[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

alene2 ale|ne g -se VNg Lüg Jõh

1. a. särgijätk, särgi takune alaosa alesega särk õli ülevelt puolt linane, alt takkune; sie õli `särgi alene, sie alumine õts, midä aluss `sieliku sies käis Lüg; `ennevanast õlid kahest tükkist kokko `õmmeldud `särgid, linane piht ja takkune alene Jõh b. kuue alaosa `mieste`rahval õli `nüöritsa kuub, piht õli ilusast kõhe ja alene õli `nüöritud Jõh c. seelik `Sieliku `kutsuti siin ka alene; `jupkad on `kuuvved ehk alesed Jõh
2. koogi, karaski jne põhi `Kartuli `kuogile `tehti alene `alle Lüg
3. a. rehepeksul pahma alla jääv vili koos aganatega `reie ku `puistad, siis `päälimised õled `puistetasse `vällä ja alesed `jääväd `põhja. siis `jälle `uuvvista obesed `selgä Lüg b. kasvava lina alumised lühemad taimed pihud - - `siutasse `kinni lühemäiegä, midä ei ülätu pihuje, aleseiega Lüg
Vrd alane, alesi

alesi n, g alesi Lüg

1. särgijätk `särgil sie takkune järk õligi alesi Lüg
2. koogi põhi, alus siis `tehti alesiga `koaki, sie `tehti muist rukki, muist `õtra jahust Lüg
Vrd alene2

alus alu|s R eP(alos), -ss Trv Krk T(aĺu- San) V(alo-; -śs Lut), g -se Lüg Jõh eP Hls, -kse R Kad, -sse Lüg Muh Lai Ran Puh Kam Urv Krl Lei, -sõ Har Lei Lut, pl -ksed JJn (V alal obliikvakäändeis kasutusel adj alune lähtuvad vormid)

1. a. (millegi) all olev ese või eseme osa, millele miski toetub; (millegi) alune ruum, pinnas; (millegi) alumine osa `täidab savega ja munakuìega `uone alust Lüg; isa kεis suurel maal tööl, majasi `raius, vundamendi alusi Kaa; `taarga alus (taarinõu põhi, puupulkadest ja õlgedest või kadakatest kurn, rest nõu põhjas) Mih; `enne `ööldi ikke, `tehti alus `vaĺmis, nüid tehakse `jälle vundameńt `vaĺmis Juu; pooli põhi või pooli alus JJn; müüri jalg ~ kundament ~ alus VMr; kiäved tehässe aluste piäle; kiävealus oo paber Kod; sao alus; maja aluse `pańnime ära KJn; `koŕstnele tetti kõva aluss, ahjulõ ja pliidile kah, suurõd kivid `panti `alla; kivialuss (veskikivi aluskivi) Ran; tassi aluss Puh; ahu sisen oĺl ka savikivi põrmad vai aluss, sääl küdseti `leibä; silla aluss (tühi ruum silla all); `uhmprõ aluss (ahmri jalg); ahusuualuss (ahjusuu esine); kohjaaluss, sinna pandass puu alaʔ, kohja saavass `pistü. sinna˽pandass haku vai puid, kohe nakatass `lu̬u̬ma Har; `altrõ aluss (ruum altarist altarivõreni) Lei b. looma ase; allapanu Aluskottis olid igä enämiste oled - - `kallati vana `pieneks mend puru `porsa aluseks Kuu; tegin alusse `einä, `luomad ei süö tädä, aga alussest käib küll, `luoma alussest Lüg; looma alus saand märjaks Khk; lüpsiluomale peab vel kaks `korda päevas uut alust panema JõeK; säält lõegati turvast alussess loomale Kam c. särgijätk, endisaegse naistesärgi alumine takune osa särgid kujoti sedä `moodi, et piht oli ise ja alos oli ise `riidest Mar; naeste särgi alus `võeti takusest PJg; alusega säŕk, pialt oli linane ja alt oli takune Kos; vaist olli aluss, teit piha, jälle vastane ame Krk d. kuue alus (seeliku toot) Rei
Vrd alene2
2. kerge ehitis, varjualune löövialuss ilma sainuldaʔ; meil tet́ti `riihjetarõ ette `kaarda ala vaŕualuss ~ vaŕualunõ Har
3. seelik; alusseelik `Pluuset `kannan alusega Jõh; alus oo üll - köima riie; alus `tehti mustast `vilsest `riidest; alus pannasse siiliku `alla Muh; neli `laadi oli all, ma`i·lma lai oli see alus, triibulene Kir; ned alused mis neil seĺlas olid, tiad nied olid kroositud Kod; ku `karja lätsi, sõss olli mul seände takune aluss, `paklane köŕt Trv
4. a. seebisoop, -pära seebi alos on se most, mis seebi all on Emm; alus, seebialus kutsutakse. sellega võib `pestä kas, kel `valged põrandad on ehk `muśti `aśju ehk; linast kangast ja takust kangast keedeti - - kolmat kord seebi alusega Juu b. sag pl alusvili eks nad nüid neid alukseid ehk saavad `rohkem, pienemad `põhku või sodisi JJn
5. viin võtame koa töö alust Trm
6. (ühe või kahe mastiga) väheldane purjelaev `jaagupi`päiväst `otsib jo alukse mies sadama Kuu; siin oli Mahu sadam, siin olivad `randlastel aluksed, iga kevade `käisivad `Pieterboris ja Kronstagis `kartuli `viemas VNg; `suurist `laivost tühendeti alukse `sisse Vai; nüid on meri siin linname ots madalamast läind ja ei enamb suuremad aluksed `sinna piase Kad
7. põhjus, põhi Igal aśsal oo oma alus all, tõepõhi all Han; pahmerdab, `õiged jutu alust ei ole, midagi `tolku sel jutul ei ole Var; talu oli reńditud, pidi `tööga `reńti `maksma. see oli nagu reńdi alussel, sellega sai reńt tasutud Lai; mõnes aśjas on natuke alust ka, aga lõveśk paneb omalt poolt paĺlu `juure, ühest sõnast teeb kümme sõna Plt
Vrd alumine, alune

kand1 kand g kanna eP, hv u eL; `kand(a) g `kanna R
1. a. inimese jalapöia tagumine osa, kand sie on `tallund `toiste `kanduje pääl ja `püüdänd `toistest ede `juossa Kuu; `astus [mulle] `kanda VNg; Iest ära, `muidu `niidan `kannad maha! Ei `jõua sa `mulle järelegi, `ammus siis viel `kandu `niitada IisR; saabas öörub kanna pεεlt Khk; Astub kanna peale, tahab mo vana inimese käest veel `pulmi `soaja Pöi; Koer `joosi moole ühna `kandu `kinni Muh; King `öörus tassi `kanda Rei; see põle `rehte `aegas muud `moodi magand ku teise jala kanna pani teise`varva`otsa LNg; kanna `piale kõege `rohkem `toetab kui köiasse PJg; ma lähän tasa kannade peal Ris; Üks mure kannul, teine`kandus `kinni Jür; `astus jala kanna `kat́ki Iis; isa `keelas, et `kandade pial ei tohi `trampida, põrutab kanna luu ära Lai; käis päka pial, `oidis `kanda üleval Plt b. looma tagajala koodi nukk obosele `lähtö `vanker `kanda Vai; Kandetagune rehm oidas, et rattad oole (hobusele) kandu äies tule Kaa; `vanker käib obusel `kandus JMd; sõnniku vedamise ajal, kui [vankri] redel lähäb `vasta `kanda, siis on `lõhkumine `lahti VJg; kanda ~ kandu kartma hobusest, kes ei talu puudutust vastu tagajala koodinukki See noor obu akkas `kandu `kartma Jäm; Mei vähene punane obu `kartis ermpsasti `kanda Rei; Obu kardab `kandu Han; obune kardab `kandu. ei tohe vankert `kandu `laska Tõs; Mõni obune kardab `kandu `kangeste, kohe kui `vasta puudub, lähäb nii et tuli taga Juu; obune `kartis `kandasid JJn; || obuse kabja kannast lõegatakse `juure, kui raud `alla ei lähä Juu c. jalakannale vastav osa jalatsil, sukal või sokil [suss oli] `kannast `kitsamast `tehtud, nena‿polt `laiemb RakR; sukka kand ja nenä Lüg; ärä `talla `viltu oma `kingade `kandu Jõh; `saapa teine ots on kand - - koes korges all käib Jäm; kiŋŋad olid suka kannad puhas εε löugitsend Khk; siis said sial ninad teistele (pättidele) piha `tehtud - - ning kannad taha Pöi; [suka] `kanda ahendama; `tõmma [king] ilusast `kanda Muh; Kui king öörub, pane üks paber kokku ja kanna `sisse Rei; mõni teeb [sukal] lühikse kanna siilu, mõni pika Kse; Mina olen sukale ja sokile ike topelt kanna teind, see on kõvem Amb; kand õlgu kõva ja `kõrge, moeto tuleb jalg [kingast]`väĺjä Kod; soki konts või kand; kanna lakk Pal; `lõikab nööriga `leiba ja joob `pastli kannaga vett `piale (väga vaene) Plt; lapiga kandKod, saksa, suur kandJuu Pee Kad; läti kandKJn; vene kandKad sukakanna erinevad kudumisviisid
2. fig (lahkumisest)`Kergitäb `kanda; Lase kand ja `varvas Kuu; Panimi kand ja varvas Emm; | (kiirest minekust, jooksust) läks `ninda, et `kannad `välküsid Kuu; `larbib `ninda, et `kannad `käiväd `kukla taha Jõh; Kui naabriema kodu öues vaĺlu äält tegi, siśs nende poiss kohe kannad välkuma pani Pha; Läks naa‿t kannad sattusd perse Emm; Kannad käivad tagant `kuklas, ta `ju̬u̬ksis nõnda `kangesti Hää; laseme `jalga kand ja varvas, kand ja varvas Juu; Kandadele nõu andma Kad; `näitab `kanda VJg; põgenes ära, põld muud kui kand ja varvas Sim; `näitas ainult `kandu veel Plt | (kedagi sõnadega ründama) `üstku tige koer su `kandus `kińni kohe; oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei; kanna pealt otsekohe, sedamaid Kiers `kanna pääld `ringi ja pani ajama Kuu; Täma `räegib `sulle täna üht, `omme `kierab `kanna pialt `ümber ja `räegib teist IisR; ma `keersi kanna pealt `ümber Muh; ma `püöran kanna pealt `ringi Ris; `kiera kohe kanna pealt `ümber ja mene ära VJg; kääńts kanna päält ümmer Hls; kanna peale astuma ~ käima jalgu jääma, teisele tüli tegema See mees äi jöva eese tööga teiste kohta, teised astuvad varsti kanna pεεle Kaa; Akkas teisele kanna pεεle käima Emm; kanda taha ~ külge panema
1. varastama, omastama Pani `kanna `külge VNg; Mõni lits lõi [ööseks välja jäänud kangale] kanna taha, mitte koergi ei augu takka Kei; aga ma panen selle aśjale kanna taha Juu
2. raiskama Las vana kogub raha, küll poiss, kes köva jooma mees, paneb sellele ükskord kanna taha Pha; Poeg pani vanemate varandusele kanna taha Mar; Küll pojad panad isä rahalõ kanna taha Khn
3. lõpetama Noh, selle tööle paneme täna `öhta kanna ta’a Kaa; Paneme pudelile kanna taha SJn; rapsab kandu kannatamatu loomuga Seike pire olemisega inimene, pole ette mette midagid taarist, kui juba rapsab kandu Kaa; kannalt keerduma põhjuseta vihastama `Sengä `täüdüb `helli `ümbär`käüä, tä voib `kergesti `kannald `kierduda Kuu; kannal peetav põhjuseta vihastaja Küll vade sina oled `kannal `pietävä, ei `oska kohe `kuidagi sinuga elädä Kuu
3. mitmesuguste esemete osa, harilikult millegi lõpuots, alus, tugi a. jalatsi konts lakk `keŋŋad - - `korged `kannad VNg; mõned `ütleväd, et madala `kannaga `kingaga on paremb `uopis Jõh; madala `kandadega kingad on vanadel Hag; `suapa kand oo alt ärä tullud Kod; `enne oli `saapal ka kand, nüid on konts Lai b. vikati või sirbi päraosa, millega see löe külge kinnitatakse `sirbi kand ja nenä Lüg; vikkasti piab `kannast `säädma, kuda akkab `rohto võttama Jõh; vikati kanna nurk, vikati kanna pöörd Kär; `ańtsin `talle sirbi kannaga Juu; `kõrge kannaga niidad, siis ladvab jo `rohto VMr; oia kand vasta muad kui niidad Trm; `austria vikatil kand `tuĺli natuke käända, sepp `käänis `kanda SJn c. kirvetera alumine nurk löönd `kerbe kanna kibisse Mar; Kirve silm oo `kirve kanna pialmine külg Tor; Kirve kanna all on `seuke `väike änd, käib varre `vasta, si̬i̬ on kannalapp Hää; `kerve kand on `kerve varre taga Juu d.  ukse, värava hingedepoolne osa väriku kand; Ukse kanna ing karjub Kaa; Luud on ukse kanna taga `nurkas Pöi; Jεε aa ukse kanna vahel, uks äi lehe änam kinni Emm; `jooksis ukse kanna taha Kir; mine kojase, meie ukse kanna taga köis `varnas Kse e. kerilaua, lõngakeha jne jalg keri`lauad `juoksevad `kanna `õtsas; maas `kanna pääl õli `jälle ark siis kuhu sie `kuutud `võrgu pani Lüg; kerilaua kand Kad; kehäle `aamise kand Kod f. viinaklaasi jala alumine laiem osa, kabi `Viina `võetakse `pitsidest, pisike jalaga klaas, kand all Lüg g. alus, alumine ots sääl on vana pukk`veski kand Jõh; `toodri kand Jäm; `aardama kand, kus `aardam küljes on Mus; Risti kand juba alt sodi mäda; Kupits on seal aja kanna all; See (kuhi) oli tehes kohe kanna pealt `viltu; `Aitaja lüsi veel, aga kand on `otsas Pöi; Toodri kandas aa ouk, seeld käib röngas läbi Emm h. masti alumine ots; auguga pakk veesõiduki põhjas, millesse on kinnitatud mast ald `masti `kannast pidi mast mädä olema Kuu; `kaltsoni `sisse keivad masti kannad Mus; masti kand, paadi kiilu `külge `kinni löödud Rid; `kalsinast tekini on maśti kand; raha `pantaks maśti kanna `alla, et laev paremini teeniks Hää; i. taime juure lähedane jämedam varreosa; seene jalg; lehe vars Eks `siene `kannad `kelbavad ka `süüä Kuu;`viljad ajavad võsusid, ühe `kanna pääld tuleb juo mittu tükki üles; kui kanermu - - `kannast kukketab, siis on `viimane [rukki] tego üvä, `pärtli tego (pärtlipäevaaegne külv); lehel on kand taga Lüg Vrd kand2 j.  saani-, reejalaste tagumine osa, kus saab sõidu ajal seista akkasin `saani `kandule Lüg; ma sai täna ree kannule Muh; saani kannade peal `seisis `püśti Tor; võt́tis kannule, võt́tis saani jalaste `peale; on saani kannul VJg Vrd kannus1 k.  üle hoone seina ulatuv sarikaots puari (~ sarika) kand; sarik lüädässe partsuga `kanda; kandpaĺgid oo ni̬i̬d, kohe sarika kannad lähvad `sisse; mes pidem kand, sedä `rohkem `seinä oiab, vesi ei käi nõnna `piäle Kod l. võrgunõela tagumine ots [käbil] on kand ja kiel ja nina. `kannale ja `kiele vahele kävitatta `langa `pääle Jõe; kävi nena ja kand Trm m. kindapäraTrm n. pähklitupp, õie kroonlehtede kinnituskohtpärna õiekannad tulevad tuulega maha; õie kannal õiepuru vel `otsas Vän; `pähkla kannad on järel veel Rap o. piibukaha, piibukaha põhiLüg Juu VJg piip on - - `kannast`ummes, tahab `lahti tehä ja puhastatta Lüg p.  puuklots veesõiduki põhja ja täävi ühenduskoha tugevdamiseks; täävi alumine, emapuu peale käiv osa laiva kand Khk; södukest rossi `otsa mis täävi `kanda `kinni käis `üiti paadi ännaks Mus; Ennemä `pandi tävi kanna `alla õbõraha Khnr. veskikinga osa, kust terad kivisilma jooksevad `veśki kinga kand on `niuke toru, sealt joosevad iibikesed `väĺla Juu s. aas, kõrv, kanne olis nie `ruplatügüd igä järele `olled, nie `kannaga `ruplatügüd Kuu; vasknööbid, kannad olid taga, sεεlt sai löng läbi `aetud Jäm; õberahad olid `kaelas, kannad taga nagu `nööpidel Pöi; õbe`ruplel `pandi kannad taha - - ja `pandi inimeste `kaela Mar; sarjal olid nõuksed kannad küĺles Kul; suured kannaga rahad, `paater `öeti Vig; `enne ikke `tehti neid kannadega rublatükka Ris; mõned [nööbid] olid - - vene kannaga ja eesti kannaga Kei; pulmades siis pańdi uastele kulinad `kaela. nied õlid pisikesed kellad, kannad taga Kad; kaela rahad neil oli võru `ümber ja kannad taga VMr; õnge kand (auk talveõnges, kust jõhv läbi käib) Kod t. rihm, millega koodinui varre külge kinnitatakse `rihmane kand - - kävi `nuia `august läbi VNg; koodi kand Lei Vrd kandlekabel, kanne1, kannel2 u. võrgu algussilm, võrgusilma sõlmekoht `Vergu lohk, kust osa lina oli `väljä viend, tuli kand `kannald `neljä `nurka `leikada, siis sen järel ka uus sise `aetav lapp ja siis käü ja paranukse abil silm `silmäld ja kand `kannald `vergu `külgi lohu `täüteks sise ajada Kuu;`vergo `otsas on `kannad, on sial kus silm `täielik ei ole Jõh; võrgu kand on sõlme kõht. ku akkad `võrku parandama, `vaatad et kannad `õigess kokko lähväd Kod v. sõlm, aasake võrgu selise külge kinnitamiseksPha Vän kanna niidid ollid võrgu niidist jämedamad; ku kannad `kü´lgis on, siis pannakse `liiga `siĺmasi siduma `kandade `küĺgi; liiad silmad `siutakse kannaga võrgu paela `küĺgi; ned kannad oĺlid nii neli `toĺli pikad, kahe aralesed Vän õ. Kumma pool tuulehaa kand on, sääld poold hakab puhuma Käi; Kui nende (tuulehagade) taga on suurem pilv, see on`pilve kand Rei
kast kaśt Sa L K I eL(kaš́t ~ š́kaš́t Lei), kast R Muh Hi Ris; g kaśti L K I Võn Rõn V, g kasti S L Ris M T Urv Krl, g `kasti R
1. nelja küljega säilitamis- või transportimisvahend (millel hrl põhi ja sag kaas); laegas, karp kalusi `panna `vergo `argi `kasti VNg; vili `panna `kastide Vai; sia kastid ning `pörsa kastid. kui siad `linna viiasse, siis pannasse `kasti. pörsastele tehasse tihed kastid Khk; tiŋŋi kaśt, ting keib tiŋŋi `kastist läbi Mus; Pereajamese kast (mesilaspere puu otsast mahatoomiseks) Käi; Mesipuud olid ööned puud või kastid Phl; kaśti põhi; kaśti keha o kaśti seente (seinte) vahel Vig; ruusivädamese kastis mõni võtab sia `karva kua Mih; saalinga kaśt (tugev laudkast saalingu kohal mastipitsi otsas) Khn; pane `erned `kaśti iirte eest ää Ann; `kaśtidega mat́ima `kruami mua `sisse, kui sõdaaeg õli Kod; mul on vi̬i̬l üks vana`aegne tubaku kaśt, kus põletud kirjäd on pääl Vil; tu̬u̬ arjukese kaśt `olli ütest lõhmusse kosest `väĺlä `murtu Nõo; lubi pandass `kasti; suidsu kastil pabõrossiʔ sisel Krl; haŕameheʔ, näil oĺ lõhmusõ koorist kaśti tettüʔ Se; ðkaš́tiga ž́idiʔ Lei || fig teokarp, koda kate sarvega tigu lähäp, kaśt om säĺlän, ädäkõrral `tõmbab `endä `kasti `sisse Nõo a. käärkarp, kast lõngakerade ja poolide jaoks `kanga looma kaśt Khk; `keärbu ~ `keärimese kaśt Juu ~ `käärimise kaśt Amb Koe ~ käärpuu kaśt Nõo Vrd käärkast b. (veskis) see oo sur `veske kaśt, kus jahod `sesse `joosvad. see on suur pikergone kaśt, aga ise neĺlanurgelene koa Mar; sõela jahu kaśt; püili niistutamese kaśt, lai, madal, vihaga visati vett `piale, segati ära (et tera kest lahti tuleks) Var; kede kaśt, `sinna lähväd sõõla jahu keded `sisse Kod; kruvvimisõ kaśt, nelä jalagaʔ Se c. istmealune saanis või vankris saanil oo kaśt koa, mis oo seal taga, kus estotasse. seal oo kaen peal ja seest oo tühi. `sõnna pane siis ükskõik mis `asja `sesse Mar; `vankrikaśt (vedruvankril) Kod; saani kaśt - - kos paki `sissi pannass Krk; saani `persealudsõ kaśt Har Vrd kapp, sahtel d. sahtel tu̬u̬ lavva kastist leistik ärä Krk; kolmõ kast́iga kummot́ Se e. (veime)kirst, hoiukast; viljasalv kirst om kumere kaasege, `rõ̭õ̭va kaśt om `õige kaasege Krk; miu `rõiva kõik kastin, vai siss miul kappi om Puh; esä laśk mullõ kasti tetäʔ, kraami kasti, pruuni värviga oĺl värvitü ja rohilise˽tsakitu ravva˽pääl Ote; mul om suuŕ kaśt [aidas], neli jakku, ikkä lätt neli vakka [jahu, tangu, vilja] `sisse; no˽`saie peigmihe kodu kaśtiga. peigmiis pedi `vasta `võtma, `kińni `masma kaśt Har; noorikõl om kaśt; `mõrśakastiʔ, kaśt om tsõõrigu kaasõga ja kummidu kaasõgaʔ Se g. (vankril, kärul) ühe rattaga käru, sellel kasti all ees`otsas üks ratas Khk; kui `sildu keiväd tegemas ja vidäväd kardulisi, sii oo `vankril kaśt peal. muidu keivad kartsad peal Mar; raud`aśsidega `vankrel ika on kaśt pial Hag; kahe rattaga kärrul olid raud rattad - - `piäle `tehti kaśt Lai h. aknalengid `akna raamid `ollid `kastide sihes Muh; `vahvärgige maeal pannass kastige `akna. `lautel om `pośtege `akna, maeadel iki lengi kastige Krk i. kakuami osa; kakuamJõe Kuu Vai Pha `Kasti nime sai sen `puolest, et `muidu oli küll enämbjagu rüsä `plaani, aga perä asemel oli suur lai kast, `miŋŋel oli linast `tehtud pohi all; `Kastid `püüsid `palju paremine kui `endised `räimi rüsäd Kuu; kakkuamil - - perä asemel on kast. `kasti `pohjas on lina. kala saab `kasti, `lähto `pohja, `ongi `kastis `kinni Vai; ehitavad kaśt`mörda - - kaśt on kahesugusest vörgust - - kala läheb sest kailast, mis enne `kasti on Pha Vrd kastmõrd j. mesitaru vanast üteĺdi et, mehidse kaśt vai mehidse taro Vas k. linnu pesakast oli suur kast, tuli külm, [lind] nogaga `luopis `väljä `jäised munad Kuu
2. ruum rehealuse otsas või kõrval, kuhu veeti vili enne ahtmist rehe kaśt [rehe otsas], kohe vili vedeti vihma edess `varju. siält siis `aeti `reste üles. tälle õli erälde `veike uks kua `testud, et `õtse sae siält `viljä rehe`tarre ajada Kod; ku vana tare olli, siss `kasti es ole. rehe om `kespagan, tõisen otsan kaśt, tõisen otsan rihaalune Hls; Egaüit́s vedäs `aiga`mü̬ü̬dä oma rüä `kaśti. kaśtist `aeti `rihte, ja ateti parsile Rõn
3. sillaalune palkidest tugiehitis seda `pulvärki oli üheksa `kasti VNg; jõgidelle `tehti `kastid, `palkidest `kastide `õrred, `õrside `pääle `laidapuud. kus lai jõgi, on viel `keskel üks vai kaks `kasti Lüg; silla kaśtid, suure raudkibidega täedetud. eest terab kaśt. `paĺkidest `tehtud kohe. ees raud lat́id, et jää ei sua `kaśti ära `lõhkuda. kaśt on silla `samma kohal `vastu`voolu, et jää `silda ei lõhu Nis; kolme kastige sild Krk
4. harkadra kast, (raud- või vits)pidemed ümber adrahargi ehk künnipuu keskosa, mille abil harki aisade suhtes paraja nurga all hoitakseEmann kurg`atral on kast kus pääl käis lippiti Lüg; Adra `piälmine kaśt (põikpuu, millega vannas toetub vastu varsi); Adra alumine kaśt pannassõ `vatna argi vahõlõ Khn; adra kaśtiga köüdetse adra puu aśte `küĺgi. nüüd on adra kaśt rauast, vanast oĺli toomikse `vitstest Saa; kaśti kõrvad Sim; rauad mis `ümber kahel pool rauapuu pial, kos viadid küĺjes, see õli kaśt. pulk käib kaśti `raudade `sisse. need rauad õlid ühest tükist `tehtud Trm; kaśtid on vitsad, nabapulga `külge kääväd `kińni Kod; kaśt om raudpu all, tõmmatass kure `külgi `kapluga `kinni Trv; vana`aigne ader `oĺli aŕk adrakõne, ja sääl `oĺli paeo vitsust tettü kaśt, kellega ader köedetü `oĺli - - kasti pääl om luits Ote; kaśti omma vallalõ `tulnuʔ. kinnidä `kastõ kõvõbahe Se
keha n, g keha Jõh L K I, kehä R Vig Tõs Khn Kod VlPõ, kiha Jõe S LäEd HaLo M, kihä Trv Hel T V
1. a. inimese või looma kere; kehaehitus kihasse lüö nii`palju ku tahad, äga kihast täma ära sure (hüljes) Jõe; [merihärg] `itse on `suure `päägä ja `piene kehägä Kuu; `pitkä kehägä ja keregä obone; kehä `luomu puold viks ja ilus inimine; kie `tervest pääst sureb ja `tuorelt kehalt, sie lähäb usina `aisemaie Lüg; väriseb `tervest kehast; `Ilge keha on `niisike `ühtlane nagu `lauaga `lüädud Jõh; kaik kehä aja `suoja tulist üles (aurab) Vai; Kiha on keik valu täis Jäm; leeskanal o mustad tipid, punane kiha Muh; täis `sirge kihaga mees Emm; alumene keha jägo (alakeha) se on siit alt‿pold vööd Käi; täis `ärga kihaga meest; Vanast vaadeti ermuga oma kiha, et kas pole katku lappi; ta ajab ennast juba kiha `pääle (saab terveks); `palja kihaga inimene (vaene) Rei; kõhn `võtku kehä, kui põle `jalgo LNg; riie tehässe kehä järele; kui mo keha `kaetud oo ega sis äda põle Mar; `korbja kehägä obone, - - põle na tugeba kehägä mete Vig; Kui ma su käde sua, oja siis oma patunõ kehä; Nda ku sa sedä tied, nda sa kehä `piäle suad (peksa) Khn; `viska keha maha, ole natuke pikali, `puhka vähä PJg; kümme rubla `antaks ikke üle keha (inimese kohta) kõigil `juure; libauńdi tüdrikul olnu ülemene keha (ülakeha) männakoorest Hää; täie kehaga ehk täis `kasvand tüdruk Juu; võtt tese `kääga tesest `uurdest, võtt keha `piale ja tõi vaadi tuppa JJn; mina olen kaks `korda `rõuges old lapsest piast, - - teine kord puolest kehast ja teine kord puolest kehast VMr; kõige kehaga `tüötas, kui `terve keha on tüös VJg; `vimmas kehaga, see on küirakas Sim; [niites] piad `terve kihaga `pöörama Äks; miul lubati kolmante kiha `otsa panna si̬i̬ pää (hea mälu tõttu) Pst; õige laia `maoge ja jämme kihage Hls; mõni om kuiva kihäga, pikk ja tugev, aga es ole `rammu; poŕst `oĺli serände kitsass jaḱk, aga kõik kihä `perrä ilusti lõegatu Ran; ää laadiga obene, kihä laat om ää; kui obesel puusslaḱ om, siss obene köhib ja `tõmbap kihäga kõvaste Nõo; Ta - - jäi sis `paĺla kihägä külmä tuule kätte `saisma Rõn; kihä üle kõ̭gõ nii `aigõ et, tiiä kas om `säńgü `jäämine vah San; taa vana kihä ämp ei kanna `külmä Krl; tu̬u̬ (valu) lätt kõ̭iḱ nigu läbi kihä; sul om hää pää, taad om kahju üte kihäga mattaʔ Har; tu̬u̬ halv `ütlemine lät́s mul `väega kihhä piteh; ma oĺli kihäle paks, ni ńaolõ kah Vas; tubli kihäga, sääne `plotna (prink loom); tävve kihägä inemine; `ündrik om poolõni kihäni, a kleit tu om üle kõõ kihä; śääne kildanõ, śääne kihäldä inemine, kui määne rapai rõivastõ all (kõhn); [loom] pidä `höśte kih́hä, ei lää `ramsabast, ei kõhnõbast Se; kihä `pańte ärʔ `hauda, maa ala, a hińg lät́s ärʔ `taivalõ; jummal arm, tuu miä śjonds ańd, `kristusõ kehä (armulaualeib) Lut b.  keha välispind, ihunahk kirbud söövad kiha ää Muh; mu keha sügeleb nii paelu Juu; keha sügeleb Sim; kihä süüdäss Se c.  kõht, seedetrakt kut looma kiha on umistuses, tehta kolm venidames `sölmi `pääle; [soola] saab loomadel `sisse `antud, kut looma kiha `kinni aa Emm; kiha käib maas (sooled käivad välja) Rei; ta kehäst üsna jäme inimene, tä kukub `varssi `nurka (sünnitab); kehä ei pea `kinni, ma rasvast toitu ei või süüa Mar; kiha `olli puhutsel täis Hää; jääb nõrgass, ku kehä tühjäss lähäb Kod; kui lehmal on kiha `lahti, mõned annavad ravva tagijad Äks; keha ei pea `kinni, laseb kõik läbi Plt; sel on kiha ülearu täis, ei tää, ka ta `lõhki lää või; ku `värskel lihal ei ole vattu päält ärä riisut, siis võtt kiha `valla Krk; kihäst ole `kińni joba mitu `päivä Nõo; läbi kihä lasḱja, lõ̭dõv (loom); ḱihä ḱäü `vällä (sooltest) Se; keha kinnitama sööma, kosutama Vaja on kehä kinnitada, siis jõuab jälle teha Vig; lebaga kinnitas keha Tor; si̬i̬ sü̬ü̬k kinnitäs kehä KJn; ma˽lähä ka siss kihä kińnitämmä Har; umbse kehaga prink, rammus lühikese kubemega ovust `kutsuta `umbse kehaga obusest ka VNg; kie on lühükese kubemega, [on] umb kehägä obone Lüg; `umpse kihaga obu (pasandab vähe) Rei; tugev `umpse kehaga obo, kellel vähiksed tühimused oo Mar; obune on nagu truĺl, nii täis topitud, `umpse kehaga obune Juu; `umpse kehaga siga JMd; `umpse kehaga obune, täis ümmargune, rammus VJg; küll sie obune on `umbse kehaga Iis; `umse kehägä lu̬u̬m KJn; `umbse kihäga obene, ei ole lõdu, kõ̭ik mes sü̬ü̬b, lähäb jõvvuss Nõod.  sõim ah sa mädanu kiha Hää; kuradi kihä Hel; `ossa `sińdri kihä, koe sa `lääte San; assa pühüsse kihä Kan; `Ossa suńnitava kihä, kohe leevä om visanuʔ; Midäs sa `sińdre kihä `lõ̭õ̭ndõlõt́ tan; Oh sa `saadlasõ kihä Urv; `assa tuhanda kihä Rõu; Oh saʔ igäväne kuradi kihä Vas; jatsu ḱihä, sukka (sinuga) jovva ai ḱääneĺdäʔ; koess sa ilmadse kihä tügüt; vana halva ḱihä; `vaimlasõ ḱihä Se
2. põhi-, keskosaa.  vankrikere, redelite vahe rataste kihad olid `räimid täis; koŕv ratastel olid kihad, teistel olid redelid ning kastid Khk; Kihad `pandi `kahlusi täis, tüid mõlemast otsast `välja Pöi; Rougud oidvad vankri kihasi voi kartsud kohal Emm; töö `vankrel oo `kartsad piäl ja sõedo`vankrel oo kehäd Vig; kehade väät́ köib `lastme alt läbi Kse; `rentskid oo `vankri piäl, mis kehäd laiemase teeväd Var; kehäd, `sioke kast kokku `löödud. kui midagi `tooma minnasse, sõnikud või, siis pannasse `sinna kehädesse Tõs; `Vankre kihat́s - - si̬i̬ on muĺgi pu̬u̬lt sõna, meie si̬i̬ `ütleme `vankre kere või `vankre keha Hää; `vankri kehä täie saema kualikid Kod; Vanad `vankred `oĺlid paelu veiksemad kui `nüidsed. Kangesti `kitsa kehäga KJn; tõi mullõ `vankri kihä tävve `kartold Nõo Vrd kehats b.  ehitise, mingi asja põhiosa `uone kehä akkab `valmis `saama Lüg; südamepakk, see oo ta kiha (vokil); paadi kaared oo, kus `külges see kiha oo Muh; `lähkri keha `valmis, põhad `alla panemata Mar; toa kehä oo ülevel Tõs; adra keha on `kat́ki Hää; maeal on paĺlas keha, põle katust peal Juu; maja kehä juba `vaĺmis, nüid muutku akaku puarisid `piäle panema; võimasinal on kua kehä, tüńni siden on kehäd Kod; Karu `veśkel om vi̬i̬l paĺlass kihä `püsti Ran; [hoone] kihä om `üllen, vaja paariʔ `pääle `pandaʔ Har; loodsigu kihä; `kandlõl ei olõ kerre, [on] `kandlõ kihä Se; kehal põhiosa valmis on lae kihal juba (kere valmis) Emm; maja on kihal (seinad püsti) Rei c.  rõiva, riideeseme põhiosa `kleiti ehk `paĺtu keha, `ilma `varrukatetta, ehk kasuka keha Jõh; meeste särgi kiha Emm; särgi keha koos, `käisäd alles `otsa `aamata Mar; undrok o kehäss kitsas Kod; neli küünärt olli kiha ja üt́s lät́s `käüstes (särgil) Krk; `amme kihäle `pańti `paklane jakk `alla Nõod. mõrra põhiosa mõrra keha akkab reiede õtsast Trm; enne `koedass mõrra kihä, siss poig `sisse Hare.  kuusapp (taevas) kuu paistab keige kihaga läbi, `ümber sihandene ise`moodi riips Khk; Noorkuu ise on noagu siŕp, aga mõni kord ta paistab läbi udu, terve kuu pole, on ömargune, siis öötakse et paistab täis kihas või kuu kihab täis Pöi; kuul on kehä `ümmer KJn
3. astja, vaat; õlleankurSa LäEd suur keha pannaste vett `täide; akkame ölut kehase panema Jäm; ti̬i̬ moole uus liha kiha Ans; üks mees `kaiband ühekorra teise mihe `kohtu, et mees varastand ta kiha εε. `kohtumees küsind, et koes su kiha oli, mees `ütlend et elu taga Khk; mehed tegid ise tammest ölle kihad; ole ise nεind, kui kiha pöhi ära tuli ja ölut läks maha Mus; Peremees akkas ölut kihade `sisse ajama; mine lase kehast `taari; Lammaste suine aeg oli ka otsas ning pandi kes lauta, kes kihase ragede ala (lihatünni) Kaa; levategemise kiha, selle sehes saab tainast sötkutud; kosti pulgaga `löödi kihale `vitsu `pääle Krj; `piima äi vöi kihase jättä, `närdib ää Pha; sörgrohu juurikidega sai neid puu kihasid `pestud Vll; linnassed pannasse kiha `sisse Muh; see ju põhu vädamese kiha, pannasse põhud `sinna `sisse ja Lih; Õlle kihad pidid tugevaste `liutud olema, kui õlut `sisse `pandi Han; kummi ḱihä‿śeh om vili, lõhmuspakust kaibõt Se Vrd kehik
4. lõnga (ja kanga) kerimisvahend eks sa piad [lõngad] ajama keha `pääle `esteks, `aspeldad `esteks kehade `pääle VNg; keri`laua pääld `aeti lõng kehä `pääle; `Kanga õts õli `riidega kehä `külge `kinni `õmmeldud, sis akkas `kaŋŋast kehäle ajama (värvimisel) Lüg; kui vokkiga saab `niidid `ketretud, siis ajama kehadelle; `enne `käärimist lõng `aeta kehale Jõh; ajamo `kaŋŋas kehile Vai; Kellel kehad olid, eks see aas ike kehade `piale, - - mud́u kerimine võtab paĺlu `aega Amb; nii pikk pink oli, et kaks keha oli pingi pial otsakute, kehade pealt siis kääriti JJn; `eśti `aeti viel lõngad kehale - - ja kehadelt siis käärpuie `piale VMr; keha on `veiksem, `aspel suur Trm; kehäd one neĺjä `sammaga ja vändägä Kod; piab lõng kihale `aama, siis saad kangast `luua Pal; kehäst ajasime `pu̬u̬li KJn; siis on siäntset kehät, kehätäsime (lõngad) ärä Kõp; lõnga `olla viil kehade pääl, ommen nakka kangast `luuma Trv; kehä `olli tettu `nellä `kanti, pulgest Ran; aami lang kihade pääle San; Mull läts kihäpulk `katski, ei saakiʔ langa pääle aiaʔ Vas Vrd kehakas
kivi|maa
1. kivipinnas, veekogu kivine põhi kala `rohkem suvel elotab kivi maa peal Trm
2. postivahe, endisaegne mõõt kivimaa oli rukkist leikkada [mõisale] Kuu
krunt2 kruńt Plv, g kruńdi LNg HaLä Lai, krundi Mar Han Puh; krunt g `krundi Lüg; ruńt g rundi Pöi LäLõ(ruńdi Vig Kir) PJg(runt) Krk alus, põhi a. alus-, põhivärv krunt, `sellega `värvitasse alt, `este `krunditasse Lüg; Puust ja kibist pinnad pannatse enne `värvimest krundi `alla; Krundi `sisse võib natuke `värvi kua `panna Han; kui laud üks kord üle tõmmati, värnitsaga, siis sai kruńt `piale Lai; pääle rundi annat `puule läige Krk; krunti (põhi)värvi, tooni sinist `kruńti siilik, aga `koltsed `poorded sees; ma kujo eesele koa seda `kruńti siiliku Mar; mis `ruńti seelik see oo Vig; nüid on ju punast `kruńti riiet paĺlu Rap; ma nii `valget `kruńti (heledat) ei taha Juu || (triip)muster sukal on sinine ja must kruńt, laiem ja suurem kui triip; `enni `tehti siilikusi, siis `tehti koa `kruńta Mar; pool `ruńti (kitsad jooned ühel pool laia põhijoont), täis ruńt (kitsad jooned mõlemal pool laia põhijoont); egä kalebist seelikutel, mis nüid oo, `ruńta sees põle Vig b. alumine palgirida vundamendilPlv
kummali kummal|i Kõp Hel T(`k- Puh Nõo) Urv Krl, Võn V; kumali Saa Vil M; `kummale Kuu
1. kummuli, ümber, põhi või alapool ülespoole nõud käänetse kumali; sääl oĺli neid püt́te paĺlu rias kumali Saa; si̬i̬ läit́s kigen `ri̬i̬ge kumali Hls; nõu om kumali käänet, perse `pääle käänet Krk; siss pańd tüdruk raamandu kummali ja `pi̬i̬gle kummali mõlembe maha Hel; vene läits kummali keeraspääga; `keŕku kell om kui kummali pada, ää suur; kui lige [puu]anum om kummali, siss võtap aesu manu Ran; regi läits `kraavi `kummali lobjaku `sisse Puh; vana emmiss siga otsip `kuĺte, om molli kummali `aanu kõ̭ige söögiga; leevä mõhel `olli kaas ka pääl, kel kaast es ole, tu̬u̬ käänd mõhe kummali; obene - - virutab su `kummali kõ̭ge `vankriga Nõo; ma toda mäletä ku nüśk väläh aia otsan kummalõ `kuivi Võn; [adra] õlm tõstap `turba üless, käänäp kummali Kam; pannime `taĺdrigu kummali `pääle Rõn; Kapstatsäüstiʔ kupatõdi ja `panti kummalõ tõrdude `hapnema Urv; si̬i̬ atr ei olõ sukugi joonõn, maa jääss seŕvileʔ, ei `viska kummalõ sukugi Har; `vankri oĺli hummogu kummalõ Plv; adra leh́t käänd `turba ilosahe kummalõ Vas; Pääväkäändeh käänetäss külvivakk kummalõ (pööripäevaks lõpetatakse külv); sääl üt́s lood́sik oĺl kummalõ käänetu, sõ̭ss oĺl nigu vari, ku vihm olõss tulnuʔ Räp; kääni paa kummalõ Se || ku si̬i̬ vaheliku köüdüss alapoole jääss, sõ̭ss ütelts kangass oo kumali; ai `eldek, `kangak o kumali üles lännu, ei tää, ka viimän `kangak kudad om Krk; kui kuu sirbi otsa `allapoole on, siss ütelts, et kuu om kumali Hel
2. otseti, näoli `kieräs pohise`puole `silmäd ja siis `kummale maass ja siis pomises tasa `iljukasti Kuu; kumali suu `pääle maha sadanu Krk; vaśt üits luśka täis vett kivede vahel, laits `sinna kummali `eitnu ja ärä koolu Ran; ma olli obese man `kummali sääl, kas miä `näie Puh; visass `endä kummali maha ja rü̬ü̬k suure eliga; `olli rikass ja `uhke peremiis, aga sadanu `lompi kummali ja koolu ärä Nõo; näi et läit́s, läit́s, nii üte kõrragõ sattõ kummali San; kut́saŕ oĺl kummali köögin lavva pääl ja unnaśs nigu vana susi Urv; tu̬u̬ `viskas `eńdä kummali Krl; iḱk kummalõ maal; kaŕjalat́s oĺl kummalõ põllu pääle maha˽`laskunuʔ Har; lät́si kannu `otsa, esi˽kummalõ maahn, seene˽kõ̭iḱ lajahn Rõu; hüä oĺl, et ma˽küllüle sattõ, ku˽kummalõ sadanuʔ, löönü˽pää kõ̭gõ rukka; poiśs sattõ kummalõ `järve `sisse, tohe es tõõsõ˽ka mano minnäʔ Vas; mi̬i̬ss `kaivõ havva üless ja `kääńde `ku̬u̬ĺja kummalõ Räp || kummargil kumali olla ei või Krk || kes kumali `sündüb, si̬i̬ saab uppumise `surma Krk
kummula kummula Har, `kummulla Kuu(-l-) Vai kummuli a. põhi või alapool ülespoole Müdäd nie - - ajavad `porgandi ku `kaaliku üles ja `kierdäväd näid kas vai `kummulla; vene `pandi `kummulla ja siis `tervati `väljaspuold kui vene `kummulla oli; meil oli `seina `ääress üks `tünner old `kummula Kuu; siis on vene vett `lastis ja [laine] `kierdä `venne ka `kummulla Vai || fig Kuri kuu o `kummula, `selge kuu o `seljällä Kuu b. otseti, näoli `viskand `vuodesse `kummulla Kuu; taal olluʔ nelitõisskümme `haavu, ku˽ta olluʔ asõma pääl kummula Har || küürus, kummargil Inimene voib `kummulla `käüä Kuu
kummuli kummuli eP(-o- LNg Mar; kumuli Kod), `kummu|li R(-lli Hlj VNg) Khk Ris
1. ümber(pööratud), põhi või alapool ülespoole kes `viska `sirbi `kummuli, ots maa sise, sie sureb VNg; pada on `kummuli, ei õle `pandudki `istukalli Lüg; Kui jua kuak üläs kohutas - - siis `võeti `kontsuga `panni `servast `kinni ja plaks `lauale `kummuli Jõh; obu läks `vilksti körvale ning meid ratastega (vankriga) kummuli Khk; sahk pöörab mulla kummuli, ader muidu lammudab Mus; orikas läin tuppa, pöörn leva `lõime kummuli Muh; `talve `veeti [paadid] `mεεle, lükadi kummuli Phl; `toover kummuli `väĺles Mär; kui `kange torm oo, lööb paadi kummuli Var; pane `raandas kummuli `teibä `otsa Tõs; `Räästa korrad `pantaks kaksipidi: selipidi laast `alla ja kummuli [laast] pääle Hää; kummuli voĺlid olid, alt `kinni ja kahele `poole preśsitud Ris; mul eela `õhta jäi suur kauss persili riiuli `peale, ei keerand kummuli Juu; lapse käḱki seesab sial kummuli, põhi ülesspidi JMd; mätäs piäb täätsä kummuli õlema (kündmisel); kot́t o kummuli, kot́t vaja `perse `piäle `tõssa Kod; siad tuhnivad, `keeravad `kopli ivakse aeaga kummuli Lai; kesk`paika `lauda `oĺli üks tadrek old ja teene kummuli piäl KJn; regi kummuli (raseduse katkemisest)Hää || oh kuu kummuli, tuleb paha `ilma Emm; kuri kuu on kummuli, selge kuu on seĺjali KuuK || See on ikka `sõuke kummuli paise, kasub `sisse `poole Pöi
2. otseti, näoli kas nüüd asud roho `pääle `kummuli ja akkad nuttamaie Lüg; inimene magab kummuli Jäm; kukkus `kummuli pinu `otsa Khk; Tuleusulised - - olid `tundide `viiti kummuli maas, `rääksid `võõrud `keeli Pöi; siis pannasse [uppunu] kummuli moa `peale Muh; ma ehmätasi nii `kangeste, ma pidi kummoli kukkuma ühnä Mar; sa makad kummuli, sa sured vee `surma ää Kse; ei saa kepiga `käidud, käin kummuli maha HMd; ole seal (lambaniitmisel) upakille, kuku viel kummuli, saa lammaski `ingama JJn; kukkus kummuli maha, `purjes inime, suri ummukses ää Ann; naene kummuli kisendäs kerso kuane piäl Kod || kummargil kisu juurdega odrad ülese, ole otseti kummuli odra pöllal Pha
Vrd kummakeli, kummakille, kummaldõ, kummali, kummu2, kummukalli, kummula, kummule, kummulesti, kummuliste, kummus1
kõre3 kõre Hlj Sim Hel, g -da Lüg Kad VJg Trm Puh Nõo Kam(-õ) Ote San; kõrre Kam, g kõreda Nõo Ote; n, g kõrrõ V(g kõrõhõ Har Lut, kõrõha Lut), g kõrõda Võn San; n, g kõre Pöi Muh Kse Han Hää, köre spor S
1. a. krõbe, krõmpsuv leib on kõredast tänä põlend Lüg; mia korjassi noit kõredit `si̬i̬ni; küll om kõreda ahju `kartuli, mitte kudagi ammass ei võta Nõo; kõrre seene om söögiseene; om kõredat luud, mis süvvä saab Ote; sul omma˽`kartoli˽periss hääss kõrõ˛õss praadituʔ Kan; Tu̬u̬ ku˽`näede˽`su̬u̬rma pudru kalõss jätät, sõ̭ss om t́ä kõrrõ; `Su̬u̬rma pudõŕ piat olõma kõrrõ, ei˽tohe vätsäle ollaʔ Urv; [liha] om `väega kõrõhõss küdsänüʔ Har; naa˽`kõrnõ umma˽`väega kõrrõʔ, ku suṕi `sisse panõ, sõ̭ss `laskusõ˽tagasi Plv; leevä kandsu ots oĺl kõrrõ, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõrõhõp sõ̭ss, ku läsä˽ka küleh oĺliʔ Vas; hõrgat́s om vahatsõʔ karvatsõʔ päält hää ilosaʔ kõvaʔ ja kõrrõʔ seeneʔ; kesvä vatsk küdsäʔ kõrrõmb; vasikal inämbest om kõrrõd luud Räp || (pool)toores Nüid om kartuli kõredas jäänuva; Supp om kõredas jäänu Nõo b. karge, maitsev ää kõre suṕp; küĺm vesi ää kõre `juuvva (ei ole soe ega lääge); `äste kõre apu taar Nõo; seo taaŕ um `väegä hää kõrrõ hapu Plv Vrd kõhre1
2. kõhr a. (looma, peam linnu) kõri loomal akab [toit] vahest kurgu köre `sisse `kinni Jäm; kurgu söĺm on köre sihes Ans; lehm oli `tuhli kõrese ajand Pöi; kõred o `kurkus Muh; körest saab läbi iŋŋat Emm; `Loomade köred keededa süldi kraamiga `seltsis Rei; kõrest me‿i tee midagi Hää Vrd kõhr2 b. (hanekõrist) lõngakera põhi või kõristi ane köri kuivadad [ära], paar ernest `sisse `pandud, löŋŋa kera `sisse pannasse köre Khk; `erned `pandi kõre `sisse - - siis ta kõrises Muh
3. rabe, habras, pude kuslapuust [reha] pulk om kõgõ kõvõmp - - vaher om kõrõ; kõrre iä lätt ruttu `kat́ski Kam; edimält ku noore `kapstalehe `küĺmä vette `panti, siss lätsivä kõredass, lätsivä pitsitäden `katski Ote; lepa puu tu̬u̬st ei saaʔ midägi, tu̬u̬ om sääne kõrrõ, murruss Kan; `tõmbas villä kõrrõss, kõrrõ nigu krõbisõss Urv; või ku˽kõrrõss omma [heinad] `lännu - - `õkva nigu `pulvri Har; Rügä um niiʔ kõrrõ, et nigu külge putahhuss niʔ murruss katski Vas; külmänöʔ puu om kõrrõ, toorõśs om `vindsõ Räp; lehe˽kõrõhõʔ, a˽`kuiunuʔ Lut || kore, ebatasane sene `riidel on kõre kude Lüg
4. kõle, vinge; käre `kaunis kõre tuul Hlj; täna on `äśti kõre tuul; oli kõre külm VJg; kui si ää kõrre, kipe küĺm tulessi, siss olessi kõik jõe ja järve `kinni Kam; [täna] ei olõ sääräst kõrõhõt `päivä nigu iilä oĺl Har; ilm lü̬ü̬ kõrrõss Vas; `täämbä kõrrõ ḱülm Se
laiste1 laiste Rid, g `laistme Muh(n laeste); laaste g `laaste Mär Vän HaLo; laśte Mar
1. keelikas kus `laistme ots sehes köib ees, see oo sea suu, taga oo reisspuud; laeste tuleb taha `välja; laiste köib rataste argi `sisse Muh Vrd laist1, last1, laste1
2. ree põhi ree laaste oo külmetand, toon tuppa sulama Mär
laste1 laste g `last|e LäLõ(g -me Kse, Han) Ha/g laste Ris HMd/ Tür
1. vankri keelikasLäLõ kus tõstetasse tagaotsast vangert, see oo laste, suur pikk puu `vankre taga Vig; laste oiab `vankre koos, muidu teine ots lähäb `teisel. `lastmest annab keerda, `lastmel oo auk sees. kehade väät́ oo all `lastme takka ja kartsaste takka läbi Kse; Sea suulesega vankril oo laste koa Han
2. ree põhjavarvad; varbadest ree põhiHa rie laste Ris; ree `roamide `piale `pańdi `lasted; `kesspaegas oli isi laste, `tiibad‿pial isi `lasted Nis; paiu`vitstest punuti reel `lasted `piale Kei; `istus `paĺla ree lastete `peale; `lastevitsaga punuti `lasted `kinni Hag; egä kelgul muud põle kui laste ja jalased Juu; `lasted, peeniksed varvad on rie `põhja laodatud Kos; `lastevarvad Jür Vrd lastes
Vrd laiste1, last1

nord nord g nordi Rei Rid Mar Tõs Khn Aud HMd/n -rt/; noord Ris, g noordi Khk Käi; nuord g `nuordi Kuu Hlj põhi (ilmakaar) ma tian kolm`kümmend kaks tuult - - `tähtsad on süüd ja nuord ja vest ja uost Kuu; kui pöhi, noordi poolt tuul, siiss saab `lesti, lesta tuul Khk; kui tuul sii ülaküljes `nordis, tuleb `talvel `külma Rei; nordist tuleb [edasi] nord-oost, need on `kõrbu Rid; Aavi rava tuleb `vasta `norti, see oiab Sorgust `norti Tõs; nordi `puõlõ lähäb Khn; nordi meres oli naa soolane vesi nagu `erni jooseb maha Aud

parand parand g -a Sa L(g -i Hää) HaLo

1. põrand joulu`loupa `öhta ning `nääribä - - `toodi öled parandale Jäm; nii `kange tuul keib parand‿kattu Khk; vana `konklik paekivi parand Kaa; paranda all (varjatult) elas Pha; `Kamri parandaks oli see muld, mis seal kohas oli, `aeti tasaseks ja oli ea küll Pöi; suuremad poesid `tõmbasid kuudinuiaga möda parandad Mar; koer on pikali parandal Kul; ei nüid põle `aega paranduid `pesta Mär; rehalune sai `valge kangastega parandast nii kui `laeni ära `löödud Lih; tubadel ja kammerdel kõegil olid saue parandad Mih; vana parand vaos `sisse, mäda juba Tõs; nuõrik eedäb pulma `rahvalõ `pähkli tuba parandalõ; sii (meri) ond nii vaga kui parand Khn; `toodi metsast `värsked `liiva, raputadi parandal, `valge puu parand `paistis liiva alt ilus kollane `väĺla Hää; kivi parandad olid suur jagu Ris; parandad olid `enne ikka `tervemad HMd
2. millegi põhi või alumine osa ahju parand [on] `katki Khk; paadi parand Rid; leib `laśti labidaga ahju parandale Kul

perse perse g `pers(s)e eP(g `persi Mar) M T; perseʔ g `perse V(-ŕ- Vas Se); n, g `perse R(-ss- IisR)

1. a. tagumik nägu punane kui viheldud `perse Jõe; mul on `püksid `katki, tuul puhub `perse kõhe; pidägä `perset `kinni, `ärgä `pierestägä Lüg; `istusin treppi pääl, `ninda et `perse jäi kõhe treppi mago nalj Jõh; Sie ei `mõistagi `paigal `seista, alati `keksib ja `kargab kui kirp `persses IisR; Poisid `lasksid `persse pεεl määst ala Jäm; suur `koltse kirju `persega örilane; so perse ep pea aga ka mette `pörmu (muudkui peeretad) Khk; Mette pole aega perset maha püsta, seike tuline tiidus ühtlast taga Kaa; liba läin lehma `perse, söön süsikonna seest ää Krj; Kukkusi nõnda perseli, et `perse peńn `raksus Pöi; mis ta seal teeste `perse taga vahib Muh; Pane vehe perse maha ka Emm; Lapsed lasid palja persega ringi Rei; ma tee so `persi kepeks (annan vitsa) Mar; nad on koos nagu säŕk ja perse Kse; `andis vitsaga `perse `pihta Tõs; Pista perse `penki, mis sä `püstü seesäd Khn; perse lariseb paegal, larin kuulda jah PJg; Lehmad saavad kevadi esimest `korda `lautest `väĺla, sis lustiga pilluvad perset, üppavad ja `kargavad Hää; `persse peal (istuvat) tüöd tegema Ris; `juuksed kohe `persse peal, `mööda `pihta laiali HJn; laps kukkus `perse piale maha JMd; löö põlvega `persse, las näru lähäb Pee; ise käib, perse lödiseb taga Sim; kui ei `kuula, peksän `perse puro; käib aga käed `perse piäl nagu ärrä Kod; kui määst `alla läks, obene `oidis `persega `vasta Äks; püksid kukuvad `varsti üle `persse maha Lai; kui perse sügeleb, siis peremees kiidab nalj Plt; mis sa maas kikerdäd, võta pink `perse `alla KJn; kärsitu nagu tuli `persen, ei seisa `kunnigi Trv; Küll ni tüdruku om sõbra nagu püks ja perse kateksi, neid ei saa tüllü kah aada Pst; latse perset ja peni ammast ei või usta vns Hls; ei‿ol `pihta ega perset, kere ega kõttu Krk; latse ilbassiva `paĺla `persega lumeange otsan; sügisene päiv om nigu lühike inime, pää ja perse ku̬u̬n Ran; rammun nigu vana püt́t jälle, perse takan ku pada; jõgi om nii kuju, et istu `persega jõkke, ei saa persegi likess Nõo; töŕk om poolõni `perseni Võn; `kartulimaa pääl sügise t́siga tsongib nii, et perse `paĺlald näḱküss Rõn; Naa omma ütte alasi koon nigu hamõ˽`persegaʔ; ma tu̬u̬ kipõ˽vitsa˽`sisse, kibõidõ `vitsuga lahu su `perse kuumas Urv; sul om taa pää nigu pini perseʔ üless kohvõrdõt Har; mi‿sa taal `persel iks alati last joostaʔ (pidevalt peeretad) Rõu; pasatsõ `persega vaśk aaśe kaŕa `kiini Plv; susi su̬u̬h, sarvõ˽pääh, piḱk hand `perseh = `leibä pandass `lapjuga `ahju Vas; t́sia˽kõ̭õ̭ magasevvaʔ, üt́el pää, tõõsõl peŕseʔ Se; tuhmadsi (laia) `persega üldäss baaba vai `tütrigu `pääle Lut b. (halvustavates ütlustes, ka sõimusõnana) `haista `koera `perset Kuu; kasi `kuera `perse Lüg; Pole mul vaja su `vankert, `pista sie omale `persse IisR; mine ede `persse Khk; Veid perset lakkuda, äi saa sa siit mette midagid Kaa; Va perse ikka on oma tegudega Pöi; Sihane kölba mette kuera persegid Emm; Mine üsna `perse oma jütuga Rei; pistä se `perse, ma ei tahagi änäm Mar; oh sa va lagund perse - - lagund `riided `seĺgas Mär; käi `persse, kuradi `rentsel Sim; mes sina ajad õmad sitased `ambad minu `puhta `persse Kod; pista `persse oma `tarkus, eks ma tia ise, kud́a ma teen Lai; mine `perste `kellä `lü̬ü̬mä; laku perset ja piä lõvva Ran; pistä oma `tarkus `persede San; saʔ olt iks perse˽kah Krl; käśk minnu vanna inemist `persehe Rõu; `laonu perseʔ Plv; Mis sä, perse, pelgät Räp; ta om üts hellik perseʔ; timä teḱk ka sedä `mu̬u̬do, a midä perst, avida‿ss midägeʔ Se
2. kõht, magu kanul kõik `persed on `lahti tänä Lüg; Sel isegi `perse iad ja paremad täis IisR; on‿s so perse juba tühi `jälle Khk; Nüüd äi lähe supp persse, mu eesele aitas, sa äi taha Kaa; No kaua sa tüha persega niidad, rinnaalune lihab nõrgaks Pöi; kõik paremad suutäied peavad tämä `persis olema Mar; nüid oo sul perse täis, see toit ei lähä sool nüid `sisse Mär; Aab omalõ sia `muõdi liha `perse Khn; Nüüd on tal perse ele Tor; pole siin änam midagi, maŕjad on laste `perses puha Saa; oravaid, neid süöb [ilves] `perse kohe KuuK; perse on täis VJg; Kas sul omal ei lähnud need vorstid persse, et ilma rahvale veel söötma akkasid Trm; mis sa ike vasige `perse selle piimäst topit Krk; mes soe suun, si̬i̬ soe `persen vns Ran; paŕõmb põrss `persehn, ku perän vitäʔ vns Rõu
3. piltl (väljendites, ütlemistes) `Perse märg, aga kobikka pole näht (töövaev ei anna tasu); `Perse `kiidäb peremiest (peeretamisest pärast söömist) Kuu; tegi puol `päivä, siis õli `perse `õhtal (väsis ära) Lüg; `Miski tieb, siis sie on ka kõik `puale `persega (hooletult); Pera tuli küll miel `persest pähä, aga siis õli juba `ilja Jõh; Obuste paristamisega on `teine küll `vasta `perset (kahju) saand; Mis sie isa viel `puega `aitab, sel omal `perse `paĺjas (on vaene) IisR; Selle rahmimisega on sul varsti perse öhtal (tervis otsas); Terve mees, kes persest köhib (peeretab), aige sii, kes rinnust rögiseb Pha; Selle perse‿b seisa ju `kuskil (on rahutu) Pöi; perse `olli lastel üle`antust täis; ju su silmad `perses `ollid, et sa‿s näe mette Muh; Löi teisel perse viluks (kasutas ära); Üppas persega näkku (süüdistas alusetult) Emm; Ea perse leiab ikka omale `istumise koha (ettevõtlik jõuab elus edasi) Rei; küll `andis tal `perse sõnu täis (sõimas); see oli nii ea toit, pidin keele `persi `neelma Mar; kahe `perssega rebane, ees ea, seĺla takka `lõikab `kaela Mär; Mis sa kelgid, omal perse maa küljes kinni (kogenematu) Vig; ei tiä piäst egä `persest (mitte millestki) Tõs; Sõpõr kuõrib `naabri `perse (kasutab ära) Khn; Läks `persega `mulda `sööma (suri) Tor; poole `persega `tehtud, põle kellegi asi Hää; vanudust mul `persses küll HMd; tahab `mulle pulga `persse `aada Koe; `sulle vaja nii kaua sugeda `anda, kui aru `perssest pähä tuleb VJg; ei lase ennast `persse `alla `panna (kamandada) Sim; tämä õli õege `kange `tü̬ü̬le akkama, aga nüid one perse `kolden (hädas); nõnnagu tumm, ei piäss ei `persess ei laasu tämä `mussa Kod; `oskab oma perset `oida, ei tiku nõnna `tööle; ma olen `mõisaärra `tuaski perset last (peeretanud) Lai; `sõimas ta `perse täüs; `püksen enämp ku `persen (kõhulahtisusest) Hls; es saa munadest täit `inda, nüid sai munadege `vastu perset; ta emä `perse taga üless kasunu, si̬i̬ ei tää kedägi elust; kos ta muial jäi, temä `persen iki (vargusest) Krk; võta ää malk, kae kas aru tuleb `persest pähä; nakass tegemä ihän ja õnnen, aga `varsti `oĺli perse piḱkä (tüdinenud) Ran; nii löönuva `sakslase oma maa`ostmisega `liivläste `perse üle; mes mä elä, eńg om `persega `riibu (surm tulekul); kõ̭ik, mes teenib, kõ̭ik ju̬u̬b `persede (joob raha maha); ega ma perst `süiten ei ole rikkass saanu; mes viga tõese `perse pääl `liugu `laske, ega `endä perse ei kulu Nõo; ta nut́t (mangus) `vällä kas vai pini `persest Urv; anna˽perse˽tõsõlõ sittu, eśs lasõ˽läbi küĺgluiõ (annad teisele, jääd ise kitsikusse) Krl; nüüd om perse˽`kat́ski (häda käes) Har; olõ õi˽taal ao `raasu, taal üt́s raud `perseh, tõõnõ tulõhn, kolmass `tsuskamisel Rõu; tä ei˽püsü˽peoh ei˽`perseh; kas sul silmäʔ `perseh omma, et ei näeʔ Plv; Kavva siin ilmah inämp ollaʔ, tulõ arʔ `peŕsegaʔ `mulda `sü̬ü̬mä minnäʔ; Taa upin vii ärʔ keele `persehe (väga maitsev on); kuld lõṕpi `hiiri `persehe, hiire˽vei˽kulla arʔ Vas; Kääse perseh är ja ei olõ sitaga kah (tuleb kõigest puhtalt välja) Räp
4. (ühendeis) perse minema ebaõnnestuma, millegi nahka minema koledast jõi, aga `sinnä `perse tämä nüüd läkski, `juomise `perse Lüg; see tüö läks `perse Vai; See läks nüüd küll kεεst `perse Emm; mu töö ei õńnista täna `ühti, `jällä läks `persse Mär; miu töö ja vaev läks `perse puha Saa; tema läks selle `aiguse `perse Koe; käis `ulka `aega ära, see aeg läks `sinna `persse Lai; si̬i̬ tü̬ü̬ läits `perse Trv; olli kaits pu̬u̬l `tu̬u̬pi tinatuuri ärä joonu, läits viina `perse iki Krk; paatäis `puskari läits `perste Ran; ma olõss võenu rikass inemine olla, aga oma rumaluse `persede lät́s kõ̭iḱ Võn; perse panema 1. ära sööma Talgulised oo keik söömad, ölled perse pand Kaa; `sahvrest on kikk parem `perse `pantud Saa; ta on kõik puha `persse pand, teise jao ka ära söönd Lai; kaositävve suppi pańd `perste Ran 2. ära rikkuma, ära raiskama `Persse pani vihm ia `kuiva luo IisR; Muidu üks perse panija, kasu pole tast mette üht Kaa; asi on ära lõhutud - - on `persse `pandud Lai; si̬i̬ valitsuss paneb periss `persde ni̬i̬ inimese Puh; tu̬u̬ om kõ̭gõ vara `persehe pannuʔ Rõu; taa viinakõnõ, taa pańd `persehe inemise˽kah Vas; perse pugema ~ tükkima lipitsema, libe olema `selja taga `räägib tõist - - aga saab kokko, siis pueb või `perse Lüg; ära poe ike `perse teeśele Pal; libedä jutuga, tahab kõegile `perste tükki Ran; võõrastele tükib `persede, oma elust ei kae midägi Nõo; suu iih, siss tüküss `persehe, a sälä takah `lõikass kaala `maaha Se; perses olema (millestki ära rikutust, nurja, untsu läinust) Tänane päev on `persses, kedagi ei `jõudand teha IisR; Üljest ep `tohtind `laskmisel nimetada, siis oli pεεv `persses Jäm; Perses on keik puud ja laevad (laev läks puukoormaga põhja) Emm; kaĺla raba oo nii kuib, lähäb üsna põlema, nüid oo kali `persses Mär; Mia oma `tervisegä üsä perss Khn; pueg on eluga `oopis `persses Juu; akan lõõtsutama, siis on kua `persen si̬i̬ minek (ei jõua edasi minna) Kod; pasuna`puhkuja `riakind, et mul on mokad `persses Lai; nüid si `vastne masin om `persen Ran; `täämbäne päiv om `persen nigu rüän jälle Nõo
6. millegi taga- või alaosa, ka põhi kui `kartulid sies `seisavad, kotti `küljed ja `persed `tohkevad kohe maha; vesi on mere `perses VNg; pani vie`ämbri sedamodi tagurpäri, `ämbri `perse üles`puole Lüg; kot́t`perssega püksid, kottis perse taga Jäm; pane adrale vedemed ala, et adra perse ära ep kulu; odrad jεεnd lühiseks, `persed maas `kinni Khk; ahju `perse taga oli kuru Jaa; Vana rehe ahul oli perse toa seinast `väljas Pöi; mõrra perse oo `sõuke suur pitk, tihasse `viimaks nii `kitsaks, et kalad ep sua välja mitte Muh; paadi perse oli üsna madalas Emm; See vannas äi lähe sisse, lohiseb perse pääl Rei; pot́i `persses auk, pot́t ei kanna änam Mär; lõugeti perse oli seena `küĺge kinni `siotud Vig; piibu perst kistatse `tuhka `vällä Tõs; Laenõ lüeb tagant `tullõs `vasta laeva perset Khn; elab kiriku `perse taga Hää; tegin ea laia kuhja `persse; akkame nüid kodo minema, päävä perse ei paesta enam `ühti Juu; pane aga `oamre `perssega `pihta Kos; paa perse läks `vasta tuld, [supp] akkas `liiga kõvaste `kiema JJn; pane pudelille pauk `persse ja ju̬u̬ ärä si̬i̬ põhi; linapihud issutatse mua piale, perse laiali Kod; sarika `perse ase tehässe `kandealuselle `vaĺmis KJn; Lükka söed ah́u `perse, seesab kauem soe SJn; Sääl küüni perse taga lepikun om varesejalgu ja raavin kõllatsid kanakoole Hls; `amme perse katik kulunu Krk; kale perse `oĺli `katski, kala `oĺli tagast `väĺlä lännu Ran; siss `anti mulle ka `viina, klaasi `perse sehen `olli Nõo; ku˽sääre `iäne om - - sõ̭ss jõ̭õ̭rd regi, sõ̭ss lätt perse ette Urv; kesvil ommaʔ hii hannaʔ `persen Har; pöks `lühkene kui töbu, perseʔ `lühkene ja seereʔ `lühkeseʔ Räp

pesa pesa Jõe Hlj RId S(pösa Emm Rei) L K Iis Trm Pal Trv Lei, pesä Kuu Lüg Jõh Vai hajusalt L, Juu Kod KJn eL; p pessä Võn Ote Rõn V

1. pesitsemiseks või elamiseks valmistatud ehitis loomadel tihase pesa on puu `otsas VNg; karu - - kus on paks `kuuse `patrik, `tõmmab neid ülevält kokko, siis sääl all on pesä Lüg; `räistläised pittäd pesä maja kadoksi vahel Vai; Pääsused teevad pesa Jäm; ma `leitsi metsmesilase pesa Khk; kanad `auduvad pesa peal Vll; Isane ogalik teeb omale mere `põhja kivide vahele liiva `sisse pesa, siis ajab emase pesase `marja `lasma Pöi; mis te kisute `peastlase pesa Muh; Kana jähi pösa `pääle `ouduma Rei; rukiräägod tegeväd pesäsi rukide `sesse Mar; kägi ei `tehje pesi, `viide muu linnu pesäse Tõs; `Koslad munõvad mjõtu tükkü `ühte pesä Khn; lind `lindas `pessa PJg; kägi pesä põle `keegi kuulnd Juu; erilane tieb suure ümmarguse pesa Kos; ase sul nagu sia pesa JMd; pojad `puevad pesasse VJg; õle nägo sipelga pesas Trm; lõevoke teeb kesäle pesäd, kesk kesä eläjä jäĺje `sisse Kod; karu pesäs imeb käppä KJn; kaks kana läks salaja `audma, üks olli `aidas pesa teind, ühessa muna `oĺli all Vil; `ju̬u̬skless üttelugu ja ot́s nagu kana pesä kunagi Trv; ku siga pesä kand, sõss ta akkass `poigi `tu̬u̬ma Krk; `suuge ti̬i̬t suure liina, kätege ei saa `kärbläse pesägi vns Hel; tu̬u̬ majakene `oĺli `väike nigu sirgu pesä Ran; vana susi viinu `onte latse `endä `pessä `poige manu Puh; ku sa astut maamehitse pesä pääle, siss mehitse nakava törisemä Nõo; timä nännü, ku uśs lännü üless `puudõ ja toonõkurõ `pessä Võn; nu̬u̬ om suure kusi`raut́ske, kes `mõtsa pesä teevä Ote; joba varesse väĺlän vaaguva, nakkava `peśsi ehitämä Rõn; vanast oĺl `mõisa pu̬u̬l paĺlu naid `haigri peśsi Har; `hüürläse pesäʔ oĺliʔ katusõ all vai puiõ külehn kah oĺl, `puhmõ siseh, `kõrdlikanõ pesä nigu upin, mõni nigu kaaĺ suur Rõu; ku jala˽valutivaʔ, `tu̬u̬di sipõrlasõ pesä, tet́ti havvutust Plv; kimalanõ tege pesä mättä `sisse, kraavi peŕve `sisse, hiiŕe `u̬u̬ntõ Räp; kana om pesä pääl, tiiä‿iʔ, kas lu̬u̬ vai haud Se; varese säedava pessi Lei
2. piltl a. eluase, kodu pesa (maja) juo `valmis Lüg; Olid kalad jägatud, `mindi pesase `sooja (kalurite onnist) Pöi; piäd `väĺlä `lendämä pesäst (oma kodu rajama) KJn; ma naka ka `ennele pessä tegemä Har; kodapoolitseʔ lät́sivä˽niipaĺlo rikkass, et `jõuseva `hindäst pesä tetäʔ Räp b. magamisase, -koht Mia sai nad pesä piältkäde Khn; ma olen pesas tänase pääva HMd; minä võt́in tämä `kińni kõhe pesä piält, tämä õli ehäl tüdrikul Kod; `poiskõni lätt üless oma asõmõlõ - - joba pesän joʔ Krl c. (muud juhud) koest tuul kaua puhus, tuul on `sönna omale pesa vöttand Khk; kui tuul - - akkab ühest kohast puhuma, siss tuul jäi pesasse Kei; kolm `päävä pidi kuu pesäs olema (pärast noore kuu loomist), siis `olla eä linu tehä Juu; tuul kiärutab kõik `ümber, õtsib õmale pesä Kod; keväje `märtsikuu sihen päe olevet vi̬i̬n, sõss minevet `pessä Krk; päiv om siss pesän, kui ta `ümbre käänetess Krl
3. a. millegi halva asupaik Moonakate maja oli üks kehvuse ja vaesuse pesa Kaa; igavene juoma pesa JJn; [see] külä oĺl `varga pesä Räp b. mädakolle kolm üed `päivä ei saand `silmägi `kinni, `ninda valutas ja tegi pesa VNg; kas on `musta `sinne `aava `sisse lähnd, päält `kasvab `kinni, aga alt akkab `aigetamma, tieb pesä `sisse Lüg; tegi pesa `sisse ja akkas valutama Mär; sõrm tieb `umbes `aiget - - pesa oli sies JJn
4. a. üheliigiliste taimede (eriti nende mugulate) kogum `tõmma üks pesä `kartuli üless Lüg; Kes on iast ualt pidand, siis `mitmed on saand ka kolm`kümmä `kartuli senest pesast Jõh; sured mullaunnid said keik `tuhli pesadele `ümber tömmetud Kaa; meie õue peal on tropi`viisi [ristikut], üks pesa ühüskohas kasvab ülesse Kul; nii ilusad suured pesad ja ilusad karduled mud́u koa Mär; `võt́sin mõned pesäd ja voat́ kui paelu ma karduleid sain Juu; kardulit õige suur pesä all Krk || (kapsa peast) kaapsastel pole veel pösa`ühti Rei; [kapsas] akkab piad `keerama, väike kuumes tuleb `sisse, kui ta akkab juba pesa tegema Ris
5. a. lohkjas süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib kui `penni ei õleks, siis kui `raske lumi on kattussel, rõhub sarika pesäst `vällä Lüg; oki pεε pesa, sääl on auk sihes ning oki `keermise rui keib säält august läbi Khk; Ääsi pääl oli süte pesa, kus sööd põlesid Pöi; jõulu `pandi jahve kivise kakk, jahve kivi pesase Muh; Antska käib parema kεεlaba ümber ja päka kohas aa senel purjunööltse silma surumise tarvis rouast oukudega pesa Emm; kahe pesaga oo ikke lina ari, vana `seaduse `aeges oli mõises olnd koa ühe pesaga, `kangesti `peened Mär; aisa päral õõnitsedas pesa Hää; ree paenaldil on pesä, `sõnna `sesse pannakse `tuhka Juu; arjad olid, piid sees, kaks pesa, `eśteks kraabi jämedamad takud, pärast sue jälle `peened Pai; Kahest kolmest kõhast ahju nuka kivide vahele õli peeru õtsa jaust pesa tehtud Trm; [potivabrikus] `testi kausi pesäd, `pańti plaadid `ahju maha, laduti kaasid üksühe tõene tõese `sisse, nõnnaviisi issutite Kod; Tu̬u̬l haŕjal oĺl sääne puu vai laud vaih, sõ̭ss sinnä˽tettü neläkańdilidsõ˽pidimide pesäʔ Urv b. põhi kirgumüt́s, suur `kurdlik laia pesaga Jäm; Mu talimütsi pesa oo nönda ää pigitand Kaa; kübäräl - - teene on `peälmene riie, teene on pesä riie Juu; aenad `panti edimäld `onni - - siss käsitsi kanneti kuhja pesä manu, siss nakati `kuhja tegemä Ran; (taskurätt) oĺl iks nii latti pant kübärä `pessä Kan; Kuh́a pesä tet́ti nii, et `pańti puu keśk`paika `pistü, `saibaʔ `ümbre ja hagu `põhja Rõu; `haańe (Haanja) kaap suurõ `korgõ pesäga, `mustjass haĺl Räp

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00
© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur