[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

pea1 pea, peä, pia, piä hajusalt R, uus SaLä, SaId Muh Rei L K I, pää R Hää Saa Vil eL, pee, pεε SaLä Kaa Hi; seesü pään T V(pääh, päähn), pähän M

1. a. inimese kehaosa On `uhkust täüs, käüb pää `seljäss Kuu; nüüd on tädä üle `päägi (väga palju); Pikka `pääga, pää ku `putrunui `õtsas Lüg; luges `lehte, pia `kongos; `Tõmmas `kõrvad ligi piad ja pani ajama piltl Jõh; Kedagi `räekida ei `mõista, `istub pia maas IisR; Pεε kεib otsas kut tuulelipp (ringivaatajast) Jäm; rätik on `nuutis pεεs Ans; poiss `seisis pee peel Khk; Kukk `lendas kohe piha Krj; Inimese `kohta natuke suur pea; Poiss `olla ennast rattaga öle pea ajand (oli kukkunud) Pöi; kes‿o abieluse `astun, peab oma pead `varjama Muh; `tervist `vastu vöttes noogudab `pεεga Käi; pruudil olli tanu pεεs Phl; jooseb pea `seĺges, ei taal `aega põle Mär; ega `tohtind pead `tõstagi Kir; raputab piäd Tõs; `juused piast ää tulnd PJg; Inimene on väga `väikseks jäänud, siis `öeldaks, et tal on kivi pää `pääle jäänud Hää; noore inimese elu on ju et `torma ku ull, pia `püśti `seĺgas Hag; seal oli paelu rahvast, pea oli pea `küĺgis `kińni Juu; `veikse `piaga inimene on visa õppima Rak; piä õlaluie vahel, lühike mi̬i̬s Kod; pia on `norgus, kas on kedagi muret või; sii ei tunnista, võta või pia maha Ksi; kes pia ette `poole käis - - siis [öeldi:] käib pia `jalgade vahel Lai; pia nigu põhu `sööjal suur Plt; kańds `korvi pää pääl Hls; sirk lennaśs pää kottal Hel; suur pää ja peenike kaal, siss nigu kaal juuriku otsan; sügisene päiv om nigu lühike inimene, pää ja perse ku̬u̬n Ran; pääd ei saa jo otst ärä lõegata, valluss nakap; lähäb pikäli, kisub põlle üle pää ja makab Nõo; süńnitämine `oĺle külländ rasse, latse pää `oĺle suur Võn; lätsi `pääga `vasta `saina, lei otsa `katski Ote; kui sa varõste pesä taat ärä äävitädä, `õkva pää pääle `kargava Rõn; sa oled ku `ütsä `pääge kurat San; alasi tal pää maan, maha vahiss ütte `puhku Krl; perremiiss is `ütle˽mullõ sõ̭nna kah, muud ku˽nõrgut́ pääd Har; uma pää `perrä ka `passõ kübäriid, a pakk oĺl paŕõmb; kõ̭igil oĺl iks uma tano päähn ja rät́t ka päähn Rõu; mu˽pää om `ümbre˽`tsõ̭õ̭ri kõ̭iḱ är˽pest Vas; linikeʔ oĺliva˽pääh, pikäʔ ilosa `väega Räp; pää säläh, rind `pistü, ḱäu umma `uhkuist Se b. (sisekohakäänetes:) rõhutab millegi pea juurde kuulumist Ega mul `kassi `silmi pääss ole (ma ei näe pimedas) Kuu; teräsed `silmäd nagu nugissel pääs Lüg; `Vahtis `juures suu vesine pias, küll tal võis `õlla kõht tühü Jõh; `Vuhmib `süia, nii et silm `valge pias IisR; ons ta suu soo pεεs, et sa teise eest räägid Jäm; jälle silmad kirjud pees (purjus) Ans; ma ole `eese silmad pεεst ää nuttand Khk; pane sind muidu ebuldama, siis‿o `ambad laiali pees Mus; Akkas riidlema, silmad olid püsti peas Pha; Vahib peale `nurkas, mokk ripakil peas, äi mõista minema akata; Omal silm aĺl peas, aga ikka ajaks veel [viina] `sisse Pöi; reagib `ühte `inge, suu `koprab peas Muh; Tuli suure joosuga, nägu lökendab pεεs Emm; lapsed `naarvad ikka suud laiali pεεs Käi; mehed karjuvad, suud `lahti pias Lih; mis sa oled tein, kas sool `silmi piäs ei ole või Tõs; mokad toppis peas, on naa vihane PJg; laps vahib suu ammuli pääs; `Siĺmi põle pääs sital `minna, aga `teisi näeb Hää; pale `iilgas piäs nagu juudi tuop Juu; Omal juba silm sinine pias, ikka veel norib tüli Jür; reagib na‿t suu vahutab pias Koe; tal oli kohe nisuke aus nägu pias VMr; ma vahin õma rahvass kas silmad piäss Kod; silmad pahempidi pias, vist vihane oli Lai; poisikse noĺk, `endal nina tat́ine pias, aga tuleb õpetama Plt; sellel om järest `amba `irvi, lõvva laiali pähän Hls; vahib siĺmä `punni pään Ran; nii `kange küĺm, et ärä `tahtse nõ̭na pääst võtta; ei tiiä, mes täl ädä `olli, iku nägu `olli pään; ilma kassita ei saa, roti söövä siĺmä pääst ärä, niipaĺlu rot́te om nalj Nõo; siss me `puhksime nigu meil siĺmät `tahtseva pääst `väĺlä tulla TMr; ti̬i̬ tõde nägu `pääde Ote; Nõ̭na ka leemetäss pään ütte `mu̬u̬du, taast nohust ei˽`saaki inäp vallalõ Urv; `tütrel oĺli silmä˽ku pooli˽pääh, a no om pümme Vas || (esemetest) se `veske ka alles `püśti, tiivad peas Lih; kaks `kõrva `toobrel peas Juu; kibu oli kapa `moodi, kõrv peas Amb c. pea juustega kaetud osa; juuksed, soeng pea `kohmab, niisukest prügi tuleb `lahti `juuste alt `kammides Jõe; `palja `pääga `jusku kanavarass; Pää `otsas `nindagu kadaja `piesas (sassis) Kuu; ma lasin `lõikada oma pää `vällä Lüg; pia lähäb `kõhma - - piab sugema `vällä Jõh; Käib pia sasis nigu varesse pesa; `Laste `piasi ei `tohtind `kauvast `otsimata jätta, täid tulivad IisR; Koolis pidi alati pεε kenasti soetud olema Khk; Pea on nõnda `tolmu täis, ma pea `eese pead korra pesema Pöi; nüid põlegid lastel εnam `valgid päid Muh; Mu pea `kihtleb, otsi mu pead Rei; ilus kähära `peaga tüdrik Mar; mo pea tahab lõegata Mär; küll sel‿o paelu `täidä piäs Tõs; Pää ku ma‿ilma sakard, ta on vanunu, `saśsis, `tolkus kõik Hää; pia paĺlas `juskui kullassepa alasi JõeK; sul on vist süedikud peas VJg; mõnel naiste `rahval oli kahur pia Sim; õt́si piäd, piä `täiu täis Kod; pia õige sile - - nagu lakutud, nagu akkaks kuhugi pugema Lai; kus sa lääd nõnna karvase `piaga Plt; `käega silus mend pääst vi̬i̬l Vil; pää sasine ku `pakla kootsel Trv; latsel täi pähän Hls; mis neist päiest ütte`puhku suiude; miu om mure võttan pää juba alliss Krk; keśet pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l; pää `oĺli `paĺlass `pöetu Ran; sul pää ei kõõmeta, sul om nii puhass pää; siss na lätsivä tolle säbärä `pääga poesiga; sa aad toda `kuiva `uhkust taka, pää om ka ärä kruvvitu (lokid tehtud) Nõo; aĺl pää om tol ka joba otsan Võn; `väiksen mul olli ollu tsäpär pää Rõn; sul om pää `vaśsunu nigu kahru perse Har; vanast `pöeti soldańel pää `puhtast Plv; taal verrev pää nigu tulõkah́o Vas; Ko˽pää oĺl jo˽`veiga täeh, siss ot́site pääd Se d. (peas avalduvatest seisunditest) Pää kuum `otsas `nindagu `sauna keris Kuu; mu pää ei `kannata [kõrgust], pää akkab `ümber `käimä Lüg; Pia `raske nagu tina tükk `õtsas; `Tõinekõrd on pia `ninda ell, et ärä `astu Jõh; Las magab pia `selgest IisR; pääd `öüräsiväd vaid `otsas `suure `tantsuga Vai; ölut akab piha Jäm; kui pεε soe on (purjus), siis on `julgust küll Khk; pεε valutas, päris sańt`aige Mus; Taal akab vahel pεε `ümber `keima Kaa; Pea lõhub nõnda valuta; Juua täis `peaga oli `akna `sisse löönd Pöi; pεε nii `aige et Käi; viin akkas pähä Mär; pea `laaris ää Var; Piäss üsä nagu `nuaga törgib Khn; Eit ei tule sängist `väĺla, `ütleb, et pia piab valutama Tor; pea `kirju, ku vaest pea segane on Kei; pähä lõi valu JMd; `kaines `piaga on kena taadi JJn; `selge `piaga kaudatakse nüüd kot́t riest ää, keś seda `enne on kuuld VMr; purjen `piägä eks tä rumalid sõnu aja `väĺjä Kod; kui pääd joba natuke `auravad, sis `lü̬ü̬däs langud kokku Vil; temä üteĺ `ju̬u̬bnest pääst nõnda Hls; pää valut́s - - et kikk `juuse karva valu täüss Krk; `vasta tuuld kisu toda rege nigu pää vatutab Ran; näiss, kas õge surm nakap tulema, et pää seräne segäne Puh; sõ̭saral `oĺli kasujass pään; ma‿i või urvikeli olla, pää lääb ulluss; viinatse `pääga tei nii suure võla talule `säĺgä Nõo; sa pidit tedä kivvega `kloṕma, nii et sul pää otsan like (püti küürimisest) Ote; küll si̬i̬ ilma elu om ukan, `õkva pää lätt kiriväss mõtelden Rõn; pää om urril, esi pohmelusõn vi̬i̬l Urv; lahk pää seen ja `undass, ei kuulõʔ midägi Krl; timäl is olõ `ellu `jäämisega juttugi, ta oĺl pääst läbi rabat; mi niidi `täämbä kõvastõ `haina, nii et pää otsan lät́s `hämmess Har; mu pää lätt `ümbre Rõu; no sai puhadaʔ, sai `päägi˽paŕõmb Vas
2. muu elusolendi vastav kehaosa (ka toiduainena) Pää `püüdäjälle, saba `saajale, keskpaik omale (kalurite ütlus); `Augi pää ja ane pää, sia pää ja `siia pää on ühe `väärilised Kuu; obuse suu `kangisi pole `norga `piaga obusel vaja VNg; sarv tuli pääst `vällä, `paljas tolo jäi järele Jõh; kammid - - on `seukeste karuste `selgadega lestad, nendel on ka peede sehes seda `viiki Ans; mis ülal `pεεga on, `eetase söidu obu olad, maas `pεεga, see äi söida mette Khk; Vana ärja pea, see annab `keeta; Kes äi söö kala pead ja kala `ända, sest äi soa kalameest Pöi; ma pane ahvena päid killa tuhliste sekka Muh; Ilus obu, käib pea `selgas Rei; `küindlabast `peetakse suurd lugu, keedetakse pool sea pεεd Phl; loomad `kaeblevad sarbed maha peast Mar; `Ülge vee all ei saa engätä - - siis ta aab piä `vällä Var; vasika piäd-jalad keedetse süldise Tõs; meriärjä piä sünnü kusagilõ, änd ikka `aitab Khn; kõva `piaga oli teene, ei jõua täda `kinni ka oeda (lehmast) Aud; must loom ja `valge pea Hag; `jõuluks ta kõrvetas `lamba päid-`jalgu JJn; pani obesel piä jala `külge - - siis seesäb paegal Kod; lud́u `piäga kana, põle tuttu KJn; `mõisa `ärgil `panti puha pää jala `külgi, kui neid laadalt `tu̬u̬di; ei ole sääl obest ollagi, paĺt pää ja jala Krk; `väiksit `kiissu `sü̬ü̬di kõege päiega; uśs ai pää `püśti nigu üits tikk Ran; `lamba pää lahuti katess tükiss ja `panti patta `ki̬i̬mä Nõo; avvõl suur pää Võn; tõńnispäävä oĺl `oh́vrikivi pääle vi̬i̬d siss pu̬u̬ĺ t́sia pääd Rõu; hobõnõ põdõ pääd, aaśe tat́ti `vällä ja periss kõvastõ˽köhi Plv
3. piltl pea psüühhiliste protsesside asupaigana a. (selge) mõistus, mõtlemisvõime; mõttemaailm; arusaamine, taibukus juob `miele pääst ärä Kuu; saa `ninda `palju `peksa, et akkab pääst poruma Hlj; mida kuol`meister tegema akka `neie kova `päiega VNg; `mõtles omast pääst `vällä ja tegi `valmis Lüg; `Kõrra sai rumala `piaga sie temp `tehtud; `Püüdäs `ennast `kualitada, et saaks vai `piaga `leiba `tienida Jõh; Pane pia ka `tüöle, ära `perset `üksi `vaeva; Pia pudru täis, ei siis `aita õppimine ega kedagi IisR; Taal pεε pahna täis (rumal) Jäm; rumalast peest tegi tüki ää Khk; täma pees pole mihe meelt äga mihe `oidu Mus; Et́s on meil üks - - peaga poiss Kaa; Taal ju pea kaldub metsa poole Pha; Pole pealt näha nii loĺl koa, aga nääd sa, pea äi jäga mitte Pöi; ta reagib omast peast Muh; Senel pεε seedib ainuld tatti (mõtleb ainult rumalusi välja) Emm; kõba pea, ei saa lugemist kätte Mar; nendel lastel põle valitsust `ühti, `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad, kus `tahtes Mär; Na `tarku `piasid ma põle veel enne näin Han; pea ei `tööta änam; kes oo peast segane - - kes oo jalust vigane, `tervi mehi `rätsepi ei `olle Var; mool ei ole änam piad selle `vasta; poesid läin juhmist piast seda `miini `lahti `kiskma Tõs; sel oo ea oiu peas, see tiab paĺlu PJg; küll sellel on alles pea `otsas Kei; targa `piägä poiss Juu; pia mehi (tarku mehi) oli ennem kua küll, kes [ehitada] `oskasid JJn; targast piast meil ei old sõna vahetamest Ann; tuema `piägä inimeselu̬u̬m, ei aka `ükski asi tälle pähä; minä tahan õma piä perält elämä akada Kod; ära sa nurise kedagi oma pia üle, sul isegi ia pia Ksi; sai loĺli `piaga ~ loĺlist piast `tehtud; laulab omast piast kui kukk Lai; kes koolis `lahtise `piaga, sellel õppimine on nigu naĺla asi Plt; sa oled üits ilma `pääta inimene (rumal) Trv; `kange `pääge, ei võta `kinni, ei akka pähä; temä mõist küll neid jutte säädä omast pääst Krk; tal ei ole `tuhkagi pähän, aru `raasugi Hel; serände mõte `viska pääst `väĺlä Ran; toda `taidu täl pähä ei tule, et mes peräst saap, ku vanass jääp; pää om mõt́tid täis nigu ratta rumm kõdarit Nõo; võtab omast pääst ja keerutab `sulle ette ja sina usu Rõn; `varbavalu võtt meele pääst ja `ambavalu võtt mudsu pääst Krl; mi poisil om kah kõva pää - - taad ei massa `ku̬u̬li `saatagi Har; rumalast pääst ti̬i̬t paĺlogit́ `hullõ tükkä, midä targast pääst es tennüʔ Rõu; umma pääd piat `toitma, taa om su leib Vas; tä uma pää `perrä taht elläʔ; ei mõistaʔ midäge uma `pääga tetäʔ Räp b. pea teadmiste talletuskohana; mälu, meelespidamine mul one `santi pää, ei sie pia `kinni midagi VNg; `piibli lugud pidid puha pääs õlema `kaanest `kaaneni Lüg; `Tõinekõrd on pia `ninda tühü nagu pühütud; Kui pia ei jaga, `anna `jalgudele valu Jõh; Ega täma pia ka `suuremat `tarkust kedagi `vasta pole võtt; Vana pia on nigu sõel `otsas IisR; kas sia, poiss, pääst et tia Vai; vana pεε nii lameks jäänd Khk; piast ää läind, kui vilets se elu oli Pöi; raamat ei akka pähä Mar; ma võisin peast kõik ülesse ütelda, põlnd raamatust vaadata `tarvis `ühti Mär; Mõnel inimesel põle `ühtegi laulu`salmi pias Han; midagist `meeles ei seisn‿ja, pea oli sańt Var; miul oĺlid sõnad pääs juba, sain kohe kodu Saa; ma ei määleta `eilest `päävagi - - ma olen `piata inime HMd; mul ei seisa enam midagi pias JJn; ega minu pia ei pia enam `iaśti `kińni VMr; mul‿o nõnna sõre piä, ei pidä enäm miälen; si̬i̬ on minu piäss ammu kadund Kod; kui pole pias, siis piab jalus olema, kui unustad kedagi ära, piad uuest minema Lai; piä jäeb `veikses, põle meeles KJn; mi‿sa lõõrit, kas sul tüki pään om Puh; tu̬u̬ poiss mõist pääst `äste rehkendädä Nõo; mul `oĺle noorõlt ni˽paĺlo `väŕsse päähn Rõu; mu˽pää om sääne nigu vett vala˽`sõkla, kõ̭iḱ ju̬u̬sk läbi ärʔ; naa˽Võromaa `kihkunna omma˽ka iks mul pää siseh Vas
4. inimene või loom a. (hulga märkimisel) kuus `lehma `olli - - üks pea `andis `ämbritäve `piima Muh; mitu pead teid laua `ääre tulemas oo Mär; mõesa kari oli mõni sada kakskümend pead suur Mih; mitu piäd sul `lu̬u̬mi one Kod; vahetime [hobuseid]- - pääd pääd `vastu Pst; temäl‿o katese pääd laudan Krk; ku˽pää `päägä vahendat, siss vahendammi, muidu ei˽vahendaʔ Har; Vanast `maśti pääraha päie päält Rõu b. keegi ise (seotud kellegi asukohaga) kuhu pää `pista, `sinne `päivä `vietä VNg; tämäl ei ole `kohta, kuhu tämä pää voib `panna Vai; pista vahel pää mede pu̬u̬l kah Hää; pole `kohta, kos piad `panna Lai; tsirgõl omma pesäʔ, rebäseil uruʔ, inemiisil ei olõ kohegi pääd `piśtä Har c. elu ilm pääldä ilmahki lää äi iǵä `alla (jääminek nõuab iga kord mõne ohvri) Se d. piltl juht, valitseja; eestvedaja; ninamees üks loom, kes teiste pεε on Kär; Juri olnd `metsas `eese `sellidega, tää olnd `sellide pea Mar; juhataja, si on si pää Hää; issämi̬i̬s õli pulma piä, si̬i̬ läks eden alate Kod; si̬i̬ `loeti karja pää, kes kige ehen käüś Krk; kroonitu pää˽tuĺliva kokko Räp || paravośs, mis‿tu i̬i̬h‿tu pää sõit, tu maśsina pää Se
5. miski kujult, asendilt, ülesandelt pead meenutav a. taime ülaosa; tõusme ots; õis, vili kes läks `õtri `külvämä, sie pidi sia sava `süömä, siis `kasvavad `õtrile pikkad pääd; `ärjäbä pää viel ei kukketa Lüg; mis säl rukkil on, et - - kõik piad on külite maas Jõh; `pääle `pärteli `päivä kabusta pää akka `kierdämä Vai; sui rugid peenema `pεεga Jäm; `koplis on ju musta `pεεga `rohtusid iganes pailu Khk; Oder ei saand `ültse pεεd `otsa, nii külm `aasta oli Mus; vili akkab `pεεle `valmima Kaa; Ussid juba piade sihes (kapsastest) Pöi; kaeral‿o agad, odral ja rukil‿o pead Muh; ruki akkab jo `peasi `vällä ajama Mar; punase `peaga ja `valge `peaga ärjapea Kir; `kuurme lehed tulavad [kapsal] `enne, päräst kasvab piä Tõs; Lips on pikk ja libe ein, kasteeina `mu̬u̬di pää kasub `otsa; Kanepisi `oĺli `kahte jagu, ühed on päriskanepid, mis päid kasvatavad, teistel `öeldi koerused (isakanep) Hää; kaniste ea vili, pia on jüst pia `küĺgis `kińni Juu; nüid ei ole veel kapsastel `piasi Ann; timuti ein on niisuke pika `piaga, kõva kui teras kohe VMr; kapsas akkab piad `käärima, siis akkab pia `kasvama IisK; `enne on [vili] putkel, siis on pia `loomine ja pärast on piad väĺjas Trm; riśsik`einä nääd ei taha `enne ajada, ku pähä lähäb Kod; maru lõi piad maha, paĺlu `tühji päid on Äks; nõgitsit päid om nisul sian, periss pooless tõiste päidege, `muste päid ja nõgitsit päid; lilli pää, `äitsne küĺlen Krk; üits pää `uikab tõist pääd, säält ei ole midägi saia (viletsast viljast); mustpää kasvab su̬u̬n, jäme ain musta `pääga Ran; kütissmaal `kasvi teräne ja suure `pääga kesi; kapust laaritsapäeväl laotab `lehti ja `pärtlespäeväl pöörab pääd Puh; rügä nigu suur müüri tüḱk, kõ̭iḱ nu̬u̬ pää olliva üte pikutse; `kapsta om tinavu kõ̭iḱ assakuss lännuva, ei ole ütte pääd Nõo; lät́sime rõogu `alla ja‿ss `nopseme sält kesvä päid TMr; nisu lääp `pääde (kasvatab päid) Kam; kańepil olliva `pikliku pää otsan, `kirvega `raoti pää maha Ote; `kuuśku all kasvava `kõŕske, ku om `sände mullane maa, siss pistävä pää `väĺlä Rõn; `kapsta ommaʔ joʔ `pääle kasunuʔ Krl; ku˽vanal jakaṕääväl `kapsta vi̬i̬l päil ei olõ, siss ei saa˽päid Har; nisul, kesväl um pää, a kaaral um püörüss Lut || pl peksmata vili, viljavihud mul om pää kodu `veetu Nõo; tulep päie `ku̬u̬rmaga Kam; `Mińti jälʔ `nurmõ päie `perrä Krl b. hari, tipp; pealmine osa `kuhja piad teha paremb, kui `piened `einad on VNg; rukki akkjalal käis ka pää pääl; Mõnel ajasivad `tissi pääd `mustast kõhe `kandamise ajal Lüg; üks pudeli pää `paista, ottan üles, `piiridust täis Vai; `pεεga tuuligul pεε keerab `otsas Ans; `laine pεε `valkab, akkab tuuleseks minema Khk; jalad jäid vee `sisse, pea tariti paadi ääre‿pεle (võrgu ülaservast) Pha; Kuhja pea einad `jääti `õue maha, nee olid mädad; Piirituse pudel oli enne punase peaga Pöi; kõegil nabradel es ole päid peal; `paisel‿o suur kikkis pea `otsas Muh; merel on `valged pεεd Emm; kui oli kueha peä iloste `pandud, siis vett `sisse ei läind Mär; koeranael - - `piske kollane pia tuleb `otsa Mih; akid on `vaĺmis ja pääd on `otses Hää; `veśki pia, see annab keerata Nis; tegin kuhjale ea terava pea Juu; sai nabra `lautud, `jälle suur pea `peale, et vihm teda ei riku Pai; mul akkab kuera nael `aama, lüeb mäda pia `otsa VMr; kui piad `tehti, `lüödi angu varrega `kuomale Sim; aki pia õli üks suur vihk; Neid pööratava piaga lampisid nimetati piaga lambid Trm; iil‿o piä õtsan, ääl‿o kaks piäd (kirjatähe täppidest) Kod; `veike paise, üks `veike pia otsas kah; kihla sõrmuss on `piaga (kiviga) sõrmuss Ksi; kuhja piä vaeond `viltu KJn; vaja aḱkel pää `pääle panna Krk; kuhja pää piäb teräv olema Ran; siiva lätse [veskil] päält ärä ja pää om purust Võn; kuhilik `panti ülevält pu̬u̬ld nigu kokkupoole, pää `panti `otsa Ote; suuŕ paisõ, kolm pääd oĺl `otsa kasunu San; kohja pää pääle `pańti sääntse `oslikatsõ ossaʔ Har; laǵa kuh́a pää jäi Se; kerigu pää (torn) Lut c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa rie - - pää, sie kõver, mis üless tuleb Lüg; ta `soudand laeva pias, laeva peremees [oli] taga Jäm; `körge `peaga regi Vll; mene paadi piha Pöi; ree peä eest‿o jalassed kõberad ja taka `sirged Vig; vene pea on terävam, takka tömbim Kir; kui järsu `peaga regi, siis lüiatse mõni laud ette Kse; saani kolju oo ees piä piäl, et obu lund `piäle ei pillu Var; Puadi piä igänes püstü, taga paelu raskust Khn; lumi pakkis kuni ree `pääni `kińni vahel Saa; ärja regi oli madala `piaga Nis; rie pia läks `vasta `kuotisid [hobusele], akkas `lõhkuma JJn; regedel on sõba vitsad, mis ies oiavad pia `püśti Kad; [vene] piä on liiass õhun Kod; kui ree `koorem pia pääl on, siis tema lähäb `ümber Äks; `tuĺli suur tule juga, piä pu̬u̬lt jäme ja saba peenike, `tuĺli `mü̬ü̬dä `taeva alust KJn; ri̬i̬ pää om ärä `õigunu Hls; jassikul `olli pää ka ja kõrval serätse siiva Puh; palmitsedi [ree] pää paeo `vitsuga ärä Ote; `tõmpsi `inde ri̬i̬ pää pääle˽`küürä Urv; tohk (pära) om laemb ja pää om `kitsamp Räp d. (pikliku) eseme jämedam või laiem ots Pane sellele naelale paar äsadust pee pihta Kaa; Rui pea läks luhki; [Tuuliku] võĺv `tehti koa kõik moas `valmis, pia tahuti kenast teras`kanti `välja, kaks suurt kandelist `auku raiuti piast `risti läbi Pöi; senel naalal on suur lai pεε Käi; [Laeva] vjõnna piä piäb tugõvast puust olõma Khn; kańdiline `mutre pia; kui tikud tulid, sis nad olid nisuksed punase `peadega Kos; sel naelal põle piad ots (otsas) VMr; saabastel vaja uvve pää (labaosad) panna Krk; na (sepad) teevä eńge `naklu, kellega usse eńged `lü̬ü̬di usse `külge, ni nagla olliva `päädegä Ran; nii suur, ku ri̬i̬ paenatuse mulk `olli, nii jämedäss tetti kõdara pää Nõo; Tu̬u̬l pera`võllal om tõnõ ots jämme, tu̬u̬d kutsuti `võlla pää Urv; mul om üt́s illus piip, tu̬u̬l om `kipsine pää Har; Esiʔ um nigu˽nü̬ü̬pnõgla pää, a˽lask `ümbre nigu˽pü̬ü̬rhäĺl Rõu e. käepide `Sirbi pia õli `tehtu `jälle tohust Lüg; `pöiklid - - puust pεε `keikidel `otsas Ans; too mo pika `pεεga rui`pender Khk; luisu pεε oli änamast ümarguseks `reitud Kär; Puśsnoa tegi küla sepp, pea tegid ise taha Pöi; piä oo pius, kui sa pussitad Var; [Linaropsimise] mõõk, puust lai ja ümmargune pea ka `järgi Tõs; `noaskle pia Koe; minä oosin `kińni sae piäss Kod; mõni siŕp olli tohe `pääge Krk; liimeis̀ter `olli kate `päägä, pikk raud - - pääd katel pu̬u̬l otsan Ran; adra pää om tu tagumane jagu, kos käe küĺlen Kam; kuld päiege `kahvlid San; Mugu˽tuĺl nurmõ pääle, võtsõ adra pää peiu ja˽nakaśs õ̭õ̭lit ajama Urv; ma˽pööri aida ust, lät́s võt́i `kat́ski, pää jäi ennedä `piiu Har; pää um puinõ, mink pit́ih `põimja `tsiŕpi pidä Lut f. tööriista detail, kuhu midagi kinnitatakse uherd õli pää sies - - sääl õli pulk `küljes, `kellega sai `kierädä Lüg; Reha pia oli sie, `kelle `sisse `pulgad `lüödi Jõh; oki pεε `lahti, ep saa kedrada enam, tuleb `vaiu vahele tappada Khk; kuuse varredest oli `tehtud [reha] vaŕss ja, aga saarest on ikka pea Noa; piigerti pää sees oĺli neĺlakańdiline auk, kus‿si puur `pańti Saa; minu mies tegi kõverad [reha] piad JõeK; vanal uherdil käis piast pulk läbi Äks; vingeldil `olli kah pää, vingeldigä `lasti vähämbit `mulke Ran g. (muud juhud) Molema `otsa `külgi `pandi `paksust plegist teräväd - - pääd, `hiljemb `tehti torpièdud vade ühe `päägä (piiritusevedamise torujatest nõudest) Kuu; Madrus puhastas kumpassi vasest pεε nenda puhtaks, et see lousa iilas vastu Emm; Edäläst `tõusvad müristämise piäd üles (äikesepilvest) Khn; Sukurtki, ma mäletan, kus `tuadi `terve pia korraga koju Amb
6. millegi algusots Tugeva `vuoga vois libu rivi `umbe otta, kui pää `otsass tugevi `potskaid ei old `pandud (võrgujadast) Kuu; koidu esimine ots on vara, see on pääva pea Pha; See oli aja pea, kust `aida tegema aketi Pöi; võtame vau pead `lahti Kse; Levä pää, si̬i̬ `anti tüdrikul, et sis kasuva suured muksid põvve Hää; aea pia, kus uus aed akkab teesep̀idi minema Nis; kes tahab leiva pead `saada Kei; mes kuradi asi si̬i̬‿m ollu, sel ei ole pääd ei perset (ei ole algust ega lõppu) Nõo
7. seestütlevas käändes kasut seisundi märkimiseks; nii ja niisugusena `Tuhli`putru `täüdüb `süüä alade kohe tulisest pääst Kuu; `juobunest pääst tiä, midä `räägib, sel juttul ei õle äärt ei `õtsa Lüg; Kasetohust `tehtud `asjad `võisid `uuvest piast ka kigiseda IisR; poig suri `lapsest pääst Vai; See loom käis juba `vassigust pεεst `aidu Jäm; näĺjasest peest söi ta oma köhu nii täis Khk; ma `tõusi ühna `aigest peast maast üles Muh; mo eest on leiges `toorest pεεst jüst keige param Käi; surnd peast nägin, ega ma teda `inges peast änam `näindki Mär; see oli uiest peäst ike üsnä ilos Vig; Poesiksõst piäst sai järjest `kjõtsu mängetüd Khn; ära `viska rät́ikud likest pääst `nurka, `määndad ära Saa; tiht kangas on, kui ta jεεb kojotust piast tiht Ris; ma olen kõik tükid läbi teind ja nüid vanast piast, nüid kas sure `näĺga Hag; `piima sõeme sedasi apust piast niipaelu, kui me isi `tahtsime Rap; punased kardulid olid küpsetud peast na ead `süia et Juu; naesest piast ka sain `kostnaga majasse Amb; `pungast piast on ta [lumepallipõõsas] ka ilus JJn; ta `poissmest `piastki võt́tis `viina Ann; varsast piast `juoksis mitu `korda `traati, `kiskus jalad purust VMr; niesuke sama jopakas oli ta ju nuorest piast Sim; Ahvena kala - - keenust peast söödi Trm; kaśk põleb `tu̬u̬rvess piäss küll Kod; kis `ahtrast piast lüpsab, on rammusam piim Plt; igisest piäst ei tohi `küĺma `juua KJn; sinitse karduli om tahempe, külmäst pääst õige ää Hls; si põrss elävast pääst küll `sü̬ü̬mä ei naka Ran; kui kangass ärä `kuivi, siss mähiti kuevast pääst `trulli Puh; `kapla ti̬i̬ ma pimedäst pääst (pimesi), ega kablategemise jaoss `silmi vaja ei ole; lesäst pääst siss tei tolle - - Karlaga `sehvtit ja sai `tütre tollega Nõo; ta süü näĺlätsest pääst puuʔ ja luu˽kokku Har; kiä är˽harinõss, tu̬u̬ eläss pümmest pääst kah Vas
8. (väljendites, ültemistes) Pää juo `kolmane kere `otsas (üle keskea), vade `tembud `jusku `poisikasel; Ega pääst `luukama jää (öeld pea ära lööjale); Ei `pääse päist ega `joua jalust (aeglasest inimesest) Kuu; pääst `perseni (üleni) `kangust täis Hlj; Tieb, tieb, aga edasi ei `jõua piast ei `persest Jõh; Küll see mees paneb tale `päitsed piha (teeb taltsaks) Jäm; se töö mu käe kut kuke pεε (lihtne) Khk; Paneb pea tiiva alla (jääb magama); Selle eest pead ei silitata (kiita ei saa) Kaa; Pane pea `vastu `seina ja ole vaid (öeld toiduga pirtsutajale) Pöi; `õhtaks `ollid koeral käpad pea all (surnud) Muh; Ma voi oma töö eest pεε anda (olen oma töö kvaliteedis kindel) Emm; ei see ei saa päist ega jalust edesi, kis `niukene kohmits inimene on Mär; Ei pakata pääst ega `persest, ei räägi teistega Hää; teine on süüd tehend, aga meie pea peab `kanma (meie peame vastutama) VJg; `õmbleb ivake ja jälle pia kahe käpa vahel (on nõutu) Lai; siu pää saa `mitme kere `otsa panna, et ta tark om; si̬i̬ om kadunu nõnda‿t luud ega pääd ei ole nännu `kennigi Krk; Mitu pääd üte mütsü alla ei mahu (üks peab juht olema) Hel; pańd kõrva pää `alla (suri ära) Ran; temä ei pääse pääst, ei `argne jalust, ei saa edesi, ei tagasi Nõo; tal om pää i̬i̬st tü̬ü̬d (väga palju) San; Ma joht `hindel pää otsan `tańdsi ei˽lasõʔ (ei lase endale ülekohut teha) Rõu; Ju̬u̬mist ei jätä inne maaha ku pää kangla all (joob kuni surmani) Räp; no sai timä ka ar jo pää paku ala (sai mehele) Se
9. (püsiühendites) heast peast niisama, ilma põhjuseta Täis mies - - iast piast parisniku käest obust `ostama ei akka IisR; `Andis kohe east peast [koha] ää Pöi; Akkas εεst pεεst pröökama Emm; `Joonud mehed saavad iast piast kurjas Han; ääst pääst võtab kätte ja vihastab Hää; läheb east peast tese kallale Ris; akkas kohe iast piast `nutma Koe; inimen võtt ääst pääst üte mõtte pähä ja pand minem mud́u Krk; ääst pääst nakass `sõimama Ran; kui ~ nagu peata kana (nõutust, otsustusvõimetust inimesest) `Miski kättä ei akka, `ulgub nagu `piata kana `ringi Jõh; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada, kei `ümber kut `pεεta kana Khk; ennem - - oole`kandaja ees, nüid nagu `peata kana (mees suri ära) Var; [vanemad surid ära, lapsed] jäive ku ilma `pääte kanase maha Krk; käü kui pääldäʔ kana Rõu; oma pead toitma end elatama, ülal pidama midä `asjaga tämä oma pääd `toidab ka, tüöl ei käi Lüg; ta piab isi oma piad `toitma, et ta teśte abi ei nõua Juu; teeb `luudasid ja mõne koŕvi, näed kuda `viisi ta toidab oma piad Lai; kül ta‿ks uma pää är toit Rõu; pead hoidma ~ pidama söömisel-joomisel mõõtu pidama, mõõdukas olema si mi̬i̬s ei pia sugugi piad Ksi; tu mi̬i̬s ei piä pääd - - ju̬u̬b ja Ran; inemine piat õks pääd kah `hoitmadõ, ku `viina võtt Har; Na˽noorõ˽poisi˽piä ei˽`hindel pääd eiʔ, mu˽`paŕkva `hinde täüś ku˽sit́ige Rõu; pead-jalad koos 1. väga kitsikult Säel tuaubrikus nad kudagi elavad piad-jalad kuos IisR; Nendel on seal nii kitsas, pead-jalad koos, kui lapsed ka kodu on Pöi; see tuba on peris puudik, pääd-jalad koos, ei mahu `käimagi Saa 2. kõveras, küürus Piad-jalad koos, kõberas nagu kaelkook Han; ma käin piad-jalad koos Ann; pead kaotama otsustusvõimet, enesekontrolli minetama Inimene kudagi on kahju suanud - - ega siis sellepärast maksa pead kautada Trm; noor poiss `kaotas pia ikke tüdruku pärast Lai; pead murdma pingsalt mõtlema; lahendada püüdma küll sie `murdab pääd `selle `asja `kallal Hlj; Need `rehnukid `anvad ikka piad murda Han; küll ma `muŕtsin piad, aga `miele ei tulnd JMd; sellegä on piä `muŕmiss kua Kod; ma ole küll pääd `murdan selle asja man, aga ma jagu temäst ei saa Hel; sa `ütli `säärtse mõistatusõ, kas ma vi̬i̬l umma vanna pääd `taaga `murdma naka Har; pead parandama pohmeluse leevenduseks uuesti alkoholi tavitama peremehed tulid `ommiku pääd parandamma Lüg; Täna juob, `omme parandab piad IisR; läks `körtsi peed parandama Khk; Haigõ pää om vaja ärʔ parandada Räp; pead tulle pistma ~ peaga tulle jooksma mõttetult riskima, end ohtu seadma Ei mina lähe sinna pead tulle pistma Tõs; ära jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem Kei; kõhe miälegä pissäb peris piä `tulle Kod; pea laiali (otsas) hajameelselt, mitte midagi tähele panemata `Nuorematel piad `laiali `otsas, `nende `uolest või kedagi jättada IisR; Mõne inimesel põle aru `ühti, jooseb pial pia laial ots Han; mul on pia laiali, ma ei saa arvata Lai; Jooseb pää laiali otsan, mis sest kasu om Trv; pea peale kukkunud ~ sadanud lollakas, segane Ega ma pia `piale kukkund ole, et lähen tämaga IisR; Oled sa pea `peale kukkund, et sa `lainad nendele raha Pöi; Ta on päris pea peale kukkunud, et ostis nii kalli asja Pär; egä ma piä `piäle põle kuknd, et sedä`viisi ti̬i̬n KJn; kas sa oled pää `pääle sadanu Ran; pea peale pöörama segi paiskama Kodu olid keik asjad pεε pεεle pöörtud Jäm; Mis siin on juhtunud, kõik on pea peale pööratud Trm; pea pulki täis keegi on segaduses, erutavatest mõtetest hajevil pää `pulki täis, ei `oska midagi teha Hlj; Pia on `ninda `pulki täis, mis`muadi ma nied torud kokku `juodan IisR; Pea on nii `pulki täis, äi ta tää änam, mis ta teeb vöi mis ta räägib Rei; Käib `ringi, omal pia `pulki täis, ei tia kust otsast `piale akata Jür; Noʔ um kül˽pää `pulkõ täüś, tiia˽kas no˽mehele minnä˽vai eiʔ, joodigu tüḱk um Rõu; peast jalatallani ~ jalgu ~ jaluni üleni, täies ulatuses on pääst jala `tallani ias `riides Lüg; emä - - vańd, et temä om poja koolitanu ja pääst `jalgu `rõivile pannu; Puu olliva pääst jaluni ärmätanu Nõo; ma olõ pääst jaluni `aigust täüs Krl; üle pea (ja kaela) 1. kiiresti; hooletult tegi üle pää ja `kaula Vai; ta `jooksis üle pee ning kaela minema Khk; üle piä ja kaala ti̬i̬d, si‿o üks rabelemine, suab rutto käess ärä Kod; meil üle pia tööd ei `tehtud Plt; si̬i̬ om üle pää ja kaala tettu, nigu ossenduss Ran; sul om rutulõni minek, saʔ lääd üle pää ja kaala Krl 2. täielikult, üleni on juond `jälle üle pää enese täis Lüg; üle pea kasvama ~ minema kuuletumast lakkama, sõnakuulmatuks muutuma `Lapsed on üle pia `kasvand, enamb `kellegi sõna ei `kuule IisR; Poiss oo vanadel nönda üle pee kasvand, äi isa-ema söna tähenda sellele änam midagit Kaa; sa˽last taal latsõl üle pää minnäʔ, ku sa tedä nii paĺlu hellätädeʔ Urv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur