[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Leitud 2 artiklit

osa1 osa hajusalt R(õ- Lüg), Sa Muh Rei Lä hajusalt Pä K, I Trv Krk T V; p ossa Võn Kam Rõn VId

1. tervikusse kuuluv, kuid sellest eraldatav või eralduv jagu a. kindla suurusega jagu tervikust `neljas osa [kalasaagist] sai `iestlasele ja kolm osa läks `suomlasele [Soomes püügil olles] Kuu; sai - - osa `pääle [noota veetud], peremies sai kaks osa, vedajad `saivad `kolmande osa Hlj; `püidija saab kaks osa, vörgu mees ühe osa Khk; `Aiguse pärast `vetsin ühe kolmanda osa `napsu, nenda vettis pead jälistama et Rei; sii meri kasvab `umpses - - kolm osa oo `umpses kasund, üks osa on veel Lih; `andis kaks `muule ja kaks osa jäi omale Tõs; kaks viiet osa (2/5) Koe; kolm osa‿o miul, kait́s osa temäl Krk; üits osa pane terri ja kaits osa pane `ernit, siss saab ää suṕp; vellenaesele jäi suur talu kätte, mulle sai paĺt üits osa Nõo; Si̬i̬k oĺl kolmass osa vakka Har; keedetäs üt́s osa vett ärʔ, pandas kat́s ossa `suhkrot `sisse, saavat `õigõ siiroṕ `meh́tset `sü̬ü̬täʔ Räp b. kellelegi mõeldud, määratud või antud jagu (ka laiemalt) isäd `ütlevad `poigidelle, et võtta oma õsa `vällä; eks igä mies pia ikke oma õsaga rahu õlemaie, mida saab Lüg; `velje osa on `suuremb kui sisare osa Vai; kui kalad `kuimas on, vares tuleb lisi, taal osa sεεl Khk; `õhta `söödi ikka oop`kaupa, aga omingu sai igaüks oma osa; undid uluvad omale osa Muh; `Veskess egäl vennäl oma osa Khn; pärimise `juures igaüks saab oma osa Tor; nad läksid oma osade pärast `riidu JMd; siin meres õli laeva `kapteń ja nüid on temal mitu laeva osa Kad; minul on õma osa käen Kod; eks iga laps sua oma osa Plt; pühäpäävä hommugult - - perremiis - - ańd egalõ ütele uma osa kätte (lihast) Har c. terviku koostisdetail läits `liina ratta osasit `kaema Puh; mia aruti jaki `valla, mõssi osase iluste `puhtass Nõo; maĺmist valõtass maśsina osaʔ Kan d. tervikust lahutamata, kuid millegi poolest eriline jagu loomad keisid sui läbi kesa osa‿pel Khk; jagasid krundi `kahte osasse Iis; `kambrel `oĺli kaits `väikest osa, truup `oĺli vahepääl Ran
2. mingi määr, hulk a. ebamäärase suurusega hulk munakorv old `jälle tua `nurgass, siga mend siis ka `jaule `sinne ja osa muni ige süönd ärä, osa tehnd ige sodiks Kuu; kilu `vergud - - `nendega sai `suuremb osa `pinnast `püüetud Hlj; `annan õsa `lehmäst `sulle Lüg; kut sui einaaeg tuli, siis sai osa ära niidetud Jäm; osa lastest olid `aiged LNg; osa mehi tuli tagasi Tor; ku kassil poja om, paĺlu `poige, siss uputadass osa ärä Nõo; ku rasu ärä `tsaeti, siss `panti ta `tönni ja `panti `pätsi ka mõni osa Ote; siss na olliva `pi̬i̬tnu osa `kraami ärä Rõn; ala˽sa˽taad liha kõ̭kkõ vällä süüäʔ, jätäʔ osa mullõ kah Har; vidäjä oĺli˽ka kutsuduʔ, osa tougaśs, osa tõmmaśs [suurt kasti] Rõu; ku ma osagi saasiʔ ar˽`massaʔ Vas; suurõmb osa [rändkaupmeestest] käve jala Räp b. (ligikaudselt) määratletud suurusega kogus ühe vakamaa osa jäi veel `niita Khk; Sügise [pööningule] öles `pannes oli `koorma osa odra `põhku Pöi; keedu osa kalu Mar; üks lüpsi osa `piima läks maha Mär; kui tige on: teen so peä osa löhömaks Juu; `korteń ku̬u̬rd, `kortne osa teda iki oli Trv; toobi osa pane vett, piimäst ei jakku nenda paĺlu Krk; üits puut rükki vaśt om, noh nii puuda osa Nõo; Noid oĺl iks nii katõ klaasi osa Urv; anna˽mullõ üte-katõ kübäre osa rõõvast; siihn podelin om vi̬i̬ĺ üte lonksu osa `viina Har; tulõ üle turu, luvva osa hako `kangli aĺl Se
3. roll; tegevus, ülesanne `atramihe osa oli alandlik `olla, vabadiku osa `vaikida Kuu; üks kana mäŋŋab kuke osa, oli `pöösa all ja `tömmas `laulu Mus; `saatus on määranud mulle elus seantse osa Saa; `ü̬ü̬se `mängsevä kaits tükki tondi ossa Kam || õppetükk Kas so osad on juba öpit; Sa pole jo täna `koolis käind, mine nüüd - - osasid `saama; `Oskad sa oma osasid Rei
4.  osa saama jagu saama leeva kooruksed sii, ma‿p saa osa Kär; Äi saand öunast osa, tal polnd `ambud suus Kaa; ma‿p soa kurgist osa Vll; Meite vana körb akkab vanaks `jääma, äi saa änam eintest osa Pöi; osa võtma 1. osalema, kaasa tegema võttin ka senest suurest piust õsa Lüg; Ta on ikka sõast osa võtnd mees Pöi; ma kua tahan selless pulmass osa võtta Kod; sulastel es ole `õigust osa võtta, siss peremehe - - valisiva `eńdi ulgast valla volinigu Ran; läämiʔ osa `võtma mi˽kah, võtami seĺtskonnast osa Räp 2. kaasa tundma, tundma sama, mida teinegi pead teise ädast osa `vötma Khk; võtad osa teeśe rõõmust ehk murest Pal; si̬i̬ om üit́s `lahke inimene, ta võtt osa tõiste rõõmust ja tõiste `kurbusest Trv; kui tõene ei oless osa `võtnu ta õnnetusest, oless täl väegä `raske ollu Ran

osa2 osa Kuu Krj Tor Saa Trm Hls Krk Hel Har liha laps `tahtab osa Kuu; kas sa tahad sea osa või `lamma osa Tor; lient üksi `ańti, osa ei `soandki Trm; `täämpe paneme osa ja ubinid `ki̬i̬me Hls; sikke ku undi osa kunagi Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur