[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

oja oja (oea) Kuu Hlj VNg Vai Jäm Khk Vll Pöi Muh Emm Rei hajusalt L K, Lai eL, uja SJn Kam Ote VId, õja Lüg Jõh hajusalt I

1. a. kitsas jõeke `Harpa üle oja Kuu; õja, kus `juokseb vähä vett Lüg; `purded viivad üle ojade; poiss kukkus ojase Khk; Oja `ääres oli nii paks rohi, et `andas läbi lüüa Pöi; metsas jooseb oja Rei; ma ole neid linu ojasse vädand küll; suur oja, et saand mud́u [üle], siss paĺk oli peäl Vig; rukis `tuhka, oter oeasse ja kaer kaosse (maa niiskusest külvamisel) Mih; vitsmõrrad oĺlid oeade sees ika Vän; oja põle otse, aga oo `kontrik Tor; `väikesed anepojad lähevad ojasse HJn; oja on jõest vekem ja suonest suurem, suoń läheb tümast muast läbi, oja aga enamaste kõvast Kad; meil ei õle õjasi Iis; ära `õiska enne, kui üle õja soad Trm; oja kuivab suvel ära ka, kui on põua aeg Lai; uja kääru sisse `pańti kah [linad likku]. ujasse ei `tohtind iaste `panna, rikub vee ära SJn; kari om oja veeren Trv; anise lähvä `ojja pitte ala Hel; oja `ju̬u̬skva kevädel vulinal Puh; nüid ojasid ei ole, oja om kõ̭ik ärä kujunuva, ei ole `veskit ojade pääl Nõo; `mõsku plaaniti `tõlvuga, siss jälle `ojja, loputidi sääl vett piti Ote; lat́s `purdõ päält sattõ `ojja Urv; ku vatsk tü̬ü̬täss, siss teǵe mull-mull-mull, nigu veśi ujahn Rõu; kari`kakriʔ kaussõ vi̬i̬h, oja suuh Räp; `ujja karaśs Se b. kindla sängita veevool vee oja jooseb, kui `kangest `vihma oo sadand Vll; ojad maas, kui vihm sajab Mar; `vihmä sadas nõnna, et ojad joosevad kohe Juu; keväjä om siin ojasit paĺlu, vesi ju̬u̬sk `põlde vahel Kam

2. nire laps kusi oja maha Mär; Vere oja oli tie piäl Khn; vere õja `purskas suust Trm; kui sannan laval oled, siss igi jooseb ojan ihu mü̬ü̬dä `alla Ran

3. triip; soon suure oja `raiusid jää `sisse Jäm; üks oli metsa rot́t, leet́ ning must oea `selgas Khk