt́s malk, minga kińni käüdetäss [vitsaga alumise lati külge] Har
3. (paadil, laeval) a.  serviti üksteise peale pandud küljelauad Paat tahab törvamist, korrad on lahtikuivand Jäm; kaks `korda oli `körge lodi Khk; ma pane laeva `kordi `pääle Rei; korrad, nendest `võetas paadi `suurus, kaks `korda, kolm `korda, viis `korda, siis akkab juba laevas menema Rid; Vana lae oli - - sellele oli viel korra `viisi (ühe laua serv teise peal) uus nahk `ümber `tehtüd Khn; paadil emapuu see mis, korrad tulid `sinna `külge Aud; `Laadimese nikk, kellega puid `laeva `veeti - - Kaarede pääl `oĺli sihis teine kord, et `kordi `lahti ei põruta Hää b.  parda kõrgendus kui `muotur kävi siis ott juo [paadi] tagand madalaks ka viel, siis `pandi viel `kerrad (lauad) `pääle ja Kuu; relingi kord Rid || Laevalõ `pańdi juba `santeki `kordõ (ülemisi planke) Khn
4. korrus mõnel majal kaks kolm `kõrda Lüg; maja ülemine kord ning alumine kord Jäm; pane majale üks kord veel `pääle Rei; pukk`veskil oo kaks `korda, ollandil kolm `korda Var; elab ülemese ~ teese korra pial Juu; õli jutt et, akata kualimajale tõiss `kõrda piäle ehitämä Kod; temä eläb tõise kõrra pääl Hls; alumane `veśke kõrd om `veśke koda - - teräkoti läävä kolmanda kõrra `pääle. tõese kõrra pääl om kaits `paari kive - - tõene kõrd om kivikõrd Ran; Sõ̭ss ehiti `indäle - - suurõ katõkõrraga ja klaaśstrepiga `uhkõ maja Urv
5. rida, rivi `elmid `korda `poetama Pöi; kõrran `mińdi [vilja lõigates] Rõu; `väega suurõ˽`puhte˽`peeti, nelält kõrralt oĺl sih `laudu Vas; lääme kõrrah ~ rinnah; pand otsa pääle `saisma ni `kõrda; kat́s kol˽`kõrda pand rinna pääle [rahasid]; Rahanõ kõrd, ruublitükükõrd (suuremad ja pidulikumad ehted koos preesiga) Se; mi iš́ti kõrran Lei; `kõrda `pantu˽vihuʔ ~ `istme͔ʔ Lut a.  võrgusilmade rida `vergu lina `temmati [paelutamisel] `sirgeld ja siis `lueti neli`kümmend `kerda sield pääld - - `solmest `solmeni `lueti siis sie `vergu kerd; [võrgu äärtes] tamps `silmad. jämedad `korrad. nied jämedast `laŋŋast olite Kuu; pool `silma on kord; kui kaks, kolm `korda on juba kujutud, siis pannakse kut́sikas ühe silma sise rippuma Pha; mörra arv kord ~ mörra vitsa kord (jämedama kalasiga kootud silmad) Emm; Võrk muedu `vaĺmis, aga korrad (ääresilmad) allõs kudumata; võrgu korrad ~ võrgu korra siĺmäd Khn; üsna aruvõrk on `kaessateist `korda jala pääl. mis vähe tihidam, si̬i̬ on `öessateist `korda Hää; korra järel kujuti. sai kord täis, siis tõmmati `siuhti `väĺja see kalasi Kei; kõrd om veereh (üks rida võrgusilmi on kootud) Se b.  suka- või kindasilmade rida searissed `ollid lõŋŋast, teene `kaks korda `musta ja, teene kaks `korda punast `lõnga Muh; ma kojo korra `piale veel [proovilapil], siis tee `kinni selle ääre Kse; Kui pits`kindu kujuti, siis alle`peale `kooti paremp̀idi kord ka Var; [kindakudumisel] `Öeldi sul `jälle korrad ja silmad ette, niikavva ku kõik kiri käes Hää; `kärpse`tiiba `tehti siis üks silm `tehti, esimase korra `sisse. ja teise korra `sisse `tehti siis, kolm `silma (kindakirjast) KuuK; [sukatallutamisel] `lõika `katskine jagu ärä, aruta iluste kõrd kätte Nõo; Sõ̭ss nakatass kokko `võtma, `võetass kõrd kokko, egä `varda päält üt́s silm, sõ̭ss `koetass kat́s `kõrda vahelõ Urv c.  helmekee; helmekeede rida elmed `ollid korra peal `kaelas, `olli kaks `korda ja kolm `korda ja änamgid; vahel `olli neli viis `korda `elmi `kaelas Muh; üks kord `elmid või kaks `korda `elmid või kolm `korda `elmid, kudas `keegi `jõudis neid tuua Mar; eĺmete kord Khn; kord ehk kaks `eĺmi kaelas VJg; Miul olli vana-õbe keedi [kaelas], kaits `kõrda. Mõnel olli kolm `kõrda `ki̬i̬te Hls; miul olli kõllatsit kivi `eĺmi kolm `kõrda; `kästi surmal kolm `kõrda [helmeid] ümmer kaala `panna Krk; mitu `kõrda oĺl `heĺmi kui noid peeńokeisi, noid oĺl kümme `kõrda, `pańti `kaala Se
6. triip, joon a.  muster; mustri triip egapäised sukavarred es ole nii `laiade `kordadega, siis kui ne sukavarred vanaks jähid - - siis arutati se lai kord alt ära ning `tehti `kitsam Jäm; laiad korrad `tehti suure kirja ja pakkude vahele ja `alla tanu eare `peale; tanu laiad korrad, kuus `laia `korda Muh b.  sarvepügal See on ju sarve `kordadest näha kui vana ta (lehm) on Pöi
VII. ring, tiir Ma sai oma töödele koa korra peale (kõik valmis) Pöi; suur lai ja naa pikk [vöö], et `pańdi kord `ööle ja otsad `pandi `siia ette Aud; Ku [kangakudumisel] kord juba `ümmer `riidepoomi sai, siśs `öeĺdi: nüid on ämma perse `kińni Hää; ühe päävaga käärib `kanga ää, paneb `niide ja `suasse ja kujub kolm `korda `ümber poomi Ann; `laulis ja klaaberdas nii et külal kord pial Plt; [kõuts] aap küläle kõrra `pääle, siss tulep kodu, om kõtt tühi Nõo; pane obene `äkli ette, `tõmba linale kolm `kõrda `pääle Kam; korra ümber ümber(ringi) [koppel] korra `ümber maja Jäm; kaśs jooseb rehalest kaudu, korra `ümber; keerd repp mis korra `ümber käib Khk; `Mändi oli sellest εε `juurida, et ta juured olid korra `ömber ösna maa pεεl Kaa; nahklapp o lind, taal `tiibade `külges küined, küined on korra `ümber `tiibade Krj | [rasv] korra `ümbert (kausi äärtest) `angub Khk
VIII. kogus või hulk
1. riietuskomplekt; ülikond kõrd `rõivõid, mia sulasõllõ `ańti ja jäi umass, om: kuup, veśt ja püksiʔ; kat́skümmend viiś [rubla] om kõrra `umblõmine; mõ̭ni and `peigme esäle ka kõrra jao – püksiʔ ja säŕgi [pulmakingiks] Har; kõrd (riided) am sälän Lei; kõrd `rõivit, kaadsaʔ ni kulok; `ündrik ni `kuŕtka, `mõŕsalõ ostõti kõrd `rõivit Lut
2. tagavara, varu vana ohrajahu kord sai `otsa; üks sit́sirät́ik mul on veel uus, siis soab se rät́iku kord mul `otsa; seekord ike looma`korda (küllalt loomi) jälle on; ei teä kas tuleva `oasta oleme ilma leeväta või, peäb vana `korda (vilja) `oedma Juu
3. (koos arvsõnaga osutab võrdlevalt millegi suurenemise või vähenemise astmele) niisugune kaks `korda pikem puu nagu mo kepp, see `üiti vart Kul || korrutusmärgi sõnaline väljend mütu `korda viis lεheb `kümnesse Käi; kat́s kõrd säidse om nelitõisskümme Har | ennem õlid mul kõrrad (korrutustabel) piän. kõrradega `rehkendän kõik `väĺjä Kod
4. (hulgasõnana) a.  mõõtühik kangakäärimisel `käärimise korrad - - üks kord o kümme küünart Aud; Iga korra päl `tehti märk, kas lõngaots `siuti või tumeda `kangal õeruti seebiga [kui seina peal oli kääritud kogus] Hää; käärpuie pääle `aetass [kangas] ülesse. vaest om õge piḱk, kuus `kõrda vai neli `kõrda vai Trv b.  suur hulk; palju `tõmbasin (jõin) ia `kõrra vett `sisse Lüg; ea kord tuult `väljas Rid; oli ikke ea kord rahvast; iga `õhta tõi luua, tegi ikke ea korra `luudasi peresse Juu; liha kõrd (küllalt liha) on siden supil ja kõik; pitk kõrd suab näil ajada (saab palju niita) Kod; ää kõrd käkke tett Trv; päiv `olli ikki õge ää kõrd vil ülevän (üsna kõrgel alles); mia viisi neid rohiklaasikesi üitskõrd linalikku ää kõrra Puh; kotost viiäss [surnu] õks vi̬i̬l kõrd maad käśsi pääl Se c.  tükk, hulk (aega) Ku˽kõrd `aigu sikati, sõ̭ss rehiti [lade] läbi ja˽pühiti alodsõʔ ärʔ; Ku nu̬u̬˽leevä˽hüä kõrra ahuhn ärʔ oĺliʔ, sõ̭ss `võeti tu̬u̬ puu `lapjuga˽mõ̭ni pät́s `vällä Rõu; kõrra ao peräst tuĺli kodo; kõrrass aoss lätt; hää kõrd `aigo sattõ Se | natuke (aega) olõ˽vi̬i̬l kõrd `aigu kotohn, siss tulõ˽tagasi Rõu
5. (midagi väikest ja tähtsusetut) kõrd `aida kua, lat́id ärä mädänud; kõrd mi̬i̬ss, nõnnagu püt́iku puńn (väikesest mehest); kõrd vihima (väike sadu); `kõrda muna tädä one, ku `peiglä õts (varblase munast) KodIX. (silmahaigus) silmä põev `kõrda, punase ja vesise nõnda et Hls; mõni `ütlep et egäl pidävet silmä `kõrda põdeme, si̬i̬ `olevet jumalest lu̬u̬d; silmä põev `kõrda, pane pääl `ende lämit kust; silmä põev `kõrda, rähmädet ja `määge üten Krk Vrd kõrratõbi, kortus2X. (mitmesuguseis väljendeis) kord üle üleni; täiesti alli päits, karu (karv) on kord üle sinine aĺl Krj; ega sa süli oma `alla kord üle end (maast hakanud haiguse vastu oli mahasülitamine) Käi; kord üle oln hermus Phl; korra üle id must korra üle Jäm; Jäku kuuel oli korra üle vooder all Käi; pöldkuuses - - korra üle tal on pisised `peened lehed Rei; [kevadõhtul] neid (merelinde) on siis ka korra üle vesi on `valge Noa; korda minema 1. õnnestuma; edenema Vana`aegastel `kuoli`tunnistustel oli `kirjutud: läheb `korda (rahuldav) IisR; Töö lääb korda, peremees kiidab (öeld peeretuse korral) Pha; Pista `sisse `tõmma `välja kiputa perset töö lihab `korda (leivasõtkumisest) Pöi; vili oo `korda läin, see oo `easte kasun Lih; elu akkab `õndama ei lähe enam `easti `korda PJg; ei minu `lambad lähä `korda, surevad `ühtelugu tesed ää VJg; aĺl iiŕ, einämaa iiŕ, ku sa selle ärä tapat, siss ei lää `lamba `kõrda Krk; ku nõ̭naedine ää, siss lääp tü̬ü̬ `kõrda Nõo; kellel karvanõ käsi, neil `lätväʔ mesiläseʔ `häste `kõrda Har; lää äi imäp `kõrda (ei õnnestu) Se; 2. kellessegi puutuma; kellelegi huvi pakkuma mis si `moole `korda leheb kui sool pole `leiba Khk; see mo oma asi, äi lεhe see `teistesse `korda Käi; se ei lähä soole `korda, põle so asi Tõs; mis sie temal `korda lähäb, mismodi minul on Ris; kellele sie piaks `korda minema VMr; Mis tu̬u̬ mullõ kõrda lätt Plv | mis see `moole `korda käib Emm; 3. maitsema, meeldima pää valutass, siss ei lää tu̬u̬ sü̬ü̬k `kõrda egä Ote; se‿m ää maigugõ, seo (toit) lätt õigõ `äste˽`kõrda San; Eass sõ̭ss [liha] esi es olõ˽võtta˽vaśt et ot ma no võta - - tedä nipaĺlu ku mul `kõrda lätt Urv; korda pidama 1. hoolt kandma, hoolitsema Hobõstõ pääle [ta] oĺl `uhkõ ja hobõsiist pidi timä ka `kõrda Rõu; talost vaja kõrd pitäʔ; ma piä `kõrda, et ta piät `häste `saama, halvastõ tetäʔ ei toohiʔ Se; 2. korraldama, juhtima siäl majan ei õllud naiss, kes `kõrda pidäb Kod; korda pidama ~ võtma 1. lugu pidama; tähele panema, arvestama `vaata kus te panete tähele, võtate `kõrda, et kuuse olli mahan (saite aru, et majas on surnu) Trv; naśte`rahvast ei saa `juhti, ei `peĺgävä, ei võtava `kõrda Ran; sa‿i tohi tälle midägi üteldä, kõ̭igest asjast võtap ta `kõrda (solvub) Nõo; ega tu̬u̬st (mustlase käevaatamisest) no määnest `kõrda piä es kiä Vas | t́sura pidävä kõrrah timmä (tüdrukust lugu) Se; 2. seksima olliva pulma `peetu, aga noorik es taha `kõrda võtta Nõo; korda saama 1. toime tulema, hakkama saama; kellegagi läbi saama küll miä saan oma `tüöga `kerda Vai; vanas saa änam kεimaga `korda - - jalad olid `kanged; `rääkige `meite keelt, siis saame jutuga `korda; `suiline‿p saa pere mihega `korda; sii ma `saaksi tubakaga `korda (jätkuks tubakat) küll, olga talve läbi Khk; ma‿p saa jo änam `lehmdega `üksi `korda Käi; ma ei saa änam omaga `korda Phl; mina ei `saagi valega `korda, mina olen `õiglaselt õppind `rääkima Ann; suur kaŕjatüdrik `eeste es sua `kõrda Kod; ni̬i̬ es saa suguki `kõrda [üksteisega] Krk; inemise murõtasõʔ, kuiss `talvõ saat eluga `kõrda; na eläje `kargasõ ega `päivi, kaŕuss ei taha `kuiki `kõrda saiaʔ Har; katõssatei·sskümme vai kat́skümmend inemist pidi olõma [talvel tindinoodaga], vähämbäga `kõrda es saaʔ Räp | kui jumal ikke laseb elada, eks me siis saa `õige `kõrrale ja tüö `tehtust Lüg; [lehm] kat́s kõrd käve härä man, saa as kõrra pääle (tiineks) Se; 2. aru saama no sai kõrd kätte mullõ; ma tii‿äi naist sõnost midägi, naist sõnost ma `kõrda saa aiʔ Se; 3. No mis laps peaks `pillima, üks ull vilund moed `korda saand (omaks võetud) Pöi; korda panema ~ saatma sooritama, teoks tegema ta `saatis kõik aśjad `easte `korda Aud; `Pandi juba suurem `vargus sial - - talus `kõrda Trm || ega vägivallaga ep tule `korda mette (ei saa hakkama) tuleb ikka kenasti `rääki KhkXI. [meestesärgi] `trümpidel `tehti ougud. löŋŋad said `väĺla `kistud ning löŋŋast `körge kord `oukude `pεεle ning ala. ühe `varda kord ning kahe `varda kord. keik sai nöölaga `tehtud ning `valge löŋŋaga Jäm; [kangakudumisel tulevad] suured korrad `sisse. niide kord ukka lεind Khk; Veest läbi käind on (riie pestud), siis ikka puhas kord öle Pöi; Poolekorra eest (poolikult) tegema Emm; vesi jooseb `peäle, ja küĺmetab korra järel `ühte `puhku. suured jummikad `ripvad `räästäs; linal o se peä asi, `ästi `äestädä: korrad `peävad nii tihid olema, et üks o teesel peäl; korrad laseb ikke `risti `peäle [linamaa äestamisel] Vig; Kord `ollõ korra vennäke Khn; `Praeguses korras (praegu) ka vanemad inimesed `ütlevad vi̬i̬l kõrulene Hää; aigus on kõik selle korra pealt maha tõmmand, `enne oli ikke ea `priske inime Juu; pügäl aab aga `kõrda, mitu pügäläd, nõnnapali `poegi on lehmäl Kod; võta˽kõrrast (söö omapoolsest äärest), mis sa üle kõrra jo läät Se
korika|paal, korika|pael mähkmevööKaa Muh Phl võrutse korika pael `peale, kui korikad `ümber oo, `sülda kaks pitk, olga ta siis riietest `tehtud või kojotud Muh; Külvivaka paelaks oli varem vööpael ehk koriga paal Phl Vt koriku|pael
korrali korrali Sa
1. teat arv kordi sedine sörmus mis kolmeli korrali loulatis sörmus, sellega pidand `vaimusid nägema, selle läbi Jäm; Ma küntsi mitmeli korrali pöllu läbi Khk; Siu [köis] kahelikorrali `ömber, siis peab küll; kui odrad maha `tehti kevadi, esitiks `künti üheli korrali maha; siis sai [pättisid] `nõeluma akatud nii tiheli ära ja siis teiseli korrali veel põigiti ka veel läbi Pöi Vrd korrale
2. kordselt, korrakaupa vanad `riided sai `pandud `mitmeli korrali [päti taldade tegemiseks]; lina (pealinik) oli pitk. `pandi `püuti kaheli korrali Jäm; [särgi] riie `pandi kaheli korrali, pia auk leigati `sisse Pha Vrd korra
kossakas kossak|as Khk Kaa Vig Tõs Mih Ris, `k- IisR, g -a (halvasti riietatud või kohmakate liigutustega inimesest; kulunud esemest; kohevil sulgedega kanast jne) Läks `täisi täis nigu `kossakas, vahi et `tilgub kuhe; Oh mina `külmetasin kohe päris `kossakast, enamb saa `liikumagi; Seda palitut ma ei pane, siis oled `niigu `kossakas, ei `painu kuhugi `puole IisR; Kärtsutas `papri kogu ning `viskas selle kossaka `korvi; Pitk kasukas oo nenda vanaks kulund - - paljast va kossakas veel Kaa; Rääpunud või sulil kana on kossakas Vig; kui kana suled oo laiale, siis tä oo üks kossakas Tõs; ei ole korralikult `riides ja paksud `riided nagu kossakas Ris
kotkas kotka|s eP, `kotka|s R Hää KJn SJn Hls, -ss Vil M Puh TMr, g `kotka
1. lind, hrl kotkas `Luutsina`päiva `üösel kukkus `kotkas kolm `korda puust maha Lüg; Suome `ranna `kotkaid vahel `lennab `seie - - kevade `lennab tagasi `õige vara pesa tegema IisR; `kotkas on suur `lindu, `istu mere `ääres kive `otsas ja `püüdä kalo Vai; suuga teeb suured linnad `valmis, kätega‿p saa mitte `kotkapesa Jäm; kotkas piirab. kui ta `vastu `pääva piirab, siis ilm leheb sandiks, kui ta `mööda `pääva piirab, siis ilmad lähvad kenaks Khk; Kotkas oli suur ruunikas aĺl linnu kotakas Pöi;`kotkud põle sii; suured abene vunsid nagu `kotka tiivad Muh; öö on nii pitk, et kotkas `langeb ka puust maha Emm; see va kotkas, kes noored jänesed kõik murrab ää Mar; `Ruhnlanõ suan `kotka kõiu alt käde ning `lõikan tiivad ää - - Päräst oln `ruhnlasõ lapsõd, mis sündün, kõik vigasõd Khn; Ann läks alla eina`maale, panni `kotka kaare `pääle rhvl Hää; kos raebe, `sinnä kogonevad `kotkad; suur talleke nagu kotkas Kod; nagu va `kotkass istub (laiutab) Trv; `kotka om varessist suuremba ja kirivamba Puh Vrd kodask, kodass
2. tsaaririigi või -võimu sümbol vene kotkas võtn selle `laastõt mua oma `alla, Rotsi käest võtn ää Khn; riigi lippude sehes `oĺlid `kotkad, raha piäl `oĺli, igäühe piäl KJn; `kotkas om roonukuĺl ja `kohtukuĺl Hls
krammadi deskr `õptaja tuli krammadi, krammadi, pitk kuub seĺjän Kod
kukkuma1 kukkuma, (ma) kuku(n) S L([ta] kukob Mar Kul) K Iis Trm Hls, kukkun R(-ie Lüg); kukkum(m)a, (ta) kukku(p) Hel Ran Nõo Har Plv Se Lut; `kukma, (ma) kuku(n) Han Var Tõs Khn Kod MMg VlPõ; kukuma, (ma) kukun Vig VJg, kukku Puh San; imps `kuknuva KodT
1. alla(poole) langema jänes kukkund kord `talvel `tormiga `unka `august `sisse Jõe; kui puuleht sügise maha kukkub selite, tuleb keväde pali vett Lüg; `ahju suu on `meilgi mittu `korda maha kukkund; kukkus `kaldast `alle Vai; suured piisad kukkuvad juba Khk; Nii külm `olla vahest olnd, vares kukkund lennust maha Pöi; kui kuuse mulgid `kaugele kukkuvad, siis tuleb sügav tali; kui sa ülalt kukud, kohe `merre Muh; peped kukkuvad tahapoole Phl; kerves kukkos parandale Kul; mis sa ronid, kukud `kaelapidi `alla Mär; tammetõrud sügisi `kukvad maha Var; ükskord mul obu pidi lina`liosse `kukma Tõs; einad ei kukkun ratta `peale Aud; kukub vi̬i̬ `sisse ku patsatab Hää; öunad kukkuvad keik puust maha Ris; `pilved old nagu maha kukkumas, nii madalas kõik Kei; ära pane `kaussi nii serva `peale, kukub maha Kos; puud ragisevad kukkudes JMd; taśs kukkus käest maha Koe; kukkus lakast `alle Iis; tukid `kuksid pliita alt `väĺjä; undrukud `kuksid vü̬ü̬lt maha (avarad); täst (täht) kukub maha Kod; kui sa `kõrgest kukud, si̬i̬ on ikke `kukmene KJn; süte pańn `oĺli [pirrul] all kus söe otsad `pääle `kuksid Vil; mul kukkusi puu `seĺgä Hel; obesed nõnda ärä `aetu kui, vahu tükid kõik `kuknuva obestel KodT; sisse (~ läbi) kukkuma
1. fig alt minema, ebaõnnestuma, hätta jääma sie on [naisevõtuga] `õige `sisse kukkund Lüg; tama kukkus oma `asjaga läbi Vai; Oli kevade [koolis] läbi kukkund; Selle jutuga ta kukkus `sisse Pöi; see üks va läbi kukkund tüdrik Mar; siit peremes kukkus omaga läbi, ei tulnd `väĺla PJg; saksa Villem kukus läbi oma sõjaga VJg; kukkusin reńdi kohaga `sisse, rukki õli alvast `tehtud Trm; Henu kukku kah `täämbä uma jutuga `sisse Har; ta om läbü kukkunu uma aśagaʔ Se
2. langema, vajuma vana lagund ütt, sarikad juo `sisse kukkuned Lüg; ükskord oli nii paelu lund sial rehe katusel, et rehi kukkus `sisse Ann; sie [tee]trumm - - sie kua kukkund `sisse Kad; katus õlesi `sisse `kuknud Kod; välja kukkuma kujunema, välja tulema üks [paat] on üht `muodi, `teine teist, kuda `meistril `väĺja kukkus Hlj; poiss pani ka sene (liha) `suitsemma, aga sie‿i kukkund iast `vällä Lüg; Saand see ühekorra valmis saand, eks siis nääb, kudas välla kukub Kaa; See jutt kukkus küll kenast `välja Pöi || (veelangust) vesi keerab nda jöös koes ta ala kukub Khk; `Mihkle soos oo, vesi kukub kolm `jalga `kõrgelt Vig; üks `kõrgem joats `oĺli, kos suur vesi `rohkem kukkus Vän; vesi kukub ülevelt `alla Ris; `veśki tamme pial on vie kukkumine, vesi kukub koe‿t kohinal Kad; vesi jooseb `veśki juurest, kukub `mauru Plt
2. (püsi)asendit, tasakaalu kaotama Laps kukkub, ega `aiget saa Lüg; tama löi ja miä kukkusin maha Vai; kukkus silmnäu `puhki Khk; vassik kukub igas `poole, ta on nörk Kär; Oli maha kukkund ja jäänd (surnud); Lase mitte last kukkuda Pöi; Kukkus nii pitk kui lai Emm; jεε pεεl kukudaks ikka Käi; kukkos selleti maha Kul; kukkus muhu pähä Mär; siia `sarbe ja silma vahe`kohta `peade `lööma nuiaga, siiss kukkude maha Mih; vaarub `jalgade peal, tahab kukkuda, aga ei kuku ka JõeK; Perenaine kukkund seĺlali Amb; tütar kukkus õla asemelt ära Pee; odikad olivad jalus, näe kukkusin `otsa et `prantsti Kad; `kuksi maha ku latsatas Kod; jalg komistas ja kukkusin maha Plt; lait́s kukub maha, saab `aiged ja röögib Hls; ärä mineśt, ku maha kukku piḱk ku roovik Hel || mies on `nenda `külle `pääle kukkund (voodihaigest) Lüg; vanaeit kukkun asemele (haigestus) Muh || hukkuma; surema sõdades - - kukub tuhandeid tunnis Tõs; kül kukkus neid maha jusku nagu `luogu Kad || varisema vanad ursikud maha kukkumisel Jür; vana maja on längakille ja `viltu, `ümmer kukkumas Ksi
3. fig `Kõrgelt [positsioonilt] kukkumine tieb `aiget Lüg; `selle inimese käest `ükski tüö maha‿i kukku, keik mis ette tuleb, tieb ära IisR; tüdrugud keige `rohkem, kes oma eluga sedasi kukkund on, [öeldakse, et] se pani omale kellad `kaila Jäm; poiss kut isa suust kukkund (väga sarnane) Khk; Vihm oli just `kaela kukkumas (sadu algamas); Eesel puud kukkuvad `õue (mets siinsamas), siis inimene kõssutab `külmas toas Pöi; Pole suu pεεle kukkund (ei jää vastust võlgu) Emm; kukkus tirinal mu `otsa `kinni (hakkas sõimama) Rei; küll oo aga emä `moodi, just nago emä mokast maha kukkund Mar; öhökorra kui se pank kukkus (pankrotistus), ei soand kätte kedagi Juu; enne sulab rubla pius ära muul, ku see vaalitsus kukub (tagasi astub) Aud; Süda kukub suust `väĺla (läheb pahaks); se on pudeles kukkunu (purjus); Regi on kummuli kukkunu (euf rasedus katkenud) Hää; sa oled pia `peale kukkund [öeldakse] kui inime nisuke segane on; justku kuu pealt kukkund `alla teene (ei taipa kõige vähematki) Kei; oli näost väga ära kukkund, kaua põdend Sim; rahad `kuksid pulma `piäle ärä Kod; süda kukkus `suapa `searde (hirmust); laps on üstku ema nokast kukkund Plt; kes rumalaste midagi om tennu [on] pää `pääle kukkunu Hel; maha ~ nurka kukkuma sünnitama `sauna keris kukkus maha tänä `üöse; sie `naine on `varsti maha kukkumas, `raske jalaga Lüg; ta juba kehast üsna jäme inimene, ta kukub `varssi `nurka Mar; eks jälle naine ole maha kukkumas Ksi; mu ristipoja naane ka oĺl kukkumisõl Se
4. langema, alanema, vähenema a. (hinnast, rahakursist) nüüd on turu `innad `alle kukkuned Lüg; innad kukkuvad `veelgid, egaüks müib Khk; see oli just selle `oasta, kui raha kuŕss kukkus Pöi; innad on juba `alla kukkund Rei; levä ind oo `alla kukkun Tõs; `luamade innad on `alla kukund VJg; rahad `kuksid, aga tämäl one sedä `pahma küll Kod; lina hinna˽kukkunu ommavaʔ Se b. (veetasemest) vesi kukub `laugelt Pha; [kui] Meri kukub alla, rand jääb kuivaks, siis `tulla kena aeg Pöi; vesi kukkus ja lae jäi kuivale Khn; vesi kukub, siis on ilust `ilma oodata Hää
5. hooga alustama, midagi tegema hakkama ja kukkuti `jälle kurikaga sugema Lüg; Hobused kukkusid tagand üläs `raiuma Jõh; kus kukkus `mooga `riidlema Khk; obu kukkun `kangest `irnuma Krj; ema kukub teda öppima (õpetama) Vll; Pili tuli järsku öles, meri kukkus nõnda lainetama Pöi; ihu kukub kihelema Käi; kukk kukkus `loulma Rei; sis nad kukuvad udima mend Rid; kerissele sai vett visatud ja kukusime kohe `vihtlema Vig; kukkus valjuste `nutma nagu `piske laps Kir; vanaeided kukkusid köögis vadistama Saa; kukkusin sellega juttu `aama Hag; rahvas kukkusid `laulma Tür; niikui laua `jaare läks, kui kukkus `eĺpima Koe; Kukkunud siis sööma ja visanud selle kolme päeva moona kõik kinni Trm; muidu oli korralik mees, aga kui `jooma kukkus, siis `päävade `viisi jõi Plt; lahti kukkuma algama, algust saama, vallanduma siis kukkus riid `lahti Khk; kui söda `lahti kukub Vll; sehuke kärin kukkus `lahti, kanad akkasid `karjuma Muh; tuli kukkus `lahti Rid; nutt kukkus `lahti Var || (äkitselt) saama, muutuma sie on nüüd kukkund `õige `kurjast Lüg; kukkus kohe kurjaks kui ma oma eri ää `rääkisin Vll; mo tuba ja kõik kukkus mädand `aisu täis Mih; silmad `kuksid vett täis Tõs; kes äkine one, si̬i̬ kukob äkki vihasess; vahel ku ei `u̬u̬ta, kukob äkki `valgess (hommikul) Kod
6. (ootamatult) kuhugi juhtuma, mingisse olukorda sattuma kukkus `kohto `kimpu; `seie pere on pali `lapsi kukkund Lüg; söja väĺjalt kukkus `vangi Ans; `sakslased kukkusid `linna `sisse Khk; Jähi [vargusega] vahele ning kukkus kinni Pha; Teab kust `söuke ilbakas `välja kukkund on Pöi; ei tea kust ned `välja `kuksid korra Rid; ei tia kust ta `siia nüid kukkus Juu; poeg sia pealt kukkus `kinni, varastasivad sia ära Äks; `türmä kukko, kinni kukko Se
kull1 kuĺl Noa, g kuĺli Kul Mär Khn Tor Saa K I spor V, kulli Sa Muh Mih Tõs PJg Vän M T; kull Phl, g kulli Rei, `kulli R(n `kulli Vai)
1. röövlind (üldnimetusena) `kullidel on `laiad `siived ja pitk nokk; [kui] kull `viŋŋub vai madalald `lennäb, tuleb `vihma Lüg; `kullid varastad kana `poigi; `kulli käis mei lagas magamas Vai; kanad joosid kulli eest Khk; Kuku lind lihab siis kulliks kui änam äi kuku; `Eesel (endal) küüned just kut kullil Pöi; sui oo kukulind, `talve o kuĺl Muh; va kukulennu kuĺl karjob täna `peale sii puu `otsas - - [ei tea] kas loom sureb ää või Mar; kuĺl murrab kanu Mär; `laskis maha suure kulli Tõs; Neid `kuĺla ond `mjõtmõd `sorti, mua`kuĺla ning mere`kuĺla Khn; kui [kägu] kukkumise `järgi jätab, siis kullisse akkab PJg; kuĺl `tahtis kana ää toimitada Ris; suured kuĺlid need murravad jäneseid JJn; `kuĺlisi on `mitmet `seltsi IisK; nääd sügise poole enam kägu ei kuku, ta muudab ennast kuĺlist Trm; kuĺlid one `vargad Kod; küll kakelsivad, kuĺl ja varess, nii et kole kohe Äks; `pääle kulli ei kisu `kennigi kanu Hls; vahib juśt ku kuĺl tõise pääl kunagi (vihaselt) Krk; siĺmä `jõlli pään, vahib kui kuĺl Ran; mul `olli `ulka kana`poige, kuĺl om kõik ärä vedänu; temä‿m nii ira - - naśte`rahva kätte saab, siss nigu kuĺl lahup kana Nõo; kuĺli˽küüdseʔ ummaʔ terävõʔ Krl; ku ah́oluud aia nõ̭al `pistü om, siss kuĺl ei˽näe˽kannu Rõu || (iseloomust) meil põle tasasid `lapsi, need oo `neoksed kullid `kaarnad kõik Mar; Kullil iks kulli poja, tuvil tuvi tütre Se || fig (peeretamisest) Ei siin või olla, siin hallid kullid lendavad Mar Vrd kullis
2. euf (kala)kajakasVll Pöi Tõs Khn Hää kullid `karjuvad ja tulavad merelt äe `maale Pöi; suured kullid. vahel ikke vaob [neid] põllale, siis oo [põld] `valge Tõs; `torma tulõb siis, kui kuĺlid `mualõ tulõvad; Kuĺlid ette `kiibavad `meite jaa piäl, `räimi piäks olõma Khn; nende kuĺlidel pidi teine jalg olema varvasjalg, teine lestasjalg. selle varvasjalaga `tõmmab kala `kińni, lestasjalaga `jälle ojub Saa || jusku kuĺl situb korra `suure `merre (mehest, kellel vaid üks laps) Hää
3. tsaariaegne vapikotka kujutis; mündi tagakülg vene `keisri raha pääl oli kull VNg; Kas kull vai `nummer Lüg; rahal on ühel puol `kulli, `toisel puol `kirja Vai; kumb aa, kull vöi kiri Emm; kuĺl otsa pääl (ametimütsil); vallamaja läve pääl oĺl kuĺl üleväh Se || (tsaariaegne) raha vene kullid kadusid Khk; mul ikke mõni kuĺl on `taskus Kos
4. hrl pl õlgkatuse unkalauad `kullid tehä karu käppidele üles `õtsa. `kutsuta kattuse `kullidest Lüg; kuĺlid on `otsmesed aripuud, `paĺlu pikemad kui teesed - - `pialmesed otsad on kõberad, noka `moodi Nis; siädäb juba `kuĺla üles Kod Vrd kullinokk
5. jooksumäng sabastikku `mängimine: üks õli ies kie `püüdas, edimane õli ema kie `oidas `poigi, kull kie `püüdas `kinni Jõh; teeme kulli `mängu, üks [on] kuĺl ning teised linnud Khk; lapsed `mängvad `kulli Muh; kaŕjan sae `kuĺli tehä ja `tilpu `mängä - - `kuĺli mäńgiti ümmer küüni Kod; lapsed mängivad `kuĺli, aavad üksteśt taga Plt; joosime tõśtega väĺlan ja teime `kulli; `üits `pańti kulliss ja kui tu̬u̬ sai tõese kätte, siss sai jälle si̬i̬ kulliss Ran
kummi- `kummi pall kui `viskad maha lüöb `endast `jälle `kõrgele maast Lüg; puukiŋŋad ning kummi `saapad nee `aksid söast Jäm; Kummisaabas oo - - küll üks mehine väŕk, muudkut lase igast kohast otse; Niid oo juba jalavarjud puhas kummitaldega Kaa; kummisaabas on ka `paergast nii pitk, üsna kubemese Pha; Kalameistel nüid kubest sandik kummisäärikad `jalgas Pöi; kummi king o `kiiva kulun Muh; kummi pael annab venida Mär; lapsed ike `mängvad kummi `paĺlega; tä keib kummi `kalo·śsega, `paĺla jala `otses, kui `õue lähäb Vig; kummi nahast tallad Kse; kummipaalad one `suulise siden, kleedil ja püksel; näd õlid põhjatused, odavad kummi kingäd Kod; tu̬u̬b lapsele kummi lut́u Ksi; vanal ajal ei olnd kallussid, olid kummi `suapad Lai; pani `mulle veel kummi`mantle oma `mantle `piale Pil; kummi paĺl lastel `mängidä KJn; kummi `tuhle periss elu vett täis [kingad lausa vett täis] Krk; ni̬i̬ kummi kota ei ole `jalgule ää suguki; juustukerä `oĺli õheveli nigu üits kummi paĺl Nõo; [haigele] `laśti siss `jäätust kummi kot́i `sisse `panna - - kummi kot́iga mueduki `rindu pääle TMr; kummi lohvi `otsa pandass prit́s Krl; tu̬u̬l`aiga ku ma lat́s oĺli, siss olõ õs kuḿmi`pallõ Vas; teḱk eläjä karvost `hińdäle kuḿmimuna [mängimiseks] Vrd kumm-
kuru1 kuru üld
1. kitsas ruum reheahju ja seina vahel; ahju- või pliiditagune; aganik; katuse- või ulualune kurus `onvad kõik tüö `riistad ja muu kolo Lüg; kurus olid pühud (aganad) sehes Ans; kuruse `aeti talveks `pahna; ahju `perse ning seina vahel üks pisigene kuru, visetasse määd (midagi) `tühja kola `sönna `sisse, kuruse Khk; kuru pääl oli liigtuba Krj; kuru oli tua taga pisike `kamber, jahvekivid olid änamaste kurus, tuast läks uks `sisse kuruse Pöi; toa taga `ollid `seuksed kurud aganate jaoks Muh; vanast ajast oli ahju ja seina vahel kuru, kus aganad `sisse `panti Emm; pisigene kuru kui üks vεhene maja (ruum) on Käi; oli rehi `valmis saand, `viidi keik `jälle kuruse; üks kuru on, pole suur `ühtid Rei; Sügüse piäb kuru männä puru `täüde vädämä, siis `talvõ iä võtta Khn; kuru oli rehetoa seina ja välisseina vahel Nis; sasid `leikasime kõik kurusse Sim; ahjukurun `oĺli leevä `lapju ja ru̬u̬p ja `kõ̭iki seräst `asja Nõo; riihe kuru, tu̬u̬ lät́s nõkõ täüs, lät́s lahi `sisse; lähät `kurru magama Har || kitsas koht; vahe, pragu katusse kurus oo pääsusse pesa; tεεb, koes kuru vahele see vöis kukkuda Khk; Poe sa sönna kapi vahele kurusse Kaa; Jäta [pliidi ehitamisel] ikka pisike kuru liidi ja seina vahele, kos sa soad puid `panna Jaa; See (köök) on nendel just kut pisike kuru, kitsas ja pitk Pöi; lat́s om sääl nigu kurun sängü alh Har Vrd kurukamber
2. nurkeL pane luud `kurru; `lamba aia `kurru ajanu Trv; silmä kuru punetav; mõne inimesel lääv [silmad] `viltu `kurru, terä käänt `kurru; jäägu `kurru kopiteme, aia ala alliteme rhvl Krk; tüdruku olli usse kurun Hel; `ta‿ĺli tüḱnu nigu `kurru sinna saena ja trepi `vaele Ran; mes sä istut sääl kurun ja kuedat; ma kupati ta (lamba) `lauta `kurru Nõo; suukurust tuleb `süĺgä `vällä Ote; ma `viśki sinnä `kurru ehk nukka Kan; Sääl kurun tä istus, mina ei˽tiiäʔ mis tä säl teǵe Urv
3. (aiaga piiratud) kitsas (karja)teeR VJg Iis Trm kuru on `nõnda `kitsas, et ei saa kahe inimese `rinnagi `menna `ühtä, üks`aaval peradikku `luomad `pääsevad kurust läbi; majad on ridassutte ehidettod, kuru vahel, kahel puol kuru majad; `veikesi kurusi on `metsas pali Lüg; Kurul õli senepera aid kahelpual `vastas, et `luomad ei `pääsind `välja Jõh; kui `luomad `käüdi, siis oli kuru, kust `luomad `käüdi `karja Vai; `luomi `aeti karjamalle kuru `müeda Iis Vrd kuruaed
4. kõrvaline, eraldatud paik (metsas, soos jne) elab sääl küla kurus VNg; sial jõe jääres oli `turva raba, sial oli ka üks kuru; raba mets, kus lagedam ega seda kuruks ei `öelda - - kuru on iki suuremas metsas Plt; om sääl taga mõtsakurun Trv; kuru na kutsutass, säänne perätü, nigu mõtsa siśen vai nii; ma `suusiga tulli säält soo kuru mant, lätsi `kurru teed `ot́sma; takan kurun na (kalad) kudeva Ote Vrd kurm2
5. lõikamata (rukki)ribaTaPõ Kas sa jäid kuru `õtsa kusele (öeld sellele, kes eega maha jäi) Trm; `seie jääb nüid kuru vahele; ära jäta kuru vahele MMg; jäi kuru `õtsa kurutama Lai; kurusse jääma eega maha jääma jäi oma õtsaga kurusse Trm; jäi kurusse Äks Lai Vrd kurg, kurukene
6. urg, koobas mäe sees on rebase kurud, mägrad elavad veel kurudes, muud loomad ei ela kurude sees Saa
kut kut S kui
1. võrdlev sidesõna niid pead sa nenda `rookima kut sa vähegid jouad; siga kut kurivaim; öhune supp kut liŕr; Nii `vaikne kut jää Jäm; silma `ambad on teist `moodi kut muud; es lähegid `rohkem kut üks pool `tundi `aega; sellega ma `viitsi `rohkem kut pääva ära Ans; loĺl kut lammas; teine on nobem kut teine; mettel (meil) kevade üks siig oli änam kut kolm `naela Khk; `paergus ela na kut müt́t, ole vaid Kär; `lustjas kasvab rugi sees nönda pitk kut kaer; ahvenal arjas `püsti `seĺgas kut suured porgad Mus; Pεε kut uhakatut́t; Tuba pala kut saun; Poiss naatkut piibuoŕk, aga nää kui terane Kaa; rottisi on `kahte `liiki, ühed suured kut kassid, teised vähiksed Krj; ema on `rohkem `orjust näind kut ma Pha; lihab `linna‿bole kut tigu Vll; `vaaplased on suuremad kut erilased Jaa; ta on ikka täitsamees, pole `seike kut mõni teine; Kut sea jalg sööma sihes (inimesest, kes topib ennast igale poole); üks `mõistmata mees äi raiu nõnda puud mette `kervega kut see mees kivi `raius Pöi; raudnõgessed o ullemad kut emanõgessed; ma nii sama kirssus kut se nuga oo; ennemini olgu müia kut `osta; seal `olli nii palju rahvast kut `pilvi ja `panka Muh; tösi kut törva vesi Emm; ta ni norust `moodi kut `aige oleks olad Rei; nõnda kut võrdlev sidesõna nönda kut vasetud; Nönda kut ane selga vesi; Metssead tegid pool `tuhli`pöldu `puhtaks, nönda kut oless kooguga `vöötud Jäm
2. aega väljendav sidesõna ooda sönni kut ma tule Jäm; kut nad `öhta läksid, akkas kohe sadama; see oli siis, kut ma `karjas keisi Khk; ole sönni sii kut me tuleme Mus; see `olli juba enne kut ma mäletama akkasi; nisud tehasse pärast kut rukid; ma tuleta teit nii kava `meele kut ma ela Muh; Kut ma noor mees oli, mool oli `rammu küll Rei; niikaua kut kuni, seni kui sa oled niikaua sii kut linnast `ostja tuleb Pha; nii kaua kut surmani Vll; küll te `jääte magama ja makate niikaua kut ominguni (kui unilauku sööte) Muh; nõnda kut niipea kui Nönda kut ta mind märkas, nönda ta uksest välja pani; Nönda kut ma ukse püsut pautasi, oli ta sehes Kaa
3. niipalju kut määra väljendav sidesõna iga üks sõi niipalju kut `tahtis Muh; tää (tea) see sennepärast `ühti niipalju kut see räägib Rei
4. ühendav sidesõna, seob koondlause kaht rööpliiget siis oli ju tööd nii pailu meestel kut naistel Kär; Vanast sai seda maatööd - - orjatud oomikust öhtani, sui kut talve Kaa; see on [nii] pitk kut jäme Vll; Eluaja ta on Peetril `kööpind ööd kut päävad, pühabed kut argibed, pole seda suurt rikkust näha `kuskil; Mees nii lai kut pitk; Koti `riidest püksid `jalgas, suid kut `talved käis nendega Pöi
kuus1 kuus g kuue Jäm Hi LäPõ Tor Hää Saa K, `kuue R(`kuuve Lüg Jõh), kuie Sa Muh LäLõ PäLo, kuiõ Khn, kuvve I(kuuve Trm Lai) Äks M(kuuvve Krk) T(`kuvve Puh Nõo); kuuś g kuvvõ San V(kuuõ Har; kuuš́ Lei Kra, kouš́ Lei) num kuus `nurga `vuodest kuus nädälä ei `tõhtind emä `vällä `mennä Lüg; poiss saab sügise kuie `aastaseks Khk; tule kuieks koju Kär; kuie ruudiga ake; me `ollime kuie mehega Muh; Lehmad `aedi ka ennem kella `viite `kuute `välja Rei; laps oli viie kuue nädäline Mar; kuueks `aastaks Mär; sis nä (linapeod) ligusid kuus ööd ja kuus `päävä Vig; siga `tehti kuiess Kir; kella kuiest nad saavad sialt vabas Lih; viiet kuiõt `aastad Khn; `käärisid [kangast] kuie lõngaga PJg; `jõulust kuus nädalit `küindlabässe Kei; kuue mehe old (kuuekesi) Amb; ei viit ega kuut JMd; ühe ema `põlle mahub kuus last, aga üks ema ei mahu kuue lapse `õue VMr; kuvve jala süld, kuus `jalga pitk Kod; kuvve obese jõud Äks; kuvve poja emä Trv; ma `jaote selle õuna kuvvess ärä Krk; ommuku kellä `kuvve `aigu seeme pruukos̀ti Puh; mõnel `oĺli kuut `laida `uńdrik Nõo; kuvve `aastatsen nakassin karjan `käimä TMr; ommugu kellä kuvve `aigu Rõn; päält kuvvõ tuhandõ San; `nuŕmi om nii kui `kuagi jaga `neĺlä vai `viide vai `kuudõ `ossa Har; [leinaajal] kuvvõni nädalini kõõ must rät́t pääh Se
kõrend1 kõrend Pöi(-t) Pär HMd Tür, g -a Hlj Lüg Kul Mär Vig Aud Tor spor Ha, Sim Trm Kod Ksi Pil KJn, -i Lüg Jõh Pöi L(kõõ- LäLo) hv Juu, JMd Pee Koe VJg Sim Trm Ksi VlPõ(-t Vil); kõre|ńd (-t) g -ndi (-t-) Plt M; körend spor Sa, Rid, g -a Ris; korend VNg, g -a Jõe Kuu, -o Vai(n -o)
1. pikk latt, ritv (hrl millegi peale riputamiseks) `enne `käisite `vergud korendall Jõe; `Lohja `metsast `käüdi `tuomass `vergu korendi, `ästi pikk `sirge mets; korendaks oli kaks tugeva pikke, `üästi silejä puud Kuu; `sinne `tarvis üks korend `panna (pesu riputamiseks) VNg; `eńni olid lõnga kõõrendid ja peso kõõrendid, lõngad `pańdi kõõrendide `peale `pleekima LNg; ilus `valge pesu kõrende peal Rid; lõngad said `väĺla kõrendisse `leekima `pandud. `seoksed pikad kuusepuu kõrendid olid - - kümme `vihti oli kõrendis Mih; meil oĺli linane pesu kik kõrendi pääl Saa; löngad pannakse körenda pial `kuivama Ris; `enne elo‿al (eluajal) oli kõrend ahju `juures, teomes tuli, `veskas oma rüi kõrendalle Juu; paneme lõngad kõrendasse Jür; märg pesu kuivab kõrendil JMd; `kruami õlid mul kõik kõrendad täis aedan Kod; Pesu `ruĺli ei `aetud, `seisis `lahtiselt `riideaedas kõrenda piäl; Kõrenda piäl `oĺlid palidud ja kasukad ja kördsikud ja kõik `siuksed suuremad `riided KJn; saunas `oĺli kõrend ülebäl, kus ku `õhta `vihtma `mińti, `pańti `rõõvad `pääle Vil; lõnga pannass kõrentiss `vällä kujume, mitu kõrentit om `lõngu; lõnga om kõrentin puha Krk || kaevukook Vinna `küĺges rippus suur pikk kõrend ja `alla otsa `küĺge `pańti pang Tor Vrd kõrendapuu
2. kanaõrs kukke `lensi korendolle, kanad taga järele Vai; kanade jaoss on `lü̬ü̬dud kõrendad kua `lauta Kod; laps on aea pial nigu kukk kõrendal Lai; ku me `kümneksi lääme kardult `võtme, siss om nuŕm täis ku kana kõrentin Krk
3. fig vibalik, lahja olend Küll `sulle `lähteväd pikked `riided, neh oled `jusku korend Kuu; Närb [loom] `kangest - - kevade ei `julgend tõst (teist) lagedale `tuua, nagu üks kõrend Jõh; Oort `loodud `sõuke `veise kõrent, äi `sõuke võta rammu aga `miski Pöi; üks igavene kõrend, `kõrged jalad ja peenike kere, tühi pole obu kedagi Kse; pikk poiss nagu körend Ris; sie inimene on kohe nii pikk kui kõrend Sim; tämä one pitk nõnnagu kõrend Kod; pikk kõrend mi̬i̬s ja sooned oĺli kõik välläs tal KJn || joon peopesasKul Vrd kõrendipuu
4. kõrge, sirge, alt oksteta puu `pissed kuind oksad ja `latvas tut́t, kõrend `ütlesid PJg; Seante ere oksege ja kõrge [viljapuu kohta] ütelts, see om seante kõreńt jah Krk || oli teind sihukse arva nagu kõrend, kui oli arv aed `tehtud Pee
5. koodivarre peaAns Vrd kõre4
kõrge1 `kõrge Lüg Jõh u IisR, Pöi Muh L(-õ Khn) K I M T(-õ Nõo Kam); `korge Jõe Kuu Hlj VNg Vai Ris hv JõeK, Ran Võn Ote San; `korgõ Võn Kam Ote V; `körge S Ris; komp kõrem Kod, koremb San, korõmb Har, kõrõ˛õmb Urv
1. rõhttasapinnast märgatavalt ülespoole ulatuv; ant madal a. (ehitistest, taimedest, pinnavormidest jne) `lained on `korged Jõe; `Korge on kodune `künnüs `toista `kerda `kerduessa Kuu; `kõrges tuas sue `sõisab `kõrgemmal kui madalas tuas Lüg; `ukse `künnüs on `korge Vai; `körge mägi Khk; löhn (partepealne) on ülalt `körgem, äärest on madalam Krj; Kena `kõrge kuiv mets; See laud on `siia `akna `alla püsut `kõrge Pöi; ma‿p taha nii `kõrgid kiŋŋa `korka Muh; künnivao ari peab olema `kõrge Kul; vanad `kõrged puud Mär; ennem olid `kõrged lääved, `andis üle `astu Kse; laenõ lähäb päris `kõrgõks juba Khn; `seoke `kõrgem nõmme maa Aud; `iidlastel `oĺlid [võrgud] veel õege `kõrge tamsadega; `kõrgi puid on paelu `metses Hää; lähäb üle `körge aia Ris; mõni tahab `kõrged pea alust; nii ilus `kõrge mets Juu; korraga `puhkeb teine `korgemb laene `peale JõeK; Ennemal aal olid ju naśtel need `kõrged müt́sid Amb; jõgi on `kangeste `kõrgete kallastega Kad; lehmäde asemed tahavad tasuda, ninäalune õlgu kõrem kui `persetagune Kod; sirbiga [lõigates] jäi `kõrge kõŕs Pal; nii `kõrged jalad oĺlid [leivaastjal] nii et - - paras `kasta KJn; `kõrge aru maa Vil; `kõrge lõhnage (lõsnaga) tare Krk; kirn olli koore jaoss, `olli serände `kõrge kitsass Puh; kae retel `olli nii `kõrge, et lammass es saa üle karata; jassiku olliva nu̬u̬ `kõrge kõdardega saani; kasuja puu `raoti kõ̭ik `kirvega jala pääld maha, jäi `kõrge kand `perrä Nõo; `kõrgõmba maa omma kuivemba, kruusatse ja kivelise; medä `kõrgemp lõhn (partepealne), sedä parembide `kuivi vili Kam; liivatse maa omma `korgõpa; paĺlu `korgit mäkki Ote; kellel oĺl `korge oĺg põimõt, tu̬u̬d pesseti Krl; `võõra laud om `korgõ, silmäga näet, kätte ei˽küünüʔ Har; `korgõ aid Rõu; vanast tet́ti reṕp, mia iks `korgõp, tu̬u̬ `uhkõp Vas; üt́skõrd oĺl löönüʔ süĺlem `õigõ hää `korgõh́e `kõivo Räp || (koos arvuga) kakssada `silma `kõrged, `räimi `vergud Kuu; ja siis nied (võrgud) olivad aga nii `veikesed - - `seitse`kümmend `silma olivad `korged Hlj; katese `jalga `kõrge Krk; pövvä puu, neli `tolli lai ja kuus `tolli `korge Ote b. (elusolenditest) sie on siis `kõrge mies, kui on `õige pitk ja suur Lüg; `kõrge inimine VJg; uast (hobust) mis kole `kõrge on, `üeldasse et küll on loigard Sim; tõene jalg madalamp, tõene `kõrgemp, sa ei `saagi `tańdsi Nõo; illuss obene `olli, `kõrgide `jalguga Ote; soõńd (libahunt) ollõv ollu inemisõ näku, takast korõmbäʔ Har; kumbass teid `korgõb om Lei; `korgõ hopõn um ni matal - - `korgõʔ ummaʔ `sõita parembaʔ Lut || esileulatuv tugev `kõrge `rinnaga inimine Jõh; `körgede `rüntega naine Rei; `kõrged ja suured rõnnad Mar; Puńnsilm - - väga `kõrged ni̬i̬d siĺmad väĺlal Hää; kel `kõrge ots, nu̬u̬ olna targa inimese; silmä kolmu om ni `kõrge kühmu siin `siĺmi pääl; `kõrge põsenuka nigu punnin jälle Ran; rinnaʔ i̬i̬h `korgõʔ Se c. (veeseisu või lumekatte kohta) On meri `kõrge, `õhta `langeb, tuleb `vaikne ilm Pöi; kui meri `körge on, siis on ta loe Käi; Aga nda `kõrgõ meri oli et Khn; tammi paesuga [on] seitse kaheksa `jalga vesi `kõrgemaks tõstetud Vän; sügisimere `räimi saab `kõrges meres, kuue sülla vii päält Hää; tuul teeb `korge mere Ris; kui `kõrge vesi siis saab paadiga igalt puolt üle HMd; kui kured `lähvad siit ära `kõrgest, tuleb palju lund, `kõrge talve JõeK; ku madikse pää oli tie `kõrge, siis kasvab mää puol parem ernes VMr; `kõrge taĺv om siss, kui lumi om suur, ti̬i̬d `kõrged Ran; hää satam, `korgõ vi̬i̬ sadamine Rõu || `kõrge püik one `kaugel rannass (avamerel) Kod
2. rõhttasapinna kohal, ülal asetsev suur `kõrge suits üle võsu Kod; ja `vankri pääle om [looma] `kõrge `tõsta Rõn; ku˽tu̬u̬ maja `paĺli, tulõ leegi visaśs õmõta korõmb mõtsa `latvu; läve kottal `ülhlen korõmb `paŕsi oĺl ots paja Har
3. fig suur (koguse, määra, hinna jm kohta) või on talve `kõrges `indas Kul; irmus tugeb `kõrge reńt Mär; palgad oo `kõrged Aud; [talu] rahamaks `aeti `kõrgemas järk järgult Ris; mua iest tuli `ilma `kõrged `reńti `maksta VMr; tämä on obesess `kõrge inna `maksnud Kod; inimene rabelep kätega, ku täl `kõrge palavik on Nõo || (ajalisest kestusest) `ämmä ämm jah, sie elas `kõrge vanaduseni Lüg; mies magas `kõrge keskommikuni VJg
4. positsiooni või seisuse tõttu tähtis, teistest üle valitseja on [kupjast] vähä `jälle `korgemb `jälle VNg; Ta oli ju seda `kõrged paruni sugu Pöi; `körge ohvitser Käi; valla kohos `ańdis selle asja edekohõ `kõrgõma `kohto käde Khn; sai `kõrgemase ametisse Tor; `mõisas kutsutud veel proua `mampsel, see pidi siis veel kraad́ `kõrgem olema Lai; ta on `kõrge koha pial JMd; temä om nüid veedikese `kõrgemba ameti pääl Nõo; tu̬u̬ mi̬i̬ss um õigeʔ `korgõss ja `ausass mihess saanuʔ Krl; mataĺ saa innembi maŕa maast, kui `korgõ tähe `taivast; kooni `korgõ kummardass, seeni mataĺ maŕa löüd Rõu; surm võtt `kõiki mahaʔ, `korgit kuningit, kedä taht Lut
5. kõrk, upsakas, üleolev möni nii `körge vaimuga, `uhkust täis Khk; Noorelt oli irmus `uhke ja kole `kõrge meelega Pöi; Kikas on `uhke, tore oma naha sehe, `kõrge olekuga Hää; se on kaniste `kõrge `jäoga, mis ta ikke enese `arvab olevad Juu; `niske tasane inime, ei õle kuulod tämä käess `kõrged sõna; tämä `ütleb tasase iälegä, kes kärätäb, si̬i̬ one `kõrge sõna; ta pidäb tõiss alatuss ja ennäss `kõrgess Kod; temä om `kõrge vaemuge Hel; mul on `korgõ mu̬u̬d, ega ma kuri ei olõʔ; peremiiss om `väege `uhkõ ja `kõrgide sõnnugõ Krl; pidä hinnäst `korgõst `vasta `tõisi Se || fig ta om `kõrge kusemisega Ran; `Korgõ `kaemisega Rõu
6. (arengu)tasemelt, kvaliteedilt esileküündiv `suured talud, sääl `pandi `tütred ja pojad `kõrgematte `kuolide Lüg; Tuli juba puht võeras kooliõpetaja ja kõrgema aridusega uuema aa õpetaja Trm; kas minu onude käisiv `kunnigi `kõrgemen koolin Pst; temä om koolin vanembide laste pääl, oppuss jälle nigu `kõrgemb Rõn
7. (häälest, helist); ant madal Meil olid `kõrged [laulu] `äeled IisR; tamal on `korge ja kova ääl Vai; `körge äälega laulab Khk; tääl oo `kõrge iäl Tõs; `kõrge eal VJg
kõriska kõriska vibalik (naisterahvas) `ni̬i̬ske kõriska, kõriska oo pitk ja piänike Kod Vrd kõresk
kõrvaline kõrvali|ne Lüg/`k-/ Pöi Mär Kse Hää Saa Jür spor ViK, I KJn Vil Hls Krk TLä San, -le|ne Muh spor L(-rb- Mar Vän), HMd Juu JMd Äks Ksi VlPõ, körvali|ne Sa Rei, -le|ne Emm Käi, `korvali|ne Kuu Hlj VNg Vai, g -se; kõrvali|ne g -tse Har VId(-dse Rõu; - g -sõ Räp); kõrvalõni Krl
1. teisejärguline, ebaoluline, vähetähtis mida sa `räägid `ilma`aigu `nõnda `kõrvalist juttu, mida `tarvis ei õle Lüg; se on `korvaline `asja, se pane `vällä, ei sedä saa `jalgos pidä Vai; see körvaline asi, mis seda maksab `meeles pidada Khk; see oo kõrvalene töö, mis vallali inimesed tegavad, põle mette `meistri töö Muh; muidu on ikka jalg [öeldud], teised on körvalest sönad Käi; see oo kõrvalene asi, põle `tähtis Tõs; sie on kõrvalene tüö, sie jääb `seisma Ris; kõrvalest (kergemad) `aigused on pidama `pandud HMd; mõni riist on kõrvalisess jäänu, enämb ei tarvitada Ran; Mari elänu suvilisega, `endä mi̬i̬s ollu kõrvaline asi Nõo; taa kõrvaline asi, panõ kõrvalõ Se || kõrval-, lisa- tegin nihukest kõrvalest tööd koa natuke, siis sain koa mõne seńdi Juu; Ega see tuulik üksi põleks elatanud, sul pidi ikke kõrvaline töö kua seal kõrval õlema Trm; vanast `leotedi `ernit libedaga - - lippe ei anna söögile midägi kõrvalist mekki Nõo; mis puul `piśtü maa `sisse lätt, tu̬u̬ om tiiŕ, tõsõ omma kõrvalitse juurõʔ Har; `Kreit́svaĺt ańd kah tähtraamatit `väĺlä - - sellega oĺl sõ̭s `tohtreherräl kõrvaline teenistüss Räp
2. asjaga mitteseotud, asjasse mittepuutuv ranna`töölistele oli `antud natine `soola ka, körvalistel pole `saaja midad Khk; Ma ole seal tükkis kõrvaline inimene Pöi; üks kõrbaline jutt olnd, et see sedasi oo Mar; Mina olin nende tülis `oopis kõrvaline Jür; kõrvaline asi, si minusse ei puudu Trm; teeb kõrvalest tööd, oma aśsad kõik loga laga Plt; mis sa säänest juttu ajat, tuu um kõrvalõni asi Krl; kõrvaline rahvass nägi, timä taht sinno pilgada Se
3. (käidavast paigast) eemal asuv, kõrvale jääv see üks körvaline mets, sääl εp kei loomad Khk; va tühi körvalene nurk Emm; kõrvaline koht, ei `oska sõnna `minna Mär; [läksime] kõrvalesi `teesi kaada, karjami kaada Tõs; kõrvalesed teed lähvad `auklesese Tor; `ot́sisin kõrvalesi `teesi, tulin jõest üle et jää kärises `mitmes `kohtas HMd; sie kõrvalene koht, kus ta elab JMd; kõrvalise kõha piäl kasvab pitk rohi; kõrvaliss ti̬i̬d käedässe `rohkem mõni kõrd ku suurt ti̬i̬d Kod; see [hauakoht jões] ei old jooksu koht, see oli kõrvaline koht Lai; Lapsepesu vesi visätasse `kuśkile `siukse kõrvalise koha piäle, kas `lauta või `kuśkile, kus ta jalus põle KJn; kes (kõrtsimees) `olli `rohkemb `käidävä kotusse pääl, maśs rohkemb `renti, aga kes kõrvalitse kotusse pääl, maśs vähämb Ran; kõrvaline hoone kõrvalhoone siin olivad elumajad ja `korvalised `uoned, `kaevud, `keldrid Hlj; kõrvalisi `u̬u̬nit om ka, ait, laut, rehe, sann Krk; kui üt́s ooneʔ om eräl, kõrval tu om kõrvalõni oonõʔ Krl Vrd kõrvaldane
4. a. majuline; pops, saunik körvaline inimine [talus] Khk; vabanik ehk körvaline inimene Rei; `teenija ja kõrvalene inime oo sii peres Tor; kõrvaline talu `kambres elas või ise paigas - - kutsuti kõrvalisess ja popsiss Saa; ta on teese juures kõrvalisest (kaaselanik) Trm; kõrvalistel `oĺid kah obesed, lehmäd ja `lammad; Mõnes talus `oĺlid `mitmed kõrvalised KJn; kehvä inimese õigati kõrvalise, käüsiv talu tühün, sai mõne kübene kardule maad Hls || naaber kõrvaline, nüid kutsuvad `naaber, `nüitse `keeli Äks; kõrvaline talo (naabertalu) Se b. käealune, abiline ta‿p saa omale töö körvalist `kuskilt, teised ep saa `ükskid nii `äästi ning nobest Khk; vanass õli küläl kolm karjuss, vana karjus sae palga, siis võtt liigkarjusse ja kõrvaline õli vi̬i̬l kolmas; kõrvaline õli siält taluss, kosa kaŕjuss ü̬ü̬d õli Kod; pääkaŕussõl ja öüd́sivanõmbal oĺl iks kõrvaline kah, üt́s abiline Plv; ma võti kat́s mi̬i̬st küläst kõrvaliisi (tunnistajaks) Se c. pruuttüdruk ruut́ vöttas vakast [anded] käde, `andas körvalise käde Khk; rikkamal pruudil oli ikka `rohkem pruudi körvalisi Pha d. kontvõõras (pulmas) üks võeras kõrvalene tuleb koa `ulka, põle ta kutsutud ega Juu; sajah õ̭ks omma kõrvaliseʔ; kõrvaline rahvaśs, `minke `vällä Se || kõrvalene laps (vallaslaps) PJg
Vrd kõrvmanõ
5. leivakõrvane, põhitoidu lisa kui `kõrvalist on, siis kulub `leiba vähemb Lüg; Silk oli kartuli kõrvaline ja kartul silgu kõrvane Tõs; `Piimä egä muud kõrvalist põlnud, siga es saa änäm pidädä Vil; `kuiva `leiba ei või `pruuki, ange midägi kõrvalist kah San; [pudrule] tet́ti kõrvaline (kaste) ka ja oĺl hää; mi jo inne kõ̭nõlim, mis `kartoli kõrvaline oĺl Plv; [ajujahil] ajajilõ `ańti `viina juvvaʔ - - `leibä ja heeringet `ańti kõrvalisõst Räp || sü̬ü̬m‿ajas keedeti soolast `putru, levä kõrvalist `putru Hls
6. soast ülejäänud lõimelõngad sügisesel `kangal oli kõrvaline kõrvas veel; [kui lõim] ei `mahtund `suasse, jäi teisele `poole kõrvaline `kõrva - - jääb [lõime]paku `piale rippuma, pärast saab ära tarvitata JJn Vrd kõrvaldane
Vrd kõrvane, kõrvuline1
kõu1 kõu (kõue) g kõue Pöi Muh L KPõ(g kõua Kad) Trm Ksi Plt KJn(g kõuve), kõõve Han, kõvve Krk Ote; n, g kõu Vai VJg, `kõue IisR, kõve Pöi Muh Kse, kõõve Han; köu (köue) g köue Sa Emm Ris; kou g koue Jäm Khk, `koue VNg; g koue Kär; n, g koue Ans Rei Ris, `koue Vai
1. äike, pikne kou löi maea ära (majja sisse) Jäm; koue müristab Ans; köuega äi tohi joosta Khk; kärgib nagu köue Vll; Kus kõu lõi, `sõnna kõue nool läind moa `sisse; Ilise kõue `järge tuleb pitk sügise Pöi; vali kõue `üidmene `olli Muh; `kange kõue, `valkumene ja müristamene; kui maru ehk toŕm akkab kõue `järgi, siis kestab kolm `päeva Rid; kõue akab ligemal müristama, ehk tuleb `vihma koa Vig; `Neukest kõõvet põle `ampsest aast änam oln Han; (torm) `keeris sedämoodi, Riia poolt tuli kõue oobiga; piimägä `saaje kustutada, mis kõue põlema lööb Var; `taevane isa annab kõuet Hää; kõuega tuleb äkiline sadu Ann; kõue müristab, `pikne lööb Pai; kõue lõi `sisse Koe; `enne kõue müristamist on lämmatav soe VJg; vanasti `üeldi kõuet `rohkem kui `piksed Ksi; kõu om müristemine Krk
2. hv taat, vanamees vana köu juba Krj; ega mina vana kõu enam suurt `jäksa VJg
kõverite, kõveriti kõve|riti Pöi Hag Jür Amb Koe Lai Plt KJn, kõbe- LNg Mär Mih, köve- Sa(-tti Khk); kõve|rite Kse Tõs Tor JJn Kad VJg Kod Plt, kõbe- Kse Han Tor Tür; kõveritte Lüg Muh Jür, kove- Kuu VNg Vai; kõvereti Var JMd; kõvõ|ridi Se, -ŕedi Räp kõveralt, kõverdi, mittesirgelt; mitteotse tie käüb koveritte Kuu; [teie] `istutta `nõnda puol kõveritte Lüg; koverad `silmäd, `vaata koveritte Vai; mis sa nii köveritti künnad; köveriti on pikem tee [minna] Khk; läheb köveriti `Kandla kauda Kär; Et nad selle tee on `oskand nii kõveriti ajada Pöi; tee lähäb `ümmer raba kõberiti Mär; Sa oled kõberite köimesega ulga aega ää raisan Han; tee seal kõvereti pöörab Var; jõgi jooseb küürä käärä, kõverite Tõs; Su kiri oiab ka nii kõveritte Jür; kippus nagu `kööksu `kiskuma, kõberasse, `küiru, kõberite Tür; [külvamisel] piad otse selle tiku `piale `väĺla tulema, et kõveriti ei lähe Koe; einama siht lähäb kõverite, tieb nisukese nälva `sisse Kad; ti̬i̬ tiirotab ja jongotab kõverite; tuul vajotand truadi kõverite; king pitk, lähäb kõverite kõhe; nüid oo väre (värav) kõverite; kui jalg kõverite lähäb, one valus Kod; kui isa tuba lubjas - - last `pintslid kõveriti `käia, siis jäid seinad kriima-krääma Lai; kõveriti tee oli, täedetasse ära ja `aetasse otsekohe Plt || fig se sõna läks `oopis kõverite; jutt läks kõverite, ei oln `õige Tõs; kui oligi mõni asi kõverite, lepime ää JJn Vrd kiveritte, kõvõrihe
käbi käbi R(g kävi) hv Mus Pöi Emm, L K I M spor T; käbu Pst Hls Krk Ote(ḱa-); käbü Kuu(g kävi, käü) Vai(g kävü) Krk San hv V(ḱ- Se; ḱabu Vas Se; g ḱäö Rõu); kävi VNg
1. a. okaspuu käbi ega käbi `kannust `kaugele kukku; kuda kand, sedasi käbi Hlj; kuusk käbisi täis nõres; kui on `metsä `kuusel on pali käbisi, siis on ia `kartuli saak Lüg; kus `metsades käbi on, sinna oravad joosevad Vän; käbid kuevatati ja siss õeruti [seemned] `väĺla Tor; Kokku jäänud nagu käbi (inimesest) Saa; vahest kuused on nönda käbisid täis, nad üsna `pankas nendega Ris; kuuse käbisi korjatakse `siemne jäuks Kos; Noored käbid olid, siis jäi punakaspruun värv Amb; kuuse käbid on kartulde iest (nende järgi ennustati kartulisaaki) VMr; kuuse `siemned, eks nied ole käbi sies, käbi sies kasvavad Kad; käbi tõuseb kannust, käbi kannust `kaugelle ei kasva VJg; kuuse käbidega värvitasse ilusast pruunist Iis; viis või seetse käbi ühe õksakese küĺjen, si̬i̬ õli inimese õńn; ku käbid `kõrgel kuuse õtsan, siis suab `kõrge mua piäl kartulid, ku ku̬u̬se käbid madalal, suab madala mua piält kartulid Kod; kui kuuse käbid on ladvas, siis tulema kuiv suvi Äks; orav ei sü̬ü̬ muud kui käbisid KJn; mõtsa käbidest sai õege ilust `pruuni Trv; pedäje käbu Krk b. lepa, humala vm taime emasõisik umala käbid kasuvad vääne `küĺges Mär; [humal] `keerleb ja `veerleb, ku `otsa saab siis muneb, siis akkab käbi kasvatama Ris; tapu käbid keedetakse ää ja vesi pannakse õlle `sisse Juu; timatil (timutil) on kolm `toĺli käbi pikk, `ma˛i·lma seeme tuleb Trm; kui lepal on pikad urvad, `narmad tilgendavad, siis on ilus `aasta, kui on käbis urvad, siis tuleb näĺla aeg Plt; umalel om käbu otsan; lärsi (lehise) käbu; sügüse pannass [talisibul] maha, tõine `aaste tulev suure käbuse `otsa Krk; humala ḱäbüʔ ku `lipnõ; käbüʔ omma ollõ śeh Se || pähklitupp, -kobar `pähkle käbi Kir; `pähkle käbuse; `pähkle om käbun Krk || käbisarnane moodustis emakoea küĺles on käbid VMr || hum õun mitte ütte lehepuu käbi ei tu̬u̬ `miule Hls
2. männikorp, sellest tehtud võrguujuk `laudadest oli ja käbidest oli ka [võrguujukeid] Mus; Männi käbidega suitsetati [kala] Pöi; mäńni korbast `tehtasse kala `võrkudelle käbisid Kad; pedäje käbi `panti `võrke `küĺgi, õige vana pedäje küllest päält võets, ku̬u̬ŕ jääp ala `terves Hls
3. võrgunõel, hui käbi on nii, et tal on kand ja kiel ja nina, käviga parandatta `verku; käbiga kuon `kammila `verko Jõe; Odin käü ja `läksin `verku parandama; Tein `kaigile käbü˛ele `mergid `pääle; käbü kus `kalsi, kala kudu jo `rannas (laisast kalurist, kes alles püügi ajal hakkas võrku kuduma) Kuu; vüed `kuati käbiga, viseti `loime läbi VNg; meil `räime `vergu kävid `tiate `niskesed pisikesed Lüg; võrgu kudumise käbi - - ots on kahe aaraline HJn; käbiga sai siis `puetada [lõnga läbi vaheliku] VMr; sie on käbi kellega `kuotakse põranda riiet ja `võrku ja Kad; `veike käbi on kuslapust; kõrd käbiga `ümber laadiku, siis saab [võrgu] silm tämast Trm; kaŕsi käbi, kellegä `kaŕsi kudotasse; käbigä pissä läbi [lõngade], mõõgaga lü̬ü̬d `kińni Kod || alus, mille ümber keriti unnanöör `keeras unna nööri käbi `ümber Trm
4. oherdi või vindla teravik ajas uherdi käbi `puolest Lüg; pane uherdile käbi `külge Vai; `toĺli kaks on käbi pitk, kes `lõikab, täl o õts teräv Kod; oherti käbu om si̬i̬, kellege puu `sissi lastass Pst; oherti käbi om oherti ots Hls; käbi om kulbi otsa `mu̬u̬du; vingeldil `olli käbi `vaśt pu̬u̬ltõi·st `tolli piḱk Ran; ega suurõl oherdil ei olõ ḱapu Ote; mul oĺl mõ̭ni neli käbüga uherdit, noʔ ei olõ enämb ku üt́s Har; oherdi ḱäbü, mis tu sääne peeńokanõ kruvviots lätt puu `sisse pöörteh Se || oherdiga puurimisel eralduv puutükk või -puru See (oherdiraud) `käänab suure käbi sialt `väĺla Kei; oherdikäbi, see mis oherdi august `väĺla tuleb Plt; uherti nina `lõikap käbi või selle puru `vällä sehest Krk
5. fig (inimesest) vana inimese käbi Kse; Tolle käbi (ihnuskoi) käest ei saa sa midägi Rõn Vrd köbi
6. junn, pabul `mustus on käbis, kui `mustus on kõva ja kõht on terve VJg; jänesse käbid KJn
Vrd käba
7. (kartulisort) käbisid võtid, `valged pitkäd kartulid Kod
kähärik kähäri|k g -ku Kod, -gu Puh; ill kähärikku TMr
1. kähar piä one kõik kähärikun (lokkis), nagu sõrmuśsid täis Kod; `juusse om kähärigu Puh || haraline, jändrik madal aruline puu ei kasva pitk egä `sirge, one üks kähärik; kähärikud kased, jässäkud Kod
2. kobar vahel lehmä nisäde küĺjen õlid suured nassud, nõnnagu kähärik; palju `täśti ku̬u̬n nigu kähärik; ühen kähärikun ni̬i̬d umala munad, võta kõhe kamaluga Kod; `lambad tõmmassiva vahel kõik `ühte kähärikku TMr
käre1 käre Jõe, g -da RId Emm Kse K I TMr, -dä Lüg Vai Mar Kod KJn Vil T(- San), -jä Kuu; kärä g -da Lüg Jõh Mär; kärre Krk, käredä Puh Kam; n, g käre S Trv Krk, kärre Hls Võn V(ḱ- Se)
1. ägedaloomulinea. äkiline; kuri, riiakas (olendist) äkkise südämega ja käre Lüg; Sel mehel on kärä `naine Jõh; sirts-särts käre inime söna pεεlt oort Jäm; üks käre inimene, nihuke sur sandi `moodi inimene Mar; see oo `seuke käre eit küll Aud; ta on kaniste käreda `jäoga inime Juu; käre koer, kes augub ägedalt Kad; mees naisega mõlemad käredad Lai; õige käre tõine oma kõnega Trv; ta om iki `väege kare ja käre Krk; kes serände käre om, säristäb tõesele `vasta nigu kadaea puhmass Ran; taa pujanainõ um sääne kärre, tõ̭rõlõss alati naidõ `lat́sigaʔ Plv; kärre `pernaane, ruttu `ütless˽arʔ Se || terav, karm taa‿p taha `söukest käred olemist (karmi kohtlemist) Khk; Mini oli oma ämma käest paelu käredid sõnu kuulnd PJg; tu̬u̬ um sääne kärre vai kaĺg sõ̭na Rõu b. energiline, kärmas tüö `juures on [ta] peris kärä Lüg; on aga käre inime, lõhub tööd teha `metme mehe eest Vän; on teine käre ja nisukene akkaja vaim JJn; käre obune KJn || rutt, kiirus mul on käre taga TMr c. kergesti süttiv, kiirelt põlev männi käred on ka käred pölema, nee ullemad veel kui kadak Khk; põletasime kadaka `põõsid, ku põlema lähäb, siis käriseb teene, nii käre kui Äks || fig (ägestuv) nönda käre kut kui (kuiv) kadak, kohe kärin lahti Khk d. kiirevooluline Kärä juaks Jõh; jões oo käredad kohad üĺdalati `lahti Tor; kärestiku pial jokseb jõgi valuga, jõgi on sial käreda joksuga Kad; Śoo `jõ̭õ̭kõnõ siin um kärre joosuga Rõu
2. intensiivne, tugevatoimeline a. kange, vänge (maitse, hais jm) kust sie üvä on kui käre `suolane Lüg; meesigu `seemed viĺla sees, suur pitk taimes, nii suur käre ais Khk; käre kohe, paneb piä raputama Tõs; käre apu piim Tor; kali läheb käredast (liiga hapuks) Iis; käre tuha leheline Trm; kui umala viha juures on, siis on ta (õlu) `kange ja käre Lai; Süĺdile `pańti iks õigõ˽hää su̬u̬l, nii et maitsmise `aigu süĺdil kärre su̬u̬l oĺl Urv b. ere (valgus, värv) kari`kakra kollane on käre Lai; nõnda käre päe, lumi virmets puha Krk c. väga külm, vali (pakasest) Nüüd lähäb kärädale, kuu `küünäd on üläs `puale Jõh; see käre külm on pailu jääd teind mere Khk; Ilmajaam lubas ikki käredid `ilmu, aga ikki satab `vihma Tor; täna on nii käre kärsakas küĺm, lumi karjub jala all Juu; nii käre küĺm, `õkva aid`saiba löövä `plõksu Nõo; kärre tuuĺ Vas d. väga kuum, kõrvetav Kärä tuli `pliidi all Jõh; pailu käre ahi Jäm; Küll on käre saun Rei; tänä on kaniste käre pala soe, se küpsetab `eina ja `kõiki Juu; leevad on käredat saanu Äks; see (loog) tahab nüid käredad `kuiva kui see kuivab Plt; kärre ahi olli, tõmmaśs koorikse kuppa üless, ülearu kuum Krk; lõun `olli nii käre, et irmut lavald `alla Nõo; ahi om paĺlo kütet, kärre, paĺlo kõva Räp e. hästi kuiv; krõbe see on nönda `pitkamisi `küpsend leib, pole tainas mette, pole käre `küpsend koa mette Pha; lina `tehti käre kuivast, siis läks `kat́ki Trm; punane käre liiv, kuum liiv; käredä liiva piäl ei kasva `ükski vili; käre kruus, kos vili tükib `kõrbnema Kod
3. kärisev; kriiskav; vali (häälest) sel on käre ääl just ko `trummu Vai; meni lammas karjub nii irmkäre äälega Khk; karuse äälega kukk, akkab `laulma `söukse suure käre äälega Vll; sool ikka käredam ääl kui mool Tõs; mõnel inimesel on käre jäme eal, reägib nii kärinal Juu; miul ei ole ilusat laalu eli, om serände käre eli, tulep kurgu põhjast nigu kärinäga Nõo; kärre heĺügaʔ inemine Plv; üteʔ ḱärreʔ (ühekäredused) helüʔ Se
Vrd kare1, kärme1
kärp2 kärp, käŕp R(`kärpi VNg) Krj Mar Mär Tor K I Trv Hel Ran TMr San, g kärbi, -ŕ- Krj Mär Tor K I Trv Hel San, `kärbi R, kärba Lai, kärbä Kod KJn Ran loom kärplaste sugukonnast: tuhkur, nugis, nirk kärp süöb kana pää `õtsast maha, pisike luom, nagu meil `kassipojad `onvad Lüg; käŕp vöi nugis, see o üks loom, nahad olid kaunis `indas. ta on noore jänese suurune, aava puu `karva, puude `otsas ta elab Krj; käŕp oo rot́i suurune, suve oo pruunikas, talve `valge. käŕbid elavad parandate all Tor; käŕp on `neoke pruuń ja kurgu alt `valge Juu; kärbid on pruunikad, kolavad `mööda `lautasi Kos; käŕbil on `kange paha ais VJg; kuradi käŕp viśt on täna `üesse kõik kanad `õigest võtt, piad kõigil otst ää näritud Sim; kärp - - tä pitk pienikene, kriimod silmäd, kriim ninä piäl. `tuhkur ja kärp, kaks nime täl Kod; käŕp sü̬ü̬ kannu, kodun ja pervede sihen eläss. ta olevet `seande ku `tuhkur Hel Vrd kärbik2, kärbits2, kärk7, kärt
käsi käsi g käe (kää, kεε), p kätt üld (käži Lei)
1. inimese ülajäse; labakäsi, kämmal suola`tüükad on pisikesed `nüplikud inimese kätel Jõe; Ega sa oma `rakvere (vasema) `käägä minu parema kää `vasta küll tüöd ei tie; Käsitä `kiskub, valuta `vingub, jaluta `juokseb = tuul; Kääd kui `käiä `vändäd (lühikesed ja kõverad) Kuu; võttab kää ~ käside `pääle; `Lõikab `lääväku `kääga `leibä; Kääd `komparas (sõrmed kronksus); pisikesel `lapsel `prisked kääd ku kakkud Lüg; `nuored inimised `ulguvad ikke kää alt `kinni Jõh; `Rahvast oli vähe kuos, ühe käe `sõrmedel lugeda IisR; kääd on `kohmas; midä sa `plaksudad alalde oma käsi Vai; kuulab (konutab) käsi pöse all pool `pääva renni `juures; `sääma kää kinnas Ans; käsis nii külm Khk; Kääd on nii pakatand, nahk on nii kõva ja `karme; Äi siis saa änam toas käte vahel `miski teha kui juba adr `väljas; Mõne lapsel oo kääd `sündides `randmest sandik `valged, `ööti: surma `kindad kää, sureb noorelt ää või soab pailu teisi matta; Käsi nagu suur lasn Pöi; pisike käsi nagu `varblase jalg Muh; oh taal oli ää meel, pani kaks kätt kogu ja tänas ninda et Emm; kääd vaheliti Kul; ja mõned olid siis `tehtud naĺlakad, sured vasakkää `luśkad, et siis ei param`kääga ei `saagi seda `süia Lih; Käed nagu küpse karduled ~ lehma nisad (saamatu) PJg; lapsele õpetase `käśsa `risti panema Tor; Käed jusku sia sõrad (mustad) Hää; mehed `trampisid sis pärastiku puha, ikka ükstese kääst `kinne Ris; `ańdis (lõi) lapiti `kääga Kei; käesime temaga käsi oli kääs; oli `vandund sedasi: kui ta piaks `süńdima, olgu ta ilma käsita ja ilma jaluta Juu; kui `kanda sai kokku `teisi (viljavihke), siis ikke sai üks `kaendla ja teene kää `otsa Amb; tema kääd on alati rusikas (ihnus) Koe; mul lõi nari kätte VMr; kui pahem käsi sügeleb, siis saad raha, kui parem käsi sügeleb, siis annad raha `väĺla; tugeva `käega mies, `raske rusikaga Sim; Meister laiutas kua käsi, mõistus õtsas Trm; [külm] nõnnagu su̬u̬lvesi `lõikab, akab kätte; kui lapsele esimess kõrd `särki `selgä `panna ja pahema käe kädis enne `pantse, suab pahema ~ pahama käe mi̬i̬s; kisendäs ja palus käed-küüned `püśsi Kod; siul oo kardule pudrust käe, ei viisi nõud näpu vahel `kinni oida; käe musta ku kooberti; kate käe kanik ~ kikk (õhuke leivaviil) Krk; kui karvatse käe, siss olna ää mesitse õńn; käsi puusan nigu potil kõru küllen; kõnnib nigu parun, käe `perse pääl, oless ta `lilligi liigutass; kõ̭ik peeniksed ärräd, ja tuleva miu inimese`mulda käest kätte teretämä Ran; sul om ni̬i̬ käe nigu lehmä nisa jälle, ei pia midägi `kinni Puh; mul käe om sandiss lännuva, ei jõvva enämb `lehmä `nüssä; pua `olli kaalan ja muhve `olli `ümbre käte; miu käsi om jakust väĺlän; temä kätel oĺli nii suur käbedus; võta nüid sääld kate `käega, kos sa üte `käega `pannu oled (öeld, kui miski on kadunud) Nõo; pane käe ruhmikule Võn; ei ole `jõudu käte seen Rõn; ma `tõmpsi tedä `käega, et tulõ˽siiäʔ Kan; Kel laǵa hääkäe päḱk om, tu̬u̬ saa `ausa mehe Urv; kes ää suuväŕgige - - tu̬u̬ oĺl käśsigõ kõva `tühvü kah; ma ti̬i̬ uma katõ käe ja `kümne sõrmõga Krl; käe`ju̬u̬ni pääl ollõv kõ̭iḱ inemise elu `ülhlen; miiśs `ku̬u̬li mul käśsi vahõlõ; ma ei või enämb medägi tetäʔ umist käsist Har; Esi˽`peeti [vikati] kandsust kura `käega˽kińniʔ ja hüä `käega tõmmati lastuga vikadi terrä; ku `paĺla `käega [söögilauda] pühit, tulõ `puuduss; Es hää käsi tohe ei˽teedä˽miä kura käsi tege; käśsi otsahn um rassõ [kanda]; ei olõ˽kätt ei˽`jalga, esi ilmamaa tark = kell Rõu; mõ̭nikõrd oĺli˽käeʔ nii ärʔ ramõhtunuʔ, et või es üless `nõstaʔ; ei ti̬i̬˽käeʔ inäp midägiʔ, vana olõdõʔ; käsildä ja jaluldaʔ, a üle ilma tark = kaal, `minka kaalutass Vas; täl om `kangõ˽käeʔ ku soel (abitu, saamatu); taa‿m käsist vigalanõ; kuŕakäe tü̬ü̬miiss (vasakukäeline või oskamatu); `suuga tege suurõ liina, käśsiga ti̬i̬ ei käo pessäge Räp; ma˽lätsi - - `paljide kässigaʔ; kid́si käeh; ḱäut pümehhuisi, kumbit käśsiga i̬i̬h; tuĺl ilmalõkiʔ käeʔ kulakuh; võt́t latsõ käśsi pääle Se || [kui liiga palju nõutakse, vastatakse:] egä mul `kaksi käsi ei õle Lüg; äga mool pole kahed kääd et ma nii pailu pidi `jöudma Khk; ega mol põle kahesid `kässa mette Mar; ega mul ometi `neĺla kätt ei ole KJn; ega mul katte `paari käse ei oole Krk; ega `mullegi `kolme kätt ei ole Ran; ega mul ei olõ `kat́si käśsi eiʔ, üte˽käe ennede Har; kätt andma kättpidi teretama või jumalaga jätma; kokkuleppe kinnituseks, leppimiseks kätt ulatama tule anna külale kätt ka Vll; Ole mees, anna käsi, lepime ää Pöi; ta `ańdis kätt ja lubas `kińdlasti KJn; anna mul käsi, siss jääp `kindless, et sa miul tulet Krk; sääl om kolm `keisret lepitust tennuva ja üitstõstele käe `annuva Ran; Ei anna ma sullõ kätt, sul om käsi kärnäh hum Plv; Tuu jutu pääle maʔ anni uma käe ja kaup oĺl kuuh Vas; jät́t jumalaga, ańd mullõ käe Räp; teretät, annat käe Se; kätt laksama ~ lapsama patsi lööma tule onul kätt `laksame, onu and `saia Krk; kiä medä ańd latsõlõ, siss `üĺti et `lapsa kätt kah Har; käden ~ käe ~ käeh(n) ~ käen ~ käes ~ kähen 1. peos, käe otsas Kui vähägi igä nuga `oskas joba kääss pidädä siis hagati vähikäsi `paatisi `vestämä Kuu; Ää otsi vetit, veti on mo käe Rei; suur pitk vits `olle kεε; kui `vörku kududakse, siis oo kalas ühes kääs ja hui `teises Phl; kubjal ja `keltrel oli paju tümikas käe PJg; mul oli veki kibo kää, natoke `marjo ka sies Ris; nää, kaks naist lähvad, pakid kää Ann; igal oma puulusikas käe Kõp; mõõgad on neil kee sis `tahtnd mõõgaga `lüia Vil; `oitke, `pernane tulep, vemmel om käen Puh; tõesen käen om vikati lüsi, tõesen käen om käsiläne, siss keerutat Nõo; ari om pengi küĺlen `kinni ja [lina]peo om kähen Ote; ma˽tuĺli lehmägaʔ, lõ̭ig oĺl käehn Rõu; väits um alati kurah käeh Plv; vaŕs oĺl puust, tu̬u̬d hoiete käeh Räp; krandaśs om käeh Se 2. labakäe, randme või käsivarre ümber, labakäe või käsivarre katteks olema kui `kindad on kääs, sis on sue Jõe; kää võru on kääs Jõh; `antskad kääs Vai; `käised olid kääs, nied olid vist `väĺla õmmeldud Kos; ohakaid kitkuti kinnas käes Trm; käetuĺbid one käen, tuul ei lõhu nõnna käe `selgä ärä, kui võtad kardulid Kod; mul˽`kinda käeh, mullõ ḱulm ei olõ Se; käde ~ kätte 1. pihku, käte vahele, käe otsa üks läks `parsile, `toine ans maast [viljavihke] kätte ~ käde VNg; ei saand midägi käde, `miska oliks `viskand Vai; kui kena `kaika käde saa, lähe [ussile] kallale ja anna `pihta ka Mus; vöttis ohjad tugevast käde Vll; aerud kätte ja `tõmbama Muh; näppaja inimene, tea mis käde kahmib Rei; võtame rähäd käte Vig; võta laps oma kätte, oia süles iluste PJg; ma võtan korvi kätte Kei; isamees `ańdis viinapudeli pruudi kätte Juu; ma‿i või anguvart kättegi võtta VMr; `murtsin metsast ia madjaka kätte, muidu kuerad tulevad kallale Kad; tämä ei võta kurikad kätte Kod; nii `paĺlu kihulaisi `olli et, mia es saa muedu tulla ku `võt́si lepäossa kätte, tollega `laŕpse Nõo; pruudilõ `ańti siss luud kätte, siss `pańti pruut́ tarrõ `püh́kmä Võn; murrõti säält [leiva] küllest `peoga egäle ütele oma tükükene kätte ja sü̬ü̬di Ote; `mõtle laits võtap luśka kätte ja mulistap pääle `sü̬ü̬ḱi Rõn; Üt́s nakass [kangast] `nitsele pandma, tõnõ and takast `langu kätte Urv; võta nui kätte, ussõn om `nilbõ, muud́u satat mahaʔ Har; väits ei˽saa˽`häähä kätte kunagiʔ Plv 2. labakäe või randme ümber, labakäe või randme katteks panema mie panen täguskad kätte Vai; `palju käsi `ollid `kirkus, seal es `panda `kindud kätte Muh; tämä ei tee sukka ei kinnass, õmal ei õle `kindid kätte `panna Kod; käe tuĺbi, ku kohekil ti̬i̬ pääl läits, siis `panti kätte Krk; `surnu meesterallõ alasi [pandi] `kinda˽kätte ja küpäŕ pään Har Vrd kätte; käest 1. peost, käe otsast püt́t kukkus käest maha Muh; `tõmmas kääst `lahti ja pani `irmsa valuga teśte rukkisse VMr; tuul viis rätiku kääst Plt; kivi `anden üitstõśte käest üits üte kätte tõine tõise kätte sõni ku lossi manu Krk; kaśs tõmmass mul `karna·psti lihatüki käest ärä; poosil `olli raamat käest ärä `võetu Nõo; `katlakõnõ libahtu käest `maaha, lät́s `kat́skiʔ Rõu 2. käte ümbert Ta vettas `kindad kääst Kaa; [võtad] `kindasõrmist `kindi, kui sa kääst ää `tõmbad Muh; ma `tõmpsi `kinda käest mahaʔ Har 3. (lisasöötmisest laudas) sie (lehm) on kääst `süödetud Lüg; keda nied `luomad `karjamalt `saavad, käest `anna muudkui `juure IisR; loom ep toida ennast karjamalt, ikka aeavad `öhta kεεst Khk; loomad oo käest saand, karivad ja keppovad kojo Mar; sügise saavad loomad käest Tõs; kui `rohkema `jälle kääst anna, eks siis suab napi pärast üheksa [liitrit piima päevas] KuuK; lehmäd saed käess, ańnid üväss `piimä Kod; kaśs on `õppinu käest `saama Äks; ku na (sead) muan käüsiv, käest `anti ka vähä lakatsit Krk; käest andass ommuku varakult ärä Hel; miul om niipaĺlu käest `anda, et ei ole vaja `lu̬u̬me nii vara `väĺlä `aada Nõo; vanast `laśti `lu̬u̬me kah keväjä kulu `pääle, kui enämp midägi es ole käest `anda Kam; śjoo elläi õ̭ks om saanu käest, śjoo olõ õi `huupi illośs Se 4. (koos adjektiiviga viisiadverbina) ei sie ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `anda Kuu; `kangru kaŋŋaspuid `eetase nönda vähest kääst olavad Khk; Mis kergest kääst saadud, see kergest kääst läind ka; See reha oo ka üsna jämest kääst tehtud; jahu oli püsut napist kääst Kaa; Kergest kεεst tehet (kiirustades, lohakalt) Emm; käest saanud napsi võtnud Jutt soras hüäst, sie oli vist vähä kääst saand Kuu; ta täna käest saand Mar; käest kätte ühelt teisele suur kepp käis käest käte Vig; kiva `antud kääst kätte, kui kedagi ehitatud Lai; tüdruk käind kääst kätte Plt; ega meil tunnistajat es ole, miä käest kätte anni tolle raha; kudass meie vanast eläsime käest kätte (üksmeelselt) Nõo; tiiät küll, ku üt́s asi käest kätte käüse, sõ̭ss täl ei olõʔ `õigõt `kõrda Plv || [rukist]`lõika käess kätte, siis‿o tasane si̬i̬ esi Kod; ei tohi üitsütest ette minnä, piäp käest kätte `põimma Nõo; peost ~ suust suhu, käest kätte 1. (laristamisest) suust suhu ja kääst käde ja palavald `perse Emm; see läks üsna peost suho ja käest kätte Mar; eläsiv nindasa·ma peost suhu ja käest kätte Krk 2. (üksikasjalikult) räägi ehk `näita soole suust suhu ehk kääst kätte, aga sina aru ei saa Mär; ta räägib `talle suust suhu ja käest kätte KJn; omast ~ oma käest 1. endal olemas Iess ora, `keskel kerä, taga `käärid omast kääst = pääsuke Kuu; `astri `taimed õlid oma kääst võtta Lüg; si‿`asta (tänavu) omast käest leib Vai; Koorm `oksi `talve koju tuua, regi omast käest Pöi; Obo `raskõ pidädä, aga üsä iä kua, ku ta omast käest võtta ond Khn; Egas vanasti kedagi ostetud, kõik suuremad assad olid omast kääst Kei; mis viga `süia kui suu omast kääst Trm; saeva rubla kaitskümmend kopika päeväss, sü̬ü̬k `olli omast käest Ran; oĺl iks `hindäst vai umast käest võtta Räp 2. enda poolt `kieräb `tõisite `uopis sene juttu, paneb omast kääst `juure Lüg; Omast käest ma‿i `anna punast koppikatki IisR; linnast `toodi vörgulinad, käbid tulid omast kääst `panna Pha; ta lubas `mulle `soola omast kääst `anda Juu; `tehti ise oma kääst `küünlad VMr; säŋŋi pidi peigmes oma kääst tegema Kad; poiss lubass omast käest `suhkru `tuvva, et keedäme `mu̬u̬si Nõo; omast käest ma `masse siss iks `rätsebäle tu̬u̬ `kaska ummõlusõ raha Ote 3. oma kogemusest Omast käest tiad, `paĺju suppile `suola `panna IisR; `tiatsin seda juba omast käest Plt; käega ~ kätega 1. käsitsi egä siis õld `angusi egä siis õld midägi, me käsidega lahutasima [sõnnikut] Lüg; se on käsigä `kuotu ja `poimitu Vai; rukiõled [katuse tegemiseks] `peavad olema kätega niidetud, et `vihku võtta saab Mih; jahve kividel pidid `jahvama käsiga Hää; ega ennemalt masinad old, kõik `kääga õmmeldi Ann; esi`otsa sai [sõnnikut] ikke `kääga `laotada, a pärast akati argiga Pee; erne kisuti `käega Trm; pidi kikk kätega `niitmä ja `riismä Trv; leevä juur klopiti kätega `enne `kastmist läbi Nõo; Ku mina `lat́ske ja nu̬u̬r oĺlin siss puha `käedega tet́ti sedä tü̬ü̬d TMr; vanast `peśti kõ̭iḱ rihe˽käśsigaʔ; kõ̭iḱ `hammõ ummõldi käśsiga Har; käśsiga˽`peśti vili Rõu; mu `aigu `umbliva `rätsebä˽ka vi̬i̬l `käegaʔ Vas || sul om õks lihm paĺlu rammutsõp ku mul, sul om nigu konagi `üt́si käśsiga peet́ Har 2. kättpidi `jätsid `kääga jumalaga Jaa; Tennäs käega Räp; oma käega ~ kätega 1. ise; enda tahtmise järgi joulute aeg saab oma `kääga liha vötta, muul ajal `anti ikka jau pärast Ans; oma kätega tehtud Khk; tal ikke `leibä oma `käega võtta (on teistest sõltumatu) Mar; liha `ańti nagu kuke noka täis, ega oma `kääga `tohtind võtta Juu; ta on kõik nied `uoned oma `kääga teind VMr; surm ei ole oma `käega võtta Ran; panõ noʔ uma `käega paigalõ, säält om sul hää võttaʔ Har; Võtaʔ õkva uma käega, sõ̭s ei olõ peräst nurisõmiist Räp; oma käte (ja) pihaga ~ pihtega füüsilise tööga tämä õma käte`pistegä (pihtadega) tiänib `leibä Kod; oma käte `pihtega tegime [kõik tööd] Vil; mõni leśk naene käte ja pihage toit ennäst, kel `kustki muud `sissetulekut ei ole Hel
2. fig Asi `olgu aus, käsi `olgu puhas ja inimene `otsekohene; Käsi `puusass, täi `pungass (laisast inimesest) Kuu; Kui käed `käivad, siis vats `naurab Lüg; kääd `tieväd südäme järele, `eigä südä tie `kässi järele Vai; käte varal, oma `kümne küisega piab `toitama oma peret Khk; Kuidas sa ometi nii `ilma kätteta oled, äi sa `jäksa mitte üles `tösta, mis sool maha kukub Rei; Kelle käed sitaga, selle suu saiaga Hää; Mis ma annan, käsi tühi, teine paljas Ris; mina ei soa `sõnna kedagi parata ega kätt ette `panna (takistada) Juu; Kellel kääd, sellel kalad, kellel jänu, sellel jalad Amb; käsi on `kergem kui kohus (hõlpsam lüüa kui kohtusse minna) Trm; ärä pühi õma käsi minu `külge (ära puutu, ära löö); `ju̬u̬mine läks nõnna suuress, et tämäl aga kaks kätt (jäi vaeseks) Kod; käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk; käsi olgu puhass `võõra varast ja suu võlsist tühi Hel; südä täis lääb, siss `tõmbap käest (lööb) Nõo; Käsi puusan, täi pungan Urv; Käsi enda poole kõvvõr (ahne); `pernaasil om kõigil käe tü̬ü̬d täüś; käeʔ `tü̬ü̬ga kińniʔ Har; aitu·mma, küll mä küünü, mul pikk käsi Räp | Mis pahemb käsi tieb, paremb käsi ei pia `tiadama (mehele ei ole vaja igast asjast aru anda) Lüg; ega vassak käsi seda või teada, mis param käsi teeb Juu; Kural käel olõ õi˽vaja teedäʔ, miä hüä käsi tege Rõu; Mis ää käži teǵe, taad kura käži ei tejä Lei | [Omatehtud esemest öeld] Mes käsi tege, sen kaul `kanda Kuu; midä käsi tieb, sedä suu süöb Lüg; kudas käed kärnatsed teevad, nii perse `vaene piab Aud; Mis käed kärnased teevad, küll perse peenuke piab Hää; kuda käsi ti̬i̬b nõnna kaal kannab Kod; kud́ass käsi käänäb, nõnda piht piäb Ran; Nigu uma käsi käänd, nii uma perse pedä Urv; Miä uma käsi käänd, tu̬u̬d uma kaal kand Rõu; käsi täis keretäis mia nakassi `vasta, siss `olli miul käsi täis; laosut sa sõna `rohkemb, om käsi täis Nõo; käsi pikän (mangumisest, norimisest) opetaja oodap kirjutuseraha, käsi pikän Puh; ega joodik ei `keelä et, ärä anna, iks käsi pikän et anna Rõn; Käsi pikäh (tahab igalt poolt midagi saada) Räp; käsi peseb ~ mõseb kätt ~ teist (vastastikusest abist) `Toine käsi peseb igä toist Kuu; Käsi `pesso kätt, siis `saavad molemad `puhtast Vai; teine käsi peseb ikka teise kää `puhtaks Vll; üks käsi peseb tõiss Kod; käsi mõsep kätt, ku sa tõesele ääd ti̬i̬d, siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo; käsi kätt mõsk, mõlõmbaʔ oma üte `valgõʔ Se; käed kõhus laisk siruta kääd kõhust `väĺla (liiguta kiiremini), siis lähäb töö Lai; temä oiab käed kõhus KJn; ei saa käse kõtust `vällä Krk; käed ~ kaks kätt kõrvas ~ töllus ~ vaheliti tööta, tegevuseta `Töllus kättega `seisab IisR; Mis sa vahid kääd vaheldi, kut va laisk inimene Kaa; võiks jo kaks kätt vahelutte seista Muh; seisab `peale käed `kõrbas, eks sa tee koa kedägi tööd Mar; `varda kot́id olid kellega `vardu sai kududa, ega sedasi põln, et sa köisid kaks kätt `kõrvas Aud; seesab mutku kääd kõrvas, ei tee kedagi Plt; käed taskus ~ karmanis id rahvas pańd kat́s kät́t `tasku, lätsivä˽Venne`maalõ Räp; ḱäu käeʔ karmanih, naańe tege [tööd] Lut; käed kihelevad ~ sügelevad 1. (virgast) kääd sügelevad töö järel Han; Temäl käe nigu sügelevä tüü järgi Nõo 2. (riiakast) Käed sügelevad, tahaks `sellele pikki `kõrvi virutata IisR; Kääd kihelevad, äi või `olla Pöi; Kui kääd sügelevad, siis tahvad teise kallal `minna Han; (nagu) teine ~ oma ~ hea ~ parem käsi (abilisest, ka tarvilikust tööriistast) sie laps on mul nagu `tõine käsi Lüg; Koduväi - - on `mulle paremast käest IisR; See [inimene] on ju änam kut oma käsi Pöi; mo param käsi läks ää kõrvast Mar; laps on mulle juba teisest kääst VJg; miu esä `olli `väega laisk, mia olli nigu tõene käsi täl Nõo; tütäŕ om mul alasi kuʔ ää käsi `käskõ Krl; śjoo lat́s om mul kui uma käsi; tuĺl mullõ kui tõõsõst käest Se; kätt pikem ~ pikemaks abiks Sa oleks juba kätt pikemaks olnd, aga lähed `jälle ära Rei; [lat́s] um joʔ pikemb kätt Plv; niguʔ uma käsi olõss uman käen (hea läbisaamine) Räp; kätt (koos adjektiiviga) 1.võitu, -poolne vabadikku `naised, nied olivad `kehva kätt (vaesed); sie oli `piendlast kätt (väikesevõitu) VNg; rumala kätt inimine; `vaivast kätt (viletsavõitu) mehed oma `tüögä, `uhket kätt mies; sie `naine õli ka ise `niskene vähä `kerget kätt (kerglane) Lüg; `uonuke inimene, `veikest kätt, `lahja Jõh 2. (viisi- või hulgaadverbina) `Laapima, sie o `kerget kätt `vaide üle `tembama, `olgu `pühki˛ess vai `pessess; `Lüüä heneläss `külgi vai `puusi˛e `müädä tugeva kätt üks hüä plaks; `Esteki [vajutas] tasa`hilja, sis vähä`haavalla tugevamba kätt; Vade neid `norssisi o küll meress `oitegi tugeva kätt ja kohe ilusad `suured ka `teised Kuu; kätt ~ käsi (ära) andma kihlama annab kεεd εε, `kehlab ennast Emm; keisid kirikus kätt `anmas Mar; sel pruudil on ju käsi ~ kääd ära `antud VJg; kätt lööma ~ vedama 1. kihla vedama `lüöväd kätt kõhe, `kumma valitsus `õigest jääb, `kumma valest Lüg; `löömi kätt kas korvi ölle `pääle vöi poole toobi viina `pääle Emm; `viame kätt, et õige on Hää; lööme kääd selle `piale, et sa võedad Kos; muidugi `jälle käśa lõivad, et tema ujub nii `kaugele Lai; löönuva käe, et temä sü̬ü̬b konna ärä Ran; Ants üteĺ: olguʔ sõ̭ss toobi kulla pääle ja `leiväʔ käeʔ kokko Räp 2. kokkuleppe, tehingu kinnituseks kätt andma kaup on `kindel, lööme kääd kogu Vll; obo oo ostetud, käed oo `löödud, liik oo `joodud Mar; me lõeme selle `peale kätt, et ta lubas `truuste `anda Juu; `tõutasin kätt `lüies, et sedamaid ma tien VJg; käeʔ `lüüdi joʔ kokku, kaup om tett Krl; `lü̬ü̬di käsi kokku, siss maśs `ośtja `müüjäle raha kińniʔ Har; jutt om aet, käsi ĺüüd Se 3. kihlama keisid kirikus `kässa `löömas Mar 4. (imestamisest) Seike asi paneks igaühe käsi kogu lööma Kaa; Löid kahte kätt kogu Emm; tu̬u̬ löönu ike katte kätt kokku, et või õnnistegijä inimesekest Nõo; käsi kokku panema kihlama nüid on kääd kokku `pandud, `ööldi siis kui isamees `issameie `loetud sai, siis akati `viina `jooma Juu; käsi lahti ~ valla ~ koost ära lööma (kihlveo, kokkuleppe, tehingu tunnistaja poolt) üks lööb käed koost ää Muh; kui `kihla lõid, siis lõid kääd kokku, käämees lõi kääd `lahti Juu; Me leime käe. Ants om tunnistaja, temä lei käe valla Hls; kui millegi `pääle lepiti, siss `oĺli tunnistaja man, kes käe `valla võt́t Nõo; kätt kaema ~ katsuma ~ vaatama ennustama `mustlane `katsub kätt, `ütleb kas saad mehele Lüg; siin oli üks Tuavet, tema `voatas käsa Kad; küll `õlpsa raha`ti̬i̬nmine, kaeb kätt ja, jälle viis rubla Nõo; ma kai su kätt, kas sul om `õnnõ Krl; `aŕbda kaie ḱätt kah Lei; käed ~ käel ~ kätel ~ käsi käia ~ liikuda laskma kiiresti töötama `kõikide kääd käigu, aga meie tüö `jõutku Jõe; `naised lasevad kääd `liikuda Lüg; Kes ikke jõudis kässa käia laska, see korjas ikke õhtasse ulga marju PJg; `laske aga nüid `easte kääd `käia, et jõuame selle töö ää teha Juu; lase käsi ~ kääd `käia, tie `kärmemast VJg; lahe kätel käedä, et ei jää `uimama Kod; ti̬i̬ ti̬i̬, lase kätel kävvä Hel; tu̬u̬ käsi käib sul, `õkva nigu üits lind `lendäb Nõo; lasõ˽`ḱävvu ḱäel Se | Kätel valu `anma Han; käed käima ~ tööle panema tööle hakkama mis sa muidu kuulad, pane kääd `tööle Khk; ma panin oma kääd `tööle ja akkasin `peale, nõnna et see töö pidi `tehtud `soama Juu; Pane aga käed käima, mis sa ootad Tür; Pange käe `käimä siis saade ennembide õdagule Nõo; käsi ~ kätt (töö) külge ~ manu panema ~ pistma tööst osa võtma, abistama akka `juoma ja ei pane kättki tüö `külge Vai; Pole teist-kolmat oma kätt sönna külge pand Kaa; ei tema eese `käśsa töö `külge pista Mär; sinä ike pissäd käed `külge ja `aitad minuda Kod; pane käe `küĺge, mis sa vahit; ega `seismine ei massa midägi, pane käe tü̬ü̬ manu Hel; ma viĺläteräkse niidi, `kartuli võti, aga temä kätt `küĺge es pane Ran; laisk ei panõ kätt ka tü̬ü̬ manu Har; pane˽käeʔ `külge, naka˽`tüühü Räp | ei hakkagi sen kääd kuhugi `kinni (ei sobi ükski töö) Kuu; Nimepidi et ta tü̬ü̬s on, aga kätt `sirgu ei aja (ei tee) Hää; minu südä one nagu külm tämä pu̬u̬lt, ma en taha käśa `panna tämä aśja `külge Kod | Mu käe ei olõ vi̬i̬l võ̭õ̭ra vara külge lännüvä (ei ole varastanud) Räp; käsi külge ajama käperdama; lööma aab käed tõesele `külge, ei jätä tõiss rahule Kod; (kellegi) peale ~ vastu kätt tõstma lööma ma põle küll kätt tä `peale tõstnd Mar; mina ei ole tema `vastu kätt tõst VJg; umma kätt ma timä `vasta `tõstnu ei olõʔ Räp; nagu käega ära võtma hetkega vabastama (millestki) nagu `käega valu ää `võetud Muh; nõnna nagu `kääga võt́tis ära [valu] VMr; nagu kätega tehtud ilus, korralik lill nagu kätegä testod Kod; kõik obese ilusa nigu pildi, `juśtkui kätega tettu Puh; taa‿m nigu käśsiga tett Räp; kätega selgeks tegema peksa andma Kui `muidu ei saa, siis `tiema vai käsidega `selgest Jõh; Teeme kätega selgeks Kaa; kätega rääkima lööma, kaklemaKaa; käega heitma ~ (takka) lööma ~ viskama ükskõikne olema; millestki loobuma lei `kääga sene juttu `pääle, sie jutt ei õle `õige jutt Lüg; Ta pole sest oolind midagid, eitis `kεεga sene `pεεle Emm; ää pane tähelegi, mes nad `rääkväd, löö `käega takka Mar; `Kääga ei või `lüia kui `alguses mõni töö ei lähä Han; pärast lõin `kääga, ei tia, mis sie minu asi on VMr; tõene lü̬ü̬b `käegä ja lähäb õma ti̬i̬d Kod; ma `viska `käege ja lää ärä Krk; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läits Ran; `viska `käega, asi tettu, sulle temä `kraami vaja Nõo; ku midägi `halva um, hiidä˽`käega, neeläʔ `alla Rõu; ma hiidä `käega‿nõ Se; käega ~ kätega kaeda ~ kobida ilmne, päevselge si̬i̬ oo `käege kaia, et si̬i̬ võle om Krk; mitte ülekohuss kotin ei saesa, temä‿m `õkva kätega `kaeda ja `silmiga nättä Puh; Si̬i̬ om jo käega koppi Räp; käega katsuda 1. lähedal Puod on kohe nüüd meil `käägä `katsuda, ega `sinne menu midägi `aiga oda Kuu; Surm õli kõhe juo `kääga `katsuda Lüg; Kui kalad vee peal pesevad, on vihm `kääga `katsuda Pöi; oh see oli üsna `kääga `katsuda, pole mitte `kougel olnd end Emm; silmaga `nähtav ja `kääga katsotav LNg 2. ilmne, päevselge sie on `õige `käägä `katsuda, et näväd `vargad `onvad Lüg; see on `kääga `katsuda, et ta on varastand Juu; see on jo `kääga `katsuda vale Plt; nagu ~ kui käega äkki, otsekohe Nuo oli ia `tohter, nigu `käega `mõistas valu ära võtta IisR; nagu käega valu ää `võetud Muh; Tukkujatel õli uni kui käega pühitud Trm; (kahe) palja ~ tühja käega, paljaste ~ tühjade kätega 1. kingituseta, külakostita; pistiseta Ega sis `sinne peresse, kus titt on, kahe `palja `käägä `mennä Kuu; tämä ei tule `palja `käägä, alati tuleb kimp kääs, komps `kainlas Lüg; äi `meiteld saadeda `tühjade kättega kedaged εε Käi; Mis sa saksu tüh́ja `käega teretad, sellest põle abi Hää; ega ma siis ka tühjä `käägä mend, ma vein sinne värsket kala KuuK; ega tüha `käega ei `mintud [pulma], `võetas `kõike: liha ja `leiba ja võid ja `kõike mis `oĺli SJn; ma tulli si̬i̬kõrd periss `paĺla `käege, mul es oole midägi tuvva Krk; poig tuĺl kate `paĺla `käega, mitte midägi es tu̬u̬ Nõo; ma˽lätsi paljalt `paljide kässigaʔ Se 2. varanduseta mugu käsutedi inimese suure masina `pääle, mine kate `paĺla `käega Ran; siss `paĺssi küll, et jummaĺ saada˽tedä ka˽nii `paĺlõidõ käśsigaʔ, niu˽timä mi˽saat́ `paĺlõidõ käśsigaʔ Har; `paĺlidõ käśsiga saadõti inemiseʔ `võ̭õ̭ralõ maalõ Rõu 3. (kaitse)vahendita, relvata; tööriistata mis sa `paĺla `kääga `kuertele teed, kedagi kää ei ole Mär; lähäb `paĺla `kääga tigeda puĺli `vasta, võtt ometi `miśkid kätte VMr; `paĺja `kääga võttis [metslooma] kinni VJg; ma `paĺla kätega kaabiss ta üless mulla sehest Ran; kahe käega 1. kõvasti, tugevasti laits ois kate `käega emäst `kinni Puh; Tu̬u̬ um sul hää kotus, tu̬u̬st piä˽katõ `käega kinniʔ, `küüd́si ja˽hammastõgaʔ Rõu | mõni om nii ahne, kui mustikil om, siss kate `käega roobib `marju kokku Nõo 2. meeleldi, lahkelt katõ `käega˽võt́t `vasta Se; kahel käel 1. südamlikult jättis mind kahel kεεl jumalaga Rei 2. meeleldi, lahkelt Akuraad töömeest vetab egaüks kahel kεεl vastu Emm; see inime võtaks mo kahel kääl `vastu, kui ma läheks Ann; võtab katel käel `vastu Trv; kätel käsitsi paĺlalt kätel om [rukkilõikus] `raske tüü Trv; kätel ~ käte peal kandma hoidma, hellitama nii armas, et kannass kätel, pärast jätab maha, mine kus juudas Pal; ta kannass või kätel tedä ütte lugu Trv; ois oma `pruuti, oless tedä vai käte pääl `kannu Ran; kätes, kätesse 1. hoole, meelevalla all(a) tema kätes veel töö kasvab, aga teised ei soand akkama Kei; talu jäi päriselt `võerasse kätesse JJn; süda kohe rahul, kui tiad, et [loom] ikke `iades kätes on VMr 2. käte vahele, sülle Lat́s harinass sul `käśsi, sõ̭ss ei˽saa˽mant kohegiʔ; Ta‿m õigõ˽vaga `lambakõnõ, `käśsi harinuʔ Urv; kiä `käśsi harinu kaśs om, tu̬u̬ käü alasi inemiisil `riśti jalun `ńaugun Har; võtaʔ lat́s `kässi Se; käe all, käe ala ~ alla ~ alle 1. läheduses, lähedusse, hoole all(a); teadupärast ta on arsti kεε all Emm; tä suri ühnä mo kää all ää Mar; tükib [sirbiga lõigates] tõese käe `alla, ei taha kõvass tü̬ü̬d tehä Kod; uma käe ala panõ, `hindä tiiu (teadu) ala Se 2. ülevõimu, juhtimise, eestkoste all(a), vastutusel(e) `tõise kää `alle ma ei `anna `ennast; mies on `naise kää all, ei saa oma `rehknoga akkamaie Lüg; naine on ju ka mehe kää all Vll; ta sai ta käe all `vaeva näha küll Mar; tõõsõ käe ala olõ saanuʔ noʔ Se 3. tarvitusel, kasutusel see [tünn] `ammu juba kää all olnd, `kuskis vee all Vll; käe järele ~ järgi ~ perrä teadmist, tahtmist mööda; käepärast, kättesaadavale pane oma kää järele Lüg; pane eese käe järele ää Mar; Kodu mul kõik oma kää `järgi ja tuttav, mõjal kõik võeras Jür; kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr; Ristiema on teda oma käe järele kasvatanud Trm; sääsi kõik oma käe `perrä Ran || tämä (lahke müüja) käe järele lähäb lu̬u̬m edesi (areneb), annab `lahke `käegä, kellel vali kade käsi one, ei lähä lu̬u̬m edesi Kod || `Õmlus on mul `nüidki viel kää `järgi, aga eegeldus ei paśsi Jür; käe peal(e)