[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

peen peen g `peene S(n, g `peene) L(n, g `peene Kse) HMd Kei Hag Juu Kos Pee Trm Pal Lai Plt Pil; pien g `piene R Ris HaId ViK Iis MMg; peenes g `peene Khk; pi̬i̬n g piäne Kod; pl `pi̬i̬neʔ Krl; komp peenem KJn SJn Vil Trv, peenemb Trv Ran(-ń-) TMr Ote Rõn San Plv, peenemp Hls Kam/-ń-/, peenep Krk, peeneb Rõu Lei/-ie-/

1. väikese läbi- (ning ümber)mõõduga, peenike a. (pikkadest esemetest ja moodustitest; ka kehast ja kehaosadest) `tääglid on niisugused kalad, neil on teravad `piigid `küljes, mis on `piened kui `noela `otsad Jõe; ilus linane pien `kaŋŋas Kuu; `Saksama `lambaid `niideta vaid kakskerd `aastas, aga neil on üvä pien `villa VNg; kui vili paks (tihe) on, siis on kõrs pien ja terä vilets; Sie nuor mies on pien `justku kasuga `varrugas Lüg; Lat́tid `piened kui `piitsa `varred, mis `aeda sa neist tied IisR; `taĺja - - vissist `ümber, `tömbas nönda rinnad `punni ning köhust `peeneks Jäm; kas sool peenemad `puuri pole; tüdruk oli nii peenes ning pitk Khk; Sõja ajal ma tegi naistele kuue `oakisi, `peenest roadist tegi; Kena `ratsa obu oli, `peene kerega Pöi; luuad teeme jämematest `okstest, vihad peenematest; see `olli kena `peeni kaelaga obu Muh; `Peened `lönga kerida ikka viiuliga, muidu leigab kεε `sisse Emm; vöökoht on `peene koht Käi; Ma töi metsast kanadele püutäie `peened `rohtu Rei; `lihtimise saag oo `kangeste `peene ammastega Mär; lühemäd linad‿o peenema `kiuga Vig; naestelinad, need `soeti `peene arja peal PJg; Esimene tallevill - - ni̬i̬d `oĺlid `seuksed `pehmemad, peenemad ka Hää; ai, lõng läks `liiga `peeneks Juu; üle kahe ruumi`mietri mul on `pieneid `aabi HJn; uherd on jämedam, vinnal on `pienem JõeK; `piene `süidega puu on mitu `korda pienem kui jämeda `süidega Amb; lõngad kedrasin ma `äśte `piened JJn; nõmme rohud, need on `veiksed, `äśti `piene `lehtedega VMr; ta on kole piente `jalgadega mies VJg; vaheköis on peenem ja edeköis, mis irre taga, on kõige peenem Trm; padrikus on suuremaid ja jämedamaid [puid] ka ulgas, tihnik on peenem, kas või sõrme jämedused Lai; tala on peenem kui aamtala SJn; mis peenema `pakla, neist kedräti peenemat `lõnga Trv; kabel lää kana`seĺgä, ku tõine ki̬i̬l peenep, tõine jämmep Krk; peenembä aena jaoss `olli paksembad rehäd Ran; `ańti - - nisuke ame `seĺga, mis alt oĺl jäme ja siiani oĺl peenemb TMr; `pi̬i̬neʔ soolikuʔ Krl; [naistesärgil] peeneb oĺl mäeots ja jämehep oĺl alaots, keśkkihäst saaniʔ Rõu; d́ämmebä [lina] ligenži vareba, pieneba ligenži `kaugõba Lei b. kitsas või väike, ka tihe, kribuline (hrl tasapinnalistest moodustistest) maa `tuulega on vähä `pienem meri (lainetus on väiksem) Kuu; Ligidalt on [riie] `piene `tripsuline, `iemalt `aĺlikas must, ühetasane IisR; Mo silmad äi selida änam `peened `kirja Emm; mõni riie on `peene triibulene Juu; paksud kulmud, teised olid `peened Lai c. kogult, pindalalt, mahult väike nüüd on `pienemb `raamat Kuu; `Kumbeli nenal old pien maja VNg; [kevadel on] `kõige `pienemb vesi Lüg; sääl oli üks pien `metsä toppi; `piened `lapsed `immod emä `nännä; `saapad on `piened; `paljo `pieni `poigi Vai; peen pere ~ rahvas lapsed, järeltulijad mies `rääkis, et sul pidi olema piend peret (laps sündinud) Kuu; `Sinne on ka juba piend peret tuld Jõh; paĺlu teil neid peenet rahvast on Juu
2. ühesugustest pisikestest osistest koosnev, ka osisest endast `sarjaga viel `tuulasimma, `teine pisemb [sari] oli siis `jälle `piene; läks piend `suola `tuoma VNg; tuleb nii `piend `vihma Lüg; `Piened `kartulid olivad sigadelle; Sie suvi `jäivad kõik `marjad `pienest IisR; kahel puol on `pienemäd `silmäd [võrgul], siis kala `uio `sinne `piene `silmä `sisse; nii `piened `elmed nagu `erneteräd Vai; näri ammastega `peeneks Khk; `saia tehjakse peendest jahudest Vll; kanal‿o leespugu, see jahvab kõik `peeneks Muh; Söölu jähu seest keed `välja, `peene kee vöib `seale `anda Emm; pudeliga tegime jämed `soola `peeneks, ega siis pole `peened `soola oln Phl; ussi`erned oo tillolilloksed `peened Mar; kui ta (muld) ei läind `eäste `peenemäs, siis `ańti `ruĺli Mär; peenemadest [jahudest] keedeti suppi Aud; vahest oli rukist vähä, siis - - `süödi pienematki rukist Amb; [tuulamisel] pand reialuse väravad `kinni‿s `peened aganad jäänd `sisse Pee; maśsina peksetud põhud olid `luomadelle paremad `anda - - tema on pienemb VMr; apuoblikas - - pikergused lehed, `piened punased marjad IisK; liha `lõikan õege `peenest `vürhvlist Pal; lina`si̬i̬mnel oĺlid peenemad sarjad SJn; `turslak om vähemp kurn, peeneped `sü̬ü̬ki aias säält läbi, et tükü `sisse ei jää Hls; aŕk ader olna paremb, tennä maa peenembäss Ran; kõge peeńemp akan - - tu̬u̬ olli tolmakan Kam; peenel(e) (kõhulahtisusest) kui saab lihä, siis on tagumine õts `pienel Lüg; Värsk (värske liha) tegi mu vist `pienele; Vahel panid `õllele kedägi `ulka, [siis] võttas `pulmalised `pienele Jõh; peen leib püülileib peenikse rugi levad, `peene leib, `köömled `pandi `sisse Pha; kodune `peene leib, see oli ia küll; `toodi `peene leivad meil teha, et paremad teeme HMd; `aeti õlut `keema ja peent `leiba `tehti sisse Kei; küll ma tahan pient `leiba JMd; oĺli vahel annud siis sel poesikselle kah sedä peenemad `leibä Vil
3. oskust, täpsust nõudev; detailne, täpne ooletab koore päält ära, peenem töö on `voolimene Vll; käsi`öövel, sii on peenema ööveldamese jaos Var; siis suab seda [vokiratta] `pöida akatud sial `treima, sie [on] kõige pienem `treimine KuuK; tislar tegi peenemaid `töösi VJg; kui on peenem töö käsil - - nigu õmmelda, [siis öeldi:] täna on ia `valge ilm, akka `tööle Lai
4. kvaliteetne, väärtuslik a. suursugune, noobel, kõrgemasse, esinduslikumasse kihti kuuluv; sellele kihile omane mina‿i taha `niskeste inimistega `rääki `jusku oppetaja, ta on ikke `pienemb, mina‿i `oska `rääki VNg; ikke tulevad nagu `pienemad sõnad vahele; läks `linna, õli kuu aja õppimas, tuli tagasi, nii pien `preili Lüg; Ema ei taht sugugi, et pueg `piene `naise võttab, sie ei `mõista jo talutüöd teha ja `kohta pidada IisR; linna inimene räägib peenest keelt Khk; nüid‿o `peenemad `seltsi `sead, arjassead kaduvad nüid ää Jaa; abikaasa oo koa nii peenem sõna Mär; kis mõisa ümmer olid `tienimas, nied `rääkisid ika peenemad kielt Hag; mehed `kańtsid kirikus ehk `niukse pienema koha pial pot́i sinised sukad Jür; `piene jutuga tüdruk VJg; kes `piened, ega nied `rasket tüöd ei tie, `uitavad mapid `kainlas Sim; võis `olla peenem ametnik, kas valla kirjutaja või Lai; unsakas on - - `veikse kooliaridusega, teeb ennast peenemaks, kui ta on Plt; peenepe rahvass ja arit inimese kõnelev kirja `järgi Krk; kui tulluva peenembät külälised, `panti aenad `sängi Ran; juba na arinase peenemba moodu `järgi Ote; pedäśs must ka lugu kiḱk peenembe inemese, kes sääl `ümbruskunnan oĺlive San b. paremast materjalist, luksuslik nüüd on kaik niisugused `piened `toidud Kuu; `Kõigile `täideti `klaasid `piene `viinaga Lüg; Eks `nuorelt inime `arva, et kui mies on `piente `riietega - - siis polegi enamb muud vaja IisR; `piened `riided Ris; pienemale nagu naesse`rahva `suapile kua ei tarvita [tökatit] MMg; `tahtsid `saada peenemäd linnariiet KJn
5. hele, kõrge (häälest, helist) `uitamine‿o `peene äälega Khk; Üks vigat pläriseb naa kut vana pann, teina teeb peened εεld Emm; reägib nii `peene eälegä Juu
6. vähene; vähese väärtusega eks piend raha pidand olema Hlj; sene `piene `palgaga ei saa `süüa ega `juua Vai
Vrd peenü

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur