[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Leitud 1 artikkel

muud|kui muudkui Jõe Kuu Lüg Rei Mar Kul Tõs Aud JõeK KuuK Pee Koe VMr VJg Äks KJn Ran Nõo, muudku R(-o Vai) Pöi Noa Rid Mär hajusalt Pä, Pee Kad Sim Trm Pal KLõ hajusalt eL(mud́gu Se), `muutku LNg/-o/ Kul Saa Puh Nõo Ote Vas Räp, `muuku, muuku Vig Saa, muugu Kod Krk; mutkui Mar Aud Amb JJn Pee Plt, mutku Muh Mar Mär LäEd Vän Tor K Trm MMg Trv Hls Vas Räp Se, `mutku Jõh IisR Vai Vig Han JJn hajusalt T(-t́- Ran), Rõu/-t́-/ Vas Se/-o/, mukku Lüg PJg Nõo Kam Kan, muku Vig Var Aud Ris/-o/ Kod(-o) Äks KJn Hls Hel T Urv Vas, mugu HMd Kod Ksi Krk T V

1. aina, üha, ühtelugu ta muudku kuttistab `naeru Jõe; muudkui pian aga `pilpaid tegema; mehed muudku `katsuvad oma ramu Lüg; tämä `mutku plädiso Vai; `vardad olid käe, muudku kudusid Rid; kõik‿se pääva muudku plagistab `vihma sadada; mutku `vahtivad üksteese `silmi Mär; piitsames oli `keskel ja `muuku `sähmis `pihta Vig; Lapse uni oli kua rikutud, `mutku nuttis Han; aesa kellad ja rõksud olid obuste `külgis, mutkui läksid larinaga Aud; mugu `aksid tulema uksest `sisse - - tuba oli `poissa täis HMd; ku toobi kätte soab, mutku `kallab kõrisse (joob palju) Juu; ega tal ei old üed ega `pääva, mutkui `laśkis järest (kudus kogu aeg); `mutku sai sõtkutud teinep̀ole ja teinep̀ole, kui lina`varssi masindasid JJn; mutku `mangub ja `mangub nigu ull Koe; mutku vedelevad muidu VMr; tema muud kui töriseb VJg; nevad muudku magavad Trm; tämä muku liha rehib süädä Kod; metsas on aĺlikas - - muudku võta vett, vähämalle ei jää Pal; jänesid oli mets‿s küll, mutkui `käidi neid `lasmas Plt; Ei nüid põle `aega `ringi `vahti, mutku vehi aga `loogu võtta SJn; akkas mutku kodu `tahtma, olema igav Vil; `õige ätsakas om si̬i̬, muudku norib tülü Pst; No `kaśsel om nüid põli, kõtu om täis ja muugu makkave siruli Krk; Mõne mihe tükisse muku viina manu Hel; käis mugu ossele enne Ran; temä `mutku irvitäb, `amba ireveli; kae muku aegu tuleva, magada tahass; ku ta `kõńse, siss `perse tuhara mugu värisivä Nõo; va rabeda lina - - mugu läävä enne `kat́ski Kam; muku ojass `enne ja es ole midägi `rohtu ka `tälle `anda Rõn; lehmä˽tänitäse˽mugu, mitte ei sü̬ü̬ʔ Kan; tiä mugu kõnõlõss õnnõʔ Krl; `mut́ku˽pagõsiʔ inne Rõu; mitu `päivä oĺl varsakõnõ rehe all nulgah, `mutku värisi inne Vas; klaasiʔ tilisivä `muutku korvih Räp; `mutko kirmaśket pite õ̭nnõ laśk kui hüä laadohobõnõ; timä mud́gu tege, mis tä taht Se
2. üksnes, ainult (ka möönva sidesõnana) piad jäid [räimedele] `otsa, muudkui `kurgu alt nied `suoled `vueti `väĺja Jõe; mida nie `nuored tegivad muudku `nalja VNg; läbi `vilja ei saa `menna, muudkui mene `ümber; õleks õld `nuores ias nii ia elo ku `präigu, et mukku `kiigutad `põlvi `vaide Lüg; Ega mul kedagi viga ole, `mutku et jalad on vanad IisR; muud es ole - - muudku et kodu`käiatest, `painajatest ned jutud olid Pöi; meitel ei olnud taŕvis mette `riisuda, muudku kaare `tömba ilusti ärä Noa; `seltsis `mängisime, muudkui mina olen [veel elus] Kul; jahud `ańtsin ää, muudku kot́i sain tagasi; ei ma näind kedagi `teisa, mutku see oli üksi Mär; eluaeg koha`peälne, `mutku `metsäs vahepeäl olen köind Vig; põle muudkui kondid Tõs; `mõistlikud `lapsi on ää oida, uĺakid muuku `vaata ja keela Saa; ei ta (uss) oln külm `ühti, muko va tüma oli Ris; muud tema ei tee mutku `riidleb alati; mutku apud silgud, muud `maiust põle Juu; nüid ei ole midagid `murdjad `luoma, muudkui kuĺlid `lennavad JõeK; sie [kivi oli] nisuke lage sile pialt - - mutku natuke kallakille KuuK; mõnel üks oli õppind kuer, mutku kuer `vuataski `karja VMr; vend on `ammugi jo surnd jo ja mutku ma üksi päine olen veel järel Kad; emä õli muku luu ja nahk Kod; anid ei tea kos pesitavad, muudku nääd, et läbi lähävad; `valge lepp on muku põletuse puu Äks; egä‿se ole muudkui õled `oĺlid säńgi `põhja `pantud; mina ei käind muudku valla koolis KJn; ega `unda paĺlu tõise kala ei võta muku avi Hls; `õiget `viisi `niitä ei saa, mugu koobitse nii‿sa·ma Ran; mul om langa ärä kõ̭ik `tu̬u̬du ja tettu, muku vaja kudada Puh; piimä `sü̬ü̬ki suguki ei söönä, `mutku liha ja `vorsti; mugu `kakleb ja kisub `enne, muud ei mõesta tetä Nõo; nüüd muku ooda enne, konass tulõ tu̬u̬ perämäne peigmi̬i̬ss Ote; tiä ei ti̬i̬ midägi, muudku `aigu viit õnnõʔ Krl; Tu̬u̬ kirst tet́ti säänä nigu˽noʔ um lehmä ruih, mugu˽kaaś `pańti ka˽pääleʔ Rõu; toolõ vanalõ perremele `üt́leseʔ, õt midägi näe õs, mugu tammõ ja kat́s `tsirku tammõ ladvah Se
3. (rõhumäärsõna:) aga, vaid muudkui sie - - `karja maa on `puudu mul Jõe; `saima vähäkene vanemast, muudku akka `karjas `käima VNg; kas `tahtsid või ei tahnd, sellest ei küsitud, `muutko tulid kokko LNg; mutku lähäb pimedäks Mar; meil si eenämä liki, muuku võta vikat käte ja anna valo Vig; Oli väsin, `mutku võta jalad `seĺga ja mine Kause `soose `loole Han; lapsed koa, no kus sa paned - - muudku võta `metsa ligi Aud; pane `rõõvad `seĺga ja `muutku mine Saa; toit oli seks aeaks `vaĺmis, kui kirikust sai `tuldud, põle mutku akka `sööma HMd; Kui `kuśkil `vasta tuli, siis mutku `naeris Amb; muud kui katsume oma `jõudu Koe; egä `koski ei õle, et laud on eden, muku sü̬ü̬; muku‿t (muudkui et) teen, et tämäl kerem Kod; kevädi muku temä lähäb Viĺländi KJn; tema ti̬i̬b mutku oma `tahtmist Trv; inimestel pikä vitsa käen - - a eläjä `mutku lähvä; obese olliva kõhna, es jõvva `päädegi `tõsta, `ańti mugu `nuuti Ran; karjuss laśk `lu̬u̬mel tõese viĺlä ärä sõkku ja peremi̬i̬s muku massa `trahvi; `kärbläsi nii paĺlu, et `kartuli puder mugu mustass Nõo; joba [rukkitera] kõva - - mugu tsiŕp `siśse, ei tohi enämp `u̬u̬ta Kam; mukku me esi olõmi `lambapää, olõmi är unetanuʔ Kan; muudku minge `maadlõmma, siss näet, kuass kõvõmb om Har; ku kanapujaʔ oĺli˽siss - - `suĺgi inne löüse, haugass muku sei Vas
4. (sidesõna:) aga, kuid [põldpüü on] tedrest aga pisem, mutkui ikke põllu lind Amb; `riideait one ja viĺjäait, muku üks uane; mul õlesi vaja vedeldä ja elädä, muku kohe sa lähäd Kod; meil oli ka nõnna tühi ruum rehetua taga, muku meie tegime `kińni Äks

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur