[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

peenü peenü, peenüʔ g `pi̬i̬nü San V(n -ie- Lut); n `pi̬i̬nüt Se

1. väikese läbi- (ning ümber)mõõduga, peenike a. (pikkadest esemetest ja moodustitest; ka kehast ja kehaosadest) paŕemp `paksu painutõ, ku˽peenüt perän vetäʔ Krl; peenüt `haina `tahtava `lamba `väega magusadõ; tu‿m `särtse `pi̬i̬nü - - kihägaʔ, tu‿m illuss lu̬u̬m Har; sooligu voliti häste˽`pi̬i̬nüss; Piḱk ja˽peenü˽näĺg um parõmb, ku˽lühükene ja˽jämme Rõu; `näĺgünüʔ˽latsõkõnõ, käevarrõ˽`pi̬i̬nü˽nigu `pilpakõsõʔ; keräh oĺli˽`pi̬i̬nü˽`häideʔ, noist sai iks peenüt rõivast tetäʔ Vas; `pi̬i̬nü langaga `säetäss pienüʔ rõevass Lut b. kitsas; ka tihe, kribuline (hrl tasapinnalistest moodustitest) `pi̬i̬nüʔ uulõʔ Krl; suurõ˽huulõ˽soośti süvväʔ, `pi̬i̬nü˽huulõ˽`perse lakkuʔ nalj Vas; `umblõ rutubahe, sa ti̬i̬t tah nikuʔ `pi̬i̬nü pilo palistuist Se c. kogult väike `pi̬i̬nü tsirguʔ Lei; pienü˽tõbrass Lut
2. ühesugustest pisikestest osistest koosnev, ka osisest endast lehm mäletess omma `sü̬ü̬ki, mis t́ä om söönüʔ - - siss mäletess `pi̬i̬nüss San; Lei końdi˽`pi̬i̬nüss, pańni patta `ki̬i̬mä Urv; ta `veski jahvatass peenüt jahu Rõu; käsikiviga `võidsõ ku˽`pi̬i̬nüʔ jahuʔ `jauhhaʔ Vas; peenü leib püülileib `Rohkõmbjagu tet́ti iks peenüt `leibä, tu̬u̬d imatõdi ja hapatõdi nigu tiä hää sai Urv; Vanast oĺl peenü leib õks paĺlu magusap, ku noʔ om Har; Tu̬u̬ `pi̬i̬nü leevä kohetuss `võeti `pańti kuuma `vi̬i̬gaʔ Rõu
3. tundlik, terav pinil om peenü nõ̭na, ta nuhutass, siss tund kõrraga välläʔ, kas om uma vai võõrass; sa olõt `pi̬i̬nü `tundõga inemine, sa˽saat ilman kõ̭gõst arru Har
4. hele, kõrge (häälest, helist) kaŕa`poiskõsõl oĺl `pi̬i̬nü helügaʔ pillikene Rõu; varsakõnõ hirn `pi̬i̬nü heĺüga, a vana hopõń hirn iks torrõ heĺügaʔ Vas
5. väikese väärtusega mul ommaʔ `pi̬i̬nü rahaʔ, no või ma vahendaʔ, anda tõsõlõ Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur