[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

mootor `mooto|r Hlj VNg Khk hajusalt L, Kod Hls Har Rõu Plv Vas(-ŕ), `moodo|r Ksi, moodo|r Tor, motto|r Kuu, moto|r Pöi Rei VJg Se/-ŕ/, modo|r Vai, `mootu|r Kaa Pöi, mottu|r Kuu, motu|r Hää VJg Har/-ŕ/, modu|r Kuu, `muoto|r Jõe Kuu Hlj Lüg, `muotu|r Jõe Hlj VJg/`mua-/, `muuto|r Rid, muttu|r Hää, mutu|ŕ Har(g muduri), matto|r Jäm Khk Krj/-ht-/ Phl/g -re/, mato|r Phl VJg Plt Se(g -ra), madato|r Vai, mattu|r Phl(g -re), g -ri; mot|oo·r Ris JMd, mod|oo·r Tor Ksi, mott|oo·r Tõs, mutt|oo·r Emm, mat|oo·r Jõh/g `matoo·ri/ Khk Kaa Tor, mad|oo·ŕ Urv, mat|uo·r IisR/g `matuo·ri/ Phl, matt|oo·r Khk Kaa Mär Khn Ris Trm Pal KJn/-ŕ/ Trv/-ŕ/ MMg, g -oori; mat|uu·r Krl, mat|uu·ŕ Vas, g -uuri mootor; mootoriga sõiduvahend või tööriist miks neil nüüd `kergemb ei ole, `muoturiga, mene kus taht Jõe; Mei ka kävimme ja podistimmegi moduriga `Suome `puole Kuu; nüüd `käia `mootoritega, `enne `käidi sõu`paatidega Hlj; `muotor on sie, ke `massinad `käima paneb Lüg; `Autu oli `estest `ninda `uudisse asi, `üeldi teist `mitme `muodi, `matuo·rist ehk `autu`mabii·list IisR; mattoo·riga peksetasse `rehte Khk; `Mootur jähi `seisma, mihed akkasid `mooturid arima Kaa; Kui siis teda (siili) kohutati, siis tegi popp-popp-popp naagu `mahtor ja `tömmas kerase Krj; nüid äi saa sene pärast `lestu, et mattured ees vedamas Phl; räimid `jälle `viidi `mootorige `sõnna - - `Aapsalus̀se Rid; `Mootor põlõgi `kordõs, lähägi `käümä Khn; motur `sõitis merel, juga olli järel Hää; motoo·r pobiseb mere peal Ris; motoo·riga peksetakse nüid `rehtegi JMd; tuli mattoo·riga `mööda ti̮i̮d, aas meie `õue MMg; lääb ku mattoo·ŕ äste ruttu Trv; [tal] Oĺl mudurikõnõ, `tu̬u̬ga `peśti ennembi `viĺlä. Mutuŕ `aiõ `ümbre, preśs õks peśs Har; `mootoriʔ käävä auru pääl Plv; är lät́s matora (auto) ala Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur