[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

mahl mahl g mahla eP(n mahal Emm Rei Kod) eL(n mahõl Räp Se, malh Har; g malla Lei), `mahla R/n `mahla VNg Vai/ taimekudede vedelik a. (puude mahlast) kevadel kased `juoksevatta `mahla VNg; [kui] `kõrge maa‿päl kask on, siis tuleb magus mahl; siis akkavad kased jo `mahla `juoksema, ku maa sulab kevade. kevade `onvad `kannu`õtsadki kõik `märjad, ajavad seda `mahla üless Lüg; kase puu `mahla on üvä `juvva Vai; mahla ajal pannatse puud `jooskma Ans; kasest `lastase `mahla, `vahtrast ka; korbaste `kaskedel on magusam `mahl kut libe koorega `kaskedel Khk; kessel mets ligidel, see vöib lasta `mahla Vll; murdasse `vahtra oks ää ja pannasse pudel `oksa kinni, sis mahl tilgub pudeli Muh; nüid änam [puudel] `mahla pole, on see aeg ammo `mööda Käi; kased `paskas, ei änäm `mahla joose mette Mar; läksid `metsa `mahla `lasma Mär; kaśk oksendab, aab `vahtu `väĺlä, mahl kajub ää Vig; mahl `apneb ära, on taar käe Mih; siin ei ole kasel ead mahlad, madal maa Vän; kaśk on mahlal Tor; kui me `enne jüribäst kase `mahla saime, siis pesime sellega `siĺmi, siis ei pidand `päike sui peale akkama; niinebu mahl pidi `kangeste magus olema Juu; mahl akkas sis kohe `kõlbama, kui maa ära sulas KuuK; isegi kännud, mis on viel `tuored, ajavad `mahla `välja, on mahlal; `mahla saab `vahtrast ka Amb; ilma tilata jo `mahla ei sua, seda `müeda mahl `ämbrisse joksebki Kad; tänavude ei saanud magusad `mahla Iis; mahal on juagi jaoss, `pantse `riissa, lähäb apuss, üvä juada; õli mahal `ju̬u̬ksman, mua kuiv ku su̬u̬l, es õle pali mahala Kod; ku sa edimest `kõrda `mahla ju̬u̬t, siis panet `siĺmi pääl kah, et siĺmäkse `terve kurdave Krk; mahl tu̬u̬ puu elu um; egä siss mahl periss sorinal ei joose, ku kõjo om tikatu, siss mahl `reńni `mü̬ü̬dä valiste silgub Ran; puu purdiku om puu koore all, imevä toda `mahla Puh; ku kõjo nakap `lehte minemä, siss jääp mahla `ju̬u̬skmine `saisma; arukõjol om makuss mahl, su̬u̬kõjol ei ole makuss Nõo; kel kõjo ommava, nu̬u̬ saava `mahla Ote; Mitu `kõivu tikati, sõ̭ss oĺli˽säärtse˽tüńniʔ, `pańti `mahla täüś suvõs Urv; leki tikakõ `kõivu, siss saat `malhla juuaʔ; ku˽talvõl kõojuurõ häste küĺmänü ommaʔ, siss om makuss malh Har; Tu̬u̬ mahl koŕati kohe `suurtõ `tõrduhe Rõu; mahõl saa `otsa, ju̬u̬sk rahõm `vällä Räp; mahla perä, sakõ kõiḱ `valgõ ku pudõr Se || piltl nenä `tilku `mahla Vai; taal taa nõ̭na tsilguss alasi nigu `malha Har b. (marjade vm viljade mahlast) eks `marjudest saa ka `mahla Lüg; Musta `sõstra mahl on üks paramatest Pöi; mõni õun on, kui `lõikad kat́ti, tal tuleb nii paelu `mahla ja `sahti seest `väĺla Juu; sibul vihmaga kasvab, `piälne mahala täis Kod; nüid paneva vett kapustile, aga vanast pidit `taḿpma mahla `väĺlä Ran; `jooh́kist tettävät ka iks `mahla Plv; mul oĺl ka jano, ma jõi ubina `mahla Vas c. (maomahlast) maos ikke olle mahlad PJg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur