[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

mehiläne mehilä|ne Puh Nõo Võn Ote Rõn Urv Har(mi-) VId, -le|ne San, g -se; mehila|n, meila|n, meilä|n g -dse Lei

1. mesilane es eedävä mehiläse peret ei, kõ̭ik `olli vagane Puh; oh tu̬u̬ mõne `uńdrik, sa‿lt nüid nigu Puka `mõisa mehiläne; ku mi̬i̬s purju `pääga kodu tullu, siss naene ollu nigu mehiläne, sisistänu sääl `ümbre; kel karvatse käe om, tol olna ää mehiläse õńn, tu̬u̬ võib mehiläsi pidädä; ku mehiläse `poiga laseva (peret heidavad), siss om neil joba pesäkoht `valmiss `kaetu Nõo; ku lõhmuss `äitsep, siss mehiläse võtava mehipuun ku tirrin Rõn; kas siihn omma mõ̭nõ mihiläseʔ, kae˽ku ma Poolamaal oĺli, sääl `oĺli suureʔ nigu `lambaʔ; mihiläisil omma `tü̬ü̬lise esiʔ, nu̬u̬˽`kandava mett, `haudja esiʔ, kis peret `hauduvaʔ, läsäʔ, nu̬u̬ ei `tü̬ü̬tä medägi Har; mullõ mehiläne üt́skõrd pańd kundsa alaʔ; mehiläse heĺü um nigu suḿmin, tu̬u̬ laul lät́t üte kooripääle Rõu; `poiskõnõ tuĺl aiast `sääntse rööǵüga - - iks et mehiläne tsusaśs, mehiläne tsusaśs Vas; sada poud om olnu meilädsit Lei
2. mesilaspere mihiläne är külmänüʔ Har
Vrd mehine2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur