[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 6 artiklit

natt1 natt Pöi, g nata Khk Kär Mus Lä Tõs PJg Vän Ha Jä Kad VJg Trm Lai Pil Plv, natta Kuu(nada) Hlj VNg, nati Jõe Kaa Käi Phl Kad vähipüügiriist; ka kahv kalade tõstmiseks natiga `tosteta kala rüsast `välja Jõe; `Päämine vähi püü aig oli `üösel nattaga Kuu; natt - - `ümmärgune `niidist `kuotu, puust `tehtu varu VNg; nattadega `püitasse `ööse vähisid Khk; nataga roogitse kalu ühest kuhast `teisse Mus; Natt - - liha tükk pannakse `peale ja `püütakse `vähki Pöi; natt on vörgust `tehtot, töstedaks kalu Käi; noodameestel pidi natt koa olema, nataga vesatakse kala `välla Rid; vähja natad olid Kir; natt - - vits võrgusse `aetud - - puu vaŕs Tõs; läks nataga `vähke `püidma Ris; natad panime jõkke Juu; natt on võrgust `tehtud, traat́ `ümber, saab `järsku üles tõstetud HJn; vanast `võeti nataks puu kahe aaraga Amb; nata `piale `pandi kuoritud konn ja siis tulivad vähid seda sialt `süema Kad; `vähki `võetasse nataga Pil Vrd nott4

natt2 natt g nata IisK I, natta R(nada Kuu), nati Mus Muh/n nat́t/; natta g nada VNg Vai

1. tatt Hari oma nenäalune - - nadast `puhtaks Kuu; `peksasimma `reie ja olima keik nenad nattas sääl `ümber `massina VNg; kui ta (hobune) on piatavis (peataudis), siis akkab natta `väljä ajama Jõh; `Lapsed olivad nattased IisR; piim akkas venima, venib `ninda kohe kui natt Vai; pühi nina natast `puhtast Iis; laps itkeb, natt juakseb ninäss Kod || (konnakudust) `konnad ku akkavad kudemaie, siis `tievad natta, pojad siis ujuvad `selle natta sies Lüg

2. kõnts `tormi ajal rand natta täis Jõh; tiik - - o natti täis Mus

natt3 nat́t g nat́i Kul Kir Saa Kei Lai, nat́ti IisR; seestü natist Emm juuksetutt; turi, krae (hrl sisekohakäänetes väljendades kellestki kinnihaaramist, kellegi sakutamist vms) `Poisinolikas `kargas `teisele nat́ti IisR; võt́tis teesel nat́ist `kińni Kul; võta kut́sikul nat́ist `kińni, kus ta pääseb Saa; naised - - läksid `taplema, `kiskusid teine teist nat́ist Lai Vrd nott8

natt4 nat́t Pha Vig Pee Kad, g nat́i JMd Koe; natt g natti Jõh IisR nolk `Millal nad seda natti küll õppetama akkavad IisR; poisi nat́t tegi pahandust Koe; nisuke poisinat́t tuleb minu silmile Kad || sõim oh te vanad nat́id küll JMd

natt5 nat́t Jäm Ans, g nat́i, -t- Khn; natt g nati JõeK noor hüljes; viiger nat́t `üilge, sedine kiri Jäm; kui ta üks `aastane `ülge ond, siis üüdässe nat́t; natid ond nuõrõd `ülged Khn; nati nahast on kuoli kotid JõeK Vrd nott5, nätt

natt6 nat́t näkk; ka lastehirmutisena – Kir