[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

palmik1 paĺmi|k Vän Kam, g -ku LNg Mär Tor Hää Saa Ris Hag Juu JMd JJn Koe Rak Sim Iis Ksi Lai Plt KJn Vil Võn Ote San, -gu Võn Urv Krl Har Rõu Vas Se, -ko Plv Räp Se; palmi|k Vig, g -ku Ans Pöi Kse PJg Kei Trv Hls Krk Ran Puh Kan, -gu Jäm Khk Hi; `palmi|k Kuu, `palmi|ku VNg, g -gu

1. juukse-, lõnga- vms kimpudest tehtud punutis; pats vöttis `juused palmigust `lahti Khk; Mida pitkemad juused, seda `uhkem tüdruk, suured palmikud rippusid selja peal Pöi; paĺmik saab `lõngadest `tehtud, kolme või neĺla `keega Mär; juused tehasse paĺmikuse Tor; pikad `juused, siss oĺli kaks paĺmikud Saa; tegin suure pikä paĺmiku `vaĺmis Juu; ma panen su `juuksed paĺmikusse JMd; `tehti kaks paĺmikud - - kõrva taha, paelad [seoti] paĺmikule `otsa Plt; `juuse olli - - palmikun Krk; kaits palmikut `oĺli, tõene tõesel pu̬u̬l, siss keit `ümbre pää Ran; paĺmikut tetti näpu vahel Võn; kolme aruga paĺmitsedi, tu̬u̬ `oĺli paĺmik Kam; ma palmitsi pikäʔ palmikuʔ - - kolmõ sõrmõ laiutsõʔ Kan; Illuss `tütruk, kat́s piḱkä paĺmikut sällä pääl Urv; kõ̭iḱ uma elu aig mul oĺl suuŕ juuss, katõn paĺmikun Har; Kiä jovva õs vü̬ü̬rät́ti murõtaʔ, sõ̭ss tu̬u̬ köüt́ kasugõ päält kińni˽`vü̬ü̬ga vai mõ̭nõ paĺmigugaʔ; paĺmik oĺl iks pulma `andõʔ `ümbre köüdet Rõu; säänest ilosat paĺmikot ei olõʔ joht nännüʔ Plv || õlgkaabu pańd paĺmigu `pääh́hä Se
2. juustesse põimitud peakate Hiiu naistel palmigud palistetti `juuste `sisse Käi; vanast palistedi palmik pεhe Phl

palmik2 palmi|k Hls San, g -ku Trv Nõo Kam/-ĺ-/, -gu Krk

1. arm; vorp ta om nõnda `pessä saanu, et palmiku om üleven Trv; tokige löönu, suur palmik pääl Krk; palmik om `taadõ jäänü [haavale] San
2. jäme triip kangas kangass palmikit täis, ku palmigu puru Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur