[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

mee- mee- `ninda ku mesiläne miepodiss. noh `niukune üle`mielik vai `niukune Kuu; Poomölist saab `plaasterd ka teha. Pane meevahaga pooleks, keeda üles ja parandab `aavu Rei; juuste eli `sisse paned meevaha, keedad täda segamisi, see on väga ea aava rohi Kul; Mesipuus oo `jälle meeraamid `raamida Han; tämal (mesilasel) on mee kot́t ehk mee põis keha sehes `kuskil. piab `väĺla igistama selle vaha ja mee. kui ta tuleb, on keha jäme Var; mesilase meest sai `tehtud mee `leiba, vett ja jahu sekka ja see oli mee kakk Juu; mie kannud on mesilastel JMd; mee tüńn [on] lepa puust Trm; mi̬i̬ sai om säänte must - - [tainas] ei tõusu `äste, mesi ei ole ää saia sehen Hls; kas si mi̬i̬s mõńi mi̬i̬pot́t. ku kätte saat, siis om vapsiku vakk Krk; mi̬i̬ vurrige vurratass ~ vurritadass mehitse kärje si̬i̬st mett `väĺlä Ran; tõenekõrd levväd maamehitse pesä - - võtat tolle mi̬i̬käre ärä; ma‿la `sahvride ommuku, joba mi̬i̬puŕk `puhtass tettu (mesi ära söödud) Nõo; Mi̬i̬ annum oĺl üt́sipuust tett, kimmäs põhi all; jaani`ü̬ü̬se, `hińgipäävä ja jüripäävä `pańti tammõ `alla kivi `pääle mi̬i̬vahast küünäĺ palama, et mehidse `häste edesi `lääśsi Rõu; savipaa mähiti `tohkaga kińni, nu oĺli mi̬i̬anomaʔ, mi̬i̬paaʔ Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur