[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

möir1 möir g möir|a Han Var Tõs(g -i); möur Kod, g `möura Hlj Jõh IisR(-öü-); n, g `möürä VNg Lüg, möiru Kse mäger `möürä ela `metsas VNg; Mina õlen nähnd `möürädä Lüg; möür ei õle suur luom, elab maa sies, suvel `luusib `ringi IisR; mõni üiab möirut ka metsseass Kse; Möirad oo oma `koopas Han; möir, `kiskjas elajas, `metsas elas `rohkem Tõs Vrd määr1