nemad nemad (-äd) Jõe Hlj Kaa Pöi Muh Hi hajusalt L(nõ- Rid) K, I, nämad (-äd) hajusalt R Sa, Muh Mar Kul LäLõ Khn PäLo Trm; nevad VNg IisR VJg Iis Vil/-äd/, nävad (-äd) RId VJg I SJn; nemä Juu M(nevä; nävä Hls) T VLä, nimä(ʔ) Võn Ote San Har VId; nad Nai Jõe Hlj S LäPõ Vig Kir Khn Vän hajusalt KPõ TaPõ, VlPõ, na(a) M T V(naʔ); näd Kuu Jõh IisR Krj Mar Kul LäLõ PäLo Kod, nä(ä) Nõo San hajusalt V(ńäʔ, näʔ); neä Nõo San Krl Har, niä(ʔ) San V; g nende S hajusalt L(nä-) K, I M hajusalt T, `nende R Hi, neide Äks hajusalt T(nee- TMr) V, neie Trm Kod, `neie hajusalt R(nei, näi Vai), näide T(näe-) V, nääde (-d́-) Võn hajusalt VId, näie Kuu/`n-/ Kod MMg, naide Ote Har Räp, naidõ Kan Har Rõu Vas Se; p neid R hajusalt Sa, Hi hajusalt L K eL, näid Kuu Lüg Vai Vig Var PäLo Kod MMg T V, naid Ote V
1. pron mitmuse kolmas isik nemad on nii `kurjad, ära `ullemba `otsi Jõe; ega näväd ka `lollid ei õld, näd olid `targad mehed Jõh; see on nende asi, kuidas nad tegad Khk; tead sa siis neid `uskuda, mis näd `soole `rääkivad Krj; Kes teab, kust nemad läbi läksid Pöi; nad‿o vennaste pojad Muh; `nende lapsed puhas εε koolit Käi; oi jee, kui`palju nemad on puid istutand Phl; lähme nendele (nende perre) LNg; näd tulevad ja sööväd ää Mar; nändel olid `kaasas vaĺts noorik ja `peidmes Vig; Las nad tulad kua `siia Khn; nemäd `oĺlid kaheksi sõsarad vennäd Saa; ole sa küll nendega ia - - ära [halba] sõna `ütle neil Kei; nemad lähvad `poukarille, `poukar ja pidu, seda nad teevad Ann; kes neid `käśkis sedasi mässata, oma süi Kad; näväd‿o egäl pu̬u̬l eden, näietä ei sua Kod; nõnna on näie `soatus MMg; tulgu nemäd meele koa `küllä KJn; nevä ollive vaadige vett vedänu säält alt `ende perän Pst; mis mea nendess putu, mea‿i putu neiss kedägi Krk; ega na suurt `ku̬u̬rmat es `tu̬u̬gi, üits `veike peks neil olli pääl Hel; küläp me üitskõrd nendele serätse tüki teeme, et terve külä `naaru saab Puh; miä lätsi üten näedega `Rõngu Nõo; nimä `matnu siss pu̬u̬lba nu̬u̬ lina sinnä `loḿpi iloste kińni Võn; niä iks `ütlese, [et] naa noorõ, et niä ei eläve nii vanass San; nimä˽`sõiti minust `mü̬ü̬dä, selle sai nimä `veśki kõrra enne Har; nail tulõ `tihti taad nägelemist Plv; ma˽kae, et maʔ olõ iks targõmb ku nimäʔ; nail om hainamaad nivõrra ku meil `nuŕmi Vas; nimä häbendeleseʔ, kõnõlõ õi kõ̭kkõ kotust `vällä Se; taa um nääd́e mõts Lut
2. märgib (eelnevalt mainitud) olendeid, esemeid või nähtusi a. (substantiivselt) Üks `andas `koorma `õtsast `vihkusi kätte ja `tõine pani näväd ilusast `unniku Lüg; `tetre täbid on, mie ka en tiä minest nämäd `tullod Vai; kuidas nende (maasikate) apudus on Kär; kui nääd (linad) oo seäl natuke `valgemas `leekind, siss tuleb lina sasimene Vig; sii oo ti̬i̬lehed, näid pannasse kasujate `peale Mih; nemad (puud) kisuvad `pikse ligi Kos; neväd (võiseened) on sellest ääd, et kokku ei lähä Vil; obese riista jäive `õhtu `väĺlä, nüid om na ärä `jäätet Hel; miu peedi olliva kah ilusa, nemä olliva `õkva nigu ütsitedu Puh; anuma avvutadi ja liivatadi, na‿ss jo muidu lännü `aisama Ote; ku nii käe suu manu paat, siss na‿mma ni külmä, nigu iäraasukõsõ San; Kost ma tu̬u̬d tiiä, mis jänese˽teǵeväʔ, vai ma neid näǵemä küünü Urv; nii˽paĺlo `saie maʔ sibulit, naaḱki umma niku pondsoʔ Plv; vähämbä kalakasõ i̬i̬l järveh omma kui naʔ Se b. (adjektiivselt) se `sündis `nende `päevade sees Rid; küll näie uassite siden on tü̬ü̬d testod ja muret nästod Kod; siin mõtsan om näid roomakid Ote; mi‿sa laabõrdõt tan naidõ poristõ `jalgugõ San; ei olõ˽`pruuḱnu paĺlu `aigu naid sõ̭nnu, selle ei olõ˽meelen Krl; Vesi um siin õ̭nnõʔ alasi˽külm, tu̬u̬ um naad́õ lät́tide peräst Rõu; naide töie päält es teeniʔ ma midägi Räp; naid `kanda is olõ paĺlu Lut
veebiliides
@ veebihaldur