[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit

aadri|narts ku `aadri `lasti, siis mähiti pera rättikuga `kinni. sie õli `aadrinarts Lüg

hambas `ambas Lüg Jõh Khk Pöi Kei/-mm-/, `amban Kod hambus, hammaste vahel, suus `katso kui murelane tuleb, õga `ambas; leib kohiseb `ambas, kui on karu`kaura lesemetega ja aganuiega segamiste Lüg; järjest piip `ambas Khk || piltl kus on `nuored mehed kuos, sääl on alaldi sie jutt `ambas Lüg; `Tõine inimene `ambas (tagarääkimisest); eks näd sellegä õle `amban (riius) nüid Kod; hing hambas viimane väljas Küll sene `tüögä on elos `auvet saand - - päiv palav, ing `ambas Lüg; `Juakse pimeda (mullika) pera `ninda‿t ing `ambas Jõh

esi1 esi g ee Sa Muh L K(g ie, i̬i̬) I, ie Kuu Lüg, i̬i̬, ii eL, ede Kod, p ett (eed Jäm Kse Tor); n, g esi RId Saa Juu ?Amb Trm, ee Juu Trm, ie Iis, i̬i̬ Rõn San Räp Lei; n esi Hlj, ie VNg Kad; i̬i̬g g i̬i̬ San
1. eesolev ala esi (reheahju kolle) IisR; Puulpäävä pühiti õks majaesi puhtass Har Vrd edi1 || Emm `käskis üüda: tagu ede, esi taa! et siis akavad kured `kohti vahetama linnates Kaa
2. eesolev töölõik a.  lõikusrind (sirbiga või rautsiga lõikamisel) üld `Ennemast `lõigeti esidega. Väli õli `lõikajate vahel jagatud esidest Jõh; etega ösumine, igal oma esi Ans; ee `kaupa õsuti. kui kaks kolm inimest `olli, siis `võeti kitsas esi Muh; noh kui oli õete õhukene [rukki]ee, siis sai rutemidi Tõs; mehed pańnid teise jala teise esi äärepääl ja kahe `käega kahmasid ja lõigasid sirbiga. kis oma esiga äärepääl sai, see võis seni puhata, kui viimane oma esiga äärepääl `väĺla tuĺli Saa; ega sa võind oma [lõikus]`eega teestest maha jääda Hag; oma ied olid igal ühel odra `leikamisel; kui olid kahegeiste vakama pial [lõikamas], siis oli lai esi Sim; tämä jäi `kurge oma esiga [viljalõikusel] Trm; `lõikuse eded õlid Kod; [poisid] olive veeren (lõikamise lõpetanud), aga `seantse naeste`rahva olive `alla poolest ett Trv; i̬i̬ otsan istutse, vao otsan vaadetse Hls; kes `olli virk `põimja - - põim oma i̬i̬ [teistele] ette; rüäpõemu `aigu egä üits läits oma `i̬i̬ga. ja‿ku tu̬u̬ esi `vi̬i̬rde sai - - [siis] egä üits käänd [tagasi tulles] oma i̬i̬ Nõo; kes kõvemp [lõikaja] olli, tol olli esi laemp, nõrgembal `ahtamp Kam; rüä i̬i̬g San; miʔ ei jõvvaʔ ommi eśsi `vällä `põimaʔ Krl; Rükä lüüen oĺl egalütel uma esi. Ni˽paĺlu ku˽`lüüjeid oĺl, ni˽paĺlu sai esse. Egaüt́s lät́s umma ett `mü̬ü̬dä ja pańd vihu uma ii pääle Har Vrd edi1 b.  (muudel põllutöödel) ku meil sai ie (lahti aetud kartulivaod) `otsa, siis [hobusemees] ajas `jälle `uue `rinde VNg; esi `müödä `külvedä Vai; kui üksi oma ede `viskas [seemet], sis oli ühe `eega külimine; kahe `eega (vaheldumisi paremale ja vasakule) külimisega `jöudas änam; kui tuhliste rohi kisud köruti, siis sääl on ka esi; eina niidu esi Khk; lina`kakmisel oĺli ka esi Saa; rihmaga panen külimati `kaela, siis võtan [külvi]ie Amb; [külvamisel] mina `kõńdisin tagasi, nii laialt kui si esi oli Äks; `võt́sid ühe `kitsa ee ette ja seda kakkust [linapõllul] SJn; Lina`kakja `kaksive linu eside `kaupa Hls; ku kesvä päid korjati, sõss olli i̬i̬`kaupa oksa, puha nuŕm täis pistet Krk; lina`kakjale `masti `peode pääld raha, siss na‿s ooliva i̬i̬st midägi (võtsid ka teiste ribast) Nõo; Esi oĺl nii laǵa riba et parass lina peo sai kakku Urv; [linakitkumisel] `Võeti üt́s esi ja˽kakutiʔ - - Tõõsõ i̬i̬ pääle ka minnäʔ es toheʔ, sõ̭ss jäi säĺg `haigõss Rõu c.  raietükk piad ikke `vahtima, et `tõise esi `pääle ei lähä paremat puud võttama; igal ühel on oma esi, `neie `muotursae `miestel. sene esigä lähäb [puid saagides] Lüg; Täna on ia ee, tuleb kõvast `paĺke Trm d.  töörinne põlevkivikaevanduses `Kraana tegi `enne sügava `kraavi ette - - Siis `kraavi `kaldast akketi esiga menema. Oli kahe kuni `nelja `süllased esid; Kui kõik said oma esid - - `põhjani `võetud, siis `tõsteti [raud]tie `jällä edasi `kalda `puale Jõh e. fig tühj i̬i̬, lakõ pera (väga kehv, nt riietusest) Lei
3. (ajaliselt) eelne, eelnev `Huomigu esi saand üks `toine laev `tormiga viel `Haua`nieme `varju; Old suvine aig ja `päivä`vieru esi Kuu; väsisin `õhta esi ära Hlj; pääva luoja esi oli kui läksin JõeK; sie old nõnna `õhta esi, `piale päeva `vieru Amb
Vrd esine
jugal jugal g -a = jugar `Kraasimisel `saingi jugalad `villadest, neid sai pera `ketrada Jõh
juurikas1 juuri|kas g -ka eP(-gas g -ga Jäm Khk Emm) ? Vas; `juuri|kas (-gas Kuu VNg, -ka VNg, -ko Vai) g -ka (-ga) R; juuri|k g -ka Kod Trv ?Hls Lei(-ga), -ku (-gu) VNg Jäm Muh Rid Kod Hls Krk T V
1. (taimel, puul) a. (suurem või jämedam) juur; peajuur; juurt meenutav maa-alune vars [suvivilja] `leigeti `sirbiga ja kui oli madal, siis `kitkuti `juurikatega VNg; `laused kinnidaste selise `küĺge juurigutega; juurigutest ning `okstest punudaste `korvisid Jäm; kui raiutase `kaapsud siss ruŋŋid jäävad `kaapsu `küĺge ning juurigad jäävad maa `sisse Khk; Juurikas lihab [männil] otse moa `pöhja; Vana lehma liha nii `sitke ja köva kut juurikas Pöi; `aprilli lõpul on marja`põõsal juba kõik uued juurikad all, nagu `narmid täis kõik Tor; tedre madara juurikas pannakse viina `sisse, teeb viina nii punaseks ja ilusaks Juu; minu `aegas `kiskusime kõik `erned juurikatega `kahlu Tür; Kange ku juurik (ära külmunud; inimesest ja loomast) Trv; olli suur kolak kabelin - - siis ma jäi kõvass ku juurik [hirmust]; ka neil nii `puuduss olli, et kardule juurikit võtave Krk; kui puu maha `lõikad, jäeb juurik. puu juurik, õts, mes puuss maha jäeb Kod; aŕkadral `oĺli kaits `kurge kuusest, juurikuga `võeti väĺlä Ran b. juurpuu [laeva] `piidad kävivata `poigite üle ühest `puordist `toise. `juurikatega olivata `parraspuu küles; kui juba `suuremb alus - - nied on `piimi `juurikad; koverad `piida `juurikad VNg; lootsiku kaared tulevad kuusepuu juurikatest: puu saab `väĺla juuritud ja puud jääb ka `otsa, muidu juurikas ei anna `väĺla Tor; laeva juurikas ~ kambakas (laeva seina või lae toeks) Hää; juuritud jalas on `kasvand nii, ja kõberus suab juurikast `tehtud Hag; || alt järsem(ad) kaar(ed) laeva või paadi vööris ja ahtris pera `juurikas; `keula `juurikas VNg Vrd juurkaar || midagi suurt või jämedat `lõikas ühe juuriku `voŕssi mulle Kod c. kapsavars kabusta `juurigad `jäävad `aida ku `leikad [pead] maha Vai; `kaapsa juurikas pannasse ruuduss kasuma Vig; Kõver kui kapsajuurikas Vän; `kapsa juurikas ehk `kapsa töegus Juu; [kapsa] juurikid lapsed seid, `maiad juurikite piäle Kod; `kapsta juuriku tahva ärä korjata, maa tahap ärä tettä Nõo; lehmä˽jüräväʔ aian `kapsta juurikit Kan d. (seene) jalg; seeneniidistik `noaga sai alt seene juurikad ää lõigatud Mih; siene juurikad kardavad `külma JJn; kui `lõikad [võiseenel] juurika ära, kohe piim tuleb `väĺla juurikast Pal e. juurvili juurikad ~ juurigud, mis pole kenasti kasund juurvili, peedid ning Jäm; mullatasse juurikid SJn
2. (elundi) kinnitumisosa; (kehaosa, elundi) kinnitumis- või ühinemiskoht a. (hambal) `Amba `juurika `alle õli mädä kogond Lüg; Just juurika pealt `murdis [hamba] ää Pöi; ammas lagund ää, juurikas, va konts oo veel järele jäend PJg; `amba juurikad nõnna pakitavad Kod b. konnassilm jala pial, kõva juurikas sehes Var; konnasilma juurikad jäävad `sisse ikke Vän c. (küünel) kui juurika otsast enam edasi `kasvada ei sua, siis aab maha ja tuleb uus [küüs] Ksi d. sisekõrv `Kõrva`juurikas on `kõrva sies Lüg; nii vali eal et, kõrva juurikast köib valu läbi Muh; kõrva lest, lestast lähäb juurikasse Var; kõrva juurikas on kõrva sees, siin tagapool külles. vanad inimesed `ütlesid, et kõrva juurikas valutab Plt e. minul tulid `juuksed `keige `täiega ära, mul ei ole `juurikugi pias VNg
3. millegi alumine (jämedam või kandev) osa; vahetult millegagi liituv osa akkjalal oo peavihk, see peksetasse `easte otseks ja `siotasse juurikadest `kinni; lehmä sabast `jälle vaadetasse, et kellel saba juurikas tuleb `allapoole kantsroo koodi, siis see `olle ea lehm Mar; Anna taale (loomale) nina juurika pihta Han; saksamoa lammas, suur rammus ilma ännätä lammas, ännä juurikas mud́u Tõs; lehm pidi vajuma tümasse, saba juurikani oli sees; nina juurikas sial `silmade vahel oli Lai; [saarmas] `väikse `jalguge mükerteb edesi, ännä juuriku pääl `toeteb, siis `viskab ike edesi Hls || vastu pead asuv kõrva osa; kõrvatagune lõi kõrva juurika `pihta Tor; nudid `lammad, ilma kõrvata. vähäkene aga juurikid one Kod; kõrva juurikas on vasta piad; kõrva juurikas jäi valusast, kui kõva piaalune Lai; kõrva juurikid `mü̬ü̬dä anni üte `kukrus (andsin ühe hoobi kuklasse) Hls
4. fig peenis piab ia kõva juurikas olema, muidu selkad `lõhkuda ei sua Ksi; om küll ää juurigumis Krk || sehest sile ja `valge, päält kõva ja `kange, pögsin kasvap ja `persen juurik = pähkel Puh
5. fig (kangekaelne, väänik, sõnakuulmatu või laisk inimene) poja `juurika one ikke peris `juurika VNg; Küll on vast `juurikas, ei `kuule sõna; tämäl viel kaks `poisi `juurikat; obone ei lähe tulist, on laisk `juurikas; sie `juurikas ei akkagi tüöd tegemaie Lüg; Oh sa igavene juurikas (kirumine) Pöi; Ta on kõva kui juurikas (kiusu ajavast lapsest) Vän; vanapoisi-juurikas KJn
6. leivajuuretis leva juurikas `jäeti `sisse pisike puĺlike. kui seda ei old siis `pańdi aput `piima PJg; Jäta juurikast kah Hää
Vrd juur1
juur|kaar alt järsem kaar laeva või paadi vööris ja ahtris ies ja taga `otsas `onvatta juur `kaared; `keula juur `kaare; pera juur `kaare VNg Vrd juurikas1
jättel jättel g -i, `jätli Jõe Kuu, pl `jätlid, `jät́lid Ris noodavanem, noodameeskonna juht (eriti jäänooda sisselaskmisel) `nuota jättel juhib `teisi; jättel on oppind vana `nuoda mies, keik `peavad `kuulma `jätli `käsku; jättel oli pera `otsas ja `kromsik oli `keula `juures Jõe; `Jätliks `pieti igä moni vanemb mies, kes hüäst `nuoda`püüdü tuns Kuu || noodamehed, (jää)nooda vettelaskjad `jät́lid lasevad nooda `sisse Ris
kaasik|tüdruk = kaasik2 pera siis `kaasik`tütrikud tulivad `pruudile appi kui ei `jõudand, et läks pera `lieri kõhe mehele Jõh
kee2 kee Khk Rei Phl Mar, kie Jõe VNg Lüg Jõh Lei(ḱee), ke Lüg Jõh Räp; g kene p ked|a (-ä) VNg Lüg Jõh, g `kinka Lei. Lausefoneetiliselt koos dem-pron: `kiese VNg(`keese) Lüg Jõh van, pron kes
1. int-pron (otseses küsimises hrl küsilause algul) minä küsin, kie nie olid; kie `teile `maksab seda `käiku VNg; kene sie siga õli Lüg; No kie pagan sene menema vei?; No `kiese nüüd õli, aga siin tuas just `rääkis Jõh
2. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) Kie seda enamb tiab; No `kiese `mulle õppetas; No kie `vihmaga [kartuleid] noppib, sai vähägi magada Jõh
3. rel-pron (alustab kõrvallauset) a.  (isikutest, olenditest) kes `tuntud inimine on, aga‿n tõhi `üellä kie on; kie vana ei `praavita, sie uut ei saa; õles `ükski õlemaie kie `mulle vie `tilka suu `pääle `tuosises ja `andases; `rauvad kelisevvad all [hobusel] kie `jalgu kokko taob Lüg; Kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris Jõh; peremes, kee `enne sene koha pεεl `olle Phl; kilõt `sü̬ü̬di rõõsa piimäga ehk ke taht pańd `võidu sisse Räp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause vormiliselt puudub) Kenel ei õld jõge ega `allika ligidal, kuhu `vankrid `sisse vedada, siis `viedi `vankrid `kaivu `juure Jõh; kee valla majas oo `võlgu need riigimaksod. siis võla`nõudja tuleb raamat käe ja nõuab kätte Mar b.  (esemetest, asjadest) mis `pargitu taul, kie `pargis `pieti Lüg
4. ind-pron kene `põlvest juo on ikke sedä`muodi õld Lüg; Sie mägi on siin jua tia kene `põlvest ja sie nimi ka; Ja `kiegi ei tia enamb kas õli tämä enamb sääl sies vai kie tiab kie õli Jõh; kene aeg kaua [aega] kene aig `uotada, pitk aig Lüg; Kene aja pera siis `alles mina vahin ja `tunnustan Jõh
5. (distributiivne pron) mõni, üks - - teine `saivad siis `palga, kie sai kaks `rupla, kie sai kolm Lüg
keeritama keeri|tama Kei Juu Plt, -tämä Juu KJn Nõo; kieri- Kos Kad VJg, `kieri|tama Jõe VNg Lüg(-mma) Jõh, -tämä Kuu Lüg Vai(-mmä); ki̬i̬ri|tama Mar, -tämä Juu
1. keerlema, pöörlema, tiirutama; (üles) keerutama kui tema ära suri, siis mei `kueruse pärast `kieritasimme tuass (vanaisa kuuega) Jõe; `Kieridimme `neie vaheld läbi, `luodimme igä, et `ehku `varsi tuleb vaba vesi `vasta; Ei `tiie `ühtä, kas hakkab `jälle `tormama, et `ninda sidä tuuld `aeva `kieritäb; `Tullipaat `kierit vähä `aiga `ümbär `laeva, siis läks `kaugemas; mere puold oli üks suur kajajas tuld ja `kieritänd siel `neie `ukse edise kohal Kuu; obosega `kieritäb `siie ja `sinne; lund `kieritäb kattusseld maha, tuleb sula; vesi on `kieritänd ja vedänd `siie `liiva kokko Lüg; tuul `kieritä ja `kierä `tolmu üles Vai; käed sedasi `kinni, siss kiiritavad rinki; ki̬i̬ritab tuult siit kahe laulda vahelt; `kargas moole `kaela `kinni, ki̬i̬ritas mend `ümber `rinki Mar; kui mesilased peret eidavad, siis keeritavad Juu; tuul kieritab `tolmu ülesse Kos; ühes kohas akkab kieritama `tolmu ja prügi ja muda ja (tuulispask) Kad; küll koer kieritab ennast, liputab saba VJg || ringi käima, pööritama midä `asja `silmist `ninda `kieritäd ja vahid Lüg; vahel `toinekerd akka südä nii `kieritämmä Vai; mo pea akkas ki̬i̬ritama üsna Mar; süda on nii sańt ja keeritab, ei tule okse; piä akkas tańsist ki̬i̬ritämä Juu; pia keeritab otsas, süda keeritab sees Plt || keerutama, põiklema juttudega `kieritäb, sõna siit, `tõine säält Lüg
2. (millegi ümber) keerama, mähkima; ümber pöörama, kaarutama Kui siis `juhtub `vihmane nädal õlema, kie siis neid `jõuab `kieridatta ja `kõrjada (heina); Sie pind `kieridätti `ümber, vikkadi ja `varre pera `löädi viel puu kiil vahele Lüg; keväjä ku pajo `olli mäiän, siss `kisti pajo küĺlest `niidsi ja keeritedi `katsa Nõo
Vrd keerima, keerutama
kese1 kese R
1. adv pooleli; pooleldi raag nahk, kese `parkimatta; Kese`kasvulised (alaealised) `tütrigüd Kuu; ta tahab kesekeend suppi `saada Hlj; sel oli vasika kese`aigane (enneaegne), `anda `piima vähemb; `ehta kui `keitamine oli kese viel, siis `piergu poles `ahju`rinnas; `piima on kese `apnend; sia kesiku one kahe `kolme `kuune. sie one kese `kasvamatta VNg; nagu `einä tüö `präigus, tämä tios on, aga on kese, ei õle `valmis; `eile õles `õltki rukki kese, aga `vihma ei tuld, sai `välla lõppetud; tie kese! (jäta pooleli); `kimbur piim, ku ta on kese appu; mina õlin kese `lierimatta Lüg; Ärä `kõhtu kese jättä; `Nuared, `niisikesed kese`kasvajad (kasvuealised) ei `tõhtind lõppu`kannika `süiä, et siis jääb kasv `kinni; Kes sis `selle kese tüä eest (~ ette) raha `maksab!; Kodo on kõik kese ja sorakille, tuad `pühkimatta, asemed tegematta, `riistad pesematta Jõh Vrd kesekalle, kesekalli, kesekil, kesekille, kesel, keseli, keses, kesesse, kese|vasikule, kese|vasikuna, kesi4
2. prep (koos partitiiviga) (millegi) ajal, keset `Vihma iil tous, ei avitand ku panime kohe kese `söömist `heini kökkimä Kuu; kese une on üles tuist, `püüjäb `jäädä tagasi magamaie Lüg; Kese `süämist lähäd siis `tuama, eks pera õle `aiga `tuua; kese `süömävahet võttas `lapsukesed ja `poisikesed `tüöle Jõh
kihuma1 kihuma Lüg(-ie) Jõh sügelema kui paremb silm kihub, siis saad `naurada, kui pahemb silm kihub, siis saab ikkedä Lüg; akketi `kammima, et pia kihub, pera on elukuid pias Jõh Vrd kihelema
koe|niit koelõng Kue`niidid sai ka `aududa, `este `liudetti, pera `audetti sis `pandi `välja `pliekima Lüg
koer|kahles hooletult Eks sa tie vähä `uabil, `muidu tied `jällä kuer`kahles ja akkad pera lahutama Jõh
koppima1 koppima JMd Koe VJg IPõ, `kopma Kod, (ma) kopin; koppima Jõe, (ma) koppin RId, kobin Kuu; part koppinud MMg taguma a.  kopsima; kloppima; koputama koppin puid `raiuda Lüg; `piale selle kui ta `maetud oli, kopitud nii et `oitku. inimest ei nää ja kopitasse Koe; `tohter kopib [haiget] ja `kuulab Trm; `söömisega läks inge kõrisse kah, siis kopiti `seĺga Lai || (endisaegsest tõnisepäeva või pulma lõpetamiskombest) tenikse`pääval siis `lasti `pääval määst `alla `liugu ja tuli videlik, siis koppima, `talve `selga `puoleks `lüöma; koppisid - - `puudega ja labidatega ja mis `seina `äärest kätte `saadi Jõe; `keski `jälle `nuiaga koppis `vasta `seina et, et nüüd `pulmalised `vällä Jõh b.  peksma, nuhtlema `ennevanast ikke õli koppitu ka, kui ei mend `õigel ajal `tüöle ehk ei tehnd `õiete tüöd Lüg; ma koppisin ta läbi VJg c.  vikatit pinnima vikkastind koppitasse teräväst Lüg; Pera `lõikamist siis koppiti, siis õli [vikatitera] ia õhuke ja siis `mendi `niitama Jõh; Vikasti tera tuli koppida `enne, siis `luiskada IisR
krompsik `krom(p)sik g -u Jõe JõeK, `rompsi|k g -gu Kuu noodamees, noodalaskja jättel oli pera `otsas ja `kromsik oli `keula `juures, kahe mehe ne olite `paadis Jõe
kukile kukil|e spor eP M, T, Rõu Plv; kukki(l)le RId
1. (kaksiratsi) õlgadele, turjale sa lähed `toise kukkille VNg; onts (kas on) siis laps vεhe vallatu, tuleb `soole kukile, `selga Khk; Äe tule `jälle mo kukile Pöi; võt́tis poisi kukile ja viis veest läbi Mär; laps ronib isä kukile Tõs; võtan lapse kukile ja lähän Juu; ei jõõda `kanda süülen, võtan kukile Kod; laps `ütles, et võta kukile; võt́tis poisi kukile nigu soolakot́i Plt; tule ma võta su kukile Hls; `tüt́rikukse võt́iva vähembid kukile Puh; Võta lat́s kukile ja vii sanna Võn || fig (kohustest; tülinast) Võttas omale võlad kukkile IisR; niid me tuleme so kukile (midagi nõutama) Jäm || Tahab `teise kukkile ronida (teise kulul elada) IisR Vrd kukiselga, kukk7
2. enda taha (hobuse selga) voda miu oma kukkile, pera `pääle Vai
kusema kusema eP Krk(-me) T/-me San/, da-inf kusta Sa Muh L Juu VJg Pil KJn Hls Krk Puh Nõo Ote Rõn, `kusta Hi Ris JMd Koe Sim Lai Plt, `kussa R VMr Iis, kuseda Tor Hää Kod Nõo, kusede Krk San, `kuske Ran Puh, `kuskeda Kam, kuśoda Kod; kusõma Khn Nõo Võn V(-Krl), kustaʔ Har Rõu Plv Vas Lei; kussõmma Rõu; kusima, kusida VNg; `kuskma (-me), `kuske Trv Hls; kosema Käi
1. urineerima vii laps kusima VNg; `lapsed kusevad, sirin taga, vanad inimesed kusevad, sorin taga Lüg; `siie ei tõhi `kussa Jõh; pojad `kussod `aia `ääre Vai; kippu kusemine (kusti nõu sisse ja kasteti silmi ravimise eesmärgil) Jäm; suur poiss oli ning ikka kusi veel `püksi Ans; sii värviti poti sinist, `kusti pot́t täis, `pandi `apnema Khk; kui loom ei sa kusta, siis keedetse keelika `rohtu; tüdrik kusn `alla Muh; koseb `öösse `alla Käi; kõik lenad ja kõik oo täis kusnd Mar; ärg kuseb kõho alt, lehm kuseb taka Vig; laps oo ennast täis kusnd Mih; Kui suä purudõssõ kusta, `sündüväd kjõrbud; Ää kusk uksõ `alla Khn; `aige loom kui tahab kusta, aga ei tule, siis pakutab Aud; `kuśsis jalad täis kust Tor; inime tallitab ennast sedasi, lääb kusema Hää; kõik kusevad, aga kana ei kuse, suĺgloom ei kuse Kei; laps räägib siis kui kana kuseb Hag; ei `oska mitte `püśti kustagi (liiga noor) Juu; kui ma selle (viimase raha) ära annan, siis küla kuer tuleb kuseb `peale Jür; pueg kuseb `püśti, maksa pojale `palka JJn; `aigus paneb kusemise `kinni Koe; lohistas `kussa Iis; küll poiśs naard kas kuseda (nii et kusi tuleb) Kod; mis vanem aav mädanes, kui `tihti `piale `kustud, on `tervest saand; kui laps `riakis vana inimeste jutu vahele, siis `ööldi, et laps tohib `riakida kui kana kuseb Lai; laps `kuśsis `alla; `tahtis `nurka `kusta, nii täis oli Plt; lait́s om püksi likes `kusken; siilu `piavet orav ärä `sü̬ü̬mä, ta `tõmbavet ta selili, `kuskvet tal nina pääl Hls; tuuleluvvage pessets, kis ala kuse, siis jää kusemine `järgi; ta ei saa kusede; temä `kuśse ku üit́s varin siiä poti `sisse; sa kuulet selle ärä, ku kirp `õĺge `sisse kusess (teravast kuulmisest) Krk; latse vesistävä, vana inimese kuseva; laits `endä ärä kusnu, lige kui kalami̬i̬s; laits ei tohi enne kõnelda, kui kana kuseb Ran; nu̬u̬ `naarsiva nõnda, et na‿ss `endä ärä kusnu; neli `neitsikest kuseva kõ̭ik üte kullatse kanni `sisse = lehmä `nüsmine Puh; ma‿i kuse ka `sinna kottale, kos temä om `saisnu Nõo; siin ei ole säräst kotust, kos sa `kuskeda võit, kuset `kalli rohu `pääle Kam; oŕk ei saa `moĺdi kusta, `oŕkul om kusemine kõtu all Rõn; kusõmine oĺl ni valluss kui tuli Krl; nimäʔ ollõv `hiitünü, ma `ütli: `kuskõ läbi luua kandsu, siss saat `tervess; kohe `kaaśka (kaasitajad) kusõsõ, sinna˽`kapsta kasusõ Har; ar˽`tahtsõ `hindä kustaʔ naardõh; kõ̭iḱ tu̬u̬ rahakõnõ lätt lõõrist `alla, ni tsoorist `vällä, kõrdsinulga pääle kustaʔ Vas; ti̬i̬ mes tahat, vai kusõ ah́o `suuhtõ (asi on kindel) Se; punast, verd kusema (loomahaigusest) `Veistele keedeti ikka kaneplehe vett kui verd kusesid Pöi; ostad majald looma, kes pole sene karjama rohoga öppind, akab ponast kosema Käi; muĺlikas akkas punast kusema Rid; punasetõbi oo `loomel, kusevad punast Mar; sedä‿i tiä, mis asjast see punase kusemene tuleb Tõs; pidi nihuke rohi olema, kui veis selle rohu ää `süia, siis kusta punast Juu; kui lehm punast kusi, siis `ańti liha soolvett `sisse Lai; pihlap̀u vitsage ei tohi lüvvä, siis akap lehm punast kuseme Krk; serätse aena üteldi oleva, et kui lehm nu̬u̬ `sisse sü̬ü̬b, siss kuseb verd Ran; vere kusemise kätte kat́s `lehmä lõṕpiʔ arʔ Se Vrd kusuma
2. figa. (kadripäeva sulailmast) Kui `katri kuseb enne `katri`päeva, sis on paha `katri, kui `pääle `katri`päeva kuseb, siis on ia `katri Lüg; kui mardi külm on, siis kadrid kusevad Phl; ku mäŕt `mändäb, siis kadri kuseb Kod; kadripäevä `aigu `oĺli enämbide iki sula, no siss kadri `kuśsi Ran; mäŕt `määtäb ja kadri kuseb ja simmun ti̬i̬b `silda soie pääle Nõo; Küll Katre kusema nakas Ote b. `Tütrik on `kõrge kusemisega, senele vaja pikk mies (pikkadest jalgadest) Lüg; `pialmine riie kuseb (hoiab eest lahti); käin kusen [hobusele] nina `piale (söödan tihti); käid `tihti kusel, annad `jälle obuselle Lai; ta om `kõrge kusemisega (uhke) Ran; lähme kuseme ta anna pääle (aitame tööga järele) Nõo
3. (võrdlusi, ilmekaid ütlusi) Kus sa kused, `kuivad `einad (öeld kellegi kusemisele pealesattumisel); Lasen vie maha, pera paremb `kussa Jõh; Ta on üles tõustes vastu põhituult kusnd (öeld tusasest inimesest) Mus; Naa palju on raha, et kuer pεεle äi kuse (vähesest rahast) Emm; Temale rääkida nagu kuse sarja (öeld vaidlejatele, lobisejatele) Mär; Koer `kusku so pulma pajase (öeld vihamehele) Han; Tasa isand, lammas kuseb (öeldi sõimlejale, räuskajale); `Koergi ei kuse `pääle (halvast tööst või halvaks peetud asjast) Hää; Singa-songa jusku siga kuseb (kõverast künnivaost, õmblusest jms) Kei; ma ei kuse ka `sinna kottel, kus si̬i̬ inimen kurt (vihavaenlasest) Krk; mina kuse, kua sukka ja aa kubijaga juttu (teen mitut tööd korraga) Ran
4. (sipelgahammustusest) sipelgas kusi `piale, ihu `kirvendab Jõe; `koltsed nagelased, see kusi nii `kangest Jäm; sipelgad kusevad pulga `peale, selle pulgaga oja oma `käśsa ja `uuli, siis aha tuul ei akka kevade `peale Muh; `siplast kusad väga `aigesti Emm; kolla `naadrane kusi mu jala `pääle Rei; va punased sipelgad kusevad, `kangeste kepe Mar; kusirautsik ära kusnu, oi kui valus Hää; kutsiratsiku kuseve, temä salvab inimest Hls; kutsiraudsik `kuśse käe `pääle Krk; kusiräädsiku `kuśseva väegä valutse Ran; verevä kusiräädsiku kuseva valuste Nõo; kusi`raut́ske tulliva jala pääle `kussiva, küll `oĺli kipe Ote; vanaʔ raudsikõʔ kuradiʔ kusõsõʔ Urv; musta˽kusi`kuklasõʔ ei olõ˽nii kuŕaʔ, a vereväʔ nu̬u̬˽kusõsõʔ Plv; `pińtslasõʔ umma˽nu̬u̬˽`väikese vereväʔ, kiä `väega halusahe kusõsõʔ Vas
5. (röhitistest) kui suu akkab tulist vett `välja aeama, siis `üelda, et `suolikad kusevad Jõe; sooligud kusad Jäm; kui ää venin, siis soolikad akavad kusema Muh; viidikäd kusõvad Khn; Soolikad kusevad, aput soolast vett tuleb suhu Hää; soolikas kuseb, kui nihukest `sańti vett tuleb suhu Juu; suolikad kusevad kui suu vett täis jooseb Koe; soolikad kusevad nigu oksele aab KJn; Küpsetud põrgand on mõnus rohi solkma kusemise vastu Trv; soolikse kuseve, ku venidet olli Krk; kui `alba vett tuleb suhu, siss üteldäss, et `soĺkme nakava kusele Ran; soĺknaʔ kusõsõʔ kõtuh Vas; kui soĺknaʔ kusõssõʔ, siss süvväss soĺkna rooho `maŕjo Räp; `soĺkna kusõsõʔ, suu kui vett nakass `ju̬u̬skma Se
kõhu|täis korraga söödav toidukogus; söögikord sai `vaevald `kassi kohu`täüe, noh sie oli üks ja kaks kala siis [võrkudes] Kuu; täma nuor inimine, süöb tugevast, kaks kolm minu kohutäit VNg; kõhutäis süä, suutäis `viina, `piibutäis tubaka, nied ei õle `võlga, ei tie maja `vaesest Lüg; Pera `süämist `laua taga ei `tõhtind `riŋŋutada, siis kõhutäis lähäb `kuerale Jõh; Seikse köhutäävega aitab juba terve pääva tööd lommida Kaa; läks `jälle külasse, mis tä muud läks kui kõhotäit `saama Mar; Meie aĺl kaśs - - tahab iad `süia ja makab kõhutääve pial Han; sellest levast peab jakkuma mitu kõhutäit Saa; kõhutäie eest, ilma palgata teeb Juu; ommikuse kõhutäie `võeti leevakot́iga [karja] `kaasa Koe; nüid magab kõhutäit jälle (teeb lõunauinakut) Kad; Kiisli kõhutäiega suad `kindad kätte, kördi kõhutäiega suad ree piale, aga kapsasupi kõhutäiega toob mees koorma puid kodu Trm; külä kõhutäiega ei saava üle aguse aia ka `astu Vil Vrd kõtutäis
kõrrevõimalt fig Kui `ennevanast `tütrik sai kõhe pera `lierimist mehele, siis `üäldi, et sie sai kõhe `kõrre`võimalt mehele - - vai `lieri`särgi siest Jõh
kõrva|tagune mõnel lapsel oo kõrvatagosed `audond Mar; kui kõrva tagune sügeles, siis tuli sula Plt; kõrvatagune om paistedet puha Krk; nemä mõssiva `endit oolega, ugritsiva kõrvatagutse ka `puhtass Nõo; kõrvatagused märjad ~ ligedad (liiga noor) Heneläs viel `korvatagused `märjäd ja `tahtuvad täüs`mieste `hulka `mennä Kuu; Mida sina ka tiad, omal `kõrvatagused `märjäd Jõh; Körvatagused alles märjad, juba iilib tüdrukuid Pha; Suu püsti peas, kõrvatagused alles märjad (omateada tark) Mar; Kõrvatagused märjad, si̬i̬ on nu̬u̬r, rumal, lapselik alles Hää; jookseb niisama kui kitsetall, kõrvatagused märjad Sim; tikub seletama, `endal kõrvatagused märjad Plt; mes serände ka tiiäb, `endäl kõrvatagutse vi̬i̬l liǵedä Ran | sa˽tulõt minnu opamma, sul omma˽vi̬i̬l kõrvatagutsõ˽`lakmaldaʔ Har; kõrvatagust kraapima ~ kratsima ~ sügama vms (nõutult) lahendust otsima, järele mõtlema; kahetsema Paneb `korvatagust `künsimä Kuu; Pera õli mehikesel küll `kahju ja `kraapis `kõrva tagust, aga mis sie enamb `aitas Jõh; Võttis mehe kõrvatagust `kiskuma Pöi; sügab eese kõrbatagost, ei tea kas `menna või Mar; `kraatsin kõrvatagust ehk tuleb param mõte Kei; Kõrvatagust kruatsid, kui `miski pias segi on Jür; Kõrvatagust kruatsima paneb see, kui mõnest east asjast ilma jäid Trm; nüid krat́sib kõrvatagust, ei tia, mis tiha Ksi; süüt kõrvatagust, `mõtles sedä `asja `järgi Hel; kui nõu otsan, es tiiä mes tetä, siss nakass kõrvatagust `süitmä Ran; Mi̬i̬ss krat́se vi̬i̬l kõrvatagost ja juuśk moro pääle `vällä `kaema, et vaśt naaśõ kätte saa Räp
kääni|võrk kääni- Trm Kod/-iä-/ KJn Ran ilma pärata tõmbevõrk, keerdnoot käänivõrk on pisike noot, pera ka ja, kivid all, kase tohod peal; käänisvõrgud on `tihked, sagedad, sellega saab jõe ja ranna jääredest; mütaga mütavad roho seest kala `välja, siis kala jooseb kääni`võrku `sisse Trm; kiäni võrk - - võib `õlla nelikümmet `süldä pitk, mes riäbisse suurused kalad kinni võtab Kod; sügiseld oesiva ihessed `randa, käänivõrguga sai püidä Ran Vrd käänimeres
künnis künni|s (-ńn-) Phl KuuK Rak, g -se Kaa Iis Plt, -sse Vig Trm Kod, -kse HljK Kad; künniss MMg/-ńn-/ Ksi, `künniss Lüg Jõh, g -e; `künni|s Jõe Hlj, g -kse VNg(-se) Vai; `künnü|s g -kse Kuu Vai
1. lävi; lävepakk mies saand sest `luugi `künnüksest siis `kinni ja jäänd `sinne rippuma Kuu; üle `künnikse aja sitta `oue [laudast] VNg; mäne üle `künnükse, älä `kombastu maha Vai; `rüista künnis ka kenast sönnikust `puhtaks Kaa; ämm istub küńnise pial Iis; istu künnisse `piale Ksi || fig `korge on kodune `künnüs `toista `kerda `kerduessa (abielus tütrel on raske isakoju naasta); külä süöm jääb `künnükselle (ei täida kõhtu); külä and on `künnükseni, `sengä sa `kaua ei elä Kuu
2. soon lävepakus künnis, mike `sisse uks käib Phl Vrd künmis
3. (mõrra, nooda osa) pera künnisse peal on paar argiga `lauda Trm; alumase küńnisse küĺjen one kivid, `piälmäse küńnisse küjen pullod; mõrral alt süld muad ja piält pu̬u̬ltõiss on küńnis Kod
4. (koht rabas, kust on turvast lõigatud) sinikad ja `poolgad `kasvasid all künniste peal, alumine raba jagu, kust juba raba oli `väĺla `võetud Vig
laiutama1 laiutama Kaa Pöi Mär Khn Saa Juu JMd JJn VJg I Ran Nõo Kam, `laiu- VNg Lüg Jõh
1. suurustama; pillama, priiskama `Kraami on, sis `laiutab, pera `õtsib `lainu Lüg; Äi seal es saand laiuta midagi, katsu kudas `välja tuled Pöi; `uhked mehed, küll laiutasid `ented `kõrtsus Mär; ema ei `lastku `süeta mul neid `lambaid, et ma ei laiutaks, ei `raiskaks neid `einu JJn; `purjus `peaga laiutab oma rahaga Trm; kos me siis elädä suama ku sa `räiskäd ja laiutad; si̬i̬ one üks `uhkus, tämä laiutab ennäss vägä Kod; laiutab teise ees Pal; mõni om nii `elde, laiutab väegä Ran; Sügisest jagu talve laiutedas söögiga, aga varakeväde pane joba amba varna Nõo
2. laiali ajama mis sa laiutad nüid oma `käse Saa; laiutab käsi VJg; siis akab [kapsas] `leti laiutama Kod; lõugu laiutama ülearu suud pruukima mis sa oma `lõugi `laiutad sääl Jõh; laiutab `lõugu, kisendäb ja larmitsab, tämädä one kõik kõhad täis Kod; `lõugu laiutama on mees, aga `endast põle tegijad Lai || liialt ruumi võtma Mõni laiutab nda paõlu, et testele `jäegid enäm `ruumi Khn
laud laud g laua Kär Pha Vll Jaa Emm Käi L K IPõ Har Vas Lei, lauva Trm Pal KJn Har, laava Khk Pöi Phl, lava Khk Mus Muh Käi Var Khn Lei, lavva I Äks KJn eL, `laua, `lauva R(n `lauda VNg Vai, g `lavva Vai); loud g loua Jäm Ans Emm Rei Kse Var, g lova Emm Rei Var
I. 1. a. saelaud meil on `õvves `punnitud `lauad, `punnid sies; silmnägo on nagu `laua `liistak, `kõhna puha Lüg; `nelä jala `laiune `lauda; kattuksed on `olgist, `juudi `laudost (sindlitest) ja `pilpost Vai; elu (maja) lüüaste `loudadega ära Jäm; laavad `öues `kuimas Khk; vesi oli kevade `aega tuas, lapsed käisid `laudi `mööda Vll; Vanasti olid lõhut lauad, puu `löödi pooleks, oli `lahke `sirge puu, `löödi pool veel pooleks, sai neli `lauda, änamast `tahtis ikka kahega `jääja Pöi; suits lεheb `laute vaheld `välja Käi; lauad saavad ka `viirga `pandud Mär; ennem `saeti `laudi kodo pukil Aud; kak on `väntrik, egä sest `laudi saa; sääl on laud pääl [purdeks], mine säält üle Saa; karand lagi on karand `laudadest, üks laud on teese vahekoha pial Kos; juoneline laud, sie on maja vuoderdamese laud JMd; vuaderdamise lavvad one kua suanega, ühel pu̬u̬l one su̬u̬n, tõesel pu̬u̬l rat, mes `sisse käib Kod; sae lauad `viidi kodust `sinna tümade `piale eina`maale, siis `laudade pial `katsime `einu kokku Lai; anna‿si lauakildak `siia KJn; juudi lavva om aavapuudest Hls; Ega vanast kiä puid kon lavvuss `lõika es, ku˽`lauda vaja ol, sõ̭ss esi˽`kirvõga˽puu külest lahuti Rõu; lauda hüppama (teat mängust) panimme ühe pagu `oue `pääle, pikka `laua `sinne `pääle ja siis `toine laps oli `toiseuol `otsass, siis sidävisi üppisimme sidä `lauda siis, aga kolks ja kolks se `laua ots kävi ala ja Kuu; pakk pannakse `alla, laud `peäle, siss teene üppäb teese korra, vahest teene `veskab teese nõnna `kõrgelle Juu; `enne vanal aal üpati `lauda - - `padi lauale pakk `alla, siis teene teenepool otsa pial, siis vaest `viskas koe `suurde `kõrgesse lauaga teese, kukkus `jälle tagasi sõnna laua otsa piale, siss `kargas `jälle teene ülesse Koe; lauda maha, laudas maas (lamandunud viljast) sadu paneb rugi `lauda maha; rugi on `laudas maas Khk; nagu lauaga löödud (ühtlasest, tasasest pinnast) nagu `lavvaga `lüödud, ilus `sirge ja ühetasane kõik Lüg; põle kedagi, puusanukki ega `perssenäkki, nagu lauaga takka `löödud; küll oli tore rukis, ta oli nii öhötasane nagu oleks lauaga pealt ää `löödud Juu; ilus uus katus oli, tore sile nõnda et nagu `lauaga `lüödud KuuK; lina mahan (lamandunud) kui lavvage lü̬ü̬d Krk; küll meil olli üitskõrd iluss kaar (kaer), sedävisi nigu lavvaga `lü̬ü̬du Nõo; Sa olet nigu lauaga lüüdü, sulle om halv kleiti ummõlda Har; nagu läbi laudade ~ laude vahelt tõmmatud ~ tulnud (kõhnast inimesest) see justkui `laude vahelt `välla tulnd, nii kõhnaks jäänd Mar; ta on nii õhukene ja `otsa jäänd nagu läbi `laudade tõmmatud Koe; läbi `laude ärä tõmmatud Kod; see (tüdruk) om peenike, nagu läbi `laude tõmmat Hls; nigu läbi sae`laudõ kist, nigu kisõ lavvaʔ Plv b. teat otstarbega lauatükk; tööriista või eseme osa rataste otsalouad; `oeti (voodi) pöhilouad Jäm; kellul on `numbri laud; keribu laavad kεivad `ringi,ŋŋavit pannasse `pεεle Khk; aami lauvad olid ikka puhas tammest; Püti, `raanda, toori lauad kõik raiuti `kervega `välja Pöi; `sötke lavad (kangaspuudel, vokil) Käi; laud (käärlaud) oli käes, laua sees olid lõngad Rid; kala arimese laud, tubaka `lõikamese laud, leia (leiva) veeretamise laud Mar; poadi lavad Khn; orgi `ümmer, saab laua (~ kudumise laua) `ümmerd esimesed silmad visatud Vän; `Vü̬ü̬si `tehti `seukse lauadega või kõladega Hää; son ambune laud (katuselasn), kellega lüö - - siledaks [õlgkatuse] KuuK; Va igavesed mustad sägid ja nühi neid laua (pesulaua) pial nii et riie `rünsub Amb; [purjepaadi] pera künnisse peal on paar argiga `lauda Trm; vanass õlid lavva klopid suani eden; `muldamise laud adral Kod; paned pulga `koonlast läbi - - ja laua `sisse Plt; laud oli ülevan [linamasinal], kos lina `pääle `panti ja massinga ala lätsive Trv; keti olliva kaalu `laudu külen, egä nuka külen `olli ket Nõo; lavva pääl vai mõne suure kaase pääl litsuti tu̬u̬ leevä tainass laka Ote; katõ toli `paksunõ laud ol [lauaplaadiks], sääl `põ̭õ̭nu seen oli˽mulguʔ Urv; ägli laua omma `vamiss tahudu Har; vanni küle lavvaʔ Rõu; sängü pähüdselaud Vas; keripuulavvaʔ - - nä omma `jalgu pääl, mõ̭ni ütless tu̬u̬d ka et kerilavvaʔ Se || lokulaud tulekinituse laud Noa; kolgi laud `pantu üless ja `väikese puu vasara, millega `kolki `lü̬ü̬di Nõo; `lü̬ü̬di `vasta `lauda Vas; kola ol vanast `mõisah, kui `lü̬ü̬de `lauda. ol suu laud üless pant - - sääntse vasara käeh, lavva pääle pessiväʔ, `lauda `lü̬ü̬de Se || fig `Sulle `lauad (kirst), `mulle `rauad (vangistus) Jõh
2. lava sag pl siis `panna [linnased] `laudo `pääle [sauna] Vai; souna`loudud ~ louad Jäm; suur paks, laa laud, üts ots ol üten sainan, tõnõ tõsõn, `keskel ol pakk all Har; sanna laud, läämiʔ lavvalõ üless Plv; Linnassõ˽kasutõdiva˽sannah, sanna `laudõl Räp Vrd laudu2
3. pl (surnu)laudi `surnu pannass `laude `pääle; si̬i̬ olli joba `laude pääl - - pannass `peke `pääle lavva Krk; tõse paneve mi̬i̬st lavvule ja perän `kirstu Hel
4. kate; kaas Paa `lauale (pajakaanele) lüö `niidi `värtän `pääle, siiso hüä käde ottada Kuu; `ärja `silmi`lauda (laud, mis pandi tigedale pullile silmade ette) kohil vaja ei `ollu VNg; suurema raamatul olid enne puust raamatu lauad `ümmer Tor; pulil pannaks `silmi ette laud, kui ta tige on Ris; leivakünal õli laud peal Kad; `ru̬u̬ge tetti ehvti `laudest; laud olli rihatse usse all ehen, looma kaitse ta sel aal olli, egä muud es kaitsete, varast sel aal es ole Krk; raamatul papitsõʔ lavvaʔ Plv; otspaä (otspaja), tuul ol laud tett ette; tougakõ otspaä laud kinni Se
Vrd laudi2
5. silmalaug `silmä `lauad; Ku puru `silmäss on, `täüdüb `silmä`laua toist`päidi `kierdädä Kuu; silma lavad on punassed Khk; mei `ütleme selma lauad Käi; silm on `kinni, laud pial JJn; käsen simä veeren ja siin simä `lavva külen Nõo; laud um silmäl pääl, silmä laud Plv Vrd laug1
II. mööbliese
1. a. söögi- või muu otstarbega laud `Suurel `laual on `laetsasi kolm Hlj; `kirjutamise `lauda; parunil oli kaig `uhked ja ilosad `lavvad ehitedu Vai; kui lugejad käivad [palvemajas], siis panad ikka `loudade `pεεle linad Jäm; `köökis lava pεεl toit Mus; loud karjub, pere sööb = emis põrsastega; Loual aa loua öigus (lauale käidud kaarti tagasi ei võeta); Ühige majas äi puudu loud, sene pεεl sööda ja loeda Emm; Too söömine lovale Rei; ega meri põle siis naa sile mette nägu sie loud oo Kse; `Kunturis amõtnikka kõik lavatagusõd `täüde Khn; `ummes üheksa`kümnemal `oastal tulid sammastega ja `sahtlitega lauad Kos; õli ilos laud, `treitud `jalgega Kod; siis oli nüid üle koolitua laud Hel; temä (jumal) pid sääld (kirikust) kõ̭ik nu̬u̬ rahavahetajide lavvad ärä Ran; sü̬ü̬maig om lavval; sina istut ü̬ü̬ `aiga `kaardelavvan (kaarte mängimas) mestega; mitte ei tiiä, kohes ma tu suure nõgla ole `pannu, ei ole lavva `suhvlin Nõo; täl omma `mitma lavva ja tooli Ote; `raega laud, all om säärõ puu, jalaʔ om `riti. pulmalavvaʔ oliʔ `raega lavvaʔ Kan; Mugu˽tu̬u̬ kolmõ jalaga laud, tu̬u̬ ol meil Urv; tu̬u̬ `ovrikivi ol lavva `korgunõ ja ümärik Rõu; suu pik laud ol, tu̬u̬ ol kõ̭gõ rahvast täü Vas b. altaripiire nõnna `uhkusega läksid kahekeisi lauva `juure [kirikus], lahevad põvili Pal; Viimane laudkond luges `isämeie lauva ääres ärä KJn; `tulli oma noore mehe kõrval käsi käen laalatesi, laolatamise lavva ette Puh
2. (toidust, söömisest) a. kaetud söögilaud; toit; leibkond `metsä vahil on mittu `lauda ühes majas, `teine laud õli ant`värgi laud Lüg; moni söi prii `lavvas; prii `lauda oli [kõrtsis], sie maks kaks`kümme kobika Vai; nad söövad öhö laua pealt (on ühes leivas) Mar; ma õlen `mitme lavva piält süänud, paju `ti̬i̬ńnud Kod; tü̬ü̬s olid, siis oli pereme laud (tööline oli peremehe söögil) Äks; et kül˽poig naasõ võt, `siski söövä kõ̭i ütest lauast; `võõra laud om `korgõ, silmäga näet, kätte ei˽küünüʔ Har; lau(d)as ~ lauan~ lavvah ~ lavvan, lavval laua ääres; toidul, leibkonnas amm elas `mõisas ja sõi ärra `laudas Aud; kõik sõime `ühtes `laudas, söögi `aegas vahet ei `tehtud sulase ja peremehe vahel Kos; kui need kõik öhös `laudes on, siis on seda peret ikke küll Juu; eenaaeg oli kakskümmend inimest lauas Plt; me sööme peremege üten lauan Hls; talu söögil - - temä livvan lavvan iki; ütsinti nosi nõndasamati - - ulgal olgu iki laud ehen, ma oli esi oma livvan lavvan Krk; antvärgi olli, tuapois, kusar, köögitüdruk vai `virtin, ni̬i̬ olli esi lavvan Hel; pere˽kõ̭i sei üteh lavvah Vas; Ei olõ mu lavval ei leeväl olno (pole minu leibkonda kuulunud) Räp; lauda, lauast 1. sööma, söömast `tulga nüüd `lauda, kell on juo kaks, üht`aigu piab `süömä `saama Lüg; `istuti `lauda, `süödi ja `juodi, siis `lauleti üks `süöma `laulu ja `tuldi `lavvast `vällä Vai; nee akkasid siis alles `lauda minema Pöi; pere `istus `lauda Tor; peig viädod `lauda, aga ei õle `tõsnud süädä pruudi pu̬u̬l Kod; Miina kus miu lavvast ärä Nõo; `kärbläne lätt kuniga `lauda kah Rõu 2. söögiks lauale Too ikka tεna siiakala ka `lauda Khk; `pandud süök `lauda Koe; laua alla jääma kalasaagita jääma Ei oled kala `kassilegi `anda, peris vesilusigale vai `laua ala jäid; kui mitte üht kala ei old, siis oli `laua all Kuu; jalad oma ~ teise laua all omanik (või teise peremehe toidul) olema kige parep om iki, ku sul jala oma lavva all oo Krk; ei pane mina oma `jalgu miniä lavva `alla Nõo; piät tõõõ lavva ala jalaʔ `pandma ja tõõõ pudroga kõttu valama. tollõ lavva all oma jalaʔ, kelle `leibä ta sööse Räp b. laudkond; pidulik sööming ega `ühte`aigu `süömai `mahtund - - sie laud sai süönd, `korjati `vällä, siis läks `teine laud `süömä VNg; pulmarahvas ollid `teises `laudas Muh; esimäne laud one süänud, pese riissad ärä, siis tuli tõene laud nagu rehide aal Kod; `väega suurõ˽`puhte˽`peeti, neält kõrralt ol sih `laudu ja kõi sü̬ü̬ḱe ja ju̬u̬kõ täü Vas; kuvve nädali laud (surnu mälestamine 40 päeva pärast matuseid); aastaga laud; perämäne ehk kolme aastaga laud Se
3. armulaud mina lähän tuleval pühal `lauale VNg; Täna tulid `lauvalt ja `jälle pand kuradid IisR; Lauaraha oli, kes sind muidu lauale võttis Pöi; kirikärrä tuleb `siiä külässe - - ristib `lapsi ja võtab vanu inimesi lauale; tä jo laual keind, ää leeritud Mar; läksid lauale, kus see `lapski jäi Ris; üks sakramet on, si̬i̬ püha laud Pal; opetaja käis lavvale `võtman Ran; pääkooli latsõ omma lavval Krl; vanast kirutõdi nii lauale. opõtaja tul valla kooli`majja, pedi sääl `palvõt `rahvallõ ja peräst `palve`tuni kiru tu valla `rahva laualõ; kel `joudu is olõʔ kerikudõ minnäʔ `võeti õks koolimajan laualõ Har; laualidsõ ommaʔ lavvamunu kõrran; lavva munu `mintass Lei || laudkond armulaualisi mes põvili on, üks laud rahvast Pal; palu olli lavvarahvast, mitu lavvatäüt Krk
linutis, linutus linutis g -e Amb VMr; linut|us Lüg Jõh, g -use VJg, -se Kuu Rap Juu Sim linutamine, tanutamine pera `laulatust õli linutus, siis `pandi tanu pähä Jõh; `pulma kutsuti poisid ja tüdrukud, mis tõest pidid olema, ja linutse naene Rap; linutse kleidid olid `valged. mul oli kirikus sinine kleit, linutsel kodo, siis oli `valge Juu; enne `üiti linutis, kui pruudile `pańdi tanu pähä; lapulised tulid linutise aaks Amb; `õhta oli siis alati linutis, tulega, `pańdi tanu pähä, `lueti ja lauleti VMr; `tahtsin isegi veel `eśti, et saaks selle linutuse müt́si omale `valge VJg

maa|lahmakas suur maatükk Kesk`ommikust õli ia maa`lahmakas `niidetud, pera kesk`ommikut akketi `luale Jõh; maa lahmagutelt vädasid puid ko `linna Jäm; suured maa lahmagad `seisvad arimata Khk; Mis pidi üks inimene tegema `sõukse maa lahmakaga Pöi; taal ea suur moa lahmakas käe, mis taal äda oo Muh; maa lahmakat om kuvõrd, a tarõ t́suut́ ni sata‿i `säĺgä Se

minema minema, da-inf `minna uus IisR, eP(minna Jäm Mus); minemä, da-inf `minnä hajusalt L, Juu Kod KJn(-ńe-) hajusalt T(-ńe- Ran), minnä Vig Khn KJn T, minnäʔ V(mindäʔ Har Lei); mineme, da-inf minnä M(-m Krk) San Krl/-äʔ/; menema (-mä), da-inf `menna () R(-mäie Lüg) Muh Hi Mih Ris JõeK KuuK Tür ViK VlPõ Iis Trm MMg; mänemä Jõh(mänä-), da-inf `männä Vai; pr (ta) läheb, lähäb, lääb R(`lähteb Hlj, `lähte VNg, `lähtö Vai) eP(lihab Sa, lεhab Ans Jaa, lεheb Kär Hi) eL(lääp hajusalt M T, lätt hajusalt T, V), mene(b) hajusalt R, (nad) `lähtvad S(`lε- Kär Hi, `lähtavad Khk Mus) L(-äd; `lähtad Mih) Ris; imperf (ta) läks R(meni; mäni Vai) eP, läits M hajusalt T, lät́s T V; impers, pr lästässe, imperf `läśti Kod

1. liikuma (eesmärgile osutamata) `Lähteb `nindagu leppäse `riegä Hlj; `vihma akkas sadamaie, en saand `mendost `ühtä; tämäl ei õld `aiga `õlla, läks `nindagu vana kuu `taivast Lüg; `Lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna Jõh; mäni jokke müöd `vennegä Vai; ühed tulavad, teised `lähtvad Jäm; lihab kut tigu Ans; rannast `tömbab vörgu öla `pεεle ning vötab `minna; kured `lähtvad `viirgas (lendavad reas) Khk; läheb igavese valuga; ranna äärt pidi `minna on `paksu `rohtu Mus; vöttis jöge mööda `minna Pha; Vana inimesel pole `sõukest minemise isu änam `öhti Pöi; ää `palja seari ming, ehk oo matakumi Muh; laeb läheb `peale `loksodes; läks lõigates Mar; muul oo sadamas, kus laevad lähvad Var; tõttas `minna Mih; [koerad] `lähtvad nigu üks tuul Aud; Läheb ku kit́s Hää; peab końdiauruga edasi minema Ris; obune läks na et tuisk oli taga Hag; lähvad tie pial nagu `lamma kari; suure `teeni annab siit ulga moad `minna Tür; kui ta (lehm) `süies läheb, läheb tükk `aega `minna kua Pai; lähäb kui tükid taga VJg; lääb kui nool Trm; mõni - - one sõna piält minijä, krapsu pialt lähäb; kuda tullasse ja lästässe Kod; lähäb luugaku, luugaku Ksi; ilusat teed ei ole, mine `reega või kuker`paĺli Plt; läks nigu rapsatas KJn; mi̬i̬ ruttu; sis lähnd jälle seantse obuse kabja plaginaga Vil; lää ku nu̬u̬ĺ tulist Krk; läits nii, et `paĺla seere `välkusiva; susi võt́t leeväkandsiku ja väedse ja läits Ran; ku `lämmi ilm om, siss mindäss `palli jalu Puh; lähme ruttu, tõese oodava; nahast ratuss om päedsete küĺlen, toda pidi `võetass obene `perrä ja mindäss Nõo; kepi nõ̭al saat edesi minnä; ei saa `astu nii valiste nigu nu̬u̬r inemine lätt Rõn; lätsive ku vana varese San; ma˽lähä takan Har; ma oĺli tagumanõ minnej; ku mehiläse süllem lätt, siss um ka suḿmin; ku ma `üt́li pinikesele, et läḱeʔ, siss oĺl hüä mi̬i̬ĺ Rõu; `lätväʔ tüḱk maad; kas minnüʔ hobõsõga vai jalaga vai Vas; ta lät́s kui tuuĺ, nii `virka lät́s; hobõnõ lätt üle neläjala, kappadi, kappadi Räp; edimält lätt karatõh - - [siis] nakass `riśsi minemä (hobusest) Lut
2. eesmärgipäraselt liikuma, kuhugi või midagi tegema suunduma a. oli mend `sauna lakka `vahtima, kes siel on Jõe; Ärä sa lähä jää `pääle; Ega `heinäle ole veel nüüd menemistigi, `vihma sadab jo krabinall Kuu; men igestä `ärjäd `vällä ja men `kündämä VNg; `mengä `tuoga save; inimesi `tilgub juo `seltsimaja `mennä Lüg; läks aja taha, ikke oma `asjale; Tulivad siis `ommiku mattuselised ja `mendi mattusele; nüüd `lähmä `pohla Jõh; tahin `mennä `toise talo, ei saand `mendust; `sorsad mänivad `pilli `ruostikko; `muidu nämäd ei `saaned `asjaga `toime, kui `läksiväd `kohtu Vai; ta lihab `seia rohu `pεεle magama Jäm; koes sa lihad Ans; kardab kut tuld, lähe mette lisigid; `anti käsk, pidi `küiti minema; kana lεind munele Khk; kas merese (kalale) ka lähed Pha; kui Mardi Mariie lihab [tööle], siis ma liha koa, kui äi liha, jääb lihamata; möni läheb üsna pääva `aegu `vargile Vll; `Eesel külm juba kõrvalestad siniseks `tõmmand, aga tuba äi `minda Pöi; täna pidi `otra `mendama Muh; kui on `vaene laps, lεheb `teenima Emm; teised on keik läind einamale Käi; läksid `kosja, teina mees `seltsis Phl; `lähtvad `niitma; laps läind unele Mar; ma saa teeste `ulka `mennagi; ää mene teese `peale `kaevama Kul; ei taht isi `metsä minnä Vig; läht angeri `püidma Kse; poist `lähtväd `ulkuma Var; kell neli lüpsetasse, siiss `lähtad [lehmad] `metsa `jälle Mih; tä `minne `puhkama Tõs; `aeti juba pääva tõusust ülese, `loomega `väĺla `minna Aud; Saa minust änam põllul `mintud Hää; `rahmed `pańti ärjäle `kaala, ku `künmä `lähti Saa; lapsed lähvad redusse, kui paha on teind Nis; mul ei ole minemist `kuskile Kei; ta lähäb `linna `tohtre `alla (arsti juurde) Juu; jaani päävast läksivad einamalle JõeK; minust põle kiriku enam minijad Amb; rahvas lääb `tööle Tür; tema põle `tohtind siga `menna `tapma; läen vett `tuoma VMr; lähänd `üösse - - obust `tuoma Rak; teine läheb laia kaarega, sa lähed nigu `pastli paelaga (niitmisel) Sim; võta korv kätte ja mene marjule IisK; vaea `lu̬u̬le `minna Trm; ma ei lähäsi vihmaga `väĺjägi; kohe (kuhu) si̬i̬ lästässe; vasik lähäb (viiakse) kõhe `linna Kod; nüid on vi̬i̬l uus `seadus, et seetsetõiss`kümne `oastane lähäb `li̬i̬ri Pal; mis ma `rahva sekka lähän; lähnud laade `pääle Äks; lään `poodi Lai; obusega `mindi `vasta; läksin parajast `peale, ku oli leeva kallal Plt; akkasime - - kõrtsi poole menemä KJn; muist oĺlid lähnd kellälööja `juure Vil; nemä lääve nüid sinna poole midägi `asju `aame Trv; mia pidi emäle (ema vaatama) mineme Hls; ku kukk õrrel minnän laul, ütelts ommen tõist `ilma; ku `lääde `linna, sõss tooge seppä (pärmi), teeme karaskit; ole sa ää laits, min sa ärä kodu Krk; peremi̬i̬s minnev kah ommen oma nuumikuge laadale Hel; jänest ei tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen; temä lännu ommuku vara lehessile Ran; ku ma kipeste mäkke lätsi, siss mat́t eńgu `kinni; `ku̬u̬li piäd iki minemä, küll nä siu oppeva, ku sa‿i mõśta Puh; mia lätsi `sängi pikäli; vanast üteldi, et `aige jalg lääb ahju pääle, terve jalg lääb `teole; oless me lännume kuuse `alla, siss oless me kueva ollume; mee tu̬u̬ mõhk `sisse Nõo; lapule mindäss `kutsmada; ull obene, `peĺgäb `autut, `taaga ei taha minnäkine `liina Ote; edimäne asi, kui nüid `aige`majja läävet, om vere pru̬u̬m Rõn; ma‿la (ma lähen) kae, kos kana ommavõ; mi̬i̬ pääle, ma lähä siss `kartold rääbitseme San; ärä˽mingu˽jõe `vi̬i̬rde Kan; Kas `läämi ojulõ (ujuma); inne kümmend `aastat es `lääki latsõ˽`ku̬u̬li Urv; latsõ es lää˽karjagõ `mõtsa Krl; `minkega `vällä mõtsast; noorõ inemise lättävä pidulõ; anna mullõ kätte tu̬u̬ asi, siss ma ei lähäki `kuhtullõ; tuuĺ lätt magama (vaibub) piltl Har; ma lät́si `si̬i̬nde; meil `Osvaĺt ku `säńgü lätt, nii tulõ uni Rõu; tulõ sepäle minnäʔ; `minke no˽ti̬i̬˽ka magama Vas; hummogo lätt `vällä niikavva ku õdagoni; ku söögi aig ligi tuĺl, sõ̭ss `tütrik `lätse `ki̬i̬tmä Räp; maʔ küdsä `saiu, a saʔ `läädõʔ jälʔ `müümä turu pääle; taa noorõmp poig, taa om sul nigu ah́v, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; läteme `maŕju (lähme marjule) Lei b. (väljendab liikumise suunda) Kakuna küla oo `Kõrkverest `mindavas Pöi; siit `saare `minna on kuus setse `sülda vett HMd; siit `minnes on kingissepa maea paremat kätt Ann; `mõisast külasse `minna ei ole nii pikk vahe kui siit `mõisasse Äks; soonetuisi on Laiusse poole `minna veel mitu tükki Lai; siit tahabole `minnä, suured kased `oĺlid; mis nii üle ti̬i̬ kohe on minnä, si‿on - - meie maa KJn; säält `veśke tammist üle minnän om ti̬i̬ kaevet Krk; tu̬u̬ maja om `õkva ti̬i̬ veeren, siist minnä ääd kätt Ote; siist Võru poolõ minnehn um `puut́ka, sääl timä `eĺli Rõu c. (ehale minemisest) millal ma änam koodile lähe, koodile minemise ajad‿o `möödas Mus; kölapoisid `lεhtvad putsale; naise`randa minemest toleb vεhe ede; tüdrogate `juure `minta lepsole Emm; poisid läksid neiu `randa Tõs; poisid lähväd `õhtu luisule Saa; lähän õt́e tänä õhta naesele Juu; mis ta mud́u külasse lähäb, kui ta `naisima ei lähä Kos; lääb mut́ti Ksi; Mi˽`poiskõnõ lät́s ka `täämbä õdagu ummõtõgi jõõsa pääleʔ; noh kas tädi`randa mineḱ Urv; poisi˽läävä˽`hut́ma; ku õtak tulõ, sõ̭ss poisi˽läävä˽hut́i pääle Plv; poišiʔ lättevä kabõid́šidõ Lei d. (sünnitamisest) naene lähäb `nurka Mar; ta oo - - `nurka minija Mär; veĺje naene minemä vaŕsi nukka Kod; üt́el mehel lät́s ka naane `nulka Se e. kallale minema, ründama `kärbased `lähvate `lapse kallale Jõe; süda `kargas täis, kas mine käsitsi kallale Khk; `tuhlituba `köötasse sojaks, et külm ep lähe kallale piltl Mus; tema äi ole `kaaklend, ta pöle kenegi silmile läind Rei; ega loomal aru ole, ta lähäb ju kohe kallale Mär; kae kos lońdu, ei lää `pääle (koerast); meie lätsime ommuku`pääle, õdagu tagasime ärä, sääl nakati kõvaste `lü̬ü̬mä (sõjast) Ran; peni aogup, joosep `perrä, viimäte lähäp `küĺge Nõo; mi `naḱsime pääle minemä, sõ̭ss lät́sivä pakku Räp f. (väljendatakse tegevuse võimatust) nüüd on [angerjad] nii `kaĺlid - - no mene `osta seda Jõe; mene siit `kaugalt `käümä Kuu; Mene sa akka nüüd viel kudumist õppima; Misuke kiri `kangal, mene sa saa aru, kuda`muodi seda tehasse IisR; mäne viel `suuri `kallo `püüdämä Vai; saa raha `koestkid, mine maksa siis `völga vöi midad; mine katsu `amba valuga `süia Khk; mine tee siis, kui sa ei jõua Mär; Tüdrikutest ää mine `rääkmagi Han; Mine akka neid esivanemaid auast `väĺja kangutama ja nende käest küsima Trm; mine ti̬i̬, ku sul `jõudu ei ole Trv; kassi`poigel siĺmä pään ja mine nüid mina `tapma näid Nõo; tet́ti [tööd] õnnõ naĺaga, rõõmuga, mee˽sa keelä vai käse˽kedä Plv g. (halvustavalt tõrjudes) mine kus kurat Jäm; Minga ette pörgu Kaa; Mingu kus see ja teina Emm; mine om jutuga õege `metsä Tõs; Mine sea persse silda tegema Lai; Mee õigõ˽sitalõ `saiba `otsa Urv; mineʔ `persehe Plv; Mineʔ kassi hanna ala Räp
3. a. (suunatud või juhuslikest liigutustest või liikumisest) ma `läksin `vasta puud, nii pime oli; tugev obune, läks `teiba otsa Lüg; `puiko mäni kätte Vai; `patron läin `lahti ja viind silma pεεst Jäm; `lambad läksid mo kεεst laiali; `katle pöha `vastu käsi lεind, nönda tahmane; `kange õlut läheb pεhe Khk; sääl läks `laevi - - madalale Pha; nii pailu vett nad said, et [tuli] es liha teiste majade `sisse Vll; Läind öhe `õhta pümes aŋŋu `otsa, ajand sääre `katki; Udu läks öles; Püss oli enne `aegu `lahti läind Pöi; räemed `lähtvad võrgu `silma; nii vali tuul et, aga nii `pissi läks `veski `eetsi Muh; äi nemad pole osand, nemad läind nii `eksi (eksisid ära) Rei; kala hakkas sealt [mõrratiiva] `εεri kauda minema Phl; laeb läks `krunti; vesi on tagasi läind (mõõnamisest) Rid; sa ei `oska ojoda, siis sa lähäd `põhja kui kerves; rott läks `lõkso Mar; lapse pea läks `vasta `lauda; jalad läksid libeda peal alt ää Mär; piisad `lähtvad leidi `peale Kse; jaanipäävani [kägu] laulab, siis `minne odra okas `kurku Tõs; ahuni, `siigu, kohasi, mis siält iä alt mut́issõ `lähtväd Khn; pidi see jutt ikke `soama koos `oitud, aga läks laiale kui vesi kohe Juu; ega siis suits majalt `väĺla ei läind HJn; pleki serv oli pumba vahele läind JJn; sibul lähäb `silma VJg; linad õlid `kuivman, kiudu küĺjess läks tuli maja `külge Kod; pääv läks ära (päike läks pilve taha) Pal; nuga läks `sõrme KJn; ais lää `ninna; lehm olli lõa `pääle lännu ja ärä koolu Krk; miul läit́s tu̬u̬ läbi `kõrvu Hel; terä `pelgäb ärä `lü̬ü̬mist, kas lääb `kivvi kohegi vai; ruad tetti `õkva perätside, et ütte ti̬i̬d `mü̬ü̬dä sai `kanda, et `ainu paĺlu laḱka es lää; kae kui irm `nahka lääb, kas siss vi̬i̬l `julgeb sedä`viisi üteldä; suur varanduss `õkva `piiu `võtmisel ja lääp käest ärä Ran; ku me nüid siit `purde pääld üle pää lähäme, siss oleme kadunu; ku ta sõna `ütlep, siss ma kuule ääld küll, aga sõna lääb nigu laḱka jälle; nigu ma lei, nii läits kirvess `kivvi Puh; tu̬u̬ ase om põ̭lla alali, kos ta päädpidi `lumme läits (kukkus); siin tapa vai inimene ärä, siist ei lähä mitte üits sõna `väĺlä; pusi`puuga susiti viĺläle mulgu `sisse, ku vili parsil `olli, siss läits `lämmi manu Nõo; tuli nakass jo puu `küĺge minemä; ku umala `kasviva, siss puud piti lätsivä üless Ote; `mustlasõ nainõ üteĺ, et tiä ei saavõt suku voḱki kedräte, et voḱk minnev `säĺgä telle San; ku os teedä˽lännüʔ (teatavaks saanud), et ma rassõ`jalgnõ, ei olõss minnu `üt́ski võttunuʔ Krl; tu̬u̬ is mõista uiu, lät́s kõrraga˽perä ala (vajus põhja); tuli lätt laḱka; tuulõ`veśki siiva˽`lätvä˽tuulõga `ümbreʔ; see om `ümbre minnej puu, see häste ei `lahkõʔ (keerdpuust) Har; püdälä `lätvä naha alaʔ, imese verd; püssä paugu˽lät́si˽`küĺge ja poiss nakaśs `oigamma; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna (saadi teada), et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; külm um lännüʔ tagasi Vas; kõigilõ läävä näpo˽`küĺge (varastab) Se || piltl vois akkada `jälle [kalu] `püüdämä ja vois ige rahulikkuld `talvele `vasta `mennä Kuu; sie läheb oma `suuga juo `liiale Jõh; nee `akvad alasmäge minema (laostuma) Khk; ega muedo ei tule `mi̬i̬lde, ku lähäd selle jutu `piäle (võtad selle teema üles); `väĺjä läks õma jäälegä tõesse tuaniss (laulis valesti) Kod; mina olen näind unes mitud sihukest `aśja, mis on niiväga täppi läind Plt; täl (poisil) om `süämehe lännüʔ, tä jovva‿i inäp [tüdrukut] `maalõ jättäʔ Se; ummaʔ `säändseʔ kua, `vasta jumalat `lätväʔ Lut b. ajaliselt nihkuma lehmad lähvad suvesse (tulevad suvel lüpsma) Koe; meil kolm tükki toove vi̬i̬l poja, tõise lehmä lääve kiḱk suvesse (poegivad suvel) Hel; lehmäl oless pidinu tulema poig, aga es ole, om üle`täisi (üle aja) `lännu Nõo || surnult, enneaegselt sündima (ka surema) laps `pille läind, kut sedasi ää `kaudud oo; laps läks aja taa, esimene läks aja‿ta Khk; `laḿbit läits paĺlu aia `taade, noh su̬u̬ pääl `käimine, lammass vett ei kannata Ran; tinav`aasta `olli ka lehmäl kaits `poiga, mõlemba lätsivä aia `taade Nõo; Varajatse `vaśka lät́sivä aia`taade Rõn c. kaua kestma jutto mäni `pitkelle Vai; kaks nädalid `õitseb, kaks nädalid tera kasvatab ja kaks nädalid vaĺmistab, kui on vihmased aead, siis muedugi läheb pikemalle Tür; ma tüdinesi ärä, si̬i̬ kõne läit́s `väege pikäle Hel; üits kõnõlõp ütest ja tõnõ tõsest, siss lätt tu jutt pikkäle näil Rõn; es `mõtlõgi, et nii pikäle lätt Har; lätt pikäle `saolõ, satass kolm `päivä Räp d. (loojumisest) päiv lähäb Lüg; `Tulled `ninda`kaua, kui päiv akkand `luaja menema Jõh; `akned `iilgavad `vastu `pääva, kui `öhta `päike `looja leheb Khk; päe `olli ühna `looja menemes; silmad korra `looja läin (tukastamisest) piltl Muh; päev lähäb nii madalasse Mar; kui päe `looja lähäb, siss akkab koi`valge Mih; pääväke läks `lu̬u̬ja KJn; päe läits vette `lu̬u̬ja, ommen tule `vihma Krk; üits vedelik poiss nakass `lõun`aigu `päivä `vahtma: konass piäss si päiv ärä minemä Puh; päiv `olli ammu lännu, ku na tulliva Nõo; uśs ei sure `enne ära, ku päiv lät́t Võn; päiv nakkass minemä, kari kodu `aada Ote; siist `aknast om nätä˽ku päiv lätt Krl; päiv nakass pia jumaladõ minemä; päiv lätt õdagullõ joʔ Har; päiv lätt, `naakõ no kodo poolõ `astma Rõu; talvõl kellä kolme `aigu nakkas jo päiv minemä Se; jumalihi lätt päiv Lut
4. a. (üksteisest) lahkuma; mujale siirduma; (verbi tugevdavalt:) ära vahest `tüütab ära [võrgu parandamine], `viska kääst menema Jõe; Rodid o kaik ei tie kuhu `menned; mina `rääkesin siis, et vie, isa, se `hülgepoig menemä Kuu; `kello `viie ajal `lähväd menemä Lüg; `kolme `päävä peräst - - `piata õlema siit mend Jõh; tuul vei `vergod menemä Vai; pani aga ennast minema, es ooda teissi üht Khk; ühükorra `öhta ees sai minema Pha; Ma akka siis `peale minema Pöi; ometi läks ää, ometi läks tülist ää (tüli jäi tulemata) Muh; kui rotid laevast ära `lεhtvad, siis `söösta `maale Emm; Mine siit minema Rei; kõik `lähtvad `linna, põllutööd ei taha `keegi teha Rid; tääl oli minemene käe; `pühkis minema; need läksid kohe `teise `leiba Mar; pani minemä eese, ei taha tööd tehä Vig; ma lähän kotto ää Kul; mine ommete kord minemä Tõs; `Mindägä ühekorra ää kua Khn; [kala] läks ära, ei jäänd `otsa Vän; kui sa taga ia ei ole, läheb minema Kei; ma just olin minemas Amb; kis lubas `Peetrel ää `minna Tür; kerves `lendas varre otst minema; lumi tuleb, luiged lähvad, aned lähvad, allad käivad, kured lähvad, kurjad ilmad VMr; läki nüid minemä, mes sa enäm vahid; minnud `ükski ärä; terviss suab ruttu juuress ärä mindud, aga egä ta nõnna ruttu tagasi ei tule piltl Kod; tema‿i saand ära `mintud Äks; lehm `pańdi kammitsasse, kui ta oli jooksik - - pani karjast minema Lai; `mińti juba mińema KJn; ma müüsi obes ja `vankre üten tükin mineme; pääsukse lööve `parti, ku är minem lääve; miu peräst mingu või minemede Krk; kui kaegass `küĺge käis, siss niutsat üits kõrd ja pühk mińemä (koerast); seeniss ku toḱki otsiti, `oĺli uśs joba `lännu; kuidass `kiägi [kiisku] sei, mõni pańd üten luiega minema piltl Ran; `seie (sõi) ja läits oma ti̬i̬d; kui ta tahap, võib ärä `minnä, `kutsmata om tullu, `aamata mingu; küll ta jahvat, mitte ärä es lähä; siĺmä pilk olgu `mintu; kägu - - `kuknu kolm suutäit ja lennänu minemä; pehme sai, kana lei noki `sisse ja läits Nõo; ma anni tälle veerändigu `kapstit kah üten ja saadi minemä; tõne võlsip sul suu siĺmä täis ja lätt esi kos tuhat Rõn; olgu `mintü mu elämisest San; tiä käśk mul minnäʔ Krl; ma `leie ta majast minemä; no˽kae, is saa `mińtüss Har; tu̬u̬ es `lääkina arʔ Rõu; nüüd ma‿i olõ nännüʔ, ega na (pääsukesed) är joht ei olõ lännüväʔ Plv; sini`tialasõ˽talvõss `lätvä ärʔ; poig võt́t naaśõ, sõ̭ss lät́s esäle (eraldi elama) Vas; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ (ametist lahkuda) Se b. (suremisest) Tämä õli ikke `raskest `aige, ikke `surma `mendava juba Jõh; Mina lähen `enne, kui täma kodu tagasi ükskord tuleb IisR; ela kui kaua tahad, sa pεεd εε ikka minema; sii oli noor poisike, läks εε `mulda Khk; kahe nädalaga oli viis tükki lεind Kär; ing läks enne ära, kui ta `tohtri `alla sai Pöi; `molda nad lεhevad keik, `molda peab egaüks menema Käi; jubas tä ing läks `vällä Mar; ega see kaua ela, see lähäb `varsti Mär; Vassikad oo kõik minemas - - mõned oo juba läin; eks ta ole siit ilmast minija Han; noored `lähtvad mis kõbinal, mis ei tahagi minna Tõs; jäi `aigeks jälle ja läks Vän; Igavese unel minek on nõnda, et säält änam `ki̬i̬gi ei tulnu, `senna ta läks ja `senna ta jäi Hää; see on ää surnd, on kojo läind Juu; eks ta kõige mõnukam olekski nii, et rabistad (rabad tööd) ja oledki läind; naene pidi juba minema, aga nüid ikke tõksub JJn; läks `teise `ilma Kad; sie läheb `varsti `taeva `kambri Iis; tõene on minijä, mes sul vaja `üeldä; tämä on jo õma kodo lähnud Kod; et küll mõni kaua eläb, aga iki ükskord lähäb; aeg jo `mulda `minna Plt; si̬i̬ om jumala `karja ärä lännu joh; ta iki `varsti ärä lää - - luu ja nahk paĺt; mis sa vi̬i̬l sest patust kogut `eńdel, sea olet jo egäpäe mineje Krk; sõsar läits toda`viisi `auda, et kobsu põlendik võt́t sõsara ärä; sia lõṕpiva ärä viimätseni, pojatooja emmiss kõ̭ik üten tävvega lätsivä Ran; vanadel om kohuss minnä iki, aga toda ei tiiä, konass si̬i̬ tuńn tuleb Puh; ega siss enämb muret ei näe, ku sa mulla `alla lääd; aga mõni seĺts om kah, kõ̭ik lähvä vähjän (surevad vähki); keväde pu̬u̬ld nakass sehen valutama ja suu vett `ju̬u̬skma ja `olli `lännu; kolm last `olli, a kõ̭ik om jumala`karja `lännu Nõo; ma ei ole vi̬i̬l ajaline ära minemä Rõn; mul om ka `varsti `mulda minnäʔ Har; sääl samahn t́silgatu mahaʔ ja `oĺgi lännüʔ Rõu; sul põsõ˽roosaʔ, punõtasõʔ, sa olõ õi˽vi̬i̬l minnej; timä oĺl kolm nädälit `haigõ, nii oĺl mint kah Vas; mina oĺli `ü̬ü̬se elost `väĺlä minejä, kramp lei jala `sisse, iho oĺl `iätedü ülevält `alla. aig om minnä˽kah, las `poiskasõ˽rabõlõsõʔ Räp; üte ajastagagaʔ lät́s ar kat́s hobõst Se; timä lätt tuole maalõ Lut || (uppumisest) `toine poiss läks mere Jõe; `tuule`priissi löi [paadi]- - `kummulle, olivadki `menned kaig Vai; Kalade söödaks läinu Hää; juba läks vede põhõja Kod
5. a. (tegevust, elukorda vms vahetades) millelegi või kellelegi muule siirduma (ka abielluma) Ma olen `ninda `kahjanud, et mes ma nüd `läksin küll niisuguse mihega elämä Kuu; läks viel vanal ial mehele Lüg; ega sellele‿p lεhe `ükskid tüdruk; vana Urve isa läks nüid pintsi `pεεle; tüdruk vigane, mis mehele minija see on Khk; läks `Oskarile; läks `sinna tüdrugule miheks Mus; Odra aganad läksid kõik `veiste ede Pöi; `paalibεst (paavlipäevast) varvassjalad (linnud) `mendade `paari Muh; ega see tüdruk `taale ei lähä; asi läks `kohtu kätte Mär; läks - - lese naese `peale (abiellus lesknaisega) Mih; kas sa lähäd `tääle Tõs; vanas eas läksin veel mehele Tür; mina läksin siis ka poole kuha `piale Pee; obune läks odavalt käest ää (müüdi ära) Koe; kaks `kaĺlimad jäi maha, kolmandale läksin Sim; tütär läks ühe avinuŕmikele Jõe `valda; kos `pulme suab, ku `ükski ei lähä Kod; põlemagi `niukest meest, kellele `minna saab Plt; nii tahav `paari minnä Krk; mes iki joba `vaidenu, tu̬u̬ lääb enämbide loomale (riknenud toidust) Ran; oh `oitku küll joodikule mehele minemäst Puh; oma peigmehe `põlgse ärä ja lätsi `u̬u̬piss tõesele; ku Vene `keisri poig tulep mu `võtma, tollele ma ka‿i lähä; mes te kiusasside temäst, lasnu täl minnä tolle poesile Nõo; kui sa nii suure abena ärä laset `aada ja `juusse ärä polgata, siss ma lää sulle Võn; lätsivä `paari, nüid ei võeva nätä tõnetõist Rõn; seo lät́s Valga `liina ütele kaupmehele San; kelless tu̬u̬ Alma tütär minnev [mehele] Har; mi‿sa˽sańdilõ `läädeʔ; täl oĺl tõõsõga lat́s, ma es lännü˽tälle; peräst lät́s timä `naistõ, noh kodoväüss Rõu; täl oĺl kõ̭gõsugutsiid `võt́jiid, koolitõduisi ja koolitamallaʔ, a es lää˽mehele; veli lät́s är˽kodo`väühhe Vas; sõ̭ss sõ̭saŕ nakass `väega `pallõma, et `kiäke olõ‿i velele `lännü naasest Se || piltl `Õhtane vats lähäb - - `õlgile (enne magamaminekut pole mõtet süüa) Jõh b. (usulisest pöördumisest) see on kirgust ära `langend, meite usust ära leind Jäm; nüid lεhvad pailud inimesed lahk`usku; ma pia ikka oma usu `kinni, ma‿p lähe teisse `usku Khk; kui `lähtväd `teise `usko, siis ristitasse `ümber Mar; läks vene `usku Mär; tahab `paptisti `usku `minnä, neid sii paelu Tõs; temä läks luteruse `usku KJn; oĺl nu̬u̬ŕmiiś venne `usku, siss pedi `mõŕsa ka venne `usku minemä Har
6. kaduma; (ära) kuluma a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma On mend `vanker, `mengu kodarad tagant järel Kuu; meil ükskord `läksivad `seura `võrgud ära Hlj; mis on mend, sie on mend, sedä enäm kätte ei saa Lüg; Jättä viel `õue, nüüd on mend Jõh; vahi pääld, kui kala `riistad `männöd; meil läks mittu tekki kaduma Vai; uni lεheb pεεld εε Khk; lumi läks see kevade nii vara Mus; Loasul läks kaheksa `koormad `einu ja küin (hävis tules) Pöi; ehk lähäb köhä pealt ää Mar; oh, se vähike lekikene läheb ää Kse; ramu oli obusel kõik ää läin Tõs; Kui obune läinu, `viska ohjad ka järele Hää; ühekorraga, ei soand aru milla, rahakot́t oli läind Jür; kui [treimisel]- - nüid kudagi `viitab, siis on sie suur tüö juo läind KuuK; Kui on lähnud prillid, siis mingu ruamid kua; Kui on lähnud lootsik, siis mingu mõlad tagast järele Trm; nii kui lumi läks, oli maa sula kohe Pal; kõne läks tal ärä, es saa kõnelda Vil; sü̬ü̬ nüid `piimä, nõnda‿t sul `tahtmin ärä lää Krk; sügise kui ni̬i̬ alla`ü̬ü̬de tuleve, siss om kardule päälitse üte `ü̬ü̬ge lännu; vihm lääb `varsti ärä Hel; vana inimesel ei ole üttegi lõbu - - lõbud om lännuva kõik; mes‿säl enämb kahitseda, om lännu, om lännu; nüid vaest `onte nakava minu päevä ka lõpule minemä Ran; lumi om ärä `lännu, aga mõnen paegan om vi̬i̬l sedä `kolssu all Puh; kõ̭ik mu eluaja `korjamine ja `rühmämine om lännu vett vedämä; mes om ajast `lännu, to‿m arvust ka `lännu; mitte onde magada ei saa, uni läits `ü̬ü̬se ärä; suka om lännuva kos si̬i̬ ja tõene; viinatse `pääga tei nii suure võla talule `säĺgä, et talu läits Nõo; näet siss, kuiss mõne varanduss lätt `ilma Ote; mis lännü˽tu̬u̬ lännüʔ, kas tu̬u̬d enämb kätte saat Har; kat́s kolm kõrd mõsi, [tedretähed] lät́si ärʔ Rõu; taĺv lätt Vas; leivu ki̬i̬ĺ ĺätt loppusõ‿päle Lei || nüid `kaibavad, et angerad vähäs `lähtväd (angerjaid jääb väheks) Var b. (millegi peale) kuluma suur maa oli, `tienijad sai pida, siis läks tekkisi ja linasi ja VNg; Keik, mis `luomadest saab, läheb nigu `undi `kurku IisR; ühe katuse ruutsülla pεεle läheb neli `sülda `roogu Ans; siial on see `väärdus, et sa saad midagid, ahvenal lεheb pool soomuseks Khk; Poisi riiete peele minna kümme küünart riiet ää Kaa; nüid saa rubla eest kedägist, nüid lähäb jo tea meto `rupla; vat kui paĺlo vett lähäb oostele Mar; ulk raha läind, põle saand kedagi; suur pere `söömes, eks seal lähä `toitu paĺlu; nende paranduste `peale lähäb `rohkem ää, kui masin väärt oo Mär; `Kuivi puid lähäb paelu vähämä kui `tuõrõsi Khn; mis se kõik `maksma lähäb HJn; pailu neid `naelu `sinna katuksesse lähäb VMr; võtin `sõõrde linu ja akkasin punuma `nüeri. kaks sõõret lähäb viel VJg; unnadel‿o selgpaal, kahed selgpaalad lähväd `suvvess ärä Kod; `eńni arvati, kui paĺlu seemet lähäb tüki `peale Äks; viiś rubla läks ärä, siis `oĺli saabas nisuke‿t KJn; meil oo nüid suur levä minek, ahju täis `leibi lää egä päe; ega si̬i̬ üte `ammess ärä ei lää ottigi, siit saa iki `rohkep ku üit́s ame Krk; `mõtli, et mes mä `tolle ülejäänu veerega piä tegemä, siss - - kodasi tõesele `kangale `sisse, läits tu̬u̬ vi̬i̬r ka `täide Nõo; pand raha minemä (kulutas ära) Ote; temä kröömitsep kokku `endäle, mes vaja, no täl lätt jo `ulka üless (kulub palju); meste `amme pääle läits viis küünärd linast Rõn; Niguʔ üt́s inemine är˽`ku̬u̬li, nii mõõdõti är˽ku˽piḱk kirst timäle lätt Rõu c. mööduma, kuluma (ajast) `läined tükk `aega, üe`korra `veski `paistab Jõe; mend pühäbä õlimma kõik kodo; sie aig on `nõnda `välla mend, et midagi `asja en õle saand teha Lüg; lεheb veel `aega, enne kut minema saab; pailu teil einamal veel `aega lεheb Khk; `öetse kaks kuud `aega‿vel menavad; vihmane `olli, siis läks paar nädalt ää (heinateost) Muh; lähäb `aega niipaelo ku lähäb Vig; oli teine `aasta läind Lih; `viskasin kibi `senna `sisse (kaevu), läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda; `peale `lõunine aeg läks ruttu Mih; mul oo pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; kolm `päeva lähäb õõnistada, sis tuleb laiali ajada (lootsiku tegemisest) Tor; `mööda läin suvel oli `ühte lugu sadu HMd; tema tulemisega lähäb veel `aega Juu; `aasta `otsa läks ikke [päevateki heelgeldamiseks] JJn; nii juuni kui juuli läksid `mööda, ilma et `vihma oleks sadand Tür; kui oli pikk kangas, ikke puole `pääva läks [käärimiseks] ära VMr; sue aeg on nüüd lähnd Kad; ulk `õstad (õhtut) ärä lähnud; suvi lähäb nõnna ärä alva ja kuŕja ilmaga; pulmadegä läks nädäl ärä Kod; versta pośtid lähvad nigu aea `teibad (mööduvad kiiresti) Lai; lääb vi̬i̬l raasike `aiga Trv; mõni vikat `olli väegä kõva, tollega läits `ulka `aiga, enne kui ta teräväss sai Ran; kinnast kodaden läits aig ärä; kui nüid `aasta ehk kaits edesi lähäp, jälle om elu tõist `mu̬u̬du; ku sa midägi nokitsed, siss lääb aig ruttu edesi Nõo; `Täämbä om päiv nii är˽lännüʔ, tettüss es saa mitte midägiʔ Urv; `kruuślit teten lät́s kõ̭ik ü̬ü̬ ärʔ Rõu; kiudomehel lät́s iks kat́s kolm `päivä äräʔ Räp || `seaste asjad lεhvad köik nii iĺjaks (jäävad hiliseks) Khk d. pleekima, värvi kaotama möni väŕv lεheb nii `kergesti pεεlt εε Khk; riie pealt ära läind - - väŕv oo pealt ää läind Mär; potisinine, tää oo eä väŕm, ei läind peält ää; lellad ja roosad, nee lähväd `kangest peält ää Vig; see läind nii karvast ää kohe Juu; kaha - - sie tegi kohe nisukese ilusa sinise värvi et, ei sie ei läind iial pialt ära KuuK; enne viidi jo `Suame lõngad, vaata nied ei lähend pealt ära; kõva väŕv, sie väĺja ei lähe Kad; marana punane ei lähä `minemä·ngi `väĺjä ja muagetsi punane Kod; aleda värviga - - värv `väĺla läind Lai; rõõvass om pääld ärä minnu Trv e. piltl ununema ei mina taha enamb midagi `rääkida, kõik on `mielest mend Hlj; Mina `tiasin ka, kie tämä õli, aga nimi nüüd on mend `mielest `vällä Jõh; ket neid `asju `köiki määledab, nee `meelest εε lεind Khk; nied vanad nimed on jo mielest ää läind VMr; ma ole selle `lasken meelest är minnä Krk; nigu sa lõpetat kõnelda, nii om meelest lännu Nõo; mõ̭ni asi sais meelehn mitu `aastat, a tõõne unõhhuss, lätt meelest ärʔ Rõu; mul lää‿i elopõĺv, eloigä meelest sääne sõ̭na, kooniʔ ma koolõ Se
7. seisundit, olekut või asendit muutma; senisest erinevaks muutuma a. (elusolendiga toimuvatest muutustest) ei võttand enäm õppust, õli ülekäe mend; luom sei pali, meni `lõhki Lüg; `kulmu `karvad `lähväd `alli; `kõrvad `lähvad lukku; küll sie on abeme mend Jõh; miu `juksed `mändi `sassi; no pappi kui `kuuli sedä `köstöri juttu, siis läks `ninda punasest Vai; obuse jalg läind tükis katti Jäm; vahel on nii suur vae rinnus, et silmad `lähtvad mustaks Ans; [tal] oli üks poeg ning see läks koiraks; laps lεheb juba uniseks; `koera äi tohi `narrida, koer lεheb kurjaks; mo meel läks ka aleks; nee laanid läksid mool keik `tühja; kilgid läksid `meite maeas nönda isandaks piltl Khk; see‿o mullikas, mis pole veel kannund, lehmaks pole läind Krj; se‿o nii mutti (priskeks) läind Jaa; Ju nüid kere eleks läks, et ää `tuldi Pöi; inime läheb vanemaks, tõbi nooremaks; `peasslase kirjad (tedretähed) `lähtvad `palge Muh; läks aeg ajald ikka `aigemags; mes kurja tembu teeb, ukka on läind, see on ällile läind Emm; jälg läind asemest εε (jalg on nikastunud) Phl; jalad nii mustad, üsna `karpa läind; nahk läheb `kuplo, kui tulevad maa-alosed inimese `peale; tä‿o juba üsna karma·ntsikuks läind Mar; kääd oo rakku läind Mär; mo ammad läind suust ää (hellaks muutunud); süda lähäb tahedas Vig; `õhtuti läks pea ja süda sandimasse Mih; tüdrik oo `raisku läin; südä lähäb ruttu täis, vihastab `kergeste piltl Tõs; mõni ond `väikse kasuga, `känni läin Khn; kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; kana `rasva läinu, ei mune änam; `Sohki lähvad tüdrikud Hää; mo kõht on nii suureks läin, mis ma tal annan Ris; paled `auku läind Rap; `siia `nurka aas nihuke `kaśvjas, silm läks `aigeks; ukka läind inime - - kääst ää läind; valu on nii suur, et süda tahab üsna `lõhki `minna piltl Juu; teine luom ei võta `rammu, teine - - läheb ruttu `rammu KuuK; abaluu końt lääb paigast ää, kui põrutud suab JMd; ta läks jo `vargaks JJn; läind `purju; mõnel lähvad need `juuksed ikke ruttu aĺliks Tür; läksin üle raba, kukkusin maha - - läksin märjaks Pai; jäme nagu laśt, on `kõhtu läind Pee; mida vanemast saivad, seda loĺlimast läksivad VMr; `äste sõber tüdruk läks kasust Kad; vanal kuul võetud naised lähvad `krimpsu Rak; läks tulivihasest VJg; akab vana`pu̬u̬lde minemä; nii abemikku läks metsän; siäred lähväd kure`suapa; lehem akab kua juaksikess minemä; tüd́rik one uarass lähnud Kod; koer läks rumalast, võeras koer tuli ja `kiskus Pal; lehm enam ei akkagi `lüpsma - - lehm läks puĺlist; kui lehm `kastega ädala või orasse pial täis läheb, siis võib `kergesti `lõhki `minna Lai; arust ää läind; kui pia läks `kõõma, ikke `võiga määriti; mul `varvad läksid puruks, on kramaskil kohe Plt; inimest läävad väga laesass kah, kui nad nõnna jorutavad Vil; kõht om puhutsisse minnu; ärä `lõhki minnä vihage piltl Trv; sel lätsiv kait́s siga `aidun `pü̬ü̬rä Hls; pää lää `tiiru ja silmä lääv kirivesess, putu või maha; ma lätsi näost `valges ku surnu; sa olet käest ärä lännu, ei `kulle mitte üit́s lõhn; küll lääp siul ruttu kops üle massa, juśt ku püssipauk kunagi piltl Krk; vanainimese mälu lää segi; ku sa ohja laset, siss [hobune] lää ku `ullu `mi̬i̬ĺde (peruks) Hel; ku paĺlu `viina om `võtnu, siss lähäb `u̬u̬gu; nigu kõtt tühjäss lääb, nii sooliku nakava kolisema; mõni läb nii vereväss, et nõna ots kah verev; jalg `oĺli `liikmest ärä lännu; nüid kanapoja lähvä `mu̬u̬du (võtavad kuju), kui na tiĺlukese om, siss om nigu munad ümärigu Ran; sõrmevahe om kõ̭ik `kärnä lännuva; ma‿i saa sannan `kuiki kavva olla, ihu lääb nõrgass; kes sedä ikku `kińni saap keeldä, ku südä lähäp aledass; obene lääb jalust ärä (muutub jõuetuks), kui `lämmäld juuvva andass; anna `õigel aal lastele valu, siss ei lää ta sul ülekäte Nõo; vasik om `prälli (kiduraks) lännü Võn; sel (tüdrukul) lännuva siĺmä veidikse `kinni Kam; tol om ka pää `paĺlass lännü, `juusse om pää päält ärä lännü Ote; om nigu segi `lännu, üte maja palut ärä, nüid ollev jälle `tennu Rõn; jala omma ukka `lännüve, ei olõ `jõudu änt seen sukugi San; om är eridsess lännüʔ, `tempu tege, koerass lännüʔ; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess antslàagriss lännüʔ Kan; naanõ lännü `hirmu, `naksi `peĺgämmä; lähät vanass, nakat jo `kortsu minemä Har; naba suurõss lätt, üless `punni kõ̭iḱ; poig om käist ärʔ lännüʔ, ei kuulõʔ ämp sõ̭nna Krl; inemine lätt kaʔ `marru, kuʔ maru pini purõʔ; kas mul jala˽`lätvä˽ka piḱkä (sirgu); õdag tuĺl, silmä˽lät́si˽rassõss Rõu; imä `vi̬i̬di ärʔ, esä lät́s uĺli meele pääle; siss lät́s mul hallõss `hinnel, et mis ma t́sirgukõist hirmuda; kiä paĺlo murõhhasõʔ, nu̬u̬˽`lätväki hulluss; silmäkolmuʔ `lääki ei˽kuna `valgõss Vas; ilma amõtida nu̬u̬r inemine lätt nuhelpähä (hukka) Räp; täl `väega elo lät́́s täüs; inemine lätt `vihho, mito `päivä pidä vihha; verest lätt `vällä, `väega är `heitü Se; pää lätt `ümbre (käib ringi); timä ä˽lät́s miele päält Lut b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms muutustest) vesi on jo `suojaks mend; keik rahad menivad `ümber (kaotasid väärtuse) Hlj; `ilmad `lähvad vilust VNg; `riide meni `seljäs `lõhki Lüg; kui lõng on `liiga kierd, siis lähäb `krussi Jõh; kerves läheb `lossi, tera läheb köveraks; mai kuus lihab juba üsna kevadeks Ans; taevas lεheb `jälle `pilve; nael lεind köverase; mönel läksid `räimed abuks; keik mo töö lεks `raisku Khk; maa lähäb `körgemaks Kär; akab `jälle tuulele minema; `kindad oo katti läind Mus; kui `liiga pailu käiata, sis lihab vikat lakale Jaa; Läks `jälle nagu kotti (pilve); lämmkäpa käe lähvad kõik tööd ukka Pöi; lõng oo `tuusti läin; puud akkavad iiri`kõrva menema; päe läin juba ühna `õhtale Muh; pöld jo naa `aljaks läind Käi; kuld läind `ammo joba ukka, pöle maksnd Rei; elm läks omingo `kangeste `vinka (pilve), ma `mõtlesi, et akkab sadama; suine liha kepob vägise sandiks minema; räägime aga, aeg lähäb muedu igäväks; kirs oo vee peal, akkab talveks minemä Mar; ajad lähvad paremaks; läks `eese jutoga rabasse Kul; pańn oo - - `roostess läind Mär; vili oo kõik `rohto läind Vig; põhja `poole `lasti puu maha, siis ei minna koisse Kir; supp tuleb nii `keeta, et `tummi lähäb; tuul mürgib naa et puud purus lähvad Kse; leväd läksid naa rikki käest, `toores jäid ja koruksed `lahti Var; eenämä lähäb `metsä, mets kasvab `piäle; `saapad `lähtväd `lääpi; meri kohab - - ei tia, kas tuulele lähäb Tõs; temäl `minne leib vanaks; Miol läks `kjõnda kiri ukka Khn; unna pael läks `kat́ki Vän; kase `lähtvad keige `enni kollaseks Ris; ükskord on nii külm suvi old, et puud põle `lehte läind; ilm läks vihmale; tuul puhus `lõunest ja nüid läks `põhja Kei; ratas akab `kierdu minema Hag; `pastle paelad läind naa vallali Rap; `kangeste saeab ja tuul on, siis puud lähvad nõnna `looka; kui lina ei kasva `äśti, lina läheb takule; näe, vorstil nahk läks `lõhki, paĺlas pudru jäi pańni `peale; see kaup läks nii `tühja Juu; teine serv oli õhukeseks lähnud KuuK; mets läks ühe päevaga `aljast Amb; sibul läheb `putke Koe; sieme oli segamini läind VMr; ilm lähäb toŕmile VJg; villad vanuvad pesemisega ja `värvimisega, läävad `panka; põld lähäb `süeti; kui sieme saab `mäŕga `maasse - - siis lähäb piimale, iva sies on `valge sodi Sim; magus apu leib läks `viiru, kooriku `alla võt́tis viiru; makku lähnd, kui madal kuhi ja lai Trm; kui lusik läks `võidu, kruusati ärä; leib lähäb `tahku; kui `valgess läks, läksid `künmä; piim minemä püt́ikun apuss; mette ei lähä `selgele (ilmast); pääv lääb `õstale, ei sua tü̬ü̬d ärä Kod; `kapsad läind `jäässe; mõni koht läks sooks, kui ta `enne oli kõvem, pärast läks `pehmemaks; klobistas adra kudagi kokku, `vaŕsti läks `jälle laiali; töö läks `sośsi Lai; köis läks `sõlme; asi on nõnna `sampsu (halvasti) läind, ei lähä kudagi `korda; kui tuli lääb väga suures, lääb [vorst] kat́ti KJn; pütil vits pääld ärä minnu Trv; `erne lääve `nakla, naglatse `erne om kõva ku kadaje marja Krk; kui juuli kuun oless kuivale minnu, mis siss viga oless ollu `einä tetä Hel; nii läits ilm `utsu; linane lang om vali `vassi minemä; ega [koort] kloppi ei vei, `kloṕmisega lääb vatule; serände pu̬u̬lkeenu liha ei lähä alvass; üd́se `õ̭õ̭guva ärä, lähvä tuhass Nõo; kae ka tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om - - `lämmän `mürrest lännü Võn; minev`aasta lätsivä kõ̭iḱ sibula `püt́skude, `äitsmenuti tulliva `otsa; tuli palap pliidi all, piä lääp truuṕ ka `lämmäss Ote; rabedist `paklist köids lätt ruttu `kat́ski Kam; nüüd omma üless `kiŕki kõ̭ik `lännüve, pääle vihma; kauśs om `lahki lännü San; pümes lätt, kunass mi˽kodu saa; rõõvass om lõhvõlõ lännüʔ Urv; peräst päävä`pü̬ü̬rdü nakass tä (päev) lühimbess mineme Krl; ma `iśke, siss lät́s lang kõ̭iḱ kana`säĺgä (keerdu); sul om - - kaalarat́ik `kuŕsti lännüʔ; leeväkene om `ku̬u̬rdõ lännüʔ, om `kaugõss `ahju jäänüʔ; tähe `ju̬u̬skõva mahaʔ, ilm lätt sadulõ Har; ku tu̬u̬ jahepudõ̭ŕ oĺl külmäss lännüʔ, siss oĺl `väega hüä magu; sai `pu̬u̬ldõ ti̬i̬ `kaldõhe, nii lät́s kot́t purulõ; suvõ aig oĺl, õdagu pümmess es `lääkiʔ Rõu; `uńdrek um joba `mitmõst paigast lõhele lännüʔ Plv; lätt iks regi kah kummalõ; kanariku varrõ piḱk ots lätt `liĺle; Tülü lät́s suurõst; oŕavitso `häitsme ommaʔ periss ilosaʔ, kui naʔ vi̬i̬l periss `lakja ei olõʔ lännüʔ Räp; pańg läts `ümbre; ku põ̭h́ast seĺetämä nakkass, ĺatt ar põvvalõ; liha lätt sooladaʔ hukka Se; lang lätt `kiirdu; `rüäkeseʔ jo `lätväʔ vereväst Lut || hukkuma sii läks üks - - laev ukka Pha; laevad läksid vanasti `Restna `otsas ukka Rei; Lae läks `terven miestegä ukka Khn; se laeva täis läks rahvast ukka Juu; tormiga lähäbegi laiv ukka, ega vaa ilmaga ei lähä Nõo c. kellegi sarnaseks kujunema ta on isasse läind Koe; laps lähäb isäje ehk emäje Kod; olõ‿õi· `üt́ski tüt́är `läńnü `iḿmä Se
8. a. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema liha meni `lõhnamaie Lüg; Tuld ei tõhi üläs võttada - - `leivad `lähväd põlema Jõh; [neil] Läks jälle ütlemiseks Kaa; `Seastesi `tuhlid saa `keeta kudagi, nönda kui `keema lähvad, juba on lagund Pöi; muulikad akkavad jälle `valmis menema Muh; vili lähäb kopastama LNg; kas õlut läks `käima; karduled kõik puhas mädanema läind Mär; vili läheb idanema, kui ta maas `muldas‿o Lih; `varbad `lähtad märjasse - - `lähtad `auduma Mih; `kartsid, et sulased `mässäma `lähtväd; isased [mutid] `minne `kiskuma, `murde üksteist ärä; obusega ei lähegi änam `keegi `Pärnu minema; mina läksi üle selle lääve `astuma Tõs; te magate ja te‿i `tiagi, et te lähete põlema Aud; piim läind `apnema Juu; vahest pane märg vili `salve, lähäb läppama Jür; ahi läks kütte JJn; mis sa lähäd teda ilma aegu `torkima Koe; varsa jalg läks mädanema VMr; liha lähäb tuulitama VJg; rehä ei tõhi seliti `panna, lähäb `vihma sadama; leib ei lähä `keŕkimä; ümmärgune puu, egä si̬i̬ kõhe `lõõskama ei lähä; näväd läksid `lu̬u̬le minemä Kod; `kasma (kasvama) lähnud terä on vedel Pal; mädandik - - kui lähäd säält üle minema, siis `jalgupidi jääd `sisse Äks; leib läind `piikuma Pil; tohlotama lähäväd meil kaalid; läksid `riidlema KJn; neil lähäb tüli ruttu Vil; pada sosisap, joba lääb `ki̬i̬mä; leib aĺlitama minnu Trv; rüä lääve kasume likege; liha minevet `süäme `pääle, ta ei või liha süvvä Krk; kui `varblase sirtsuva, siss lääb sadama; ahi ei minnä palama; ku käe ärä om kooluva - - õõru, siss lääp veri `käimä Ran; lombi vesi ku ta pikäld saesap, lähäb `aisema; lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha; lääp `tuiskama; ku - - ju̬u̬skma lääb, mädä nakap tulema, kaob valu ka ärä; ommuku `sääsi `endä `rõivile ja `lätsi lavva `keŕkude minemä; küll lääb `irmsade sadama Nõo; lät́si läbi vi̬i̬ minemä, sattõ õkka kõtuli `loḿpi Võn; lina lääp `äitsemä Kam; ku vili saab `vihma `õigel ajal, siss nakkas vi̬i̬l minema, ku `ildas jääb, siss ei `aita kedagi; leti olliva vallalitse ja satteva päält maha, ku obese `lendu lätsivä (kiiresti jooksma hakkasid) Ote; Kuiva avoga es tapa˽`kiäki t́sika, sõ̭ss läts liha vahatsõss ja `haisama Urv; ega iks `lindu minnäʔ ei˽saaʔ, ku `siibu ei olõʔ Krl; ma˽lät́si `mõtsa haina manu minemä; puu urva nakasõ jo `lahki minemä (puhkema) Har; Mõhele `pańti kaaś pääleʔ ja˽visati vi̬i̬l mõ̭ni rõ̭õ̭vass ka üle ja˽`laśti nõsõma (kerkima) minnäʔ; sädeme˽`kiŕgli, kuiv aig oĺli, tuli lät́s minemä; tu oĺl sõ̭ss, ku suuŕ sõda lät́s Rõu; läävät jo ilmaʔ ilosalõ minemä, ku lina`västrik väläh Plv; pilveʔ lü̬ü̬ laḱka, ilm lätt ärʔ kuivalõ minemä; läḱe˽kodo minemä Vas; ärä jäät väsütsess, ma vaśt ei `lääki `sanna minemä; lät́s jo meelest nõrgast minemä, nii suuŕ `süäme valu oĺl Räp; taa mi̬i̬ss lät́s kul `vargusõ päält elämä Se || käima küdimine läheb joostes Khk; vabrik läks sel aal puudega PJg b. (riidu, tülli minemisest) Vanal ajal `läksivad `Kauhula küläs kaks talu peremest `riidu ühä maatükki pera Jõh; olid jooma juures ni‿sa·mma tülise läind Khk; mis te‿s nukki lähete Muh; me olime nii suured sõbrad, aga päräst läksime `vänti Mar; ma olen kuulnd, et õed ko `riidu `lähtad vanemate vara pärast Mih; ma ükskord läksin temaga nurinasse; läksime õige vastastiku Juu; nõnna tige õlema si̬i̬ nuarik, et raud`kange kua ammussab, ku `riidu lähväd Kod; [nad] lännü sääl iki `näksu Krk; kui ta üleaiatsidega pahandusi läits - - siss `oĺli iki kuri karjan küll Ran; raha pääle lätsivä `tülli ja olliva elu aig tülin; lätsivä tolle Mõtsa Almaga siss `vassi, aga nüid om kõ̭ik sõbra; vahel lähme Miinaga pahandusi kah Nõo; nemä ka va˛el lävä `räksu Rõn; mis tu põhi oĺl, et nä˽`tüllü `lät́siʔ Rõu; Joba nääʔ `jõudsõʔ `tsänku minnäʔ Vas c. idanema (hakkama) linnaksed akkavad minema juba; kas need `seemned lähvad koa Mär; linnased pannaks minema Ris; ei tia, kas sie `sieme lähäb Koe d. varisema, pudenema hakkama ruki lähäb `põldo, kui tä (lõikus) illäks jääb Mär; kui rukis `vaĺmis‿o ja ei saa lõegata mette, siis läheb `põldu Lih; kui nihukest kõrvetese pääväd on, ei siis soa rukist nii kaua pidada - - [muidu on oht] et rukis `põldu lähäb Juu
9. a. sujuma; edenema, arenema; õnnestuma ei mina `ruskid `luomi taha, nee ei lähe mul edesi; kes `tiedä, `kuida sie nüd `lähte VNg; `neie `ilmudega vili lähäb, on sue ja tuleb `vihma Lüg; Meil jutt läheb, `ninda‿t `päese kudagi tulema IisR; kui üväst `lähtö, siis saab `kallo küll Vai; pole paranemist üht, `aigus lεheb ikka edasi; see‿p muretse mida˛id, laseb keik ni‿sa·mma `minna; peab targu tegema, et see asi `öigeks lεheb (õnnestub) Khk; kudas läheb Vll; töö läheb nendel üsna lobinal edesi Mar; ei töö lähä ta kää edassi; `vaata enne, kuda sool omal lähäb; kõik lähäb tagurpidi, ta ei `oska eese elu `sääda Mär; Oled oolas ja korralik, lähäb kõik nagu piab minema Han; loomad ei lähe edasi, ei kasva; minust oo see kohapidamine paelu tagasi läind (pole enam nii heal järjel) Mih; töö ei taha `korda `minnä Tõs; ta käes `lähtvad kõik aśjad easte `korda Aud; nüid‿o see `mõtlemine `liiga edasi läind Kei; `tahtsin tehä ja nii `kriipsu läks (õnnestus) Juu; tema käes lähäb keik nagu lepase `riega JõeK; lõngakedramene ja `kangakudumene, sie on `jälle minu kääs läind kõik; ega ta (õppimine) kõigil nõnda `kergelt lähä JJn; [kanga alustamisel] eks se esimine küinar old ike visa menema - - kui juo sie sai `alla paku `piale - - siis läks lõbusast; ei ole kuuld, kuda tal nüüd uue koha pial lähäb VMr; tössaka tüe ei lähä edesi VJg; Kel see amet selge on, sellel on naljaasi puulõhkumine - - läheb kui iseendast Trm; vili ei lähä edesi ei tagasi; vańd et, muailma piäl ärgu mingu sul `ükski lu̬u̬m edesi; ühevanavune selle poesiga, aga lähäb ette õma kasuga Kod; sedasi kõik se `ilma elu lähnd Lai; tema kääs iga töö läks `korda Plt; vaat kudas mõni inime on edasi lähnud Vil; einämaa iiŕ, ku sa selle ärä tapat, siss ei lää `lamba `kõrda Krk; `põrsa kah jäevä `tingu, es lähä edesi; ega aena tegu ilma päevä `jõuta kah edesi ei lähä; ei lähä täl `oṕmine, ei lähä tü̬ü̬ Ran; mia `kaalse toda `asja `niivisi ja tõesiti, et kudass ta parembide lähässi; aga temäl es lää õnness `endä `tapmine; pośtel läits si̬i̬ aenategemine periss `vu̬u̬ri (korda); mõnel mes tä ette võtap, lähäp kõ̭iḱ `ju̬u̬nde, aga tõene ei saa edesi ei tagasi; sel kõrdsimel kaup äste lähäb Nõo; `valge `lamba ei läävä nii edesi, nu̬u̬ kriim`pääga, nu̬u̬ läävä edesi; ega joodikul ei saa tü̬ü̬ jo edesi `minnä Rõn; mis‿tu ädä ollõv, et ei minnev `umblõmine San; esä üteĺ, et - - määntse karvaga lasitsõʔ omma talon, sääntse karvaga hobõsõʔ lääväʔ `häste edesi Kan; ku‿tu `Eissler siiä˽tulõ, näüss no kuiss siss elu lätt Krl; timahalt lät́s mul suvi nisu häste `kõrda; ega nuil taa `pilmine kõ̭iḱ `kõrda ei˽lähäʔ, lätt kõrvalõ kah (pommitamisest) Har; Mõ̭ni jäl˽kahitsas eläjäʔ ärʔ, ega nu̬u̬˽sõ̭ss inäp edesi ei lääʔ Rõu; tu̬u̬l minnev ei˽hobõsõʔ edesi, kiä `kassõ tapp; mõ̭nd suńni˽nigu vaḱa `saina, täl ei˽lähä˽tu̬u̬ `oṕmine Vas; kel omaʔ karvatsõʔ käeʔ, tol läävät `meh́tseʔ `häste edese; kuiss teil sääl kotussõ pääl elämine lätt Räp; orass lätt timahhava `höśte Se; tu̬u̬l elu om mińnüde `kiŕdavadõ Lei || kujunema, juhtuma kes seda sai εε oida, et see sedavsi läks Khk; nii si asi võib mińnä Ran b. täituma, tõeks saama minu unenäod on tõest `menned, kõik on mend tõest Lüg; jumala söna lεheb ikka töeks Khk; kui [Jaani ettekuulutused] tõess akasid minema, siis akati neid jutta tähele panema Mih; mis inimesed kõik `mõtlevad ja `arvavad, ei see kõik lähä `täide Juu; ise `koeruisi `ütles, aga tõtte läks; ühel sõnal one `võitu, tõesel ei õle, mõni sõna lähäb `täide Kod; ega si̬i̬ uni ei võlete, si̬i̬ lääp iki `tähte Krk; asi om `kohtu käen, küläp näiss, kas lähäp tühjäss (jääb tulemuseta) vai lähäp `täide Nõo; mõni uni lätt `tähte Rõn; tu̬u̬ [uni], mis `täüte lätt, tu̬u̬ ei lähä meelest är San; timä `tahtmine oĺl `täüde lännüʔ Har c. kallinema rugi vilets, küll nee sügise `inda lähvad Khk; Nüid pühade ees õunad `lähtvad `inda Pöi
10. tarvis, vaja olema [kalade võrgust] `päästamise `juures lähäb neli inimest ära Jõe; `sönna lεheksid `puldanist püksid ää; see on tarispuu, ehiduse `juure lεheb tarist; obuse selg `katki, `telka ala leheks üks lapp `tuua; `teesid leheks korralda, nee nii `auklikud Khk; Meite pot́skale läheks kaks `vitsa `pääle ajada, siis ta peaks soolve `kinni küll Krj; vöid lihaks `tuua [poest] Vll; raha lihab igase `poole taris Jaa; Adra aisad läheks uied teha Pöi; Pöld läheks `künda Rei; punet läks `tarvis asveldamise `juures, `pańdi vihile `sisse, et segamini ei lähäs Aud; oh sa igavene `namsak, no siul läheb küll põlvega `perse anda Hää; teese põllu pialt ei `tohtind uhakaid noppida, igaühel läks omal `tarvis Ann; kõik tüö nõud lähvad majas `tarvis Koe; si Sohvi lähäb näil taŕviss, oiab last ja ti̬i̬b `sü̬ü̬miss Kod; taenas oless läend kõvem `kasta, taenas on pehme; uus tarandus lähäb `panna, kui tala on mädä KJn; mitu obest sul lähäb Vil; taa om suuŕ ahu, siss lätt `rohkõp küttä kah San
11. mahtuma; mõõtmetelt sobima Üks kubu `olgi läks `ühte aluskotti Kuu; ia lai on, midä iast `selgä lähäb Lüg; nee einad ep lεhe köik korraga `pεεle mette Khk; Kotti minna kuus külemetu vilja Kaa; meestel olid lühiksed püksid ja siit põlve juurest olid natukse `lahti, et `jalga läksid Mar; kuh́a põhi jäi maha, ei läind kõik korraga `peale Mär; `koormasse lähäb neli akk`jalga Kir; kui rinna końdi `otsa kolm `sõrme `sisse lähäb, siis on ea lehm Jür; sada `vihku lähäb ära `kuormasse JõeK; kui pailu `sõnna lääb `ämri `täisi Tür; nelitõiss muna läks kiluje Kod; öheksa suurt `leiba läks `ahju Pal; `tiinu läks kümme `puuda liha lahedaste `sisse KJn; sinna (heinakorvi) läits `ku̬u̬rma `ainu `sisse Ran; meil kolm `ku̬u̬rmat `kesvi läits parsile Puh; kihäst om nii jämedäss lännu, et ei lää `rõiva enämb `säĺgä; `uńdrik om nii kitsass tettu, et ei lää `ümbrele; tõsta ru̬u̬g paast `väĺlä, ku länikude ärä ei lää, siss tõsta ummike `sisse Nõo; seo vadilanõ lää ei `jalga (kingast) Vas
12. sobima, kõlbama; ühte langema sie lugu ei lähe Lüg; Sie ele sinaka `karva `riide piaks `talle küll minema IisR; karva pεεlt et es lehe `auku; kui [kohtus] äkist jutud ep lähe `ühte, siis oo asi ull Khk; See köis läheb veel asja eest välja küll Kaa; Löö [palgil] seal kühmu kohast `laastu kaks ää, siis läheb küll Pöi; jutt lähäb `ühte, mes meie oleme kuulnd Mar; `ühte `lähtvad kõik, kää`anded ja `kihlamene Lih; kui kõht `täitsa tühe oo, siis lähäb koa natuke, aga üle kolme päeba ei lähä nisuleib Mih; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu, ta ei lähava küll mede kadakaga `ühte Hää; läksivad `ühte need lõngad (sobisid omavahel) JJn; sie ei lähä ikke - - viimaks mõni `juhtub kukkuma Koe; mina lähen isaga `ühte (saan sama vanaks), isa oli kaheksakümmend viis, kui ää suri Tür; mao rasv - - voŕsti `sisse ehk `voŕstisi `praadida, `sinna ta lähäb Pal; ken ää `pernane, annab süvvä `äste, et sü̬ü̬k `suuge ütte lääb Hls; sedäsi jah, jälle lääp `vu̬u̬ri tu sõna (on vastavuses); kae nüid joba sü̬ü̬k lähäb Nõo; täl ei lää tu sü̬ü̬k, lidsip läbi `ambide (haigest seast) Rõn; ei lää nali ei midägi Räp; ku süä olõ‿i rahu, siss - - ei tulõʔ uni, ei tulõʔ, ei lääʔ sü̬ü̬ḱ Se
13. teat suunas paiknema või kulgema; selliselt liikumist või läbipääsu võimaldama tie `lähteb mere ligideld Kuu; siit meilt akkab meri `pääle, lähäb ko˛e Mahu VNg; suo sies on üks mägi - - mägi lähäb `kaugele Kahula `einamittele Jõh; tee lihab alamäge Jäm; jalgrada läheb siit Khk; see tee läheb tämale `oue Kär; korsnas läks otse üles Krj; tee raad `lähtvad sealt pööringu pealt `metsa Pöi; oripuu lεheb siit öle lae Phl; jõgi - - lähäb `sinna merese ikka Lih; läks `vällä `väike tee rajake Tõs; luuk lähäb toa peal Ris; meie maa lähäb sialt `saadik JõeK; [põlluribad] akkasid `paergast me tua otst minema ja läksid senna taha väĺla `otsa Amb; pia`aegu ühes liinis lähevad nied külad JJn; se on se Paala jõgi, see lääb `Tartu Emajõkke Koe; põllu `sisse lähäb `süedi nälb Kad; uks läks `suuri `kamri; jõgi lähäb `kaste aruje, lähäb `lahku Kod; eenamalt läks jõgi läbi Pal; karja tee läks siit `alla Lai; kummilinnu pesa, pesal ilus kumm peal, pisike auk lähäb `sisse Pil; kaju serväst lähäb - - ma‿ilma suur lõhe, kohe sedävisi siit allap̀ole; repp lähäb teese korra `piäle KJn; rehe alt läits aganigu uiss. aganigust `talli minejät ust es ole kellekil; reie luu nakap põlve mant, lääb seeniss kui `perseni Ran; suur‿ti lähäp sääld Mulgimaale Nõo; väega `piistü katuss, mis pikkämìisi lätt, tu̬u̬ om `laugõ Kan; alt lohust lät́s ka küll ti̬i̬, [aga] tu̬u̬ lät́s likõss Rõu; `kaska siiloʔ läävä üleväst `alla Plv
14. (ühendites:) alla minema 1. allapoole liikuma sukkad `lähväd `alle Jõh; vinsuta kotti, et vili `alla lähäb Mär; lõng läks voki kõrist `alla Trm; kae kudass vesi kivede vahel nõriseb, lähäb nigu nõrin `alla Nõo; ku kellä lu̬u̬t́ `väega `alla lätt, siis jääss kell `saisma Rõu || (toidust) sie akkab `mulle `vasta, minu kõrist ei lähä sie `alle; kuda ma süön, kui ei lähä suust `alle Lüg; Jäi üks `veike kont `kurku, `alle ei lähe, `võtsin `kartuli`putru `piale, ära läks `alle `ninda‿t vagu taga IisR; mis sii valitseda on, ega toit pεεb suust ala minema Khk; See lihab oort ise `alla (maitsvast toidust) Pöi; puru akkab suus kasuma, ei lähä `alla Mär; ta om suhun paks, ei lää `alla Krk; `erne mugu `ü̬ü̬rduva siin igemede vael ja kliugsuva, aga mitte kaalast `alla ei lähä; kui ubina `pehme om - - siss ei ole `ambit vajaki, aa keelega suun edesi-tagasi ja lähäp `alla Nõo; maʔ es sü̬ü̬˽noid kallu, mul kaalast `alla es lääʔ Rõu 2. a. alanema, langema meri oo ala läind Mus; ind om `alla lännu egal asjal Nõo; linahinna omma˽jäl `alla `lännüʔ Har; tu̬u̬ mi˽matuss um kallassõnõ, osa um kallast, lätt nigu treṕi `mu̬u̬du `alla Rõu || mo pääväd oo `alla läin (olen viletsaks jäänud), moost põle änäm kedägi Tõs; küll on aga näost `alla läind (kõhnaks jäänud) Plt b. (loojumisest) `päivä terä on juo `alle mend, `luoja `vierend Lüg; pεε akab ala minema Khk; pääv one jo peris `alla lähnud Kod; joba jo päiv lännu `alla, temä iki mõtelnu, et mes mä ti̬i̬ Ran; päiv lät́s jo `alla arʔ Rõu; kuu nakkas `alla minemä Se 3. kellegi või millegi alla minema sügisel läks [põld] küli `alla Mus; ma taa taadi armu `alla `menna (taadiga elada) Pöi; seeni ku leerist läbi, lätsi loosi ala Hel; emä läits `vande `alla - - aga kas ta `õigust kõnel Nõo; pidite iks rohu ala minema (rohtu võtma hakkama) siss, ega te mud́u `terves es saa Ote; kinni minema 1. sulguma `ommiku vähäkese `läksiväd - - `silmad `kinni Lüg; pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni; tεε‿p mee sellel tarbil viga on, kaan ep lεhe `kinni mette Khk; ei tea, kas selm läks `kinni mool (kas suigatasin) Mar; menu kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; sinu siĺmä‿s lää `õigede `kinnigi, ku joba üless õegati Puh; kui nõgi om `kärge tõmmanu, siss ta‿i lase `siibril `kinni minnä Nõo; võib-olla tolle `aaga ma rääbässi ärä raasike und, ku siĺmä `kińni lätsivä Rõn 2. a. kinni jääma rahude `pεεle lihab laev `kinni Ans; küll neid (laevu) `sönna Köpu `näkmanni `otsa oo pailu `kinni läind Mus; nooda reis läks kibi taha `kinni Mar; ku madal vesi, siis vene läks mua `külge `kińni Kod; kui vai `vihmagi tuĺl, iks valeti keväde istutamise `aigu juurevesi, et juuŕ iks iluste `kinni läits Ote b. kinni vajuma kaev akkab `kińni minema - - teese kaevu on lasnd `kińni `minna Pal 3. vanglakaristust saama poiss varastas, nüid ta lεheb kolmeks kuuks `kinni Khk; Siis on `kinni minemine ka Pöi; nad `menna `kinni Kse; kokku minema 1. kogunema, ühte paika minema, suunduma kui midad - - `asja aruta on, siis külamed lεhvad kogu Khk; läksid senna kokku, ei tea, mis nõu nad seal pidavad Mär; `lähtvad kokku lõbu pidama Kse; pühäbä `käidi laalatsel ja tõõsiba `õhta läks pulm kokko (koguneti pulmapeoks) KJn; poesi ja `tüt́rigu tulliva summan koolitare mant, lätsivä talule kokku, `tańdseva ja teev́ä `sõ̭õ̭ri Nõo; mitu ti̬i̬d lät́s sinnä˽kokko Vas 2. a. kokku sobima; kokku langema elu ei lähä enäm kokku jah, kui nad `riidu on läind Juu; teki jut́id ei lähä kokko Kod; mõned kutsuvad krõmpsseened, mõni kutsub kõrvseened - - ega nad kokku ei lähä Äks; no si̬i̬ võru ki̬i̬l, si̬i̬ ei lää jo esti keelega (Tartu murdega) sugugi kokku Puh; no küll teil lätsivä jutu kokku, lassite nigu `varrin jälle Rõn; timäl omma tõsõ `kombõ ku mul, meil ei˽lähä mõttõ kokku Har b. kokku leppima me kaubad ei läind kokku Juu; nüid on kaup kokku lännu Krk; kas `lät́si kauba kokku Har 3. kokku tõmbuma; kalgenduma ternes, se läheb `keetädes kogu Khk; `värske piim ei kannata `keeta, lähäb - - kokku Mär; kui koor akkab kokku minema, siis soab või `vaĺmis Juu; võiseened - - ei lähä [kupatamisel] kokku; veri on kokku läind Pal; naersivad, et Kadri käe järele lähab või ruttu kokku Äks; `väŕske piim, sedä ei panna tõise manu, si̬i̬ lää kokku Krk; kõrnik om küll `sände paks iluss kahre si̬i̬n - - to‿i lää kupataden kokku kah Ran; mõni tei `luśkaga ka võid, pöörissega läits rutemb kokku Nõo; no kül ma peśsi, mitte ku̬u̬ŕ kokku es lähäʔ Krl; võid nakass jo kokku minemä Har 4. paari minema, abielluma saab nähä, `millä kokko lähäväd Lüg; `meie olima kaks`kümmend üks `aastad mõlemad vanad ja siis `läksimä kokku IisR; nad `olle kogu läind Vll; kui üks `saĺlis ja teine ei `saĺlind, nad ikke kokku ei läind Ksi 5. riidu, kiskuma minema mehed olid nii vihased, mis üsna pidid kogu minema; läksid karupidi kogu Khk; läksid üsna käsitsi kokko Mar; juonus `piaga tikkus mestega kokku minema JJn; ise tahavad kokko `minnä, mingu; lähnud nõnnagu kärisenud kokko Kod; lätsivä karvpidi kokku Ran; kikka lähvä kokku Nõo; korda minema kellelegi huvi pakkuma; kellessegi puutuma mis se `moole `korda lihab Jäm; pailudele inimestele äi lähe teise äda midagit `korda Vll; se ei lähä `soole `korda - - ää küsi Tõs; mis sie temal `korda lähäb, `mismodi minul on Ris; kellele sie piaks `korda minema VMr; pää valutas, siss ei lää tu̬u̬ sü̬ü̬k `kõrda egä Ote; se‿m ää maigugõ, seo lätt õigõ `äste `kõrda (toit meeldib) San; mis tu̬u̬ mulle `kõrda lätt Krl; lahku minema 1. a. eri suundades eemalduma kui `riidu läksid, siis loobiti toobiga `külma vett sega, koirad pidade ka siis `lahku minema Khk; me läksime `metses `lahku Juu; nakap seletuma, piĺve lähvä `lahku Nõo b. abielu lõpetama Nee pidid ju kohe `lahku minema, mehel oli seal teine olnd Pöi; mo täditütar läks `lahku mehest Juu; temä tükip tõese elu vahele ja aab tõese elu nii alvass, et piab `lahku minemä Nõo; ińneb timä `suutumast ar taṕp, a `lahku õs lääʔ Se 2. erinema, teistsugune olema kirjakeelest ta lihab nii `lahku Vll; mõtte läävä `lahku, siss tule tüli ka vi̬i̬l Hel; lahti ~ valla minema 1. avanema lille edremed lεhvad soeaga `lahti Khk; Nee õied peaksid `varsti `lahti minema Pöi; paise läind `lahti Mar; õie pungad akkavad `lahti minema juba Mär; siĺmä ka olliva nii ämärigu, nigu es lää `valla Ran 2. kinnitusest, liitest lõtvuma; lahti tulema, lahti pääsema koorma lεind `lahti, `siume uiest Khk; [loom] läks käest `lahti - - ei soan änäm kätte; eng `kinni, kui natike istu või `puhka, eng lähäb `lahti Tõs; Nämäd `kartsid, et selle tuulõga pagu `lahti `minne Khn; mõnikord ei lähä oheliku ots sõlmest `lahti Juu; tulivad tied `müöda - - tõisel mehel lähend jälle põrsas `lahti Iis; `juuksed piäss `lahti lähnud Kod; kraasitäied läksid ilusast `lahti Plt; sõkkelaud `valla minnu Trv; kate `kõrdine vits om paremp, temä käib üle küüne, sis temä ei `saaki küünest `valla minna Hls || (lasu toimumisest) püss läheb `lahti Mar 3. algama, hakkama; puhkema `jälle läks teśtel `taplus `lahti Vll; siis alles läks jutt `lahti Kir; kui lähäb `jälle sõast `lahti; poisikeste kääst sie tuli `lahti läks VMr; lähäb lüämass `laśti Kod; laul läks `lahti Plt 4. millestki katvast vabanema keväde, kui vesi `lahti lähäb - - siis `aetasse puud jõkke Lüg; kuidas meri `lahti läheb, nõnna oo `auga jões Muh; kevadi `oltaks noodal, ku vesi `lahti läheb Hää; `käiti õege oolega rannas [kalu ostmas], mai kuus ummes, ku meri `lahti lähäb Vil 5. piltl meelde tulema; mõistma üsna keele pεεl, aga taa‿p liha `lahti Jäm; mool es lεhe kohe `lahti mette, mis ta tahi ütelda Khk; äi läha mool `lahti, mis `möisa see oli Pha; läbi minema 1. läbima `läksin verävä alt läbi Vai; lεhed sa Lümandast läbi Khk; `Kange valu läks kespaigast läbi; Peavad sealt lahe kurgust läbi minema Pöi; oln vehane, et tema heinamast käivad läbi Phl; üks võeras läks `õuest läbi Mär; nüüd oo juba `soosid kuevatud naapaelu, et suvel koa saab `paĺla `jalgega otse läbi `menna Mih; üks läks küläst läbi, kes tä oli, ei tiä Tõs; `lendav oo läbi läin Aud; jõess mine läbi Kod; `mõisast läbi `minna akkab kohe küla Äks; lõvvast `olli kuul läbi `lännu, püssi kuul Puh; sügise ja keväde `olli ussaid nigu pori müĺge, lätsit läbi nigu üits mullin jälle; ta täit`värki lei ja vigla aru läits jala labast läbi; ku ummitse käńgä jalan, siss võib vi̬i̬st läbi minnä Nõo; pagsu sarja põhi `olli nigu sõgla põhi, mulgu olliva suuremba, sõŕm läits iks läbi Ote; tu̬u̬ oĺl Põ̭ńnipalu, kost mi˽läbi lät́si Vas || esä lät́s ilma `priĺletä läbi (elas ära prille kandmata) Räp 2. (korraks) ära käima; sisse põikama ma õlin siin, läks siit läbi, pidämä ei jäänd Lüg; mine kottu läbi koa Mar; `minnen lääme Puedakult läbi, küll ma siss `näitä toda `kõivu Rõn 3. a. läbi kuluma tallad lεind läbi Khk b. ära kulutama nigu üvä `suuhvõ võtt ennedä, nii lätt läbi kõ̭iḱ Har 4. õnnestuma, korda minema Tahad mind aneks püüda. Äi lähe läbi Kaa; Kas see asi ikka nii `kergesti läbi lihab Pöi; asi ei lähä läbi Kod || läbi saama minijaga me ei läind kõige paremini läbi VMr; maha minema 1. maha kukkuma, loksuma, vajuma, varisema vms ära `tosta, `lähte maha Vai; suits lεheb maha, akab sadama Khk; Oja kenast, et äi lähe maha mitte (piim kannust) Pöi; piima nõu `tahtis käru pealt maha `menna Muh; pot́id läksid keik maha Mär; kui [sügisel] puu leht maha lähäb, siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; lehmä rahudid oo maha läin Tõs; kududa ei nää `iasti, aasad `lähtvad maha Ris; Luom võtab ja tõstab oma pia ülesse ja ikka lähäb jo seda `toitu maha JJn; omiku vara on ia `niita `kastega, siis ein lääb paĺlu paremast maha Sim; lips õli pikakas ein, et tahtnd vikati ees maha `minna Trm; kui püksid tükkisid maha minema, `pańdi rihm `piale Lai; mis sa paigal ei kurda, vaat kui maha lääd; jalg lihvati, lätsi kõtuli maha Hls; puu lääve mõtsan maha ku kirin ja kärin; `valge kaaral om `valgep iva, ku `valmi saa, siis lää ruttu maha Krk; laits satte maha Ran; väits `olli keidetu nööriga käe `küĺge, kae muidu lääp viimäte sinna põhu `sisse maha Puh; es saa aenast läbi kudagi, mine vai pikäli maha (kuku või maha); lähäp vai nõ̭napääle maha, aga `jalgust puutüḱki ärä ei `viska; `kartuli päälisse om nii lihavass lännuva, et om küliti maha lännuva; piimä nüśk lännu ka nii `õkva maha, et mitte üits tilk maha es lähä `piimä Nõo; kui vili valmiss, suur tuul tulep, lätt paĺlu terri maha Kam; kesväpäid kül˽koŕati, rüäl ei˽`lääki [pead] maha õiʔ Urv; timahalt sügüselt `lät́si liheʔ õigõ `aiksõst puust mahaʔ Har; piim `maaha lät́s lavvapääle, siss latsõ˽lakahti lavvapäält ärʔ; kas tu̬u̬st sõ̭ss murõht um, ku lätt ka tu̬u̬ t́silk vett `maaha Rõu || piltl unustama see jo `ammu meelest maha läind Pee 2. a. ära kuluma meestel põlve otsad akkavad üsnä maha minema Mar; sukal lähäb konts (kand) maha Pal; kui `risti `luiskat, lätt terä ruttu i̬i̬st maha Kam b. ära tulema varsa `amba lääve paari`kaupa maha Hel c. rammusust, priskust, kaalu kaotama loom lähäb maha; näost na maha läin Tõs; mõni kaalub `enne liha ärä, ku `suitsu paneb, et kui paĺlu maha lähäp Nõo 3. a. loojuma `päike akab maha minema Ans; `päike lähäb maha Pha; kuu juba üsna madalas, see läheb `varssi maha Mar; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel b. mõõnama on tuul siit idapoolt, siis meri lähäb maha Pha; mered läksid muha Pöi; veed maha läin (ära voolanud), põle naa pehme Var; ku nüid meri päris maha läheks, siis saaks ni̬i̬d ket́id vi̬i̬l kätte Hää 4. maasse minema nee orad `akvad küll tagasi maha minema (orased ei kasva) Khk; mine (sa) tea, mine võta kinni ei tea, kes teab, pole teada `võõras mies, mene sa tia, midä mies sie on Lüg; Mene sa tia, misuke suvi tuleb; Mene võtta `kinni, kus nied `riisikad `kasvavad; `Latrab `paĺju, mene võtta `kinni, mis `mõtleb IisR; Kadund see asi oo, mine veta kinni, kes see viibija veis olla Kaa; mine sa tia nendesse `uskuda; isa `ütleb, et `juoksva piab õlas olema, no mene tia nüid, mis `juoksva `aigus on‿s VMr; mine sa tiä, kas suad lapsess abi Kod; min˽tiiä˽kiä võt́t; mee˽tiiä˽kost inemiseʔ jo `tu̬u̬di, vaest mitu ü̬ü̬d ja `päivä söömäldäʔ Rõu; min˽tiiäʔ, mitu `pauku vi̬i̬l saat innegu ar˽koolõt Vas; mööda minema 1. mööduma a. (ruumiliselt) üks `võõras läks siit `müödä Lüg; `toisest kabakast ka `müödä ei `mändü Vai; läksid nönda kut vilu tuul kodust `mööda Khk; Olid ennem `mööda läind, meil jähi ikka nägemata (pruutpaarist) Pöi; kas‿se tuleb `siia või lähäb `mööda Mär; `mü̬ü̬dä minnän ka talited ärä Hls; kudass sa jullelsit `onte penist minnä `mü̬ü̬dä Puh; alati ku mõni `mü̬ü̬dä lännä, siss olna läve‿päl nigu kikass jälle; tu̬u̬ provva `oĺli `uhke nigu võu, läits `mü̬ü̬dä pää säĺlän, es `kaegi me poole; tu̬u̬ `oĺli irmuss kuri peni - - ta‿s lase üttegi `müüdä minnä, ku ta es pure Nõo; ma `mü̬ü̬dä minneh rõbahti, et tä sääl `aknõ man `istõ Vas; kuŕa käe päält lätt `mü̬ü̬dä Räp b. (ajaliselt) kui on kolm `aasta `müödä `menned, tuleb tagasi Lüg; sest‿o müdu `aastad `mööda lεind, kut ma `viimaks `linnas kεisi Khk; `mööda läind `aegadest oli juttu Lai; `ulka `aiga läit́s `mü̬ü̬dä Hel; mõni `kuuke läits `mü̬ü̬dä, siss `olli apu suṕp ja leib lavva pääl Puh; ei saa temäst tühjäst enämb naese`võtjat, tu̬u̬ iraaig om joba täl `mü̬ü̬dä `lännu Nõo; aig lät́s nii ruttu `mü̬ü̬dä, et is läpe mitte `sisse minnäʔ Har; Nii`mu̬u̬do võõśe minnäʔ mito päivä vai `eśke nädälet `mü̬ü̬dä, ku üt́skõrd `soldań hummogo ülest `virgo ja nägi, et oĺl kasarmoh umah koiguh Räp 2. üle minema, lõppema onts sadu `mööda läind Khk; rõõmu tuhing on `mü̬ü̬dä läind KJn; ärä kurvaste kedägi, küll si̬i̬ mure lääp `mü̬ü̬dä Krk; mia pahanen ärä küll, aga viha lääb ruttu `mü̬ü̬dä Ran; võti vett suhu, läits suudsuimu `mü̬ü̬dä, sei `leibä, läits ka `mü̬ü̬dä Nõo 3. mitte tabama vahest laseb `püssiga `märki, läks `müödä Lüg; peaks see `linna minemine - - sinust `mööda minema piltl Mär; ega si̬i̬ vihm meile ei tule, si̬i̬ lääb `müüdä Hel; `aiguss läits miust `mü̬ü̬dä, es tule mulle Nõo; sisse minema a. sisemusse, sissepoole liikuma, kukkuma, tungima, vajuma vms tamme puu `sisse äi taha nael kudad `moodi `minna; loomal oli - - `aige `sisse lεind; sadu lεheb ühest kuhast labu `sisse, on tema sönnik `valmis; tεε‿p oli ta sülla pεεlt sisse lεind; εε ming nörga jää `pεεle, lεhed `sisse Khk; oo pala (kuum), ei vöi `kääga `sisse minna Mus; koid ei läind [pesemata villale] `sisse Kul; õllel lähäb tülgas maik `sisse Mär; tal kuradil oleva si̬i̬ laań, et suust mineva `sisse (ussist) Hää; ta lääb [tiiki] `sisse, ega tema ei karda uppumest Pee; kusilaane teeb õma pesä nagu kupitsa, `kõrge ja sile, et vihm `sisse ei lähä; tuul lähäb uksess `sisse, pane uks `kińni Kod; mina olen `kuulnu, et pulma ja matussega mitte üle järve ei `minta, `sisse lähäb, mis muud Äks; lagi läits `sisse Hls; periss raba su̬u̬, eläje lätsiv `sissi Krk; vikati varrel kah mulk sehen, sinna lähäb tu raud `sisse; söögi panet iki `sahvrede `laudu pääle, kaaseke pääle, muedu lähäb mõni lu̬u̬m `sisse Ran; koi om jahude `sisse lännuva; mis sa `kulled sääl usse taka, mine `sisse; me‿sä nii aralise ao olet toonu, si̬i̬ ei lähä ahju ussest `sisse; jää olli nõrk, ma lätsi ku `kauhti turb`auda `sisse Nõo; pannime `värjä `kińni, et `ulka eläjit, lätt mõni `sisse ja `surmap tõist Rõn; puutäi oĺl lännüʔ ütele lehmäle udara `sisse Kan; lagi lätt sul `sisse, tala omma vällä `määnü Har; ku iks haavalõ `mustuss `sisse um lännüʔ, siss ei avida viin ei˽`juuda sitt ei˽kupõruss Rõu b. (toidu kõlbamisest, isu esinemisest) Nüüd sai ka enamb `sisse ei lähe IisR; pole saa siis `nälgas mette, kui supp ep lεhe `soole `sisse mette Khk; toit ei lähä `sisse Tõs; maegotab aga suud, `sisse kedägi ei lähä Kod; meie Leeli om kõhn nigu nääbits jälle - - mitte midägi `sisse täl ei lähä; küll om kelp inimene, täl ei lää `sisse midägi Nõo; mõni sü̬ü̬b äste, aga tõnõ ei sü̬ü̬, om kelp ja lidsip, täl ei lää `sisse Rõn; lehmä rõibõʔ ammõrdass, panõ sü̬ü̬ḱ ette, siss ei lähä `sisse Har; üle minema 1. lakkama, järele jääma viha tuju lähäb üle Lüg; `aigus läks üle Khk; Täna ta änam öle äi lähe - - sajab ja sajab Pöi; `ulka `aega kulub ää, kui see toeo üle lähäb Mar; Sie uõbi sadu, sie lähäb varssi üle Khn; se vaev lähäb üle `jälle Juu; oodake, kui vihm üle lääb Tür; esimene uenatus läks üle Trm; vihim ei lähä üle `minemä·ngi Kod; joba u̬u̬g üle `minnu, siss on pahanduse tuju `mü̬ü̬dä Trv; süä üle lännu, vihastamine om ärä `lõpnu Ran; ütte ju̬u̬nd satap `vihma, ei lähä üle suguki; ku pää valutab ja ku ma `ju̬u̬ti võta rõõsa piimäga, siss lääb valu üle Nõo; valap kui pangiga, egass nii pia üle ei lähä (vihmasajust) Kam; valu um jalaseeri sisen - - hõõrut, sõ̭ss lätt üle Rõu; `haigus om üle lännüʔ Räp 2. midagi ületades või millegi kaudu kulgema miä küll ei `julge üle minnä, t‿om va niile iä; `laidest `olli ää üle kävvä, egä puu vahele kääneti pajo vits - - lätsit üle ku orrav; kõneldass, et Võĺtsjärvest `mintänä parvega üle; järvest üleminejit ollu nii paĺlu, et iä nakanu vajoma Nõo; vanast `oĺli talul vesine suṕp, ku sa lätsit üle talupereme muru, siss kõtt lappu Rõn 3. üle keema `vaata sa, et pada üle ei lähä Mär; supi pada lähäb üle Juu; piim oo äkine üle minemä Kod; joose ruttu, supi pada lääb üle Äks; kõik supid lähvad üle, kui väga kõvast keeb Lai 4. (aja möödumisest) aeg lähäb üle, ei soa `minna Juu; ega ta nüid üle änäp ei lää `ri̬i̬dist Krk; siss sama piät lehmä puĺli mano `viimä, ku lehm müüǵ, muidu lätt aig üle Rõu 5. üle astuma ei tohe üle käsu `minnä Tõs; latsikõsõʔ lääväʔ üle keelo Räp; nii ma olõ `tennüʔ ku kõrd ja kohuss, üle ma ei olõ `lännüʔ Se 6. üle käima mes tämä silm üle lähnud, `ükski lu̬u̬m ei õle ärä suanud tämä käess Kod; kellest süä täüs, tollõst lätt suu üle (sellest räägib) piltl Krl 7. teistsugusele kasutusviisile siirduma `viimisel ajal `läksivad `vorkude `piale üle, `vorkudele ei ole `ninda `palju inimesi `tarvis kui `nuodale Hlj

muhverdama `muhverdama VNg Jõh mugima mida sa `muhverdad VNg; `Muhverda `ninda sama, pera juad `päälä Jõh Vrd muherdama, muhveldama

neel1 neel SaLä Kaa Vll Muh Rei Rid Mär Tõs Khn Aud Tor Hää HMd Juu Jür Trm Lai Plt KJn Vil, ni̬i̬l Trv Hls Krk Puh Rõu, g neelu; niel g nielu Ris JMd JJn Koe Kad VJg Iis Trm, `nielu R(-o Lüg Vai); n, g `nielu VNg Vai; neelu- Mar Sim Krl Har Vas, neelo- Emm, niälu- Kod

1. kurgule järgnev organ kurgu niel Ris; teinep̀ol neelu oli mul valu HMd; eks kurk ja kõri ole koos - - kurk on se neelu jägu Plt
2. neelamine, neelatus Ku nääd, et `toised `süöväd hüä `süömist, kohe omal ka siis `nielud `käüväd Kuu; kut ta `eemalt `viina nääb, siis `akvad juba neelud `kεima Khk; Akkame `sööma, kõigil juba neelud käivad Jür; neelud käivad ilma söömata, tahab `süia `saada Lai || söök sina mugu ammutad sedä `ni̬i̬lu ütte `viisi `sisse `endäle Puh
3. a. isu, himu(d) Ku nääd hüvi `asju - - kohe `nielud `käüväd `neie järel Kuu; tal `köie `kanged viina neelud Muh; kanged koogi neelud käevad Mär; `Vaeseksel ainult silk ja `kartul laua pääl, aga neelud käivad ka liha järel Hää; Paljas pudeli nägemine paneb viinaneelud `käima Jür; tal käävä neelü viina `perrä Rõu b. piltl Akkasid neelud keima, kui ta Liidet vaatas Kaa; Omal `kõike küllalt käe, aga neelud käivad ikki uue saama järel Hää; `Kange mehelmineku kehingu või poisi neelu päräst [tüdrukud] `valge`kaardlastel lähäva Vil; inimese aave iki sedä varanduse `ni̬i̬lu taga Hls; `kennigi sedä janu ega `ni̬i̬lu ei jõvva ärä aia (suguihast) Krk; Taal käävä˽jo˽neelu˽tu̬u̬ aiamaa pääle Rõu
4. keeriseline, neelav koht; veekeeris Niel on `suure `jouga Kuu; neel - - kus oo (vool) keerab Mus; tuul paneb mere põhja `käima, siis oogid neel Rid; [jõe] neel - - kus vesi kiirelt edasi jooseb Aud; suure merede sihis on neelud Hää; niel viis `alla Koe; ni̬i̬l, koh maa `sisse ju̬u̬sk vesi Rõu
Vrd neele
5. pujus, mõrra või rüsa kitsend pera sies on `nielud kala `eksitamise jäuks Jõe; kaks `nielu on harilikult, `vitste kohal hakkavad Kuu; esimine niel oli suur, `laia `suuga, a tagumine niel oli `niisukene pisikene rattas VNg; kala `lähto ühest `nielust läbi Vai; kalad lähvad mõrra ja rüsa nielust `sisse Kad; kate neeluga mõrd, kala läits neelust läbi Trv
Vrd neeld1

noot1 noot hajusalt S , HMd Kei Juu Pee Trm Äks Plt KJn Puh, nu̬u̬t Hää Kod/g nuadi/ eL, g nooda; nuot g nuoda Ris JõeK JMd Kad VJg/-ua-/ Iis Trm, `nuoda R(n `nuota VNg Vai); nuõt g nuõda Khn võrkpüünis `nuodal on pera `laidikid ja `tiiva `laidikid Jõe; `terve - - obuse `kuorem on seda `nuota Hlj; `moisa nuot oli ja inimesed `käisid vedämäs, `kolmanne jau said VNg; `nuoda küles all`ääres on kived, pääl `ääres on `puused `pullud Vai; mihed läksid noodale Khk; suurt `noota tömmetse ka sügavas vees Mus; sii äi saa noodaga püüda, sii on merepöhi kivine Pha; Noot `viidi `paatidega merese, kõõved `kaldale `välja ja siis akati `noota `tõmmama Pöi; ma akka `noota parandama Muh; `noota `veedaks looma `viisi Käi; noodal on ölmad ja pära Rei; augud raiuti [jäässe] ja noot `aeti `alla Rid; noot on jäme, tugevast lõngast `tehtud, kodu kedratud Mar; Kui säinas tuleb `kaldale `mängima, `lastase noot `ümber Var; noot rakendatse `kinni niinebu paeldega Tõs; tiä suurt suavad ühti, aga jahutamõ `nuõta korraks (veame hea õnne peale) Khn; laseme nooda `sisse, `tõmmame siit ühe korra Vän; Si̬i̬ poiss või si̬i̬ tüdrik on täna `ü̬ü̬si noodal käinud, `öeldi, ku lapsel ase märg `oĺli Hää; [mehed] `lähtvad nuodal Ris; noodad suured pikäd, mere `jääres koevavad nagu `kangad Juu; kammelja`nuota `vietakse käsitsi Kad; kui püigid ead õlid, siis õli kahe pere `peale ka suur noot Trm; ku `nu̬u̬ta ti̬i̬d, kakstõisskümme mi̬i̬ss tieväd, nädäl `päävi one tü̬ü̬d Kod; `lõhkusivad oma suure nooda ära, jäŕv tokka täis Äks; kalad lähväd `noota KJn; nu̬u̬t - - temäl olli kaits `siiba, kot́t taga, kivi olli all kevve `otsen, pidi katest otsast vedäme Trv; udjage aetse nü̬ü̬r jää alt edesi tõise augu manu ja sellege tõmmatse `nu̬u̬ta Pst; kui `nu̬u̬ta parandedi, es tohi `kiäki noodast üle `astu Ran; nemä olliva `ü̬ü̬se noodal olluva, mõtelnuva, et tońt om noodan, aga `olli sägä Puh; minu esä - - timä püüse `nu̬u̬ta ja püüse volukit Võn; at́i nu̬u̬t om vähämb ku˽suuŕ nu̬u̬t Urv; taa Ahitsõ jäŕv om nii `rampiid täüś, et saa õi˽kohegi˽`nu̬u̬ta `sisse `laskõʔ Rõu; noodal om aieʔ, kost `veetäss, katsi päädi tõõsõ veere küleh tõõne aieʔ Räp; suurõ noodaga püvvetäss talvõl ne suvõl Se

null2 nuĺl g nuĺli Kad; null g `nulli Jõh krunn Pera `lieri siis `tehti null taha - - `kiereti `kukla `päälä `niisike rattas kord `kõrra `päälä, siis `pandi `juukse `nõeludega `kinni Jõh; tüdruk teeb juuksed `nuĺli; lips `pańdi ike `juukse nuĺli peale Kad

hoidma `oidma (`oe-), (ma) oia(n) eP(oja(n), oea(n); h- Phl) M(ma-inf -me) hajusalt T; `oidama, (ma) oja, oia hajusalt Sa, `oian R(h- Kuu); `oitma, (ma) oia Võn Kam Ote Rõn San V(h-)

1. kinni pidama, haardest mitte vabastama ema oeab last süles; öpedaja `oidas raamadut kεε Khk; lapsed `oitsid tagumisi `jalgu [lamba pügamisel] Kul; egä sa jõua ju siiss ühü `käega üksi oeda mette [külvimatti], see rihm `aitas ikke Tõs; luoslaud `oeti kεεs, sedasi `luodi kangas üles Ris; `ristimise aal vaderid `oetsid last Jür; minu kääd akkasid külmetama obuse `ohju `oides Ann; adra `kurgi on minugi kääd oind Tür; ühe `kääga oisid lina pihu, teise `kääga virutasid mõegaga Trm; teine oiab [hobuse] `jalga, sepp `rautab Lai; ois pääd kate käpä vahel; ma‿less ta süle sehen `oidnu selle ü̬ü̬ Ran; oesi toda kühi`vitsa suun, tu̬u̬ purut kõ̭ik `amba ärä Nõo; ma hoia iks `võt́mõ peohn, ku ma tõsõ tarõ mano ka lää Plv; sikuska, toda hoietass käeh Räp; ku pilaḱ oĺl, siss olõ õś vaja `pirdu `hoitaʔ käeh́ Se
2. mingis kohas olla laskma, seal pidama `tasku raamat, siäl vahel `oitse raha Tõs; Ramatud‿mtõ või süemä lava piäl oeda Khn; kana oiab oma tiiva all `poega Hää; vahel lõhuti aedad ära, akati varastama, sellepärast ei `oita `riidid aedas Pal; ku käe ärä palutit, siss võtit `peoga `su̬u̬la, pannit `pääle, oesit tüki `aiga, katte valu ärä Ran; lasnu peni `usse, mes sä penist taren oiat Puh; sitsirät́t om egäpäevi pään oeda Nõo; piät `hoitma ega aśa uma kotusõ pääl Vas; Mõ̭nõl oĺl tettö˽perüś küĺvipõĺl ja `hoise tu̬u̬d alate aad́ah Räp
3. a. mingis olukorras, seisundis, asendis olla laskma või olema sundima piad `oidama päi (lainega risti)- - `muidu mene vene `kummule Vai; püksirihm - - ojab püksid ülal Jäm; pöllud piab korras `oidma Khk; läbi sörmuse lüpseti ternest, se `oidas piima kogu Mus; [ussi] pia piad ära lömama, et ta‿p saa ennast elus oida Pha; möni naine - - oeab mehe oma käpa all Vll; pistid `oidvad malgad koos Muh; kass ojab oma saba `püsti Käi; küll see [kõrtsmik] oleks `teenind, [kui] see oleks end targaks `oidand (poleks jooma hakanud) Rei; oia obo `ohjas Rid; Vahest oidetse suud irmuga kua lukkus piltl Han; oiab käed `ristis Tõs; Nahk oiab `końtisi ku̬u̬s (väga kõhn) Hää; oea parem enese suu `kuomal piltl Hag; nisukest `aśsa peaks salaja `oedma Jür; üks ots on `kõrgemal, oiab `ingede pial (uksest) JJn; kui sa nii tasa`kaalu ei oid, siis oli [käru] `käntsti `ümber Rak; aŕgid oiavad [kuhja] varrast `õige IisK; piim `oidi varjol Kod; mõni obune küll ti̬i̬d ei oia Pal; keelik on si̬i̬, kes `vankri ku̬u̬s oiab Ksi; `oskab ennast `äśti üleval `oida (käituda) Plt; tinkpiiritus oiab piä laheda KJn; ega ma salussen (saladuses) - - ei oia midägi `asja Krk; vikati kants tuleb `niitmise `aigu ästi `vastu maad oida Hel; nigu abiss sai, nii nakass nõna `püśti `oidma; ihu `ümbre `panti talje, tu̬u̬ ois rinnad üless Ran; ega‿s sulane ütsindä es jõvva talu tü̬ü̬d joonen oeda Puh; ku pird kõvaste palama lääb, siss oia `pisti; oia anuma `puhta, siss om piim illuss Nõo; põigusse oiava ri̬i̬ jalassid üten Ote; halv om, ku hobõnõ võngerdamma harinõss, sõ̭ss om rassõ tedä `õigõl ti̬i̬l `hoitaʔ Kan; otsa päält om paĺk tõsõ otsa `pääle `hambadõ raot, tu̬u̬ hoit `hu̬u̬nõ kokku Har; peediʔ umma ilosaʔ, ma‿lõ iks hainast niä˽`puhta˽`hoitnuʔ Rõu; `Atra hoiete sõ̭ss käśsiga üleväh Räp; hoia [talu] kõrrah Se b. (lonkamisest) Obu oiab jalga, vist oo ää naelatud Han; oiab `jalga, `luukab Kod; oben oiś `jalga, sepp olli är `rauten ta Krk; vana lehm olli serände, ois `jalga iki puusast, limbass Puh; lehm om sõrgatsimi ärä `murdnu, nüid oiab `jalga Nõo
4. säilitama, alal hoidma; säästma, säästlikult kasutama; hoolikalt ümber käima nied `lieri `pildid - - `saavad `oidada `ninda `kaua ku `surmani; õled oma elo `oidand Lüg; tule piab ikka küll ülal `oidama, et ep kustu ää; killele ma seda suppi oja, lεheb apuks Khk; [tööriistad] `seisvad mitusada `aastad - - kui nad `oitud on Pha; ta võiks õlut oeda, mis ta tast ühe korraga `otsa `kiusab Muh; söö aga ära, mes sa ojad neist sedasi Rei; `villa `oiti pikka `aega Kul; oiab `kangesti obusid, raatsi `sõita Mär; Ei tä saa kedagi oma tiada oida Han; mind nagu tiibad `oidad, ma `aiged ei saa Mih; tia, mis jaos `seuksi pias `oitama (metssigadest) Tõs; puid oedatõ, siis külä `lähtväd `sauna Khn; kuld rahad, eks näid oietse `praegugi Aud; need (loomad) ikke `oskasid oeda ennast PJg; Ärra `oidnu ikki obuste jauks paremad einad Hää; sie `kaugelt `oitud, mõni kolmkümmend `oastad vana; `oedmese varal on ike läbi `soadud Juu; isa oedis nad alles, aga mina loĺl `ańdsin ää HJn; neid käkkisi nad tegivad siis sest `lamba verest, neid `oiti kua kogu `talve KuuK; oian tuld all JJn; `oitsin ike kaua `aega [puulüpsikut] mälestusest VMr; kuda tä rammu oiab, egä päävi rangid kaalan Kod; puu nõu sees on kõege parem `rasva `oida Pal; kui [marju] `oidmise jaost keedeti, siis keedeti paksult ära Lai; juurepät́s `oiti ikki teesest teost teese `teoni Vil; oia see kiri `alla Trv; [surnu] `mõskjel ma oia iki `ruuble `ärä - - `mõskje piap iki `ruuble `saama Krk; oid esi`eńden, ei selläte kiigile oma `asja Hel; liha`raasu `oiti ka aenaaeass Ran; oiab `lämmä peräst abet Puh; to‿m äste `oidja, oiab kõ̭ik alali; mul ei ole midägi tagavust, mia ei ole `endäle korjanu ei `oidnu Nõo; `oiti ja korjati raha, es ihnata perele süvvä `anda; `si̬i̬pi vanast oieti Ote; Lihaga˽`tu̬u̬ga˽pitsitedi ja hoiõti kokko Urv; tü̬ü̬d ei massa˽`perrä `oitaʔ, piat är˽tegime Krl; ala sa˽tu̬u̬d kellegi kõnõldu, hoia˽henne sisehn; ma˽hoiõ kah raha vannu `päivi jaoss Har; es mõistaʔ umma avvu `hoitaʔ Plv; ma võt́i taa pluusõkõsõ `säĺgä, et kavvass ma˽tedä hoia Vas; kõv́o puid hoiõtass `leibä kütsäʔ Räp
5. ohjeldama, tõkestama, takistama; ebasoovitavat vältima onopoig parandas mul kattusse `vällä, nüüd `oiab `vihma; ma just `liiga `laiast ei `räägi - - `oian tagasi Lüg; `Lapsekesed - - kuda `teie `saata sedasi `vankri edesi, kui `nindapali mehi `oiavad `jalgudega `vasta Jõh; `ühte [koera] oja siit, teine tikub teissest kuhast `jälle; inimest äi oja ju `keegi, ta läheb, kus ta tahab Khk; [tõrv] Ojab ussid eemale Kaa; Märg ojab puud pakatamast küll Pöi; ojad `inge tagasi, et äi `inga mette Emm; pole ma siis ka mette nuttu tagas `oidend Käi; töö `juures oiab igal pool ennast tagassi; sai appi, `oidis ikke ää selle õnnetuse Mär; Lai räästas `oidis vihma tagasi Han; telka rihm oiab, et rangid kaela `piäle ei `vaota Tõs; ma pian `oedma nüid `ärgi, et `sinna [metshaldja] `jäĺgede `piale ei soa, et `kauvad ää Jür; puu oiab maru sügise; vähä oiś pulma aeg, moeto alate täis ku kalkun Kod; egä asjaga võib tagasi oeda, viinaga kah; kes `tü̬ü̬ga tagasi oiab, tu̬u̬ om laisk Ran; oma maja `varga i̬i̬st ei jõvva sa midägi oeda Nõo; toda oosime, et lat́s aad́a ala ei saa minnä Võn; pidit ärä `oitma, et tule kibena es lää katussede Kam; ega˽ma‿i˽`häüstäʔ, ma hoia hinnäst tagasi, kõ̭nõla ilostõʔ Rõu; tulõ˽kodo, sõ̭ss hoia `varblaisi ja, ei saa˽kanolõ midä `panda Plv; ma iks `hoiõ, nii et mul `halva `haisu ei olõʔ Vas
6. hoiduma `täüdüs igä `jälle `hoidada, et jüst kova maa`tuulega ei mend [jäätükiga sõitma] Kuu; südä `oida jumala `puole VNg; `oia `valge iest ära; eks `poisikeselt saand ikke `oidada oma `seltsi `puole Lüg; Ära `karda `kuera, `oia mu `selja taha IisR; mis sa ojad ennast ukse `körva; koes sa tead `aiguse eest oida Khk; tera `oidas maha, äi passi löö `otsa Kär; omapere inimesed `oidvad egas asjas `ühte Vll; Päästlased vidistavad ja lendes oidvad kangest moa ligi Pöi; ää oja `valge ette; param `sõuksest `eemale oeda Muh; oia, et tule kirs ei löö lage Käi; veta uks `lahti ja hoja ise ukse taha Phl; ma `oitsi ulu `alla Mar; oiab ennast nende `seĺtsi; linnud oiavad `paari Mär; lapsed `oitsid ikka vanemate inimeste seĺla taha Lih; kitsas riie oiab inimese `seĺgas `tölli Var; Ojamõ ravadõst `iemäle Khn; minu maja oiab põhjast `lõune Hää; mis sa `kööku oiad HJn; oja iest ää Amb; oiś ennäss varjole; `oitka, et teie tämä `külge ei `puutu Kod; neid `iiri oli ju paĺlu - - iirte eest ei saa `oida Äks; mõni oiab ennast `looka; tüir inimene on `kange oma `poole `oidja Plt; oia sa kurat kätt, üät kätt lää paĺlu `ti̬i̬sit Krk; ega si̬i̬ vihm `meile ei tule - - si̬i̬ oiab `rohkemb `alla järve poole Hel; sügiseld oesiva ihessed `randa; kedä ta `vihkab, kud́a ta tolle poole saab oeda Ran; `oitke, `pernane tulep, vemmel om käen; serätse vastatsigu voldi olliva [kampsunil] all, nu̬u̬ oesiva äste kaharade Puh; ma - - oesi iks majade `varju Nõo; Ta lepälavvust annum `tüḱse `hoitma iks `veŕpjäss Urv; nimä˽tan majan `hoitava kõ̭iḱ ütele poolõ Har; ei˽saa˽`piḱse i̬i̬st `hoitaʔ Rõu; `rõivaʔ omma vedelihe - - säläh, ihost `hoitvaʔ `kaugõhe Plv; rehe `pesmise aigo tulõ tu̬u̬ i̬i̬st `hoita, et mõ̭ni ohhak `silmä ei lääʔ Räp; maʔ hoia kavvõbakõsõh, maʔ hoia‿i ligi näid Se
7. a. hoolitsema, järele valvama sie vanamuor ei saa enämb `lastki `oietust Lüg; kut me püsused olime, käisime ikka `lambud `oidmas Khk; põle mool `aega ta last oeda Muh; teeni `saksu ja oja nende `lapsi ka Rei; loomad `ańti minu `oida Mär; minä seokest rübe änäm ei oia Vig; küll tema oo iluste oma last oidn Tõs; oja oma kodo urtsikud viel Khn; käi `ütle nannel, et tule titte `oedma Ris; ma aina olin `aitamas ja last `oedmas Jür; laps on tema `oida `antud JMd; esimise lapse ajal - - võt́in `oidja - - einamaal oli last `oidmas VJg; koer `irmus ilosass oiab eläjid Kod; korraline `aitas karjussel `karja `oida Lai; ka‿sa tulet meil kodu `oidme Krk; käesin sääl karjan ja oesin iki ärä kõ̭ik Ran; nüid om Tańnul anise, a ei mõestava oma `ańne oeda Nõo; kuvve `aastatsen `panti joba last `oitma minu Ote; oĺl t́siku `oitõnu San; ma˽lähä timä `kraami `hoitma, huju˽no ei˽lähä˽maʔ Har; taalõ tõi veli latsõvingadsi `hoitaʔ Plv; kodo`hoitja tulõʔ koto `hoitma; paŕõb `hoita˽ku ohadaʔ vns Vas; `lat́si `aeti `ruuhõ mano tsiko `hoitma Räp b. (loomade pidamisest) ein `kasvas, vöis änam `loomi `oida Khk; mina enäm lammass ei oia; lehmä suavad `oida, vana obese `ruaskene kua Kod; veli üteĺ mullõ alati, et mis sa näist (emastest kassidest) hoiadõʔ Rõu; kiä jovva as `lehmä pitäʔ, tu̬u̬ pidi `kitsõ, kits oĺl `keŕgep `hoitaʔ Vas; set́ä `vaśkõt joht naka‿iʔ `hoitma; kat́s põrssat hoia üle talvõ Se
8. kiindunud olema, armastusega, poolehoiuga suhtuma `ninda `oiab oma last, et ei `raatsi `vitsagi `andada Lüg; ojab teist nönda, ei `ütle `santi sönagid Khk; oma kassid, neid nad (koerad) nii `oidad ~ `oidvad Mih; ta oiab teist meest änam ku oma meest Hää; isa `oidis väga oma `tütre`poega Kos; ema oedis `ella mind JMd; kes `koera `oidma, sel õlema obesed ilosad Kod; na oiave tõne tõist Trv; üte `ammege ristiti `latsi, sõ̭ss latse üit́tõisi oiav; obest oia ku naist ja seo ku varast vns Krk; oesiva minu nigu oma last; imelik, kud́ass lu̬u̬m nakab inimest `oidma Ran; ta ois miu nii `kangede Nõo; emä `oitsõ minnu kõvastõ Ote; meil Mańni `väege oit vannu inemeisi Krl; pujakõist timä hoit, a naist põlg Rõu; varblaisi kül˽ta‿s saĺli, aga muid `lindõ ta `väega `hoiśe Plv; taa üt́sik lat́s, taad hoiõtass ku munna Vas; timä `väega naist hoit Se
9. (sugutamisest, paaritamisest) kεisime [lehmaga] pulli juures, lehm `oiti ära Jäm; teisepere söńn `oidas meite lehma εε Khk; Lehm pole siasta veel `oitud Kaa; kui kukk pole kana oidn, siis `poegi äi tule Krj; Noort kana kukk juba `oidis, see akkab `varsti munema Pöi; mis kukel viga, ole `otras ja oja kana Muh; see [lehm] juba `oitud, äi taha änam `pulli Emm; Lehem oli ühe `aasta aher, aga `seaste on `oitud Rei; kukk `kargab kana õrssile, ojab tättä Mar
10.  hoia alt millegi tõhusust rõhutav väljend On sel `õmmeti suuvärk, kui `räekima akkab, siis `oia alt IisR; Kui obused `päeva palavaga puristavad - - siis tuleb teise päeva `vihma nii et oja alt Pöi; erilane jah `nõelab, tuleb et oja alt Mar; Tantsi`õhtal oli `neuke laŕp, et oia alt Han; eks neid möirakarusid ole alati old - - kui veel pia täis `tõmmab, siis oia alt Lai; Ar vihastas, siss hoia alt Vas; Ummõĺdevva˽sääńtse˽kirä˽`pääle [linikuotstele] niku˽hoia alt Se; hoia ja keela hoia alt sain niisuguse `lahmaka vett `vasta `vahtimist, et `oia ja `kielä Kuu; Valetas `ninda, et `oia ja `kiela IisR; Nii `kange valu rist`luudes, et oja ja `keela Rei; Oia ja keela sehukest naist maapeal olemast Han; hoia piip ja prillid (mingist asjaolust, mille eest tuleb end hoida) Piab kõvasti `kinni õlema, `lahti `pääsib, siis `oia piip ja `prillid Jõh; Nuor obune, kui sie `lõhkuma akkab‿s `oia piip ja `prillid IisR; Kui seda asja niid puistama akatakse, siis oia küll piip ja prillid Kaa; hoidku (sag koos teise sõnaga) teat (rahvapärane) ütlus, mis väljendab emotsioone, suhtumist vms jumal `oidagu sõdade iest; nii kuld `ambaid suu täis et `oitku Lüg; sina lähäd edesi, oh `oidagu Vai; Oitku arm, jälle see laps liidi all tule kallal Kaa; jumal `oitku nii vanaks elamast Pha; `oitku söda jälle tulemast Pöi; oh `issand `oitku Muh; `Jeedam eige `oitku, ta tuleb just siiapoole Rei; jumal `oetku, `messugune mõisa aed oo Rid; jah `oitku, ma `oska `nüitse aja noortega juttu kedägi ajada Vig; oh sa `oitku, mina‿i `oska änam seda seleta Kir; liha säriseb pannil - - mis `oitku kohe Tõs; oh `oetku küll, milla see ükskord lõppeb Kei; pidime - - tegema sial `mõisas tööd nii et `oitku Kos; nüid mähitasse `lapsi naa et `oitku Koe; jumal `oitku `jõukate `juure `juhtumast VMr; oh jumal `oitku ku `kanged `liikmed Kod; käod kukkusid nagu `oitku Äks; mõni vannub nii `irmsast et `oitku Lai; na oiav tedä kui `oitku Pst; jäi nii nõrgass et `oitku Ran; taevass `oitku ennäst nii armetuss jäämäst Nõo; Noʔ noorõ inemise˽kägisäse ja rögisäse˽nigu˽hoitkuʔ Urv; sa‿lt vereviid sipõrlaisi nii täüś ku `hoitkuʔ Plv; jummaĺ `hoitku no `sääńtsit `lat́si ka saamast, kiäʔ lääväʔ `huurama Se; kinni hoidma 1. haardes hoidma; mitte võimaldama liikuda või ära minna mina en saa `tulla, minu `oita `kinni Lüg; oja lakkast `kinni, muidu kukud seljast maha Ans; teine oeab lammast `kinni, teine niidab Khk; aero tüi - - kost `kinni saab `oetud Rid; `pahmaja oiab obused `kińni Lih; nee, mis `õĺga `kinni `oitsid, `üiti `roikad Tõs; Katsu paelast `kindi oedõs `kuõrma `otsa roenata Khn; eenakuhja `vardale pannakse argid ette, need oiavad varrast `kinni Nis; läksin `aitama vinna köit `kinni `oeda JõeK; peńnid ojavad sarikad `kinni; Sa pidi `inge `kinni `oidma, kui `seĺga panid Amb; oja varrest kõvasti `kińni VMr; veeke laps ei sua seessä, oia käess `kińni Kod; mine ärä, ma oia teda `kinni senikavva Trv; küll mia oless selle õnne `mõisten `kinni oida piltl Krk; suur lammass ollu - - ammastega ois `kińni kaala mant (hundist) Ran; laits ois kate `käega emäst `kinni Puh; ku sa tahat `lu̬u̬ma pedädä, siss oia looma `kinni Nõo; mul um mitu jalusõga vikahtit, ku niidät, siss jalussõst hoiat kińniʔ Vas 2. suletuna hoidma Kes siis õhutas, uksed `oiti `kinni, et soe `seisis Pöi; oia aga see suur tee `kinni Mär; oia suu `kinni, muidu süd́ä `jahtub ärä nalj Ran; kudass sa saad siin akand `kinni oeda, nii kuum om Nõo; kõrva(le) hoidma 1. vältima, millestki hoiduma `oiab tüöst `korvale Hlj; sie on siis midagi pahandust tehnd, et `oiab `kõrvale Lüg; Kui sie `purjus `piaga `putrama akkab, siis paremb `oia `iaga `kõrvale IisR; ojad ennast körvale teise eest Käi; Oiab nüid viina eest `kõrva Han; `oidis ennäst `kohtu eest kõrvale Tõs; tü̬ü̬ ets (eest) oiab kõrvale Kod; na olli nõnda sula sõbra, nüid oid joba `kõrva Krk; temä es taha kroonu pääle ka minnä, ois kõ̭igist kõrvale Ran; sa piät `käsku `täitma, käsust sa kõrvale oeda ei saa Nõo; minnu oieti kõ̭gõ kurja i̬i̬st kõrvalõ Krl; oĺl mitu sääräst moonamiist, kiä tü̬ü̬st kõrvalõ hoit́ Har 2. kõrvale põikama `lööper soadeti ette, et kõik tielt `kõrva ojavad Kos; nagu sitta pilpa peal hoidma kellessegi ülimalt hoolitsevalt suhtuma Oia nagu sitta `pilpa pääl ja vahi, mis sa pera sene iest saad Jõh; Seda `oia küll nigu sitta `pilpa pial, aga ikke ta - - saab pahasest IisR; Sedä last `oiti nagu sjõtta `pjõlpa piäl Khn; om `seande lait́s, oia nagu sitta `pilpa pääl - - ike tal om ädä Trv; tütärd oiab - - nigu sitta `pilpa pääl, aga `poiga `põlgsiva Nõo; oma nahka hoidma 1. ennast säästma Oli sõa aeg, ega üks `oidis eese `nahka Pöi; kes ika - - oma `nahka `oedis, ei läind nende mõesapõletajate `ulka Kos; sie oeab oma `nahka JõeK 2. (karistusähvardusena) Kui sa `piaksid valestama, siis `oia oma nahk Jõh; Kui viel `sohki tied, `oia oma nahk IisR; oia oma nahk, ku ma tule, sõss ti̬i̬ sul `perse kirivesess Krk; silma peal hoidma valvama, jälgima Tubilièrid (külavalvurid) `hoisid küläl `silmä pääl - - `muidu `voisid `tulla meri`rüövlid Kuu; Oja siis ikka silm peal koa, kui ta `siia tuleb Pöi; taga hoidma armastama, kalliks pidama; taga igatsema ku [loom] on `arjund peremehega, siis `oiab peremiest taga Lüg; `Lapsed `oiavad isa viel `rohkemb taga kui ema IisR; süda `oidis teda taga Mär; laps oiab ema taga JMd; obene oiab `irmsass taga inimess, obene one `kange armastaja Kod; mõni poiss akas tüdrukut taga `oidma Ksi; ta (laps) oiab minu taga, emaga ei `teegi tegemist Lai; temä oiś sedä naist `kangest taga Krk; ta ois miu nii taka, et kellelgi puttu miu es lase Nõo

omane1 oma|ne Saa, g -se Kuu VNg Lüg Vai Jäm Kse PJg Iis KJn, -kse Tor Juu JJn Trm, -tse Pär Hää(-dse) Plt Trv Hls Krk T(-nõ g -tsõ San); oma|s g -se Tõs, -kse Rei Kos; õma|ne g -tse Kod Pal; uma|nõ g -dsõ, -tsõ V; pl omaksed Lüg Jõh Vai hajusalt Sa, Muh LäPõ Vig Mih Khn/-õd/ Ris JõeK JMd Tür Pee Koe VMr VJg Lai Plt KJn, omased Kir Kse Äks sugulane tämä `lähtä omaksi `vahtima VNg; kui on `niiske sõber ehk omane, siis viel terestab `käega; ma ei taha omaksete pera `rääkida, olen `neiega `äste läbi saand Lüg; nie on miu omaksi majad Vai; kutsutase omaksed ka kogu Khk; Tema omaksed olla kõik surnd, muidu ta oleks omakste `juure läind Pöi; mu omaksel on `rasked päävad Rei; kas minu - - omaksid koa seal kiriku `juures nägid Mär; ei ole saand omaksi `aude `piäle Vig; omased tulid `vasta Kse; kõik omased oo surn, tal põle omasi Tõs; Mia üsä üksik inime, põlõ omaksi egä kedägi Khn; Kas sul põle ka seal mõnda omast änam PJg; Oira talu peremees oo mulle omane Tor; Kui omatsed `riidlevad, teised ärgu oma nina `senna vahel `pistku Hää; läksime omaste `juure Kos; tegivad juodud, siis ligemalt omaksed olivad kuos JõeK; sie piab olema `kiegi omane või tõsine sõber, kes ta aual käib JJn; kas sellel lapsel siss omaksid põlegi Tür; minu omaksed, ma tahan omastega kokko `suada VMr; mina õlin vägev näid (köömneid) `korjama - - siis [hea] õmatsille jagada; ei õle mul õmat́sid, üle`aitsed one mul ni̬i̬d õmatsed Kod; omaksed tulivad kokku, olivad pidud Plt; oma omane om iki oma, mehe omatse olevet `juśtku `tõpre rasvege kapuste; omatsit om paĺlu, kedä sa ärä `kutsu jõvvat Krk; kui `peijit taheti pedädä ja omatse kokku kutsuti, siss üte päeväga es `saagina matta Nõo; [ta] om jo mullõ omanõ, to‿m mu sõ̭sarõ tütäŕ San; tarõtäüś umatsõid, üttegi ei˽tunnõ = nu̬u̬ omma mi jäleʔ Har; täl es olõʔ üttegi umast Rõu; saat́ mu umatsihe (omaste poole) iks ärʔ Vas; mul omma˽kõ̭iḱ umatsõʔ meeleh Räp; eholik (lihane) umanõ; no õks `peet́ä‿i umatsit ni suurõ avvu seeh, `võ̭õ̭rist hoolitas tõõnõkõrd `rohkep vi̬i̬l Se

oust oust g `ousti Kuu Hlj paadi nina- ja päraotsas olev kitsas koht `paadi oust - - `paadi perä `lähteb teräväks ja siis niisugune sügävämb koht, kus nie `lauad kogu `lähteväd; `Laste `uoleks oli `keula ja perä `oustist kalad `korjada Kuu; pera `oustis naa auk Hlj

perse perse g `pers(s)e eP(g `persi Mar) M T; perseʔ g `perse V(-ŕ- Vas Se); n, g `perse R(-ss- IisR)

1. a. tagumik nägu punane kui viheldud `perse Jõe; mul on `püksid `katki, tuul puhub `perse kõhe; pidägä `perset `kinni, `ärgä `pierestägä Lüg; `istusin treppi pääl, `ninda et `perse jäi kõhe treppi mago nalj Jõh; Sie ei `mõistagi `paigal `seista, alati `keksib ja `kargab kui kirp `persses IisR; Poisid `lasksid `persse pεεl määst ala Jäm; suur `koltse kirju `persega örilane; so perse ep pea aga ka mette `pörmu (muudkui peeretad) Khk; Mette pole aega perset maha püsta, seike tuline tiidus ühtlast taga Kaa; liba läin lehma `perse, söön süsikonna seest ää Krj; Kukkusi nõnda perseli, et `perse peńn `raksus Pöi; mis ta seal teeste `perse taga vahib Muh; Pane vehe perse maha ka Emm; Lapsed lasid palja persega ringi Rei; ma tee so `persi kepeks (annan vitsa) Mar; nad on koos nagu säŕk ja perse Kse; `andis vitsaga `perse `pihta Tõs; Pista perse `penki, mis sä `püstü seesäd Khn; perse lariseb paegal, larin kuulda jah PJg; Lehmad saavad kevadi esimest `korda `lautest `väĺla, sis lustiga pilluvad perset, üppavad ja `kargavad Hää; `persse peal (istuvat) tüöd tegema Ris; `juuksed kohe `persse peal, `mööda `pihta laiali HJn; laps kukkus `perse piale maha JMd; löö põlvega `persse, las näru lähäb Pee; ise käib, perse lödiseb taga Sim; kui ei `kuula, peksän `perse puro; käib aga käed `perse piäl nagu ärrä Kod; kui määst `alla läks, obene `oidis `persega `vasta Äks; püksid kukuvad `varsti üle `persse maha Lai; kui perse sügeleb, siis peremees kiidab nalj Plt; mis sa maas kikerdäd, võta pink `perse `alla KJn; kärsitu nagu tuli `persen, ei seisa `kunnigi Trv; Küll ni tüdruku om sõbra nagu püks ja perse kateksi, neid ei saa tüllü kah aada Pst; latse perset ja peni ammast ei või usta vns Hls; ei‿ol `pihta ega perset, kere ega kõttu Krk; latse ilbassiva `paĺla `persega lumeange otsan; sügisene päiv om nigu lühike inime, pää ja perse ku̬u̬n Ran; rammun nigu vana püt́t jälle, perse takan ku pada; jõgi om nii kuju, et istu `persega jõkke, ei saa persegi likess Nõo; töŕk om poolõni `perseni Võn; `kartulimaa pääl sügise t́siga tsongib nii, et perse `paĺlald näḱküss Rõn; Naa omma ütte alasi koon nigu hamõ˽`persegaʔ; ma tu̬u̬ kipõ˽vitsa˽`sisse, kibõidõ `vitsuga lahu su `perse kuumas Urv; sul om taa pää nigu pini perseʔ üless kohvõrdõt Har; mi‿sa taal `persel iks alati last joostaʔ (pidevalt peeretad) Rõu; pasatsõ `persega vaśk aaśe kaŕa `kiini Plv; susi su̬u̬h, sarvõ˽pääh, piḱk hand `perseh = `leibä pandass `lapjuga `ahju Vas; t́sia˽kõ̭õ̭ magasevvaʔ, üt́el pää, tõõsõl peŕseʔ Se; tuhmadsi (laia) `persega üldäss baaba vai `tütrigu `pääle Lut b. (halvustavates ütlustes, ka sõimusõnana) `haista `koera `perset Kuu; kasi `kuera `perse Lüg; Pole mul vaja su `vankert, `pista sie omale `persse IisR; mine ede `persse Khk; Veid perset lakkuda, äi saa sa siit mette midagid Kaa; Va perse ikka on oma tegudega Pöi; Sihane kölba mette kuera persegid Emm; Mine üsna `perse oma jütuga Rei; pistä se `perse, ma ei tahagi änäm Mar; oh sa va lagund perse - - lagund `riided `seĺgas Mär; käi `persse, kuradi `rentsel Sim; mes sina ajad õmad sitased `ambad minu `puhta `persse Kod; pista `persse oma `tarkus, eks ma tia ise, kud́a ma teen Lai; mine `perste `kellä `lü̬ü̬mä; laku perset ja piä lõvva Ran; pistä oma `tarkus `persede San; saʔ olt iks perse˽kah Krl; käśk minnu vanna inemist `persehe Rõu; `laonu perseʔ Plv; Mis sä, perse, pelgät Räp; ta om üts hellik perseʔ; timä teḱk ka sedä `mu̬u̬do, a midä perst, avida‿ss midägeʔ Se
2. kõht, magu kanul kõik `persed on `lahti tänä Lüg; Sel isegi `perse iad ja paremad täis IisR; on‿s so perse juba tühi `jälle Khk; Nüüd äi lähe supp persse, mu eesele aitas, sa äi taha Kaa; No kaua sa tüha persega niidad, rinnaalune lihab nõrgaks Pöi; kõik paremad suutäied peavad tämä `persis olema Mar; nüid oo sul perse täis, see toit ei lähä sool nüid `sisse Mär; Aab omalõ sia `muõdi liha `perse Khn; Nüüd on tal perse ele Tor; pole siin änam midagi, maŕjad on laste `perses puha Saa; oravaid, neid süöb [ilves] `perse kohe KuuK; perse on täis VJg; Kas sul omal ei lähnud need vorstid persse, et ilma rahvale veel söötma akkasid Trm; mis sa ike vasige `perse selle piimäst topit Krk; mes soe suun, si̬i̬ soe `persen vns Ran; paŕõmb põrss `persehn, ku perän vitäʔ vns Rõu
3. piltl (väljendites, ütlemistes) `Perse märg, aga kobikka pole näht (töövaev ei anna tasu); `Perse `kiidäb peremiest (peeretamisest pärast söömist) Kuu; tegi puol `päivä, siis õli `perse `õhtal (väsis ära) Lüg; `Miski tieb, siis sie on ka kõik `puale `persega (hooletult); Pera tuli küll miel `persest pähä, aga siis õli juba `ilja Jõh; Obuste paristamisega on `teine küll `vasta `perset (kahju) saand; Mis sie isa viel `puega `aitab, sel omal `perse `paĺjas (on vaene) IisR; Selle rahmimisega on sul varsti perse öhtal (tervis otsas); Terve mees, kes persest köhib (peeretab), aige sii, kes rinnust rögiseb Pha; Selle perse‿b seisa ju `kuskil (on rahutu) Pöi; perse `olli lastel üle`antust täis; ju su silmad `perses `ollid, et sa‿s näe mette Muh; Löi teisel perse viluks (kasutas ära); Üppas persega näkku (süüdistas alusetult) Emm; Ea perse leiab ikka omale `istumise koha (ettevõtlik jõuab elus edasi) Rei; küll `andis tal `perse sõnu täis (sõimas); see oli nii ea toit, pidin keele `persi `neelma Mar; kahe `perssega rebane, ees ea, seĺla takka `lõikab `kaela Mär; Mis sa kelgid, omal perse maa küljes kinni (kogenematu) Vig; ei tiä piäst egä `persest (mitte millestki) Tõs; Sõpõr kuõrib `naabri `perse (kasutab ära) Khn; Läks `persega `mulda `sööma (suri) Tor; poole `persega `tehtud, põle kellegi asi Hää; vanudust mul `persses küll HMd; tahab `mulle pulga `persse `aada Koe; `sulle vaja nii kaua sugeda `anda, kui aru `perssest pähä tuleb VJg; ei lase ennast `persse `alla `panna (kamandada) Sim; tämä õli õege `kange `tü̬ü̬le akkama, aga nüid one perse `kolden (hädas); nõnnagu tumm, ei piäss ei `persess ei laasu tämä `mussa Kod; `oskab oma perset `oida, ei tiku nõnna `tööle; ma olen `mõisaärra `tuaski perset last (peeretanud) Lai; `sõimas ta `perse täüs; `püksen enämp ku `persen (kõhulahtisusest) Hls; es saa munadest täit `inda, nüid sai munadege `vastu perset; ta emä `perse taga üless kasunu, si̬i̬ ei tää kedägi elust; kos ta muial jäi, temä `persen iki (vargusest) Krk; võta ää malk, kae kas aru tuleb `persest pähä; nakass tegemä ihän ja õnnen, aga `varsti `oĺli perse piḱkä (tüdinenud) Ran; nii löönuva `sakslase oma maa`ostmisega `liivläste `perse üle; mes mä elä, eńg om `persega `riibu (surm tulekul); kõ̭ik, mes teenib, kõ̭ik ju̬u̬b `persede (joob raha maha); ega ma perst `süiten ei ole rikkass saanu; mes viga tõese `perse pääl `liugu `laske, ega `endä perse ei kulu Nõo; ta nut́t (mangus) `vällä kas vai pini `persest Urv; anna˽perse˽tõsõlõ sittu, eśs lasõ˽läbi küĺgluiõ (annad teisele, jääd ise kitsikusse) Krl; nüüd om perse˽`kat́ski (häda käes) Har; olõ õi˽taal ao `raasu, taal üt́s raud `perseh, tõõnõ tulõhn, kolmass `tsuskamisel Rõu; tä ei˽püsü˽peoh ei˽`perseh; kas sul silmäʔ `perseh omma, et ei näeʔ Plv; Kavva siin ilmah inämp ollaʔ, tulõ arʔ `peŕsegaʔ `mulda `sü̬ü̬mä minnäʔ; Taa upin vii ärʔ keele `persehe (väga maitsev on); kuld lõṕpi `hiiri `persehe, hiire˽vei˽kulla arʔ Vas; Kääse perseh är ja ei olõ sitaga kah (tuleb kõigest puhtalt välja) Räp
4. (ühendeis) perse minema ebaõnnestuma, millegi nahka minema koledast jõi, aga `sinnä `perse tämä nüüd läkski, `juomise `perse Lüg; see tüö läks `perse Vai; See läks nüüd küll kεεst `perse Emm; mu töö ei õńnista täna `ühti, `jällä läks `persse Mär; miu töö ja vaev läks `perse puha Saa; tema läks selle `aiguse `perse Koe; käis `ulka `aega ära, see aeg läks `sinna `persse Lai; si̬i̬ tü̬ü̬ läits `perse Trv; olli kaits pu̬u̬l `tu̬u̬pi tinatuuri ärä joonu, läits viina `perse iki Krk; paatäis `puskari läits `perste Ran; ma olõss võenu rikass inemine olla, aga oma rumaluse `persede lät́s kõ̭iḱ Võn; perse panema 1. ära sööma Talgulised oo keik söömad, ölled perse pand Kaa; `sahvrest on kikk parem `perse `pantud Saa; ta on kõik puha `persse pand, teise jao ka ära söönd Lai; kaositävve suppi pańd `perste Ran 2. ära rikkuma, ära raiskama `Persse pani vihm ia `kuiva luo IisR; Muidu üks perse panija, kasu pole tast mette üht Kaa; asi on ära lõhutud - - on `persse `pandud Lai; si̬i̬ valitsuss paneb periss `persde ni̬i̬ inimese Puh; tu̬u̬ om kõ̭gõ vara `persehe pannuʔ Rõu; taa viinakõnõ, taa pańd `persehe inemise˽kah Vas; perse pugema ~ tükkima lipitsema, libe olema `selja taga `räägib tõist - - aga saab kokko, siis pueb või `perse Lüg; ära poe ike `perse teeśele Pal; libedä jutuga, tahab kõegile `perste tükki Ran; võõrastele tükib `persede, oma elust ei kae midägi Nõo; suu iih, siss tüküss `persehe, a sälä takah `lõikass kaala `maaha Se; perses olema (millestki ära rikutust, nurja, untsu läinust) Tänane päev on `persses, kedagi ei `jõudand teha IisR; Üljest ep `tohtind `laskmisel nimetada, siis oli pεεv `persses Jäm; Perses on keik puud ja laevad (laev läks puukoormaga põhja) Emm; kaĺla raba oo nii kuib, lähäb üsna põlema, nüid oo kali `persses Mär; Mia oma `tervisegä üsä perss Khn; pueg on eluga `oopis `persses Juu; akan lõõtsutama, siis on kua `persen si̬i̬ minek (ei jõua edasi minna) Kod; pasuna`puhkuja `riakind, et mul on mokad `persses Lai; nüid si `vastne masin om `persen Ran; `täämbäne päiv om `persen nigu rüän jälle Nõo
6. millegi taga- või alaosa, ka põhi kui `kartulid sies `seisavad, kotti `küljed ja `persed `tohkevad kohe maha; vesi on mere `perses VNg; pani vie`ämbri sedamodi tagurpäri, `ämbri `perse üles`puole Lüg; kot́t`perssega püksid, kottis perse taga Jäm; pane adrale vedemed ala, et adra perse ära ep kulu; odrad jεεnd lühiseks, `persed maas `kinni Khk; ahju `perse taga oli kuru Jaa; Vana rehe ahul oli perse toa seinast `väljas Pöi; mõrra perse oo `sõuke suur pitk, tihasse `viimaks nii `kitsaks, et kalad ep sua välja mitte Muh; paadi perse oli üsna madalas Emm; See vannas äi lähe sisse, lohiseb perse pääl Rei; pot́i `persses auk, pot́t ei kanna änam Mär; lõugeti perse oli seena `küĺge kinni `siotud Vig; piibu perst kistatse `tuhka `vällä Tõs; Laenõ lüeb tagant `tullõs `vasta laeva perset Khn; elab kiriku `perse taga Hää; tegin ea laia kuhja `persse; akkame nüid kodo minema, päävä perse ei paesta enam `ühti Juu; pane aga `oamre `perssega `pihta Kos; paa perse läks `vasta tuld, [supp] akkas `liiga kõvaste `kiema JJn; pane pudelille pauk `persse ja ju̬u̬ ärä si̬i̬ põhi; linapihud issutatse mua piale, perse laiali Kod; sarika `perse ase tehässe `kandealuselle `vaĺmis KJn; Lükka söed ah́u `perse, seesab kauem soe SJn; Sääl küüni perse taga lepikun om varesejalgu ja raavin kõllatsid kanakoole Hls; `amme perse katik kulunu Krk; kale perse `oĺli `katski, kala `oĺli tagast `väĺlä lännu Ran; siss `anti mulle ka `viina, klaasi `perse sehen `olli Nõo; ku˽sääre `iäne om - - sõ̭ss jõ̭õ̭rd regi, sõ̭ss lätt perse ette Urv; kesvil ommaʔ hii hannaʔ `persen Har; pöks `lühkene kui töbu, perseʔ `lühkene ja seereʔ `lühkeseʔ Räp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur