[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

orav orav Kuu Khk Krj Pöi Muh Rei LNg Rid Kse Var Saa Ris Hag Juu JMd JJn Koe VMr VJg IisK Plt KJn M(g -e) Nõo TMr, orav|as (-b|as) hajusalt L, Hag Se/-ass/, õrav Lüg Jõh IisR I, g -a; orrav Urv Räp Se, g orav|a Puh Nõo TMr Ote Rõn Rõu Plv Vas Lei, -e San, Krl; n, g orava VNg Vai Jäm Khn, orave Krk, orabu Phl; ppl oravõid Har koheva sabaga väike näriline õravaid ei õle saand nähagi sie suve Lüg; oravad `juoksod, savad `püstüs, üest puust `toise Vai; orav nönda siutsib ülal männi ladva pεεl Khk; Oraval on juba tali kasukas selgas Pöi; orabu on puu `otsas Phl; oravas süöb käbisid ja `pähklid Kul; orava änd oo kui viht Tõs; Poisid läksid oravid taga ajama PJg; läks orava jahile Ris; ma ei nää küll `ühtegi oravad siin JMd; orav `juoksis küini katuksel VMr; õravid on punasid, mõni on vesiaĺl, mõni on pruunakas Kod; orav ei sü̬ü̬ muud kui käbisid KJn; orave rü̬ü̬st `pähklit Krk; roniss nigu orrav kõjo `latva Nõo; ei ole trehvänü oravat nägemä Ote; oraval um pesä tettü, nigu varõsõ pesä Rõu; ta kah vana`tütrek, ega tedä inäp nüüd `kiäki ei võtaʔ, ta jääss nüüd kodo oravit `haukma (üksildast elu elama) piltl Plv; tulõ oravass mano, küśs: häŕg, häŕg, mis saʔ mu `hainu sü̬ü̬t Se; orrav, tu `kargass puust `puudõ Lei

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur