Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 4 artiklit
ori1 ori g orja hajusalt eP, M TLä Kam Ote San Urv Krl Har, `orja R(n `orja VNg Vai), oŕa VId
1. õigusteta isik; kellegi heaks tööd tegev isik, käsualune, teenija mida `kaua õli `mõisat `tienind, et sie on `mõisa ori Lüg; Ega ma oma mehe ori ei ole IisR; pole änam `möisnikkusid, pole änam `orjasid Khk; See laste `oidmine on vana inimesel just orja amet Pöi; see sai üsna orja [moodi] `vitsa Muh; Aega ärjal, aega orjal Emm; lähäb teise orjaks Mar; obune oo keeletu ori, iga üks annab plaksu `pihta, ega ta enda eest `oska `kosta Mär; ega ma ori ole, et `süia ei saa Aud; `vaesest saab vara pidaja ja orjast osa jagaja PJg; päevad lähevad orja `puole (lühemaks) Ris; ärra orjad, need olid mõisas JõeK; sulane ehk tüdruk kutsuti ennemast orjaks JMd; `tõmba teha nägo `mõisa ori Trm; mina õlin küll ärräle `kindel ori ja täädin kõrrapäräss tämä `käsko Kod; mis sa lähed `ot́sma sinna nii noorelt, teisele orjass (tüdrukule abiellumise puhul) Ksi; vanaema käis mõisas teol, pidid orjad olema, ega talud ei olnd ostetud Plt; võlg ti̬i̬b `võera orjass KJn; ma ole justku‿its vana tü̬ü̬ ori kunagi, ei saa ü̬ü̬l egä päeval rahu Trv; nüid sa annat ennäst eluaa orjass Krk; miu esä emä aal olli küll pessetu neid kõrralisi ja `orju Hel; mia ole ollu igävene ori, ei ole üttegi ääd `päivä nännu Ran; nüid inemise ei võta toda `sü̬ü̬ki ettegine, midä mina pidi `sü̬ü̬mä, ku ma tõse ori olli Ote; `ründä nigu ori ü̬ü̬ʔ ja pääväʔ Urv; kiä ori om - - tu̬u̬l ei lasõ˽`kiäki hingädäʔ, üt́s ora tulõn, tõnõ om `persen Har; `pillaist saa ori, a kokku`hoit́jast saa kuningass Rõu; mis sul viga, sa˽peiʔ `oŕju Vas; ku kodoväüss lät́s, siss üteldi: lät́s ilma palgata oŕass Räp; ku `päśsi ori vallalõ, siss sai priiuss Se
2. piltl mingi himu, pahe mõju all olev isik sie on üks peris pattu ori, juob ja tieb `niiskesi üle`annetumi tükkisi Lüg; iga üks on oma kõhu ori - - oma kõht suńnib `orjama Lai; ta om viina ori Har
3. orjus; orjatöö nee olid ikka veel need orjast `lahti `pääsend inimesed Jäm; `oĺli sõit sehen, ütest orjast `tõisi `orja Ran; õdagu `ilda, hummogu `varra, kõõ platsih, om täl inemisõl - - väega suuŕ tü̬ü̬, `väega suuŕ ori om; `minti oŕalõ Se
ori2 ori g orja Khk Pöi Muh Mär Vig Kse Tor Saa Ris HMd Juu Jür JõeK VMr Kad Sim Iis Trm Kod Ksi Pil M Ote suur, jäme puu ju ta sis ka ori oli, kui ta maha `lasti, nii jäme löime [tehti], tee vakk `leiba sees εε Khk; vanast olid `metsas puud kut suured orjad Pöi; kis nihuksed orjad `lõhki ajab Mär; vanad tamme orjad Kse; mede metsäs on mitu sianst `orja, mis kaks mi̬i̬st sülega ümmert `võtvad Saa; va vanad orjad, tahaks maha `raioda Ris; põline suur mets, suured orjad sees Juu; pidi `kerve `katki `lüöma orja `oksadel JõeK; vana mäńni ori - - kuda sa nisukese jõmika `lõhki suad Kad; jämedad orjad sial, sai teisi puńnitud Iis; kõige suurem, ori juba - - si̬i̬ on teiste puude peremi̬i̬s Ksi; paju suur nagu ori Trv; si̬i̬ om üit́s suur jämme ori, karja lauda tala (palgist) Krk; na palgi omma jämedä nigu orja kodu `veetu Ote || mes suur kivi, one ori Kod
ori4 ori orikas ori‿o üsna suur Kei
veebiliides
@ veebihaldur