[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

mahtuma `mahtu|ma R/-maie Lüg/ Sa Muh Rei hajusalt L, Ris/(ma) mahon/ Juu Jä VMr VJg I/`mastu- Kod/ Plt SJn Trv T Plv Vas, -mma Har Rõu, -m(e) M San, -mõ Krl, (ma) mahu(n); `mahto|ma Vai Vas/-mma/, (ta) mahob Mar Mih; mahuma Tõs, (ma) mahu Lei; pr (ta) mahub KJn, mahuss Kan Räp

1. suuruselt kuhugi sobima või paigutatav olema; millelegi või kellelegi ruumi olema näd tahid kaik [võrgud] mahutada `sinne `paati, aga ei `mahtund Kuu; ei sie mahu naha `sisse (vihasest inimesest) Hlj; mina ei mahu siin `istuda VNg; sie supp ei mahu nüüd `kaussi, laa (las) jääb potti; nied `soldatid on `mahtuned `küüni kõik magamaie Lüg; `riidi on `kitsas, ei mahu `selgä Vai; kiriku mahub pailu inimesi; `koorma `liiga suur, äi mahu väravast `sisse; tεεb, kudas see (õlu) ta `köhtu keik mahub Khk; vagu `lambud mahub pailu `ühte `lauta Vll; Kerstu ots jääb ede, uks äi mahu `lahti `käima; Ta on juba nii jäme, et äi mahu änam `pükste `sisse Pöi; ei ma `mahtun εnam `lauda Muh; piim mahub pütti Rei; tea, kas selle `aśta `sesse mahob see vili või Mar; uks on `paisund, ei mahu `kinni Mär; `ühte `nurka `mahtosid kahe rehe põpped üsna `easte ää Mih; kaan ei mahu `kinni, täis vägä, võta vähämäs Tõs; Kas `mahtuga kõik õonad `koŕvõssõ; Nied iäd suurõd `suapad, kolm `puari sukkõ mahub `sisse Khn; Kui kitsas vü̬ü̬ `teh́ti, terve kiri ei `mahtunu ära, siśs `teh́ti pooled kirjad; Libedi `lambi mahub pailu `ühte `lauta, karvasi mitte `kahtegi Hää; see nii pisike kot́t, ei `sõnna `sisse nii paelu mahu, kui ma `tahtsin `panna Juu; ei mahu `sisse, uks on kitsas Koe; kõik kraam ei taha tuppa `mahtuda Trm; kitsas riie ei `mastu `selgä, lahe laiemass, siis `mastub `selgä Kod; kõht täis, ei enam mahu `sisse Plt; `arkelt (kola) on nii paelu, et ei mahu kusagille SJn; va edimese `kambre olive suure ku jaama kunagi, siss `mahtusi paelu rahvast `sissi Trv; kikk mahtusive kogusin eläme Pst; ei mahu si̬i̬ siul `seĺgä; muidu `mahtusi vähepit kolm `istme Krk; tu laits om väegä vali, ei püsi pütin, ei mahu mat́ti - - oia `siĺmä pääl Ran; `kange aleduss tu̬u̬ lei nigu punni ette, es mahu supitilk ka lõõrist `alla Puh; ku suvel ka vi̬i̬l sugu `vihma tulna, siss olna serände viĺla õnnistuss, et ei `mahtuna kohegi ärä; nii suur ahi `olli, et - - `mahtusime kolmekeste magama kõrvutside; vanast kimmelgit es ole, meil `olli aeda saena ja aia vahel niipaĺlu `ruumi, et `sinnä `mahtusi sital `käimä Nõo; kapstastel piab olema nii laǵa vahe, et lammass paari `poigega mahub magama Ote; `võtnu `ku̬u̬mbalõ, siss olõss `mahtunu me˽mõlõmba; taa mõts oĺl `väega paks, siss no˽kidsutass `harvõmbass, ei˽mahuta muidu läbi `käümä; nii `uhkõ, et ei mahu lävestki `sisse Har; Lummõ tulõ ku˽mahus (tugevast sajust) Rõu; ei taha ärʔ `mahtu, `väega paĺlo sai Plv; Poig om täl küll sääne, et ei mahuʔ ubagiʔ `peŕsehe (uhkusest) Vas; ku [vili] partõ `pääle är es mahuʔ, tet́te vaak Räp Vrd mahkuma, mahtma

2. piltl Ei ole ta `seieni mahund sõnagi `lausuma; Nad `läksid pahast, nävad nüüd mahuvad viel läbi `käima; Sie ei mahu teregi `vasta võttama, käib pia `seĺjas IisR; ei meno jutt mette `sõnna ei `mahtond Mar; nii `uhke, et ei mahu teiste inimestega `rääkima; ei mo jutt `mahtund seal kedagi, tema jutt mahub ja maksab igal pool; kui teene ütleb teesele alvad sõnad, vat see mo `sisse ei mahu Mär; meno jutt ei maho `senna `ulka Ris; ennem `ütles ikke alati, kui kodunt ää läks, aga enamb ei mahu kudagi `ütlema VMr; teine inime ei mahu teisega kokku Iis; si̬i̬ ei `mastu meele `tulla, one nõnna `uhke Kod; nii `uhke, et ei mahu `rääkimagi enam Pal; sääl om üit́s `piinlik olek, kos tunnet, et kiḱk om targa, et su sõna ega kõne ei mahu Trv; si̬i̬ om üit́s `mahtumede inimen, ei mahu eläme Krk