[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

minestama minest|ama Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei Rid Mar Kul Mär Lih Kse Var Tõs Tor Kei Amb Tür Koe Sim Trm Ksi Plt Trv Puh Kam, -amma Lüg Rõu, -eme Krk Hel San, -ämä Juu Nõo Urv, -ämmä Plv, -ämõ Krl; mińestämä KJn Ran Nõo; menestama hajusalt R/-mma Vai/, Käi Var Vän VMr Kad VJg Iis Ksi; minist|ama Hää Saa, -ämä Vig Khn teadvust kaotama üks menestass kerikus `vällä, kukkus perandalle VNg; `külmä vett tuleb `silmä pääl ehk `miele `kõhta `panna, kui minestab Lüg; möni inimene, kellel seant nödrus tuleb, minestab εε Khk; sooja `aaga inimesed minestavad ää Vll; menestad, siis kukob maha, nago oleks `surnud olad, aga vεhe `külma ja `klaari, siis akad `jälle aro `saama, kos sa oled Käi; mõni inimene minestade ää Mar; laste `aegas (lapseootuse ajal) menestavad ää ja lämmastava sojaga ja Var; ema surma aeg ministasi ma ära Hää; mina ei tia, kas ta sitt menestas VMr; menestab, inimene `närtib ära, on ilma ingeta VJg; ei kannade verd, mineśt ärä; `pernań olevet ärä minesten Krk; nii `alba juttu kuuli, et südä läits valu täis, `tahtse ärä minestädä Nõo; üt́s vana `preili, tu̬u̬ ka minestänü ja, sadanu˽käpüli sinnäʔ, ku `piknõ tu avva kokku löönüʔ Urv; paĺlu inemisi oĺl ärʔ minestänüʔ kuumal tarõl Krl Vrd minehtämä, minestuma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur