[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

peitma `peitma, (ma) peida(n) Jäm Khk Emm Rei Mar Mär Kse Tor Hää Saa hajusalt K(peeda- SJn) I; `peitmä Khn Hel, (ma) peidä Trv; `peitama (-ämä), (ma) `peidan (-än) R(-maie Lüg); `pi̬i̬tmä Ran Nõo Rõn; (nad) peedäväd Juu kellegi eest peitu, varjule panema või minema peigmies `peitand `jälle `aida `votme takku `kuondla Jõe; `peidid ärä [endid], `itse `piilusid Kuu; `kange `peitamaie, `kartab `vargust; ma `peidän `tõise iest `vällä, et `tõine ei saa kätte Lüg; `Kanga pakku `sisse `peitas [raha] Jõh; peidad ära, et teina‿p näe end Rei; `peitvad `endid ää Mar; peidab kõik ää eest Mär; lapsed teeväd pettust, teesed peedäväd ää, üks akab `ot́sima Juu; pruut oli `enda `sauna peit Tür; `peitsin tuadi iest piibu ää Koe; peidime siis kõik oma varanduse ära Iis; küll `peitis ennast - - aga ike sain tõśe viimast kätte Trm; kas inime või loom või peedab enese ära, ei leia ülesse SJn; ma peidi selle ärä, seda sinä kätte ei lövvä Trv; mia ike `pi̬i̬tse kääri ärä, kae nemä `tüḱsevä `käärega `rauda ja pleḱki `lõikama Nõo; siss na olliva `pi̬i̬tnu osa `kraami ärä Rõn Vrd petma2