[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Leitud 1 artikkel

muljuma `muĺjuma, (ta) muĺjub SaLä Kaa Vll Mär Var Kse Vän Saa Juu Amb JJn Koe Trm Kod Pal; `muljuma, (ta) muljub S(-ljo- Hi) Rid(-ljo-) Var Tõs Hää JMd VJg Iis Trm KJn, `muljub Hlj Lüg Vai; `muĺl|uma, (ta) muĺl|ub Jäm Khk Kaa Vll Tor Plt, -oma, -ob Mar Ris; muĺuma, (ta) muĺub Saa Plt KJn

1. vajutama, suruma, litsuma `muljus minu kää ära Hlj; sie on nüüd saand `luoma käest `muljuda Lüg; tama sai nii kovast `muljuda, et `külje`kondid `katki Vai; einad kut pole kövali muĺjudud, on koreli ning `pehmeli Jäm; king `muljund `varbad `kömmi; täna tuul mere poolt, muljub jää `kinniseks; möni seant jutt, muĺlu jala talla ala (ära tee väljagi) Khk; laguja rohi - - kui `muljusid, tuli `virtsa `välja Kär; Muljuge änam üksteise vastu tiheli kogu, siis ruumime siie sisse ää keik Kaa; `värdlig‿kuub oli üll, kurrud olid `sisse muljutud Vll; `Ämber oli `muljuda saand, suur mõĺk külje peal Pöi; suur tõrs `pandi `keskel toa põrandad ja üksteise järele kätega `muljusid seda sõba Muh; Ma muljusi kerstu kaane `kinni Emm; kui laps löi muha, [tuli] noa teraga muljude Phl; käsi sai `muĺjuda Mär; [luupainaja] muljub kõri `kinni ja inge `kinni Var; mes sa muĺlod mind Ris; rind muĺluti oherdi kaba `vastu Juu; olivad `viega `kangaid uhand, käte vahel olid mudind ja `muĺjund JJn; muljun ta `vasta `seina Iis; lina leesik on ärä muĺjutud, nüäridegä kińni tõmmatud Kod; muĺlub teise päris siniseks Plt || piltl rõhuma; muserdama mure `muljus tädä Vai; `rasked mured `muljusid teda kuni otsani, tal iad `põlve põldki VJg; mured muljuvad inimese nii ärä KJn
2. mudima, masseerima ku - - siga jäi `aigest, siis sai käsidega `muljuda `lõua pära Lüg; `mulju kovast `selgädä, siis saab `tervest Vai; targad `muljusid ning `triikisid Jäm; valudab sool ammas, siis muĺlutase kaila `sooni Khk; [ta] Oli sii tark muĺjuja, kui ta su rinnaaluse läbi sonkis, siis haige ää kadi ka Kaa; Sa mulju mo abu vähe Pöi; kui `aiged `liikmed ehk kondid olid, siis `saunas muljudi Käi; isa `käskis oma `köhtu `muljuda Phl; `jalga muljutasse, kui pahk paegast ää Rid; tä muĺlob `soena ja triigib `soena, kui sooned oo `aeged Mar; minu ema `muljus ka mitut `terves Tõs; mul `kangesti ooled üles aanu, tule muĺju Saa; uppunud inimest muljutasse, siis tõuseb elusse Trm; muĺju ja õõru tädä, suaned üles paessetand Kod
Vrd mulima
3. painutama, koolutama köre oli tervelt muĺlutud Jäm; keige ennem tulad [korvile] `jälle pannad `muĺjuda ning siis tulad otsad teha ning selle `järge `kaared `sisse `muĺjuda Ans; Väiksemate, nii kahe-kolme mehe kalapaatide `muljumine tehti ikka ise kodudes Khk; Rehetuas muĺluti `looki ning rεε`aissu Kaa; See on üsna stike puu, see on ea muljode Käi; öhö `öhtuga sai vaest kaks kolm tükki muljut (lookadest) Phl

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur