[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

nõid nõid g nõia Pöi Muh L K I eL, `nõia Lüg Jõh; noid g noia Sa, `noia Jõe Kuu; `noida g `noia VNg Vai; noi Kaa, g noi Khk, noia Vll; nöid Pha Vll Rei Phl Ris, nöi Kaa Emm, g nöia nõidumisega tegelev, üleloomulikku maailma vahendav isik kui `noida üht `luoma `vahtis, sis sie enamb ei süönd ega juond VNg; sie on `nõia `tuulispask, vana nõid pidi sial sies õlema Lüg; üks naine olnd noi, inimesed kεind [temalt] vett `toomas; vanasti olid noiad, siis mindi nende `juure abi `saama Khk; vanad noiad ohatlesid, pole nüid sellist `asja üht Vll; Vanasti olid `sõuksed igavesed nõiad, `nõidusid `aigusi ja `täisi teistele Pöi; ükskord oln nii `hermsad nöiad, et hobused on `öösse `lautas sedasi `hernuma ja `karjuma hakkan Phl; nõiad oo, muedo ei surevad ää kui `anda teisele, `enni `surma `anda teisele kätt, siis see `sańtus lähäb teisele Mar; kui pää paistab ja vihm sajab, siis nõiad `vihtlevad Mär; kui sa tahad nõias `saada, siss pead kolm neĺläbä `õhtad `valge märä obuse saba `alla köhima Vig; nõiad ikka olid, alles ilja aja eest räägiti. tegid inimestele `kurja Tõs; nõial nõgesi, kadedal kadaki, `õelal ohaki änna `alla [öeldi], ku ohutadi `nõidust Hää; inime `ööldi küll, et on nõid, kel oli kuri silm või Juu; vanad inimesed olivad ikke ise ka nõiad, olivad tuli`ändasi teind JJn; tõi nõia, kes karja ära `nõidus Iis; nõiad õlid ike tõist`mu̬u̬du kui targad Pal; nõid on pulma `rahva `nõidunud uńdiss Ksi; nõid võis paha tiha, aga tark tegi alati iad Plt; vahib ku va nõid Trv; kellel kate`kõrdise `amba, si̬i̬ ütelti nõid olevet Krk; kolm risti`päivä imetädänä, siss saana latsest nõid Ran; vanast üteldi, et kel `kańgla all `karvu ei ole, t‿om nõid Nõo; oĺli üks vana tüdruk, si̬i̬ oĺli nisukõnõ kah pu̬u̬l `nõida KodT; mina ole si̬i̬ inemine, `nõida mina ei usu Rõn; Kül˽nõid nõvvu löüd, ku poig puvva om Urv; ma‿i `lääki tõsõ eläjät sõ̭ss `kaema, et sõ̭ss olõt nõid Plv; edimäne suvi oĺl mehega elläʔ ja ollaʔ, a mi̬i̬ss üteĺ, et koolõ˽vai ar˽kah, a nõia mano ma˽sinno ei lasõʔ Vas; nõid olõ‿i jumalast joht, tää õks om kuratist. muni `üt́les, nu̬u̬ omma vannõdu inemisõʔ, kiä saanuʔ nõiost Se || sõim kus om vast kaabak, rü̬ü̬ḱ, vana nõid (lehmast) Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur