[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

muna n, g muna üld(mo- Käi); g munna Rõu Räp; p munna hajusalt T, V, `munna Vai Puh Rõn

1. a. linnumuna (hrl kanamuna kui saadus, kui toiduaine) `Tuhli vedi `Suome, muni vei ka; Muna on `targemb ku kana - - moni laps `tahtub `olla alade vanembist `targemb; Munad ka pesäss `viereväd (peres võib olla lahkarvamusi) Kuu; paremb puol muna kui tühi kuor Hlj; kärp süeb kanu ja muni VNg; mõnikõrd, ku kana süöb oma muna `välla, siis `pandi kana `korvi `alle Lüg; kui olid kevadised pühad, sis keedeti mune Ans; anel esimesed munad suured vää munad, neist pärimistest tulad paramad poead Khk; mune soab ikka `linnas `müimas `keidud; kui teretamata jääb ja äi tösta `mütsi, küsitakse, onts sool munad `mütsis Vll; Kana on `aige, muneb kooreta mune Pöi; kukulind patsib munad oma nokaga teese linnu pesast `välja Muh; Kus muna tuleb kana öpedama Emm; ilusa, ümariku `näoga kut muna Rei; munad oo `paskas, `poegi ei tule; see ikke mool viimane muna (pesamuna, viimane laps) Mar; see kana oo nüid kadund, kis suured munad munes. seda `öötakse siis, kui inimese käsi `äśti käis ja nüid akkas tagaspidi minema Mär; löö muna koa panni `piäle, metu muna kohe Tõs; va `audja kana, metu muna lämuse `sõtkun Aud; lapse pää ku muna libe Hää; küll sol on paelu mune Juu; ta ei `oska ilma munadeta `süia tehagi JMd; tal munad mütsis, ei sua `mütsi piast ää võtta VJg; köŕdile `lüedi mune `piale Iis; mina õlen varesse mune ja araka mune süänud Kod; lihavõtte pühadest ja suviste pühadest keedeti mune, jaanipäävast ka - - pühade `lauba keedeti mune Pal; `veekest lapsed `oĺlid nigu munad regede piäl KJn; kase lehestege ja vihage ike värmits mune Hls; parep pu̬u̬ĺ muna rahuge ku nuumäŕk tülige Krk; `pruuti-peigmi̬i̬st `kokseve, kelle muna tervess jäi, tu̬u̬ `olli perän tõsest üle Hel; memm, ti̬i̬ mulle tiĺluke pätsik, pane muna ka `sisse Ran; `maarjapävä pidi jo varess edimätse muna `pessä tegemä Puh; munapühade aig, siss poesi tuleva manu, mugu otsi muna Nõo; om `valgõ muna ja kõllanõ muna, ma tahaks iks kollast munna Ote; kes serände `kõrneke, tollele söödeti toorast `munna Rõn; meil taa üt́s kana luu katõ vereväga munnõ Har; Kaŕussõlõ keedeti jüripäävä muna; t́sirk `korgõhn, muna `persen, pessä olõ õi˽`kohngiʔ (millestki kättesaamatust) Rõu; taa üt́sik lat́s, taad hoiõtass ku munna; kana munaki˽`tikslõsõ˽pesäh, siss putu ui˽no inemise˽koḱko üt́sütegaʔ Vas; Lihavõttõ `aigo oĺl, kui kiä kohe lät́s vai tuĺl, õ̭ks muna kośtiss üteh; kas sul munaʔ mütsün omavaʔ [et ei kergita mütsi teretuseks] Räp; kana all, munaʔ pääl = õunapuu Se; munnõ pühändädäss liha`võitõ hummugu, pääle kui jo nõstõtass ar `Kristuss üless Lut; munaga ~ munan ~ munas 1. munavalus, munele hakkamas sie kana tieb täna munada, on munas Lüg; Munas kana käib pikkamiste `taara `vaara ja `mutku `kaagutab IisR; kana oo munas Mär; [kana] juoseb `ringi, ta munas viel Ris; ommiku on [kana] munas ja päeva ajal munevad IisK; kana one munaga, si̬i̬ päev muneb Kod; kanad üleval lae all magavad, kes‿si katsub, kas on munas Pal; kana katsuts näpuge, ka‿ta munan om või mitte Krk; kana om munaga, tu̬u̬ ot́s pessä, tu̬u̬ lätt vaŕsti `lu̬u̬ma; kana om munan, taad piat `perrä `kaema, kohes ta lätt Har 2. piltl (rahutust, asutust inimesest) Midäs siel `kohnid `jusku munass kana, `aeva edesi ja `jälle tagasi Kuu; Mis sa siin tatterdad `teiste ies ja ädaldad nigu munas kana IisR; Käib ümber kut munas kana Kaa; käib `peale kui va munas kana Mär; kes tühja jutu vidaja on - - jooseb mööda küla nagu kana munas Juu; `mõtles oma mure `piale, siis käis kui munas kana Plt b. putuka või roomaja muna `ussi munast tulevad `ussid IisR; ema (mesilasema) muneb munad Kär; Vesi ussi (nastiku) munad on kõik öhe teise `küĺges, `valge nahk `ömber Pöi; rüäl `jämme terä ku kudsirautsiku muna Krk; `valge libliku, nemä situva serätse kõllatse muna `kapsta lehe pääle, noist kasvava `maokese; kihulase munena `endä muna `saisva vi̬i̬ pääle mõne aenakõrrekese `küĺge Nõo
2. munajas asi, ese, moodustis a. (kehaosadest) ku on `külmetand, siis ajab munad (mandlid) üles ja paneb `nielamise `kinni Lüg; Sai pirekse `külma, võttis kurgu `aigeks, [mandlid] nõnda paisetand, suured munad `kumbaski `küĺges Pöi; Jalamuna - - ni̬i̬d on ni̬i̬d końdinukad all kanna juures kahel pu̬u̬l Hää; kabjade `alla kasvavad `niskesed munad Kod; katsipooliku munad lõvva `ümbrusen aava üless; ku ta midägi vaht, siss käänivä siĺmäteräd sedäsi, jäevä `valged munad [paistma] Ran; kaits sinist muna olli kehal, `süäme kotal Ote; silm(ad) munas ~ silmi muna ajama (silmade pungisolekust või pungitamisest) silm munas, silm õli tämäl `punnikille, `aige; `Ehmatas vai imestas vai tuli südä täis, ajas `silmad muna pähä Jõh; Ikka `silmad vihaselt munas ja mokkad `tõrssis, on üks tigeduse kott IisR; Silm on munas, kui silmamuna väga väĺjas`puole on Jür b. kapsanuuter kui kapust `närbub ärä, siss üteldse, muna om all Hls; `kapstil muna all, `niiske ja lämmäge kasvass ala Hel; ei tiiä, kas om tu̬u̬ `lu̬u̬me süid vai maa süid, [kapsad] aeva muna ala ja vagla sääl sisen Kam; mu `kapsta nõrgatuse är, munaʔ all Krl c. mängumuna muna `mängima, see mäng käib `kahte `moodi. üks mäng on see, kus keppidega `pehta `antaks - - teise mängo jaoks peab suur auk olema, kus `sesse tahedags muna ajada Käi; poisid läksid muna `löömä Jür; serände suur muna, keṕpega `aeti `auda toda puust muna Puh d. muud juhud vottas `kartuli omale, ei ole `mulle munagi (ühtegi kartulit) tuond VNg; `vänta (vända) munast saab pihuga `kinni võtta; siep lähäb juo rakkule ehk munale (mulliliseks) Lüg; kui pesu `peśti, siss `pańti sine munad närtsu `sisse Saa; kastaa·ni munad pannakse viina `sisse, sii `olla `jooksva rohi Juu; sängi munad (nupud) one lõegotud, ei õle `treitud munad Kod; mi̬i̬ss `kaenu küŕvitsit ja küsünü, [et] mes muna ni̬i̬ omava Võn
3. hrl pl munand kabuärg, sel on munad maha `voetud Jõe; `tarvis täkkolt munad maha võttada Lüg; `jäära vöi sönni `kohta, killel pole mune, selle `kohta `εεtasse, et kohik on Khk; `ungur täku munad leigab maha, `oinal taub ää Mus; Küll roonuteenistuses sul munad maha veetakse piltl Kaa; Oli ise omale `kerve varrega munade `pihta löönd, irmus valu Pöi; ennemuiste `olli ää kolgitud talle munad Muh; Mees läks vett munade pεεld εε lasma (kusele) Emm; kellel munad taga oo, need oo sõnnid Mar; nüüd oo jäärid puhas, ei lõegata änäm mune ää Vig; `Ungurt kutsuti põrsastel mune `võtma Hää; mõni `ütleb koa pooltoro, öhe munaga, kas ärg või täkk Nis; pea sile kui sia muna VJg; sa et seesä kodo mueto, ku [võtan] munad maha nalj Kod; munade si̬i̬s olema meeste`rahva seeme Ksi; iga keväde käis ametmehi, `lõiksid täku munad Vil; siin muna juurte pääl (kubemepiiril) olli `taski Hls; kuĺt om munnõgõ, kel muna är om lõigat, t‿om orik San; taal `lõikaʔ vai munaʔ mahaʔ - - ega ta‿i kuulõʔ, muku maka õnnõdõ Krl; perremiis lät́s mäe `Pi̬i̬trega Pärri munnõ `lõikamma Har; pinil kulussi munaʔ `maaha võtta, kae kas vi̬i̬l lätt `hulkma Plv; Küll ma su munne pite paku vaihõlõ panõ Räp; Seo - - naane om üts munnõga paaba (kaval naine) Se; tulõ kuhitsaja, pahr pandass ruihhõ säĺäga - - lõegatass munaʔ `ussõ Lut
Vrd munn

muna- muna- Munakorv oli `sangata, `ümmürgäne, `keskelt `laiemb ja `otsist `jälle `kitsamb `jusku muna, kans oli ka ilusast pääl; `Keideti munad kovaks ja siis `tambiti neid `voile sise - - sidä void `hüüeti sis munavoiks Kuu; muna rebu ei ole viel kovaks kiend Hlj; neid muna`kaupmi, neid õli. iga nädäl ikke `korvidega `käidi ja `kõnniti `ringi ja Lüg; Muna`kaupmes - - iga muna `vahtis `vasta `valget, [et kas] on ikke `värske vai ei ole; Kes kodu jäid, `võisid alati `miski `erku (maiusrooga) teha, muna `praadi või IisR; Korja nee munarebud keik `seia kogu Jäm; Pole vanasti `öhti muna `kooki `tehtud, see uus asi Pöi; Kui sa änam äi jönni, siis tee ma `soole muna`kooki Rei; munakoŕb - - `paio `vetstest `tehtud Mar; ää pane muna `korbi `vankre peale, pärast munad põruvad `kat́ki Mär; muna rebu on seäl `kaussis Juu; Ma puhun `sulle siis `jälle munakoore tühjaks Amb; muna ot́sikud (ülesostjad) käisid mune `ot́simas, kohe obusega käisivad `ringi Kad; muna `kuori `antasse kanadele `süia Iis; Ennem esimist muailma sõda õlid muna kaupmehed, kes käisid mune õstmas Trm; kui `kośti lähväd, tieväd muna`ku̬u̬ki; mõni lehem jäeb umm`astrass, ei anna muna kuaregi täit `piimä Kod; üle järve ema `ańdis mulle muna võid Äks; munavõi on magus Plt; lastele tetti muna `pätsi, muna `panti `sissi Trv; munavõi olli, muna akiti ärä ja `panti või sekkä Pst; ta om ärä ellidet ku muna ku̬u̬r, ei tohi näppug‿ka puttu Krk; tibakse kanapojakse tuleva munakoore sehest `väĺlä; villatse kleedi, lõeme `pääle `koetu, kõllakass kanasita `karva väŕv ehk munarebu `karva Ran; kes om jõvvuline anipoig, tu̬u̬ ti̬i̬b munakoore `katski; `pernane `oĺli Mulgimaa pu̬u̬ld peri, temä tei katte `soŕti `koŕpe, tei kohupiimäst ja tei muna`koŕpe; kui muna võid tetti, siss mõni pańd `ainuld `tolle kõllatse rebu - - mõni säkut kõ̭ik `katski Nõo; kae, kui eĺlik tu inemine om, nigu muna ku̬u̬r Kam; Kõge rohkem tetäss kaejatsi jaoss muna`ku̬u̬ki Rõn; Seo ilma `aigu kaŕa tütärlatsõ˽küdsävä˽muna `ku̬u̬kõ ja˽kõ̭kkõ viimäst Urv; munaku̬u̬ŕ lät́s `kat́skiʔ, muna lapahtu `maaha; Jaanipääss õ̭ks `võeti tet́ti muna`sõira Rõu; iä kõrrõtuss om `ohkõnõ, ku˽pääle `saistat, siss lätt `kat́ski˽ku muna ku̬u̬ŕ Vas; muna ku̬u̬ḱ tet́ti munnast ja `tsukrust ja jahu kah Räp; Kosilaist rav́ti aidah kõ̭kõ paŕebidõ `sü̬ü̬ḱega, muna kuurnikaga (munakoogiga) ja `mi̬i̬gaʔ Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur