[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

marutama marut|ama VNg Mär Ris Koe Kod Ran Nõo Har Rõu, -amma Har, -eme Hel marutsema, möllama a. (ilmast) küll ta täna aga marutab `väĺles Mär; akkab aga `jälle marutama Ris; maru võib`õlla tänä akab ja ommen lõpetab, ü̬ü̬ ja pääv marutab Kod; iluse ilmage magad mahan, aga siss kui maruteme akkab, siss om sinul vaja `einu vedäde Hel; talvel kah `tormab ja marutab, kui võrgel käid Ran; ilm nakass jäl marutamma Har Vrd maruldama, marutseme b. (inimesest) inimene `paimelda ja maruta `ninda `kaua kui saab VNg; marutas ja tegi igavest `laŕmi Mär; jätä maha `tormamine, mes sa marutad Kod; Kui ta purjun om, kül ta siss marutap ja ti̬i̬b tükke Nõo; ala nakada jäl marutamma eih Har; Vanal Jaanil oĺl jäl˽marutamise tuuŕ pääl Rõu