[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

mehe mehe g -jä meelepärane; mahe Mehe ja libe `nindagu sula voi, oda sise vai `määri `pääle (salakavalast); `Eile `riidlesid, aga tänä on `jälle `ninda mehejäd omavahel; Rabuda subile nadukane jahu `pääle, on mehejämb (maitsvam) Kuu

mehe- mehe- `kuuskine vits käib `terve mehe`põlve Lüg; `Olla ses lahingus mehe`puegi `langenud nigu `luogu IisR; meie peres pole kalameest olnd, mo meheisa oli vana, vigase jalaga Ans; Niid tehakse küla küll meheingedest tühaks Kaa; Omal kaks suurt mehe `ärga sihes (kodus), `tehku katus peale Pöi; Juba miheakadus majas Emm; näh, sai mehe`tüika kätte, kool jäi senna `paika Vig; minu mehe vend elab meie `juurdes Tür; ma‿ilmatuma mehejurakas, aga `aśsa põle tast - - suurt kedagi Sim; meheemä tuli et kaetseb `lapsi kodo, kui minä tü̬ü̬l käin Kod; seel kajo - - `kaevsin mea - - mehe põlves KJn; Ku noorik är mehekodu `viiti, siss läits kirst ka üten pulmarongige Hls; meheemä pańd mulle pähä tolle tanu; vanast pidinu pruut mehekotun panema egäde `paika vü̬ü̬; sääl kasuss suur ain, serände mehepikune ain; mehesõ̭sar `oĺli ää `laulja, tu̬u̬ `mõistse kõ̭iḱ laalu Nõo; meheimä oĺl ka hää inemine, sääne tasadsõkõnõ Krl; ku olõt kah mi̬i̬śs, siss piat kah mihesõna pedämä Har; mul oĺli˽mehevele maa pääl `kartoliʔ Plv; `saaja (pulma) vai `puhtilõ kutsuti nii naaśõhõim ku mehehõim Vas; tu̬u̬l om meheimä kuri, `tu̬u̬gaʔ joht saa‿iʔ elläʔ Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur