[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

mulima muli|ma Lüg(-maie) Muh Käi Rid Mar Mär Kse Han Var Mih Tõs PJg Hää Plt KJn TLä, -me Hls

1. vajutama, pigistama kui võttad `tõise kätte, `kieritad ja `piigistad tõist, [siis] `tõine `ütleb, et midä sa mulid minuda Lüg; ma mulisi küll [surnul] silmad `kinni Muh; muli kokku Tõs; lapsel levätükk käe, kül‿ta nüid mulib siält küllest KJn; temä `käänden ja mulin, [nii] et tal toss `vällä lännü Hls; kaits ammast paĺlald om, om kõva asi, siss muli (mälu) `ulka `aiga Ran; Kassipoig om nii ärä mulitu, et ei jõvva anämb näugugi Nõo
2. mudima, masseerima mulijad mulivad korra üle ja `aetab kohe, kui vega oo Rid; ma mulisi ja `triiksi tä `kõhtu Mar; lehm oo `aige, saab teist mulida Mär; kui mõnel seest valutas, siis ikka käis mulimas Var; küll ma mulisi tänd, nüid änam kõht ei valutan Tõs
Vrd muljuma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur