[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

mina1 mina g minu R hajusalt S L, K I Trv Pst Hel T(g -o Võn) V(g -o), münu Pha Hi Ris; n minä Lüg LNg(mäna) Vig Var Kod Krl; mena Kär Emm Ris VlPõ, g menu LäLo Kul(g -o) Mih(g -o) Pär HMd JJn Vil, moo LNg Rid Mih; mia, mea g miu Vai/n mie/ Vän Hää Saa Tür Pee VMr KLõ M T, mio Khn, meo KJn, moo Var; n miä Vai Saa Ran Nõo Krl; ma g mu hajusalt R, Krj Pha Muh Rei Rid Kul Lih Var hajusalt Pä, K I Trv Krk Hel T V(maʔ g muʔ), mo(o) Hlj S Lä PäLo Ha Ann; n mä Lüg Khn(g mü) Ran Nõo Räp Se; p mind Jõe Jõh eP(mend), minu R Kod Pal Äks Ksi Lai Trv Pst TLä(mu Puh) TMr, minud, minut Jõe Kuu Kod Hls Hel, minuda RId I, minnu Hel(`minnu) hajusalt T(`minnu; minno Võn), V(minno), `minn|u, -o Vai, miud, miut M Nõo(miu), mjõnd, mia Khn, mut Krk, muda Kod, mood Rid pron ainsuse 1. isik minut `käidi ka `kosjas ikke vana `kombe järel Jõe; kuor on viel paremb `süia minust (minu arvates); siis tiriti sie rätt muld puruks Kuu; nie `kutsusivad minuda `kaasa VNg; tä pidäs minu ikke sugulasest ja käis siin minul (minu pool) Lüg; `minnu niguta, ei `tiie, ken miu taga `rääki Vai; ta‿s tee `moole midagid Jäm; nad `üidasid mind ka `seltsi Khk; mena ep taha `süia `saaja mette Kär; see odrarehe töö oli moo eest `irmus Pha; käis sügise mind (mul) abis Vll; põle muul `aega ta last oeda Muh; se mure jähi küll münust maha Emm; `ilma münuta oleks sind kohe läbi pekset Käi; ta elas mere pool mind Rei; mäna põle kuulnd LNg; menu päräst kasvata kassi `karja kui tahad Mar; mool oo see `meelis küll Kul; kõik olid plat́sis juba, varasemad mind Mär; mea `oska `rääki Var; uni rammastas mu naa ää Tõs; mia lubati üheks nädäliks `minnä; Sia usu `miossõ mitte natukõst; Anna mulõ mõni `värske räim; Mjõnd sie asi ei uuvita Khn; [uss] ei `puutun `muuse Aud; moo pia köib `ümmer Pär; miust kõege vanem õde `oĺli seal tüdrekuks Hää; miä `mõt́li, et küll sii läks ruttu Saa; münol oli kolm `lehma Ris; mol olid teist`moodi teĺled Nis; mina olin ikka vägev sirbiga `leikama Hag; mina seda küll koguniste kuuld ei ole, muust on ta nii `kuulmata Juu; üks õde oli moost noorem Jür; mina teen ikka mis minu tüö on HJn; enne mind on need pered kadund Amb; seda ei tia, kus`kohta tema menu `pastlid pani JJn; minust jähi ta käimata, mina küll `sõnna ei saand Tür; mis sa muksid must Koe; miul sai käsi `tervest VMr; `maagi ise `katsusin seal konna liha Kad; ää minu vanainimest soŕgi, küll lähäd ise kua vanast VJg; nad `kutsusivad minuda `kaasa Iis; mina õlen nii `kange, et kuratki minu ei võida; `kervegä visati minud; siga nägi minuda ja kisendäss `sü̬ü̬miss; üväd lapsed tulita muda `vaatama Kod; minu ei tülita `ki̬i̬gi Pal; nüid ei ole must `käijad ei `toojad Äks; pidas minu meeles Lai; viimäti `ütleb `meole, et - - kui sa mulle siit natuke maad annad ja, mea ei lähä `kuskile; ega mena kala`püidja ja `siuke ei ole ond KJn; käis ka miud `vaatamas; mea pidasin neid (kitsi) kah korra; vanaisa - - `pistis mend siit säŕgi `kaukast `siśsi, et mesilased ei `nõõla Vil; ega‿s vanema inimese es roogi linu, mia oli nu̬u̬ŕ ja kärmäss; ma otsi oma `keńgu Trv; sõss lunisiv miut, et pane tuli `ahju Pst; nüid ei avide mut `kennigi; sa mitt‿ilma miut ei mõista minnä; ta läit́s `mü̬ü̬dä ja put́te miuss `kinni; ega mea‿s tahagi tulla Krk; `minnu ta oid Hel; `miagina ole vahel `tunnu, nigu oless võemetumbass jäänu Ran; ega `karja mu es panda sugugina Puh; ta‿s ole `miuga siss `äste läbi`käija, ta‿s tunnegi miu; toda sõna miä ei tiiä, tu̬u̬ jääb minust seletämädä Nõo; tostsaanikelt ku ta `riśte, es ole ta minnu nännü Võn; `minnu ei saa `kiäki pettä Kam; kühä mõnikõrd tulõp, aga ega ta minnu ei `vaiva Ote; oh mina `vaesõkõnõ, ämp ei jõvva naarda; ma‿la võta mõnõ suupala `piimä kah; es tohe ma‿nt (ma nüüd) sõnnagi `lausu San; mitte midägi maʔ joht ei tiiäʔ Kan; ma‿ĺli tälle nii imä i̬i̬st ja tiä minnu hoiś ka `väegaʔ Urv; kas sa saat kätte ilma minuldaʔ; `taplõ no mukka; olõ˽mul enämb üttegi˽hobõst õiʔ Har; piirimi̬i̬śs tuĺl minno kosima; mullõ ka näüdäti tu̬u̬d `paika Rõu; muust ei olõ inäp lehmä `nüsjät; vanast oĺl rassõ tü̬ü̬ - - kõ̭iḱ haŕgiga künneti, muḱki esä tegi Plv; mina es taha˽noid lutsukallu; veli oĺl iks noorõb minno (minust noorem); ma˽kae, et maʔ olõ iks targõmb ku nimäʔ Vas; `määge (minagi) pidi raǵoma, kaŕossõ pidivä raǵoma, ai tu̬u̬ oĺl rassõ Räp; `suikma jäi maʔ Se; tulõ `laulma muka Lei