[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 3 artiklit

no-nõ-

no1 no(o) R Khk Pöi Muh Rei Kir Lih Khn PJg Hag KuuK Amb JJn Pee hajusalt ViK TaPõ, KJn Vil Trv Krk Hel TLä TMr San V(noʔ Rõu Vas), nuo Lüg Vai KuuK JJn, nu(u) Kod Äks KJn Lei (esineb rõhutu modaalsõnana või rõhutavalt noh) üks inimene `vahtis läbi `akna - - no eks siis old vaim Jõe; no eks sen kisä `pääle `hergänd siis ne vähikäsed `lapsed ka üles Kuu; olima `kolmekeste ja `neljakeste `lapsed, noo neli last oli ko˛e igas majas VNg; noo mis ma `võisin `õlla, noo `kümme `aastane Jõh; kived panemo `rannas kohe [võrgule] `külge - - nuo `umbes kilo `raskus vai Vai; noo mis asi see on Khk; peenikest `leiba, no see `tehti `ainult pühade aaks ja `arba Pöi; no nüid‿o lugu `lahti Muh; noo mis sa oodad ukse vahel Rei; [pulmad olid] nädal `enne jaanibed, no kellel oli `aega sis Lih; me ikke olime isi `leibas aga noo ikke ühes koos elasime PJg; [kangas] oli nisukene ilus lapiline nagu sie nüid siin, aga nuo nied olid ikke neĺla kańdilised nied lapid KuuK; nuo, või [hakkas] `luksuma JJn; mies oli `aige - - no kus tema tööl käis; aga noo kus siis neid inimesi niipaĺlu on sis Pee; `viimaks istusime kohe maha, et no küll on ull, ei pääsegi ommetigi edasi Rak; noo, voi tema tegi nii`muadi VJg; no kullake, meks ta `raske ei õllud; nu õli kuradil visa ińg Kod; no kellest sa tegid seda katust, ikke õlest Pal; aga no `mõisnikudel oli ju `võimus tiha Äks; no mis mea enäm mäletä; noo peremi̮i̮s lõegas ike `leibä KJn; no kas sul aru pähän Trv; mine no mine, mis sa ik‿kojodet (konutad) nõnda kava Krk; no lääme nüüd kabeli pühale Puh; ta viśt kaevass, et mia tõrele, no kas mia asjata tõrele Nõo; noo, kas sõss nii om taa asjalugu Krl; no kas sa saat `vällä vai ei˽saaʔ Har; noo küll sinno kooritass kui pinni Plv; no˽taal ta naasõ`võtmise himo ka karaśs Vas; nu mis `mõõtlõdõ Lei

no2 no Võn V(noʔ), nu, nuʔ Krl Rõu Vas Se Lei nüüd mis sa no vi̬i̬l niipaĺlo pajatat Võn; `tütrik sai nahatävve, no‿kki (nüüdki) vi̬i̬l nuut́sk tarõn Kan; seost käest es saa˽ma midägi tetäʔ, no˽ka iks `ü̬ü̬se valutass Urv; õga sõss pulma pedämene õs olõ nii nigu nuʔ Krl; no‿m kõ̭iḱ ilma elu `kaonu ja `lõpnuʔ; Ma ei˽saa˽no˽minnäʔ, ma lähä tunni ao peräst Har; vanast oĺli˽suvõ˽paĺlo paŕõmba˽ku noʔ Rõu; ei avida minnu nu inäp jummaĺ ei juudas; nuhuda noʔ, ku hüä taal liĺlil hõ̭ng um Vas; mütsütä no kõtt täüś, siss jõvvat tü̬ü̬d tetäʔ Räp; hüäge oĺl, et üt́s ristiinemine oĺl kah `põrgolistega üteh söömäh, et nu ma inämp tagasi ei lääʔ Se; kae˽ku tu nu `sõrbass (rüüpab) Lei; nu an `aigu, ma `uoda Kra

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur