Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
nii1 nii üld; nei Lei Lut
1. sedamoodi, selliselt õppetaja pani lugema, minul õli pias ja nii ka minu `peigmel IisR; vahest nii, vahest naa Khk; nii see on, näh Vll; elama nii, päävast päävani Rei; see töö jääb mul üsna nii kohe Phl; tee nii Tor; nii ei tohi see küll jääda JMd; ennemalt tõmmati nii, kuda obune `jõudis vidada (tehti võimalikult suur koorem) Pee; tammed olid nii - - neil olid ladvad ära `murdnuvad Äks; ma tegin nii, ärä aga sina küll nii tee KJn; jäŕg om nii Hls; ma pääd `anda ei saa, aga nii ma kuuli Ran; aid tuleb iks nii tetä, et tõeste eläjä väĺläst `sisse‿i saa Nõo; sirbiga kogoti rüät nii `pihku ja lõigati ärä `jäĺle TMr; siin üteldäss nii Võn; tu̬u̬ `tüt́rik ollev nii (rase) Rõn; nii ei `üldäʔ, kes sõ̭ss nii `ütless Kan; vaest no˽nii `aigu`mü̬ü̬dä olõss saanuʔ Har; kävemi nii vastatside riiht `peśmä Plv; timä mullõ nii ütel Vas; ak nei (ah nii) Lei
2. sedavõrd, sel määral; väga, eriti `meie vanal oli nii üä elu Kuu; tagusimma seda `riiet - - `paugud [pidid] `korda `müöda `käima, sis sie oli nii - - ilus, `niigu `püssi `laskemine VNg; älä kudista `minnu nii kovast Vai; meid oli nii suur liik minemes Jäm; jöi nii pikad seemed ölut, `tahtas nii seda ölut `saaja Khk; karu (karv) on koeral nii paks pεεl et Mus; se veel `maksis viis tuhat `eesti `krooni - - se‿on nii tõsi Pöi; luupeksi kondid, nee oo nii ellikud, nii õrnad Muh; ta on üks nii äkine inimene Emm; `enne peremes `olle nii rekas, nii rekas Phl; meri lähäb nii `kangesti uttu, et sa ei näe `kuskesse `minna Mar; ma `naersi nii et Lih; nii ia meel oli kohe, kui saad aga `pulma `minna Lih; kõri lääb kinni - - nii kinni, ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; nisukest inimest annab `otsida, nii `lahke käimaga Ris; vahel oli lumi oli nii, et et et mine üle pia `sisse Hag; sellele tuli koa surm nii äkitselt Jür; neid `tienijaid, neid ei suand nii pidada JJn; vaeo põĺvini `lunde, nii tie on `umbes VMr; siin määs [on] nii suured puud olnud, et sülega `ümber võta Pal; piibu õõn on ka nii `kińni läind et tuleb pohasta, mud́u ei tule änäm suits `väĺlä Vil; nakass `keḱsmä, et temä `oskab nii ja nii äste, aga esi sitt ei `oska midägi Ran; nii ää vili ei ole meil vi̬i̬l ollu Puh; nii sõemassiva vastastikku - - peräst `lät́sivä `tüĺli ja `taplema kah; tu kivi oĺl nii teräv TMr; anna nii valu, et perst õõrd `vasta maad Rõn; nu̬u̬ latsõkõsõ `oĺli nii alastõllaʔ Har; nisukatsõ prii inemise - - kel es olõ maad eh́k nii käen - - tu̬u̬ `püüse jäl˽käsitü̬ü̬ga hinnäst elätäʔ Plv; no nii ilosat rät́ti ei olõ˽mul joht pääh olnuʔ Vas
3. umbes, (millegi) ringis kakstõist `aastat õlin ikke küll vai kolmtõist `aastat, aga `täpselt mul `mieles ei õle, aga nii ma õlin Jõh; punts on suure vaadi poig, nii kaks `pangi Saa; tegime jua ühed `nõnna `kõrged `uńnikud, ikke nii kolm neli `veiket `uńnikut `jälle kokku Rak; nii kellä kuvve `aigu TMr; iilä sattõ meil `rässä, noʔ oĺli `väikese, nii `herneterä suurudsõ Har; nii päävä tõsõngo `aigo, no‿ss `mińte kalolõ `perrä Räp; `buĺbit pandass maa `sisse nii maie `kümnedäl Lut
4. väljendab ajalist järgnevust; niipea kui nii kui siduma akkasid, nii se üks `tõmmas `jälle `säuhti ära paelad `lahti (põllest) Lih; nii kui päe nina `püstis, nii mine [tööle] Aud; nüid nigu laalatadass, nii lahutadass ka pia Nõo; sai üt́s `ainu `aasteg sepätü̬ü̬d, nii olli kroonu pääle minek San; Ku˽kõsahuss om `eńdä, nii tulõ lat́s üless Har
5. (ühendsidesõna osana) nii et (alustab viisi- ja tagajärjelauset) pühä `lounast - - `mendi siis `sinne (kalale) ja `oldi `terve nädälä, nii et `laupä `uomigu siis `tuldi `alles `siie tagasi Kuu; kevadene aeg old, nii et metsas oli lund ja jäĺjed jäid maha JJn; pialt oli see raam `laiemb - - nii et kaks turvast sai `vastamisi `piale `panna Rak; laud lükäti `püśti, nii et ta ei olnd seäl oma kohas KJn; nii ... kui (seob kaht rööpliiget) Nigu kera `teine, nii pikk kui lai IisR; nii `Mehkel kui Jaan jähid tõda `ootama LNg; nii vanad kui lapsed `nutvad suure äälega Mar; na‿m ärä kooluva mõlemba, nii naene kui mi̬i̬s Nõo; kõ̭iḱ pidiväʔ üteh `tü̬ü̬tämmä, nii `väiko˽ku noorõʔ Räp
niin niin g niine SaLä(g niini Khk) Muh Hi L/n -ń Hää/ K I Pst Hls/n -ń/ Krk, `niine R
1. taime koore alumine osa; niinekiud kimbuna iga `aasta käis suvel `enne `eina`aiga `niines (
niint korjamas);
`pärnäst kisuti `niini ja siis senest punuti siis `virsule paul Lüg;
`Niined olivad käe pärast `miski siduda IisR;
`nuustiko - - sie on `tehtü rogoska `niinist Vai;
niined keige εnam pajudel - - koor jääb `teisse tükki ning niin jääb `teisse Jäm;
`siutasse lestad `ändi pidi kogu selle niinega Khk;
pärna pealt `võeti pitkad niined, neist `tehti `viisku Muh;
pajo niindest `tehtod `viisko öhekorra Käi;
`räästis niinel koore küĺlest ää Mär;
niint `lõika nagu `saue, niin oo `kerge Tõs;
enne `kisti lõhmuse niinesi ja neidega `panti [
lootsiku]
kaared kinni Tor;
jäänu oma `niini `autama Hää;
robuskid, need on niinest `tehtud Juu;
sauna vihud `siuti niinega `kinni Amb;
vianatud `niske puu ümmargusest ja otsad õmmeldi kokku ei tia mis niinega VMr;
Püśsi metsast [
käidi]
`niini `tuomas, niintest `tehti `köisi IisK;
tuon `vahtra kodu, siis ajan täma `lõhki ja kisun niintest Trm;
läks niintegä paŕksepäle Kod;
viisud olid suvi läbi, `niinedest `tehtud Äks;
lähme niinile (
niint korjama)
KJn;
lõhmussa koorest sai ka `niina, aga paju ku̬u̬r `oĺli paksem Vil;
viisu olli jalan pajo niindest Hls;
muist `niisi jooseve pikutipidi, kaits `riśti niist jooseve neist pikuti niistest läbi (
viisust)
Krk Vrd niids 2. pärn `nuoreld on niin, ku `suurest saab, siis on pärn Lüg; `Niinesi `kasvas `mõisa`parkides IisR; niine õied nopitse ära ja siis pannasse `kuima Var; `niinesi ei ole igalpuol JMd
niip niip volt jäkil `olli suur niip taga Muh Vrd niips
niis niis g niie eP(n -ś Hää Ris Pal Plt; g nie Amb), `niie R hrl pl aas lõimelõngade üles-alla liigutamiseks; seade lõimelõngade vaheliku moodustamiseks `kaŋŋas`puudel olid `püörad `tehtud - - kus `küljes `niied olivad Hlj; `Niiel on all aas, `keskel silm, sis kaks reit ja `niiesõlm Lüg; `niied on kahesugused, ühed on aas `niied, `tõised on silm `niied Jõh; Tekk on `kümme `niiega IisR; kui niied pole eieti `siutud mette vöi ukka lεheb jalgutimide `muljumine, siis teeb suured korrad `sisse Khk; kui kaŋŋas ülal on, siis `kanga peal on niied Vll; Niied on nõnda `katki, paljad narrakad veel Pöi; niied pannasse õrsile, siis nad `seisvad `sirgel Muh; Kätaste pääl liikuvad niied, kui sötkud, siis `jooksvad virr ja virr Rei; öhökorra `olled niied `tehtud, nee igasid mitu `pölve ära Phl; villased [kangad], no neid me tegime koa neĺla niiega ikka Noa; roop oo see, kellega neid `niisi tehakse Mär; Oia piirg `iemämäle, tuli lähäb niiesse Khn; Labasel `kangal on kaks niit, öhe võtad i̬i̬st, teise tagant, ikki `paaris Hää; niis lεks `katki Ris; ta on jäänd kibasse, kas niites on viga HJn; Tee kaks niit `juurde ja pane kaks `lõnga vahele, sedasi `suadki piivahe täis Amb; korutatud lõngad olid, millest niied said teha VMr; käbi piäle `aetse niit ja ruami piäl tehässe Kod; niied on kõik `sõlmedega `tehtud Pal; ma kudusin kuueteist`kümne niiega kangast Plt; `kanga `niisi tehässe piiritsegä koa KJn || (niietamisest) üks paneb `niide, `tõine `andab `õtsi Jõh; `Niide `pannasse paremalt pahemalle, esimisse `niide üks ja `teise `niide üks lõng IisR; `niise ma pani juba `öhta, sugase oli panemata veel Ans; pange kaŋŋas `niide Rei; `aetasse kangas üles ja akatasse `niide panema ja päräst sukka Mar; Testel panid naesõd kördikangast `niide Khn; akkan panema `niide, võtan tokist, et [lõimelõngad] puserite ei lähä, näpud ikke iga niie vahelt läbi JJn; tõene annab kätte, kui `niide paned, issub paku ja niiede vahel Kod; `niide `pańdi orgiga nigu pilbas, sellega `aeti, tõmmati läbi Plt Vrd nitse
niit1 niit Khk Vll Pöi Muh Hi hajusalt L KPõ, I Ksi Plt KJn Trv T Rõu Plv Kra, niit́ Mih Hää Saa Ris Koe Sim Lai Plt M Nõo V(g neidi Lei), g niidi; niit g `niidi R(n `niiti VNg Vai) korrutatud linane või puuvillane lõng rüsad `onvad `niidist `tehtu VNg; sene eng on justku `niidi `õtsas Lüg; `värviti leppa `kuoridega `niitisi Jõh; ma‿p nää `niiti nööla taha aeda Khk; Kui omiku puude põõsaste vahel irmus pailu `võrkusi ja `niitisi (ämblikuvõrke) oli - - siis oli `varsti tuul kää Pöi; anna üks silma täis `niiti `moole Muh; tampsa niit on ösna jäme Phl; niit oo kahe`kordne, lõng oo ühö`kordne Mar; rätsepad tulevad juba, niidid ja nööbid alles toomata Mär; näpuga isi õmmeldi kõik `valmis, isi sai niit́ kedrata Mih; linadest sai `niiti `tehtud, sai `eadest linadest kedratud Aud; mis ruĺli pääl oĺli, poest osteti, see oĺli niit́ Saa; kodune niit keritäkse kerässe ja on `värtnä peäl Juu; mul nagu viie`kümne `numbri niit (kõhulahtisusest) Kad; niit́ on kahekorra kokku kieratud ja lõng on üksikult Sim; selle niidiga ei saa õmmelda Iis; niied tihasse linasest niidist Pal; net́sil olid pigelid ilustuseks oma `tehtud niidist Ksi; `saapa `nõelumeseks oli kolme `korne niit́ Plt; ärä aja `niiti `sassi Trv; ketige niit́ (rulliniit) om kige sikkep Krk; meie teeme võrgu enämbide niidist, siss `oĺli võrk kõvemb Ran; vanast tetti `amme nöbsi ka niidist, pulga `ümbre `mähksit niidi; `rätsepä obene ravvane, and om taka linane = nõgel ja niit Nõo; issitu lang om villane, linane om niit Ote; meil `rätsepp pańd kuu`paistõn kah nõglasiĺmä `perrä niidi Har; Linast `niiti tet́ti vanast noorõkuu kuivagaʔ, et sõ̭ss saa kõva niit́ ja˽pidä Rõu; mi `aigu, siss inäp linatsit ja poolõniidiga˽`käüśsit mi imälegi kua õs Se; hing niidiga kaelas ~ kaalan väga haige, suremas Ammu ing niidiga `kaelas, ju öhe korra akkab ää koa minema Pöi; nii surija oli, ing vel niidiga `kaelas Juu; mul `olli eńg niidiga kaalan, aga surm es taha mu Nõo; mul om esiki jo hińg niidiga kaalan, sa vi̬i̬l tsüsit minnu Har
niit2 niit g niidu Sa Muh Rei Phl L Ha Jä VMr Trm Kod Äks Lai Plt Pil KJn Ran Ote, `niidu Hlj RId, niidi Muh Rei Phl
1. niitmine a. heina- või viljalõikamine `otra ` juuriti kohe - - `niiduga jääb jo pead maha Hlj; `Alles `poisike, aga kippub `niidule `kaasa `ninda‿t IisR; see oli `leikuse ning niidu vahel Ans; me `katsusime oma `niitu kiuste `valmis `laupa `öhtaks Khk; vii vikatid niidu järje `peale Jaa; niit mo eest `kergem töö kut loo `vötmine Pöi; `meite `rahval koa töö `valmis, niit `otsas Muh; See nädali peame niidu löpedama, muidu `jääme rugi`leikusele `jälgu Rei; niit oo `kahte `moodi, käsitsi ja ooste masinaga Kul; `luiskamene, see köib `ühte `puhku niidu `aeges edesi Vig; vaka`maane niit oli, `päävis pidid vakamaa maha `niitmä Tõs; ku lased vikati `ringi `käia, se on `raske `niita, aga jääb ilus puhas niit Nis; vaata, siht on seal, et niiduga üle ei lähä HJn; sügisel `algab põlluvilja niit JMd; `minti eenamalle kell neli ommuku, käsivikatiga oli niit Äks; eks pü̬ü̬rkaare niit ole `raskem, piäd täiesti kaarealuse läbi `lü̬ü̬mä, et kasuma ei jäe KJn; kui si laǵavuss ärä kulub niiduga ja luisaten, jääb paĺlass ru̬u̬ts `perrä Ran b. villa pügamine Kevadine niit käis `märtsis Lüg; `pesti `enne `niitu `lambad Vai; [tall] esimest `korda niidu ala tuleb jaanipääva eel Jäm; siis nad `pessid `enne `niitu `lambad ära Rei; `lamma niidu jaoks masinaid ei ole olnd, need said ikka käsi`raudega niidetud Rid; päev paar `kuivas [vill] `lamba `selgas ja siss läks niiduks Tõs; Alvemad, nägu kõhualused ja koodipäältsed `pańti kohe niidu aeg isi `paika Hää; Suised niidud tehti karjamaal ää Kei; ega sie `lambaniit [lihtne] ole, ole seal upakille, kuku viel kummuli JJn; kad́rinapääväl oo peris niit Kod; `enne `niitu `peśti `lambaid Lai; ühe niidu villad `peśsid korraga ää, panid `kuima - - kui `aega said, siis akkasid `kraasima Plt
2. niidetu a. (heinast, viljast) Ühe `süömavahe niit `eina maas IisR; sai loo ülese, saab niidu ära Pha; kui nad tänäbust `niitu koa `tahtvad kogoda Vig; naa `värske niit, noor niit Kse; eilane niit tahab `ümmer käänta, siss saab `õhtus kuivas Saa; tänaommokust `niitu põle paelo kedagi Trm b. (villast) Sügisesest `niidust ei saand muud kui sukki ja `kindaid tehä Lüg; suvine niit ja `talvine niit `saavad mõlemad ikke kokku `pandud Jõh; See mul puhas ühe lamba niit, kena kibar vill taal Khk; talle looma vill oo esimene niit Muh; üks niit `vellu, kui niidäd kõik `lambad ää üks kord Mar; esimene vill on kämaras ja `kärssus, esimest `niitu ei taheta Var; Ajukavill `oĺli alvem, teised `oĺlid ääd niidud, ääd villad Hää; mõnel `lammal suab pu̬u̬l `naala `villu niiduss Kod; niit on juba kätte `saadud Lai; voonakõsõ vill, edimene niit Ote
niit3 niit g niidu PJg Tor Saa Ris/-o/ Juu Koe Iis Kod Plt KJn M hajusalt T V, `niidu Jõe Lüg IisR Vai/-o/, niidü San V(n niit́), niidi S Kam; neit g neidu Lei heinamaa ei nüüd `saareinimestel enamb ole `niitu Jõe; `lehmad `süövad `niidu pääl Lüg; sääl `niitis on ka mitu kännast Khk; kiitsakas oo röövloom küll, keisi lammutasi niidist ta pesa ära Mus; mine too niidist `meiusi Jaa; me läksime `niitide vahelt läbi Muh; see me oma niit Phl; Aasa eenamaa on niit, sialt niidetase `eina Tor; `niitu es tohi ära sõkku, siss teine `aasta ein es kasva Saa; kui vikat nüri on, jääb karune niit Juu; eenä `niite piäl vihmävesi‿o soe Kod; lääme karjaga `niitu Trv; kun `siante vesine niit om, sääl om konnaeinä Krk; keväde seni kui ristipäeväni käis kari niidu päl Hel; kikkapüksi, na kasvasse niidi `vi̬i̬ri pitti Kam; toonekurg iks `niitu pite ütsikult `kõńse Ote; minä olõ - - `mõisa niidü pääl `aina `niitenü ja riibenü San; üle niidü minnen `vaiu ma poolõni seereni `hõtsu Kan; aja [kari] sinna niidü `vi̬i̬rde, säält lättevä suhe Har; tu̬u̬ vesi huh́t mäest `alla kõ̭iḱ maa ja kiviʔ, niit oĺl nigu jäŕv vett täüś Rõu; lehm oĺl tah all niidü man Vas; niit kõõ sinetäss, pääśosilmäʔ kasusõ niidü pääl Se; [kangas] mõstass ärʔ ni vil `saotadass niidü vai rihaja pääle palahhuma Lut
veebiliides
@ veebihaldur