Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 5 artiklit
niks1 niks (-ḱ-) g niksi Aud Hää Saa Pal Lai Plt KJn M T(nigsi Nõo) Urv(nigsi) Krl pulk lõnga kerimiseks Linane - - keriti niksiga, muidu `sü̬ü̬ris näpud kat́ti Hää; niks `tehti kohlap̀ust, sellepärast et see ei kulu ära; mina teen nende pulgadest `nikse Saa; lõng käib niksi läbi KJn; võta niḱs ja keri Trv; lõng jooseb niksist läbi, niḱs om peon Hls; Ilma niksite es saagi keride paglast `langa, käe võtt `õkva `kat́ski Hel; naesed esi teivä `nikse; niks `olli neli viis `tolli pikk, parass `piiu võtta Ran; nigsiga keriti vee lang, siss läits lang äste `sirgess; kuslapuu südä `aetass `väĺlä, tetäss niḱs, nigsil lõegatass säpu, kos lang `sisse käib Nõo; niksiga sai kõva kerä Urv; niksigõ keritõss `langa Krl Vrd nikats
niks2 niks g niksu Jäm Kaa Vll Tor Juu Kod Hls Nõo Räp, `niksu Lüg IisR, niksi Har/-ḱs/ Rõu; kniks Tor, g kniksu Trm põlvenõtkutus teretamisel või tänamisel `tütrik terestab kõhe, tieb `niksu Lüg; Lüö iluste `onkule `patsi ja tie niks ka IisR; Pisike tüdruk `oskas kenasti `niksu teha Kaa; kes nagu änamad inimesed on, `neile tehjakse `niksu ka teretamise `juures Vll; lapsed õppisid `niksu tegima Tor; kui teretavad, lasevad `niksu `peägä (peanikutusest) Juu; Tee kniksu koa Trm; `väiksestaol (väiksena) om õpat `niksu `lü̬ü̬mä Hls; tii üt́s niḱs telle Har; tütarlat́s tege `niksi Rõu
niks3 niks Mih PJg Hää Ris, g niksu Rei Mär Vig Ran(g nigsu) Ote, niksi Krk
niks4 niks g niksu sõrmelüli pikkusmõõduna – SJn
niks5 niks Ksi, g niksu Ote (suguühtest) sa anna mulle üks niks Ksi; [ta] `tahtved vi̬i̬l üits niks saia Ote Vrd nikk1
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |