[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

paras paras Käi Rei Phl Kse, g paraja R Khk Mus Rid Mar Kul Mär Lih Var Pä K I, parase Jäm Kaa Krj Vll Jaa Pöi Muh, parada LäLo Kul Vig Ris; parass g paraja Trv T Har, `parra M(`parre) Ran Nõo Ote Rõn San V(n -sś; parrass Lut); parajas g paraja Lüg Jõh Jäm Khk Vll Rei Kse Iis Plt

1. a. sobiv, kohane paras aig oligi mul `mennä Kuu; tänä on `õige parajas päiv tüöd tehä, ei õle külm egä sue Lüg; Nied on nisukesed jättised, et paras `punti siduda ja `alle vett `lassa IisR; tuulik jooseb `ühte `vääri, keib paraja tuule kää ühe `taulise jooniga Mus; leiame parase karjase Krj; ma otsi parajud puid liida `alla Vll; Tina juppidega timmiti [und] paraseks, et `põhja läks Pöi; püksid `ollid üsna parased Muh; Ma näpistasin teda natune köige parajamast paigast Rei; `valvab paradad `aega LNg; ei ole parajat kibi kää pärast Mär; Saemõ paraja `aaga eenä `tehtüd Khn; supp on soolast paras saand Vän; mia peris parast `puńni es leia Saa; ikka ot́siti `kasvan köver [puu paadikaarteks], koolutadi isi ka köveramaks, paradad paadi järel ei olnd Ris; `Esteks paĺmiti nisuke paras silmus ja siis põimiti nigu labast kangast (sukapaelast) Amb; ot́sin omale parajaid `suapaid JMd; paras töö ei riku kunagi `końti Tür; `vihma oli tuld kua parajad `muodi VMr; parajad viĺjäkot́id, kuvve puudased Kod; kui [rukki] tera annab `kat́ki `murda `sermede vahel, siis on paras aeg lõigata Äks; `ańtsin `talle paraja `riide tüki KJn; obene laśk siast parast `sörki Trv; moka om tal küll `parre kottel, aga tü̬ü̬ teo poolest ei ole ta kedägi inimen Krk; `võige ja munage tetäss ta (korbi tainas) `parrass `pehmess Hel; nigu agu ragusiva, siss `vahtsiva kerijala jaoss kah parajit `latvu Ran; ua kõdra om ää süvvä, kui na om paraja; t‿om parass nigu ruśk `Kamja‿me siĺmä `pääle Nõo; ku [linad] parajass `pli̬i̬kuva, siis korjati ärä Kam; pengi jala olliva parajan `kõrgusen, nii et rabajal parass oĺl rabata Ote; Ku˽lina˽`parra˽kuiva oĺliʔ, siss `laśti näet läbi linamaśsina Kan; ma˽`saie kat́s killu `naalu periss `parha hennaga `ostaʔ Har; malk om `vargalõ paraśs palk Rõu; ku oĺl `paŕrit `taḿmi, siss tet́ti tammõst kah ratta `rummõ Vas; leeväteǵemine oĺl kattõ `mu̬u̬du, `parra `löüǵe `vi̬i̬gaʔ ja keevä `vi̬i̬gaʔ Räp || (substantiivselt) no nüüd on kaks parajast ühes, suud `käiväd nagu `veskirattad Lüg; kaks parajad kokku `juhtund Mär b. (kahjurõõmu väljendamisel) sie `sulle parajas, kes käsib `kuerust tehä Lüg; Paras `sellele, tahi `teisele `auku `kaevada - - nüüd sai isi IisR; paras patusele Muh; Paras, paras, tee veel üle keelu Rei; sie on `neile kuertele paras VMr; si̬i̬ tälle `põrgulisele paras Kod; parass tal, et ta pikäli maha läit́s Krk; parass teile, ega˽tu̬u̬ ilma aśjanda teile es lü̬ü̬ʔ Krl; tu̬u̬ tälle parass `oĺgiʔ Vas

2. üsna suur, tugev; tubli, kenake mihed olite `muidugist `julgust ka vottand - - olid `täitsa parajad `poisid (purjus) Jõe; [Tal] oli juba enne paras kiĺk peas Pöi; siis oli ikka ea paras lumi maas Noa; kui ta (jää) ikka juba `seukse paraja `puuga kannatab `lüia, siis võid sial pial `töötada ka Lih; olli parass riips pähän Krk