[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

1. a. järglaste toit imetajatel lapsed surevad ää, ei ime, siis piim lööb emale pähä, teeb loĺliks Mär; temal on viel ema piim küüne all ja ise lähäb juba mehele VJg; vana piim ei sua eest ärä, uus piim tuleb `selgä (lapsed sünnivad üksteise järel) piltl Kod; udar `oĺli täis nigu üits pańg, aga nisast `piimä `väĺlä ei tule; ku `suhkrut om, ti̬i̬d `kohvi ja ti̬i̬d, siss om rinnan `piimä kah Ran; noorel `lambal ei ole jo imemist voonaksele `anda, täl ei ole nisan `piimä Nõo; utaŕ oĺl jo kõva ja piim oĺl nisahn; piimä `tõmbass pähäʔ, `tu̬u̬ga läävä inemiseʔ ulliss Rõu b. hrl lehmapiim toiduainena `päästeti mant `pääld ärä, `korjati, sie oli `lahti `päästetüd piim Kuu; `lehmad ei tule iga `aasta `piima (lüpsma), `jäävad `ahtrast VNg; vesi on `pitkä `piimä `jätku, kui `piimä jäi vähesest, siis `pandi vett `ulka Lüg; `Ennemast `tehti `mitme `seltsi suppisid `piimaga Jõh; `piimä on mürästünd Vai; `lehmade piimad jähid selle suure palavusega tükkis napiks Khk; vanal inimesel on piim param kut leha, ammas velets Kär; kui lehm kannab, siis saab ternest, see‿o koguläind piim Krj; Koore alune piim on pudru `kõrva nii kena, et seda‿b `oska `rääkidagi; Ma äi tea kus moal pidade obuse `piima `söödama Pöi; vanal aal kurnati läbi `õlge `piima Muh; piim on püttis nenda `kangesti ära keend Rei; meil oo ikke piim majas, olgu niipaĺlu, kui teda oo, aga see `valgus oo ikke majas Mär; ma väga suur piimä võeras ei ole (eriti ei armasta piima) Vig; kaŕamaa oo `meitel `kaugel, selle köimaga võtab piima koa ära (piim läheb hapuks) Mih; piimäd `kirnus `apnemas Tõs; Ää ming njappapidi piimässe Khn; tuln lehm annab ju `paĺlu `piima HMd; piima `joomine on ea, näe, maal puha `terved Kei; apud `piima ei taha koa, tahab ike `rõõska `piima Juu; silgud, `kartuled, piim, see on meie `maiusroog Ann; meil olid lehmad mõlemad `piimas VMr; tilgastand piim võtab siest `lahti Kad; `lõunene piim, kohe tulnud lüpsist, ega ta apust ei lähä `omsest ka Pal; eks nad `rõõska `piima korjanuvad, siis saivad koort Äks; lehm `tõmmab piima ära, vahel ei anna `piima kätte, kui võeras inimene lüpsab; mõni lehm lüpsab piimast `piima, et vahet põlegi, `kińni `üĺtse ei jää Lai; piim on neil (kitsedel) rammus - - keedetud päräst, sis pańnid kohvi `pääle ja supi `pääle Vil; `rõõska `piimä es `anta kedägi `paĺlalt süvvä Hls; lehmä käisive kesä pääl, siis sai küll `ästi `piimä, nüid saive karjamaa pääl, nüid tõmmass nõnda piimä ärä Krk; põdra`karva lehmä om `kange rammuse piimäge - - piim olli puhass ku̬u̬r Hel; ma oia piimä `põrsale, ega ma siss esi ei täi `piimä süvvä; lihunigu periseld `õkva joonava verd, veri olna nigu rõõsk piim, serände makuss Puh; `rasse naene piäb `piimä `sü̬ü̬mä, siss saap iluss `valge laits; kui tolle `valge liivaga mõssit, siss olliva anuma `valge nigu piim Nõo; täl `lehmä es ole, oĺl kit́s, jõi kit́se `piimä Ote; nii väkev piim `oĺli, et ku ta `nüsse, siss lei nigu või kibena `pääle tolle piimäle Rõn; piim om mürätänüʔ, mürätänü˽piim tege kõtu `haigõss Kan; lehmäl omma˽sarvõ‿päl arvaʔ, `mitma piimäga timä om (mitmendat korda lüpsma tuleb) Har; võta ai˽nu̬u̬˽ti̬i̬ pääl `piimi (piimavedu toimub kindlates kohtades); taa meil hõhvanõ lehm, edimätsel piimäl (esimesel lüpsil) Rõu; ma oĺli `haigõ, hapund `piimä iks võt́i `luidsagaʔ Plv; ku imä päältpiimä ärʔ riibsaśs, siss `perrä jäi sääne nigu koorõsugumanõ, tu̬u̬ oĺl ligihapu piim Vas; piim jääss jo kõhnõmballõ, piim jääss jo `maaha; ku kits olõss piimäh (annaks piima), lehem om rassõ ületalvõ pitäʔ Räp; kua õks suurõba `maoga, tuu ka suurõba piimägaʔ; leh́mä piim om makuś, a hobõsõ piim vi̬i̬l magusap, leh́mä piimäĺdä saat ar eĺlä, a hobõsõ piimäĺdä õi saaʔ (hobuse töö vajalikkusest toidu hankimisel) piltl Se; mullõ `ańti pu̬u̬ĺ `tu̬u̬pi `peima Lei; pikä piimäga lihm, kavva and `piimä Lut c. (ternespiimast) `tuore `piima supp Lüg; `värskist piimast keedetasse ternet Muh; toores piim annetse `vaśkale Han; kui `värske piima suppi sõid, siis ei `tohtin `juua, et siis akata lehm lüpsi `aegas kusele Tõs; meil on täna `värsked `piima Ann; `värske piim, sie lähäb jo kokko VMr; Täna suab `toore piima `kooki Trm; `väŕske piim, sedä ei panna tõise manu, si̬i̬ lää kokku Krk; ku `väŕske piimä patta pannit, siss tu̬u̬ läits kokku - - üteldi, et keedime sääri `piimä Ran; mia taass `ku̬u̬ke küd́sädä `väŕskest piimäst Nõo; toorass piim om sääne, et tu̬u̬ ei olõ˽kõlvulik süvväʔ, to‿m sääne püteĺ Urv; ku toorõss piim är keedeti, sai tsäär piimäss Vas d. (kohupiimast) kui piim appust läks - - siis `piigistasid vie `vällä, jäi kuiv järele, sie õli siis mure piim Lüg; `paksu `piima `antasse küpsikute kõrvale Äks; Ti̬i̬ ääd paksupiima `korpi Trv; nuńnu `sisse pandas võid vai `paksu `piima Ote; klopi hapu piim paan tüküst välläʔ, siss saa hää peenükene pakspiim Har e. nalj (veest) `kaivost saab `musta `lehma `piimä, `selle iest raha ei õle `nõutu Lüg; täna `õhta saab Muśtiku `piima pudru `kõrva Mär; `Aitab musta lehma piim kah Hää || ma `seie musta lehmä piimäga `putru, tu̬u̬ tähendäss, et ma `seie kanõbi eĺliga `putru Har

2. piimjas vedelik; seda meenutav valge kord millelgi või`lilled ajavad `valget `piima `vällä Lüg; mustpea õitseb, nüid‿o piim `putkus Muh; piima uhak, `valge piim tuleb `välja Phl; aava seened, piimaga seened HMd; vanaema kasvatas [varssa] kaera piimaga, kaera jahu pit́sita ärä, siis jääb nagu piim Pal; kaasikseened - - suured nagu `rõngad olivad, rõõsk piim tuli `väĺla Äks; Kaerajahu lopiti palavas vi̬i̬s ärä, nigu piimäle `lü̬ü̬di ja segäti [sigade] söögi `sisse KJn; lepä piimäst kasuvet einäritsiku Krk; pitsitädi piim `väĺlä [kanepi] seemende sehest ja tetti tömbiss Ran; ku enne `ahjupanemist leevä`pät́si ligedide kätega õõrut pääld, siss lääp nigu piimäle, toda üteldäss leevä piim; kikkaseendel ei ole `piimä, nu̬u̬ om vana `vindse seene Nõo; emä `ki̬i̬tse `kartuli suppi, siss `pandsõ toda kańepi `piimä `pääle Ote; piimal ~ piimas 1. kaetud täide eritatud valge villataolise kihiga suvel leppäd on `valges `piimäs Lüg; lepik on piimal, `veiksed mut́ikad on `seĺgas Vän; alati, kui lepäd piimäl olid, siis oli piim paha Juu; suvel on lepad piimal, nagu apu piima sarnane pudru on `pungade ja lehe varte külles Amb; ku lepä piimäl om, tulna ää leevä `aasta Nõo 2. piimjas, poolvedel Kaer `tuores viel, iva `alles `piimal IisR; Vili külmä `võetud, teräd piimäl Khn; tämińdi kevadi suivili kah `piimas Hää; õlgu ta õdra või kaer, tera on ikke piimal, ku ta veel noor on Trm; kaaraʔ ummaʔ piimäh, `haĺlaʔ Lut; piimale valkjaks, pehmeks, limaseks `Tuhlid `seisusid paar `päivä podis ja olid mend `piimäle Kuu; rugi terad lähvad piimale, kui rugi külitakse maha ja seeme on `niiske Pöi; ju nad (linnased) palju liguda said, et piimale läksid Muh; rukki`seemne võtnd kõik piimale maa sees see vihm Mär; ei tõust `siemned ülesse, läksivad piimale Amb; kaerajahule `pańdi kiev vesi `peale, `tõmbas piimale selle vie JJn; kõik vili läks piimale, kui õli külm, ei akkand idu `tööle Trm; kui kavva sadab, terä lähäb piimäle Kod; trohvi segu tegid, lopid nagu piimale, et ta paras sikke `oĺli SJn; kui seeme saesab `tu̬u̬ren mullan ja küĺmän, ei tulegi idu `väĺlä, lääb piimäle Ran; tukev terä es lähä piimäle, iks kesvä `rohkemp ja nisu olli vali piimäle minemä Kam; `herne ei tulõ üless, nimä omma piimäle `leonu Har; rügä lätt vihma satõn piimäle Rõu