Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
mügam mügam g -e Mus Vll Pöi Muh Ris, -a Muh Hää Ris, -i Pöi Hää
1. pikergune heina- või viljahunnik vanast `tehti mügamed pöllale, üks ots oli kohe `pöhja, teine kohe löunat Vll;
Nee pole kessegi nabrad, muidu öhed mügamid on kogu `aetud Pöi;
`einu tihasse `paergu veel mügameks Muh;
mügama ein vihmaga ei seisn, ta ju pikk, pialt sadas vihm `sisse;
odrad pannaks mügamas Ris Vrd mügamik 2. mütsak, ebamäärane kogu Ma `vaata, üks mügam seisab tee peal Pöi;
Lu̬u̬m või kivi või inimene küirakil - - ni̬i̬d on mügamid Hää 3. (väikesest lainest) vesi on vaga, aga `sõuksed `laine mügamad on sihis vi̬i̬l Hää