[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Leitud 2 artiklit

pinnima1 `pinnima (-ńn-), -mä (-ńn-), (ma) pinni(n) (-ńn-) eP(`pe-, (ma) pe- Mär Vig) hajusalt M(-me), `pinnin R; `pińmä Kod hajusalt eL, `pińme Hel San Krl, (ma) pinni(n) (-ńn-)

1. pinniga taguma vikkasti - - kui saab `pinnitu, siis `lõikab paremast Lüg; Mõni mies ei `mõista vikatit `ninda `pinnida, et sie `leikaks IisR; vikatid soab pinnitud, et tera öhukseks lihaks Vll; Pane siia uus need `sisse ja pinni kenast ää Pöi; kui vaja venitada raud `vitsa ja napp oo, siis peńnitakse `aamre peńniga Mär; Raudplekk pinnitse kua `sirges, kui see `lössis-`lömpis oli Han; vikati ja sirbi vitsad oo pinnitud Tõs; ma pean oma laṕi ärä `pińnima, ta on paks Saa; vene vikatid pidi pińnitämä teräväks Juu; sepp pinnib kervest JMd; kui tera on läind `lompasse, siis pińnitasse VMr; pińnitud vikat on kauem terav ja ei kulu nõnna paĺlu kui `lõikusega Trm; `sirpi pińnitässe, kellel `ammid ei õle Kod; mõned `lõikavad `nuaga vikatid, suurem jagu pinnivad Äks; sepp paneb vikati kannale lapi `piäle ja pińnib ruus`tangide vahel kõvasti `kińni KJn; ommuku, ku `niitmä minnäss, siis kuulet, ku pinnitse Krk; es tahava toda `pińmist meil, tõmmassiva väedsegä teräväss Ran; `pińni piät `oskama, piḱkämiisi lü̬ü̬t iluste õhukesess Kam; mul om jo vikadi pińnitü, leḱi `haina `niitmä Har; sepp pińn `rauda Rõu; `pińmise alaśs Plv; `pińse vikati ärʔ ja nakass `jälki `niitmä Räp
2. survestamisega midagi teada või kätte saada püüdma `pinnis raha `jälle `välja Hlj; ma `nõnda `kaua `pinnisin, kui ikke sain Lüg; `pinnis mind sönni, kut ma pidi tale `itlema Khk; Nii kaua pinni `peale, kut oma raha käde saad Pöi; Küll see saab so kεεst välja pinnit Käi; Kooĺ`meister pinnib `lapsi kua Han; Teda pińnitase naa kaua, ku ta ükskord ülese tunnistab Tor; `kohtuärra `pińnis teda kua kaua Sim; ära pińnigi, ega ma ei `ütle Lai; Kikk ma vällä pinse, kos ta tu ü̬ü̬päiv olli Hel; Vaest vaga pinnitäss, aga süidläne ei tõsta kõrvagi Nõo; tedä om vaia niikavva `pinniʔ, ku tä `järgi and Rõu
3. jooma, kaanima, trimpama küll see `pinnib `juua Hlj; sie on enese `ninda täis `pinnind, et enämb ei `seisa jalalgi Lüg; küll pińnivad seda va õlut ja `viina `sisse Mär; no pińni, pińni pudel tühas Aud; paĺlast pińnib `piimä alati Juu; `pińnis tuobi vett `nahka Kad; mehed on pue juures ja pińnivad õlut Sim || imema nää ku sääsk tuleb nokkaga verd `pinnima VNg
4. pinguli tõmbama `kanneld `pinnida Vai; õrilit, viiulit ja egä `piĺli pinnitäss Kam

pinnima2 `pinnima, (ma) pinni naelutama Koari pinnid olid pisi illiksed naelad, missega `koarisi pinniti; Koarid pinniti koos (kodus) ää, `meistrid pole neid `pinnind Pöi

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur