[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

ora ora Kuu Vai hajusalt S, L Ris Juu Amb JMd Koe VJg Sim Iis Plt KJn M TLä Võn Kam San V(p orra), õra Lüg Jõh Iis Trm Kod varras, ritv, latt õra on üks raud `varras, õts `tehti tulisest, siis senega põledetti puu `sisse `aukusi Lüg; piibu varre `sisse `aetase oraga auk; ora ees, kera `keskel, tambi labi taga = kana Khk; tüiri ora keib tüiri `kääridest läbi Mus; ora sisse soab `räimid pistetud, kui pliida all `küpsma `pandakse Vll; Pitk peenike torn oli [kirikul] naagu ora `taeva `poole; Aava malgad ja kadaka orad, siis on tääda, et [katusehari] seisab mehe ea Pöi; Vεhene ora näidab tundisi (kellaosutist) Emm; Sööstipuul oli ora sees, selle pääle panti kanga pool jooksma; Teravad orad `kasvast `lehtede vaheld `välja (roosi ogadest) Rei; kus ta külbi poolele on jätnd - - `sõnna turgatse üks ora `püsti Mar; põletas tulise oraga, `pańdi tulesse ja `laśti augud `sisse Mär; ilma orata kuhi akkab värisema Kse; Ora ees, käärid taga, kera `keskel = pääsuke Han; tubaka kot́tis enne `oĺli piibu ora Tor; oraga sorgitse, ora on vana`aigne `soŕkimise riist Saa; emapuu `küĺges peenike raud ora, rool jooseb selle vahel Ris; raud pulk, ots oli teräv, `üiti põletse ora, `tehti tuliseks ja põletati `auku puu `sesse Juu; peenikene nägo õra Trm; pissäd terävä õra `kapsa `sisse, et suad [veest] `väĺjä võtta; tü̬ü̬d one kõik ripakille, õra tulen, tõene `persen (väga kiire on) Kod; palava oraga tehäss `auku `siśse KJn; orage `lasti kerip̀ul pulga `auke `sissi Krk; pojal esigi ora `persen, tõene tulen, kolmandaga susitass takast piltl Nõo; Kääneti ńää (linad) kokku ja˽tsusati oragõ˽`ku̬u̬t́sli lauva `küĺge Har; säks kükäśs havva pääle, poiśs tougaśs oraga˽timäle Vas; lõstol ommaʔ oragaʔ palotõduʔ mulguʔ siseh Se || keśv `tõmbas `orra (tõmbub kokku põua ajal) Krl

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur