[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

nõges nõge|s Jõh IisR Pöi Muh L HaLä Kos Jür Amb Tür Pee VJg IisK I, nõge|ss hajusalt KPõ I, M Ran Nõo TMr, g -s(s)e; nõgõ|ss g -sõ Khn/n nõgõ|s/ hajusalt V(n -śs Se); nöges g -e Sa Hi; nõge|ne hajusalt T, nöge|ne hajusalt Sa, g -se; nõgõ|nõ g -sõ Võn Ote Kan Urv Rõu Plv Räp; nõkõn (-ń) g nõgõsõ San Krl Har Rõu Lei(nõ̭-); pl nõgõsõʔ Kra, noge(k)sed Kuu Hlj; gpl nõgõsside Lut (rohttaim) `kuiva nõgestega `vihtlesin Jõh; Nõgesi - - `kuivatatti kanadelle `talvest IisR; `valged nögesed, tee ääres `kasvasid, päris `valge öis Khk; nögene oo va vihane loom - - körvetab `kangesti Mus; Siis olnd nälg möödas, kui kevade nõges ja malts olid ninad moa sihest `välja pisnd Pöi; nõgessed kasuvad nagu mets Muh; nögese tee on kööma `vastu, vetab pεε kööma ära Käi; nõgeseid oo `kolme `seĺtsi, raudnõges, piimanõges ja kõrvetaja nõges Rid; ma `leitsin kana pesa nõgeste seest Mär; (lastele:) sii te vahite küll, aga kui `tarvis oo, siss põle `ühti, võtan nõgessid, vaat siss Vig; nõgesed kõrvetavad suured villid kätele ja `jalgele Tõs; Mürde `iäres kasvab ikka nõgõsi Khn; nõges on `jooskja rohus Saa; ää mine `sönna nõgeste `sissi Ris; `vihtles ennast nõgestega Rap; nõgesseid on kaht `seltsi, teised on raudnõgessed, teised on muidu nõgessed IisK; ma õlen nagu nõgessite si̬i̬s, nõnna suur `orjus mul‿o piäl Kod; peris nõgess kõrvetab Pal; nõgess - - raiutasse `kat́ki, `pantasse kuum vesi `pääle ja lehm sü̬ü̬b Äks; mis õitsevad, on emanõgessed, ei kõrveta. mis ei õitse, on isanõgessed. suured nõgessed on muidu nõgessed Lai; oh, vana nõgess tulep, ta kõrvetep (mõisavalitsejast); vanal aal olli nõgese vardest tett ame `seĺgä Krk; sigadele `raoti nõgessit kah, mes ni noore nõgesse om Ran; temä mi̬i̬s `olli nõgeste sehen kasunu, aga temä `olli talulaits piltl Nõo; nõgõsõ ja `ohtja ja `takja ja mis‿säl kõik `kasviva Ote; nõkõn puttõ `jalga, puri su jala `kat́ski; vanast is mõista nõgõsõist `kiäki medägi tetäʔ, no˽söödetäss kannu nõgõstõga ja `apti̬i̬gri tegevä ruhe Har; nõgõsõ juurõ˽teǵevä˽piimä soonõ˽vallalõ [lehmal] ja `andva˽piimäle `ramsust Rõu; nõgõśsidiga `kõrbat, siss jäävä kublaʔ Se; nõkõn `salvas Lei; nõgõsside siäh `sündünü (vallaslapsest) Lut Vrd nões