Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
murastama murastama Jaa Pöi Emm(mo-) Käi Rei LNg Mar PJg Vän Ha Amb JMd Ann Iis Lai Plt Pil; murrastama Mus Pöi Muh Hi/mo- Emm Phl/ LäLõ Tõs Aud Pär Tor Ris Juu JõeK; nud-kesks murrastõt Khn
1. veidi hapuks minema süĺt ähk liha lähäb murrastama, vötab apu maigu `sisse, päris apu tä pole ka änd Mus;
Kui piim pöle mette veel päris apu, siis on `närdind ehk murastand Jaa;
Toaril on ikka juba pihu murrastand maiku tunda Pöi;
kalal on murastet magu Rei;
murrastan piim pole päris hapu end Phl;
murastama läind piim, koor `peale läind Mar;
Seened võivad kua ää murrastada, kui vähä `soola pial oo Han;
Sie piim enäm `kietä ei sünnü, murrastõt maik `juurõs Khn;
liha murrastas soojaga ää Tor;
kaladel ia murastan mekk sees HMd;
Müristamine murastab piima ää, kui sa nõu üleni vette ei pane Jür;
silgud on murastand mekki, murastand silgud Amb;
supp läks murastama Iis;
vähe apuks läind, piim on murastama läind Plt Vrd murratama1,
mürastama 2. pudedaks muutuma riie oo ää murrastand Pär