[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

nädal nädal g -a Jõe Lüg Vai Ans Khk Pöi LNg Kul Aud Tor Kos Jür HJn VMr VJg IPõ, -i S L(ne- Mih) Ha Ann Tür Äks Ksi Plt Pil SJn Vil; nädäl g -a VNg/n nädäla/ Vai, Kuu Lüg Vig Kod Hls, -i Lüg Jõh Rid Mar Vig Var Tõs Khn Juu Pil KJn Kõp Vil Trv(-ĺ) Pst Krk TLä; nätäl (-ĺ) g nädäli T(n nättäl Puh Rõn) V(g nädäle Räp) seitsme päeva pikkune ajavahemik kaks nädala `enne `joulu saan `seitse`kümmend vanaks Jõe; tämä nädäla iest kävi VNg; üvä, kui kahe nädälä tagant `saisesimma küttä [sauna]; `Kristuse `kannatamise nädal, sie on ka `enne lihavõtte pühade, sie käib `suure nädaliga ühes Lüg; tämä on tüös nädälate `kaupa Vai; juba nädali läbi (kogu nädala) kui olnd; seitse nädald peab‿se `pastuaeg pitk olema Ans; eile sai kaks nädalt täis, kut `tuhlid maha `tehti; ega nädali tehasse suur tegu `leiba Khk; nädali päävad oli `aige Kär; sest oo mütu nädalid `möödas juba Vll; nädalt kaks sai `käia, siis olid (pätid) `otses `jälle; Kui suurel nädalil on kena ilm, siis pühade ajal on `jälle ull ilm Pöi; nad tuln nädaliks, et ühe nädali `aitavad Muh; Suine pεεv toidab talvese nädali (ühe suvepäeva saagist jätkub talvel kauaks) Emm; ta oli nädalite `viisi `aige Rei; jaanibä nädäliks jähi sõnniku vedu ja kesa künd Rid; sado `kestis ulga `aega, üks nädälid kolm Mar; kolm nädälid, mis valmistati `pulmi Vig; kui oli `leiba, siis sai `olla paar nädalisi `ku̬u̬lis; lõngad olid nedali päebad `väĺlas kõrendis Mih; [kell] köis nädälis aeas (nädalaga) viis minutid ette Tõs; ma ei ole kolmel nädalil `väĺlas köin Aud; Pät́s `päevas ja ärg nädalas (öeld suure toidukulu kohta) Hää; [see] jääb tuleva nädaliks HMd; Karduled `tehti kaheksandal nädalil, kaheksas nädal oli kardule nädal Kei; paastu kuu on `enne lihavõt́tid suure nädäli sees Juu; ei siin `aita päävad ega nädalad, siin tie `kuude `kaupa Jür; Linale akati nädal `enne `jaani, mõned akkasid kua kaks nädalad `enne Amb; ta‿i saand nädalis mitte rublat rahagi Ann; saime ühe neĺla nädaliga eena `vaĺmis Tür; aeg kaub, nädal lähäb nädala järele VJg; nüid one `vistlemine `lauba, kahe nädälä tagass `vistlesimä; tänä nädäl, ku õlin linnan; `enne üles`tõusmise pühi on suur ja kannatamise nädäl, mõlema nime all käib Kod; nädalas tehasse kuus `pääva tööd ja üks on pühapäe Lai; pühädesse ei ole enäm `kolme nädälid KJn; suure nädali sees ei raiutud puid õues, ei pestud kurikaga pesu - - noh `vaikne, kannatamese nädal SJn; ku sa iluste tegid, nädäl `aega päe päevä kõrval `seisid viisud jalas Vil; paeĺu nädäld `jõulu om vi̬i̬l; keedet `sü̬ü̬ki es saa nädälil aal kah Trv; sulan ollu teol ja lõpenu sü̬ü̬ḱ `otsa, poolest nädält Krk; suurt paatäit `ru̬u̬ga `sü̬ü̬di nätäl `päivi Ran; nättäl tagasi `rü̬ü̬ksivä siin all kaits vai kolm varest, aga nüid ei näe ütte Puh; ku ta mulle kaits kilupangi täit `piimä nädälissegi (nädalakski) `tu̬u̬ssi; sedä taret ta mõśk iks mitu kõrd nädälin Nõo; nädälist (nädalaks) `tuĺle `vällä `minna, nädäli leib `oĺle üten Võn; `kapstit `keeti iks ää ulga - - sai nädäliss aass võtta Ote; Kõva leeväkene - - ütte pät́sikeist sü̬ü̬ nätäĺ `päivi Urv; pühi nädäli paĺlu tü̬ü̬d tetä ei saaʔ Har; nätäĺ `aigu um vi̬i̬l jaani`päivä, olõ õi˽midägi `ilda [taimi istutada] Rõu; näil oĺl lihavõttõ `paastu säidse nädälit, `mõtle˽kuiss `säitsmä nädäliga inemine `kurnuss Vas; tu̬u̬ oĺl jo minevä nädäle, mä kuuli minevä nädäle `tu̬u̬da jo Räp; kuvvõni nädälini kõõ must rät́t pääh (leinaajal); miä nätäĺ, tu̬u̬ suurõmbass (iga nädalaga suuremaks) Se; `ümbre parisõ pävä um parisõ nätäl Lut

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur